m/l ,,STAR" TÖÖSISEKORRAEESKIRI SISUKORD 1.ÜLDSÄTTED 2. LAEVAPERE 2.1. Laevapere liige 2.2. Laevapere struktuur 2.2.6.1. Tekiteenistus 2.2.6.2. Masinateenistus 2.2.6.3. Reisijateteenistus 3. TÖÖ- JA PUHKEAEG LAEVAL 4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE 5. LAEVAPERE LIIKME MUNSTERDAMINE LAEVALE JA LAEVALT MAHA 6. KESKKONNA- JA TÖÖKAITSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED 6.1. Kohustus täita erinevaid norme 6.2. Keskkonna reostuse vältimine 6.3. Laeva eripärast tulenevad ohud 6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste 6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid 6.6. Keeld teha tundmatud tööd 6.7. Töötamine laeval 6.8. Õnnetustest teatamine 6.9. Tuleohutuse nõuete järgimine 7. LAEVAELU KORRALDUS 7.1. Laev, kui töö- ja elukoht 7.2
1. Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709). § 16. Laeva mehitamise üldnõuded (1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval. (2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. (3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab
f prahihind q lastikogus Prahihind ühe tonni toornafta kohta marsruudil Primorsk-Rotterdam on umbes 18.5 eur F= 18.5*42 000 = 777 000 eur ühe laeva kohta 777 000 * 2 = 1 540 000 eur kahe laeva kohta 18.5 * 2 000 000 = 37 000 000 eur - aastas 23 Mitteplaneeritavaid tulusid, näiteks, surnud prahiraha (Dead Freight) või demeredzi, arvutustesse reeglina ei lülitada. Laevapere ülalpidamine: Laeval ,,DELTA PIONEER " on 30 pereliiget. Iga laevapere liige saavad erinevat palga, mis koosneb reisist (PRIMORSK-ROTTERDAM). Kogu laevapere töötasu ühe kuu jooksul on umbes 130 000 EUR. Kuna kuus laev teeb 2 reisi siis ühe reisi jooksul laevapere töötasu on umbes 65 000 eur. Aasta jooksul 1 560 000 eur. Laevapere vahetus toimub 6 korda aastas, sõltumata meeskonna ametist. Ühe meremehe vahetus Primorskis maksumus on umbes 150 EUR. Siia lisandub ka piletide hind
saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. 28. Kollektiivleping- leping, mis sõlmitakse tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel 29. Töölepingu- Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 30. Laevapere liige- isik, kes on tööle võetud töökohustuste täitmiseks laeval, et laeva käigus hoida või teenindada laeva ja/või reisijaid. Laevapere liikmega sõlmitakse meretööleping . 31. Reeder- ettevõtja, kes valdab laeva ja kasutab seda enda nimel ja arvel oma majandustegevuses ja sõlmib laevapere liikmega meretöölepingu. 32. Kohalik rannasõit- meresõit Eesti rannikulähedastes vetes kaugenemisega kaldast kuni 20 miili. 33
HÄIRETE LÄBIVIIMINE LAEVAS 1.Häirenumber ja häirenimistu Iga meeskonnaliige omab häirenumbrit, mis baseerub tema kohustusel ohutusorganisatsioonis. - Häirenumber näitab ära iga laevapere liikme positsiooni ja kohustused erinevate ohusituatsioonide korral. - Osakonna juhataja tutvustab laevapere liikmetele tema häirenumbrit ning sellega seonduvaid kohustusi. - Laevapere liikmetele annab häirenumbri vanemtüürimees. - Häirenumbri saanud isik on kohustatud tutvuma oma kohustustega häirete korral koheselt peale laevale saabumist esimest korda. - Häirenumbri saanud isiku kohustused häire korral jõustuvad koheselt peale häirenumbri saamist. - Esimene number häirenumbris tähistab kuuluvust osakonda. 1. tekimeeskond 2. masinameeskond 3. teenindav meeskond 2. Ohutusorganisatsiooni struktuur
Kodutöö 6 Ajaprahingud Palun vastake järgmistele küsimustele: 1. Nimetage põhilised tähtajalise prahtimise lepingute (ajaprahingute) liigid ja selgitage, millistel juhtudel eelistavad omanik ning prahtija seda või teist liiki Time-charter - laev antakse kasutamiseks koos laevaperega, laevapere ülalpidamise kulud kannab laevaomanik (võivad olla üksikud erandid mõningate kuluartiklite osas). Maj. seisukohast püüab laevaomanik anda tähtajalisse prahingusse kui on alust prognoosida reisi- ja ajatšarterite hindade langust. Kaubaomanik aga vastupidi, kui on oodata prahihindade tõusu. Bareboat-charter - laev antakse kasutamiseks ilma laevapereta, laevapere komplekteerib ja selle ülalpidamiskulud kannab täielikult prahtija.
*metallkast liivaga, kühvel *pootshaak, raudkang, labidas *tulekindel vilt või present mõõtudega 1,5*1,5 *rahvusvaheline kaldaühendus, tihend, 4polti ja mutrit ning 8 seibi 16mm-se mõõduga Tuletõrjevahendite märgistus: A-klass. Tahkete, peamiselt orgaaniliste päritoluga ainete tulekahjud. B-klass. Põlevad vedelikud ja tahkete sulavate ainete tulekahjud. C-klass. Gaaside tulekahju D-klass. Metallide tulekahjud. E-klass. Elektri seadmed ,pingega 1000W 2. Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse Reeder tagab omal kulul laevapere töö tegemiseks vajaliku töö- ja eririietuse ning kaitsevahendid. 3. Juhtimisvõima kaotanud laeva päevamärgid Mastis kaks musta ümmargust tuld, üksteise peal. Pilet 3 1. Võitlus sissetungiva veega kerevigastuse korral Vigastuste korral tagavad laeva uppumatuse veekindlad piki- ja põiki vaheseinad ,moodustades laevades üksteisest eraldatud ruume. Väiksema kerevigastuseks vajalik varustus.
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest.
2.2 Asukoht Ettevõtte registreeritud asukohaks on Tallinn, Eesti ning peakontor asub Tallinnas, aadressil Tartu mnt 13. 2.3 Ettevõtte liik Ettevõte on transpordiettevõte, millel on mitmeid tütarettevõtteid. 2.4 Omandivorm Ettevõtte omandivormiks on osaühing. 2.5 Äriidee Ettevõtte äriideeks on reisijate- ja kaubavedu. 4 3 TÖÖTAJAD 3.1 Töötajate arv Laeval on töötajaid 210 suviti, talviti aga 130. Kõik töötajad kokku moodustavad laevapere. 3.2 Laevapere struktuur Laevapere koosneb kaptenist, teistest laeva juhtkonda kuuluvatest isikutest ja laeva meeskonnast. Laevapere juhiks on kapten. Kapteni ajutisel puudumisel laevalt on tema asendajaks vanemtüürimees. Laeva juhtkonda kuuluvad peale kapteni tüürimehed, turvaülem, mehaanikud, intendant, peakokk, restorani direktor, kaupluse juhataja, purser ja laojuhataja. Laevapere jaguneb kolme teenistusse. Iga teenistuse juht allub vahetult kaptenile. 3.3 Tekiteenistus
14 000 5 000 8. Laeva reisi tulude ja kulude kalkuleerimine Trampvedude prahiraha määratakse eelpoolsõlmitud prahilepingu tingimuste alusel, reeglina prahiraha summa väljendub järgmiselt (lihtreis, üks last): F=fxq F= 15 x 4130 = 61950 EUR (üks reis) – GRINNA F = 15× 50000 = 750000 EUR (aastas) kus: F – prahiraha üldsumma f – prahihind 21 q – lastimaht Laevapere ülalpidamine: Laeval „GRINNA “ on 9 pereliiget. Iga laevapere liige saavad erinevat palga, mis koosneb reisist (ROOMASSAARE-KOKKOLA-ROOMASSAARE). Kogu laevapere töötasu ühe kuu jooksul on umbes 30 500 EUR. Laevapere vahetus toimub 6 korda aastas, sõltumata meeskonna ametist. Ühe meremehe vahetus Roomassaares maksumus on umbes 150 EUR. Siia lisandub ka piletide hind (lennu-, raudtee-, bussipiletid). Oletame, et kogu laevapere vahetuse maksumus on 1000 eur kord 4 kuu järel.
vahipidamine jm) võrguga,reeling pingutada ja -vähemalt 7 lühikest ja 1 pikk tõttu lahtiste kinnitada signaal tekiplaatide,koristamata 36.Mis on munsterroll? -raske langangi paigaldamisel -antakse laeva vilega ja korratakse töövahendite,libedate pindade -laevapere nimekiri kasutada kraanat laeva sees oleva häirekellaga pärast,kokkupuutel liikuvate -libeduse puhul libastumise asadega 37.Millised on võimalikud vältimiseks kasutada liiva või 49.Kuidas nimetatakse laeva -müra ja vibratsioon ohuallikad laevas
resultaadina saab laev vastava dokumendi. Järelvalve järjepidevuse tagamine on laevaomaniku esmane ülesanne. Osa järelvalvega seotud ülevaatuste korral (näiteks 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. lastiseadme ülevaatus) nõutakse laevapere poolt ette võetud omapoolsete kontrollide ja profülaktiliste ülevaatuste käigus koostatud vastavate dokumentide esitamist. Klassiuuendusjärelvalve - laevakere ja mehhanismid peavad KÜ hinnangut - "klassi". Selle klassi kaotus võib viia tõsistele raskustele laeva kasutamisel. Spetsiaalne üle- vaatus kere eraldi ja mehhanismid eraldi toimub iga 4 aasta tagant. Seda võib kuni 12 kuud edasi lükata kui ülevaatust teostanud KÜ esindajad peavad sellist ajapikendust võimalikuks
• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel elektrilise instrumendiga. Vanemtüürimees ja mehaanik peavad tegema instruktaazi. Peab kasutama kaitseprille, kummitallaga jalanõusid, kummist kindaid. Ei tohi töötada vihma või lumesajuga.Plahvatusohtlikes ruumides peab kasutama 12V akulampi ja pimedas 12V kandelampi. • Soodisõlm, trossilühendamissõlm. • RSK-65 PILET 2 • Laevapere tegutsemine tulekolde avastamisel. Tulekahju kustutamine. Avastades tulekolde, peab otsustama kiiresti, kas kustutada ise või kutsuda abi. Kui aga ei õnnestu iseseisvalt kustutada tuleb sulgeda ruumi uks, vajutada tuletõrjesignalisatsiooni nuppu, et teavitada vahitüürimeest ning kutsuda appi teisi laevapere liikmeid. Vahitüürimees peab kuulutama välja üldise hädaohuhäire ja informeerima laevapere liikmeid tulekolde asukohast
karakteristiku järgi. Neli kardinaalpoid märgivad ohust möödumise ohutut võimalust koos umbkaudse pelenguga. Põhjas on must kollane koonuse nooled on ülesse (Q W), idas on must kollane must, koonused põhjad on vastamisi (Q (3) W 10s), lõunas on kollane must, koonuse nooled on alla (Q (6) + LFI W 15s), läänes on kollane must kollane, koonuse tipud vastamisi (Q (9) W 15s). 2. Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse? Reeder ehk laeva omanik. 3. Kaubatüürimehe kohustused konteinerlaevas Harilikult määratakse vastutavaks vööri- või ahtri kaubaruumide eest. Enne laadimise algust peab veenduma kaubaruumide puhtuses, pilsside korrasolekus. Veenduma vajaliku hulga separatsioonimaterjali olemasolust kaubaruumis. Kontrollima laadimisvahendite valmisolekut, õiget asetust. Veenudma, et kaubaruumi valgus oleks töökorras
kinnituskiri oma kehtivuse. Eristatakse laias laastus kahte prahtimise ja vastavalt prahilepingute liiki: reisiprahtimine ehk laeva prahtimine kindla kaubapartii veo tarvis (ingl voyage chartering); Prahtija peab tasuma vaid prahiraha (vastavalt kokkuleppele laadimis- ja lossimistasud, kauba kinnitamine jms). Muud tasud jäävad laevaomaniku kanda. ajaprahtimine ehk laeva prahtimine kindlaks ajaperioodiks (ingl time chartering). 1. kokkulepitud aeg + laevapere laevaomaniku palgal. Laeva püsikulud katab laevaomanik. Laeva kommertstegevusega seotud kulud katab prahtija. 2. kokkulepitud aeg + laevapere prahtija palgal. 3. Kokkulepitud aeg laevapere 4. Osatsarter prahib laeva mingi osa (tihti kasutatakse konteinerlaevade puhul kindla konteinerit arvu) Üldprahtimislepingus ei ole märgitud konkreetse laeva. Vedajal on õigus valida, millist laeva ta kasutab kauba veoks
Lainete löögid ja tekile langevad veemassid võivad vigastada tekiseadmeid ja tekilasti. Tekilast võib saada üle parda uhutud. Samuti võivad saada viga ventilaatorid ja lasti- luugid, mistõttu vesi võib tungida laeva siseruumidesse rikkudes lasti ja, halvimal juhul, viies laeva uppumisele. Loomulikult ei saa sellistes tormitingimustes teha mingeid laevatöid. Peale selle avaldab õõtsumine mõju laevapere enesetundele pärssides töövõimet. Ettevalmistused: · kontrollida laadluukide (rampide) kinnitust ja hermeetilisust; · kontrollida tekilasti, lastipoomide, päästepaatide- ja parvede, pootsmani- ja masina- varustuse kinnitust; · kinnitada toidu- ja muude ladude varud, olmevahendid, kambüüsi- ja lauanõud, laevapere isiklikud asjad jne.; · pingutada terastrossidest taglas ja veidi lõdvendada taimkiust taglast;
ii) teaduslike mereuuringute tegemisele; iii) merekeskkonna kaitsmisele ja säilitamisele; c) konventsioonis sätestatud muud õigused ja kohustused. Suveräänne õigus kui teised riigid tahavd midagi teha ´, siis rannikuriik saab seda keelata. Kaitseabinõud Artikkel 292. Laevade ja laevaperede viivitamatu vabastamine 1. Kui osalisriigi asutused on teise osalisriigi lipu all sõitvat laeva kinni pidades väidetavalt eiranud konventsiooniga kehtestatud nõuet laev ja laevapere pärast põhjendatud kautsjoni või muu rahalise tagatise üleandmist viivitamata vabastada, võib kinnipidamisest vabastamise küsimuse anda poolte kokkulepitud kohtusse või vahekohtusse; kui sellist kokkulepet kinnipidamisest arvates 10 päeva jooksul ei saavutata, antakse see küsimus kohtusse või vahekohtusse, mida artikli 287 alusel tunnustab kinnipidaja osalisriik, või Rahvusvahelisse Mereõiguse Kohtusse, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 2
KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll-
sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур tank емкость для жидкости tekiehitus палубные надстройки rooliruum рулевая kamber штурманка logiraamat судовой журнал masina päevaraamat машиный журнал eluruum жилые помещения kajut каюта laevapere команда meeskondэкипаж liige член ühikajut кают компания kambüüs камбуз lastiluuk грузовой люк korsten труба heitgaasid влыхопоные газы illuminaator trapp лестница mast мачта taak штаг vant ванта lossimisseadmed погрухочное устройства tõstamehhanism laevakraana кран losspoom стрел vints лебедка tõstuk подъемник laadur загрузчик transpotoor
4)oborodovqnie dolzhno bqt` v poradke) 5)vse truq na koroble dolzhnq bqt` promarkerovanq 9-otvet:Tootervishoia ja tooohutus seadus. 2 variant 1. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata 2. Hairekava - tsiviillaeva kava, mis maarab kindlaks iga laevapere liikme kohustused avarii (tulekahju, lekke jms) puhuks ning reisilaevadel ka reisijate oguneise kohad paastepaatidesse asumiks. Haireplaan oleneb laevapere suurust ja pannakse valja laeva komandosillale, masinaruumi ja koridoridesse. 3. Tooandja on kohustatud korraldama tookeskkonna riskianaluusi, mille kaigus selgitatakse valja tookeskkonna ohutegurid, moodetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske tootaja tervisele ja ohutusele,
85. Laius- ширина. 40. Navigatsiooni sild- навигащионный 86. Kiirus- скорость. мостик. 87. Veeliin- ватерлиния. 41. Rooliruum- рулевая рубка. 88. Süvis- осадка. 42. Kaardiruum- штурманская рубка. 89. Vaba parras- свободный борт. 43. Raadioruum- Радиорубка. 90. Parda kõrgus- высота борта. 44. Laevapere- экипаж. 91. Kandevõime- грузоподъемность. 45. Meeskond- командa. 92. Kaal-bec, Масса.
5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine; 6) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus; 7) hüdrograafiline mõõdistamine; 8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine; 9) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus; 10) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine; 11) tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täiskasvanute tööalase koolituse korraldamine laevapere liikmetele; 12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine; 13) laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus; 14) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine; [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 01.07.2011] 15) laevade agenteerimine. 3. Konossement, selle sisu ja tähendus. Eesti kaubandusliku meresõidu seaduse § 38 järgi on konossement kaubaväärtpaber,
Üldagent töötab allagentide või oma firma struktuuride kaudu. Sel juhul suhtleb printsipaal allagentidega reeglina ainult üldagendi vahendusel. 7. Millised on laevade agenteerimise põhietapid? Agendi ülesandeid (tegevusi) võib liigitada paljude erinevate tunnuste alusel: Teenuste objektide järgi ülesanded jaotuvad: · Teenuste osutamine laevaomanikule (laevale); · Kaupade (kaubaomanike) teenindamine; · Seadmete teenindamine; · Teenuste osutamine laevapere liikmetele või reisijatele Teenuste osutamise ajalise järjestuse alusel võib tavalise sadamaagendi tegevused jagada viide rühma ja nende põhilisteks koostisosadeks on: Enne sadamasse saabumist: · Laeva vastuvõtu võimaluse või kaikoha broneerimine. · Teabe saamine laeva eelseisvast saabumisest · Kokkulepete sõlmimine stividori-, lao-, talmani ja sürveieri-, punkeri-, shiptsandleri- ja teiste firmadega)
mehitamata masinaruumi (UMS) vahikorraldusele üleminek peab olema küllaldaselt ette valmistatud ning selleks peavad olema rakendatud ettenähtud ettevaatusabinõud. 5. peatükk LAEVA SEISUVAHT (1) Nõudeid seisuvahile rakendatakse ekspluatatsioonis olevatel laevadel, kui laev on sadamas sildunud või ankrus. (2) Kapten ja vanemmehaanik on kohustatud korraldama nõuetekohase ja tegusa seisuvahi kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. 6. VAHITEENISTUSE KORRALDAMISE PÕHIALUSED 1. peatükk LAEVAPERE LIIKMETE VALMISOLEK VAHITEENISTUSEKS Vahti pidavate laevapere liikmete puhkus (1) Vahti pidavatele laevapere liikmetele tuleb ette näha vähemalt 10 tundi puhkust iga 24-tunnise perioodi jooksul. (2) Puhketunnid jaotatakse mitte enam kui kahte perioodi, kusjuures ühe puhkeperioodi pikkus peab olema vähemalt kuus tundi. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puhkeperioodide nõudeid ei rakendata hädaolukorra, õppehäirete ja muude erakorraliste sündmuste puhul.
Ivo Meisner USA-st uuris oma Scotti polaarinstituudis Cambridge'is kaitstud magistritöös Antarktika lepingu toimimist ja andis soovitusi, kuidas lepingut täiendada. Kodueestlastest on vast tuntuimaks Antarktikat uurinud geograafiks Andres Tarand. Ka muude elualade esindajaid on jõudnud Antarktisele. Doktor Rein Vahisalu näitas mõõtmistega Eesti uurimislaeva Livonia turismireiside ajal Drake'i väinas ja Antarktika poolsaare piirkonnas, et nihked laevapere südame-veresoonkonna vegetatiivses regulatsioonis tulenevad enam sotsiaalsetest kui geograafilistest tingimustest. Muuseas on 68. lõunalaiuskraadil liikunud Livonia seni kõige kaugemale lõunasse tunginud Eesti laev. Juhan Smuuli mitmed püüdlused Lõunamandrile jõuda said teoks 195758 suvel. Meresõidu ja sisemaa jaamas Komsomolskaja käimise kogemusi kajastav "Jäine raamat" oli esimesi eestikeelseid raamatuid, mis kujundas meie inimeste ettekujutust Antarktikast
Hommikuti kontrollisin külmkappides olevate toiduainete olemasolu. Vajadusel telliti laost kaupa juurde. Seejärel läksin kööki, kus alustasin ettevalmistustega. Panin valmis vajaminevad töövahendid ja otsisin kõik vajaliku toidu valmistamiseks. Põhilisteks toitudeks olid salatid ja võileivad ning saiakeste küpsetamine, puuviljade vaagnatele seadmine. Tihti tegin võileibu diabeetikutele. Mõnel hommikul käisin ka hommikusööki tegemas laevapere liikmetele. See koosnes pudrust (igal hommikul oli see erinev, mina sain teha neljaviljaputru ja mannaputru), peekonist, kroketitest, munahüüvest ja muudest suupistetest. Päeva lõpus toimus töökoha korrastamine. 6 KOKKUVÕTE Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töökeskkonnaga
Liinioperaator võib kasutada laevaliini teenindamisel talle kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel. Selleks on võimalik kasutada kolme liiki ajatšarterit: • ajatšarter, mille alusel võtab prahtija laeva enda kasutusse kokkulepitud ajaks koos laevaperega, kes jääb laevaomaniku palgale • esimest tüüpi laevapereta ajatšarter, mille alusel võtab prahtija üle laeva koos laevaperega ja talle lähevad üle ka laevapere ülalpidamiskulud. Prahtija võtab nad oma palgale, millega vabaneb laevaomanik laevapere ülalpidamiskuludest • teist tüüpi laevapereta ajatšarter, mille alusel võtab prahtija üle laeva ilma laevapereta. Sel juhul jääb prahtija mureks nii laeva mehitamine kui ka laevapere ülalpidamine. Ajatšarteri eritüüp on nn osatšarter (slot charter), mille järgi võtab prahtija kasutusse kindla 1 Tramplaevanduses on peaaegu eranditeta vedaja ja kaubaomaniku suhteid reguleerivaks
ja toidukontrolli teostamist, toiduainete kaalumist jne. Kindlasti aitavad mind saadud teadmised edaspidistes õpingutes. Ma ei leia, et saadud töö ülesannetest oleks miski mulle üle jõu käinud. Kõik oma õpingute jooksul omandatud teadmised said ära kasutatud ning loomulikult ka ennast täiendatud tänu abivalmile köögipersonalile, kes töötas kui ühtne meeskond. Tänu sellele oli kerge aru saada oma töökohustustest. Olen kindel, et täitsin laevapere ootused, seljuhul oleks asi vastastikune. Soovitan kõigile siiralt minna laevale praktikale, sest see kindlasti erineb mõnevõrra mõnes mandril pesitsevast ettevõttest. Kogemus, mille saad merel seilates on hindamatu ja kindlasti aitab see kasvatada iseloomu, ettevõtlikust ja iseseisvust, kuna viibid pool kuud täiesti erinevas keskkonnas ning pead ise hakkama saama. 1.4 Täiendavad lisad A la carte restorani menüü EELROAD Caesari salat naturaalne 1/2 7.00eur 109
Juhtpult 23)Becker tüüpi rooli erinevus tavaroolist: Tavaline rool-roolileht on tervikuna asetatud pöördteljest ahtri poole. Beckeri rool-balanseeritud rool,mille külge on kinnitatud veel ka lisaroolileht.Lisaroolileht pöördub mehhaanilse konstruktsiooni abil,kui rooli pööratakse. 24)Laevades kasutatavad sildumisseadmed: Sildumisvints Knaap Pollarid Kepsel Kiip Trossipool Haalamiskepsel 25)Ohutusnõuded sildumisel: Iga laevapere liikmel,kes osaleb sildumisel peab olema juhendiga määratud koht.Sildumist juhendavad tüürimehed. Tööpiirkonnast peavad lahkuma kõrvalised isikud. Trossi järelandmisel tuleb jälgida,et ei satuks jalgupidi trossi lengidesse. Keelatud on haarata liikuvast trossist. Kummarduda kaugele reelingu taha. Töötada ilma kinnasteta,kiivrita ja spets jalanõudeta. 26)Kanepiköiest: Valge kanepiköis on helehall, kerge roheka varjundiga.
Enne masina või kruvi pööramist kontrollida kinnitusotsi, sisse lülitada masinatelegraaf ja asuda ise sillal. Kõik laeva jaoks tähtsad sündmused ja tegevused kanda logiraamatusse. Vastavalt ISPS (i. k. International Ships and Port facility Security Code) seadustikule, on turvalisuse aste viidud laevades kõrgemale tasemele. Seega on vahiohvitser kohustatud tagama ööpäevase trapivahi sadamas. Trapivahi kohustusi täitev laevapere- liige (vahimadrus) on kohustatud läbi viima isikuandmete kontrolli, vajadusel sooritama ka läbiotsimise. Isikuandmed kantakse teki logiraamatusse, ning seejärel kantakse ette vahiohvitserile. ################################################################ Sõiduvaht e. navigatsioonivaht. Vahi vastuvõtmine ja üleandmine, vahiohvitseri kohustused Vahti asuv ohvitser peab olema veendunud, et tema vahi liikmed on igati võimelised ja valmis
hiljem kui 22:00 selle langetama. Vahimadruse kohustused ankrus. Vahimadrus peab jälgima keti asendit ja tegema tuletõrje,ohutuse ja turvaringkäike ja kontrollib ankrumärke. Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG). Osa A – Üldsätted a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva, selle reederit ega laeva kaptenit ega laevapere vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad reeglite mittetäitmisest või eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatlusabinõude eiramisest Üldmõisted a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või saab kasutada veeliikluses. b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil. c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon 9.4. 1)- kuivlastilaeval, 2)- reisilaeval; I- piigid (vöör- ja ahterpiigid), II- lastiruumid, III- topeltpõhja ruumid, IV- süvatankid, V- pea- ja abimasinate ruumid; a- teenindusruumid, b- laevapere ruumid, c- reisijate ruumid, d- lastiruumid, e- kütuse, vee ja ballastvee tsisternid; 1- IV korrus, ülemine sild, 2- tekihoone (kambri) tekk, III korrus (komandosild), 3- tekihoone tekk II korus (paaditekk), 4- teine platvorm, 5- tekiehitise I korrus, paki ja jüti tekk, 6- ülatekk, 7- esimene platvorm, 8- sisemine põhi, tankilagi, 9- tekiehitise II korruse tekk, jalutustekk, 10- teine tekk (vaheseinte tekk), 11- teine tekk.
kütust ja koristan selle ära kaltsuga. Suuremate lekete puhul kasutan absropenti, mida saab SOPEP jaamadest. Ülisuurte lekete puhul tuleb sulgeda piigatid punnidega, et vältida õli või kütuste sattumist merre. 12 Meresõidupraktika ajal läbiviidud õppused laevas 1. Õppehäire- Nädalas korra toimub laevas üldine õppehäire, millel osalaevad kõik laevapere liikmed olenemata ametikohast. Õppehäire puhul tuleb kõigil koguneda enda kogunemiskohta, mis on ära toodud vastavalt isiku häirenumbriga. Mina pean minema kogunemiskohta Golf, mis asub seitsmenda teki ahtris. Kogunemiskoha Golfi juht on restorani direktor, kes annab Golfi liikmetele ülesandeid vastavalt vajadusele. Õppehäire puhul üldjuhul toimub tulekahju ja signaal kogunemiskohta minekuks on seitse lühikest ja üks pikk signaal
Ajateenistus mereväes kestab 11 kuud. Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad sõduri baaskursuse (SBK) sõjaväepolitsei vahipataljonis, mis paikneb sarnaselt mereväe väeüksustele Miinisadama linnakus. Sõduri põhiteadmiste omandamisele järgnevalt õpivad mereväe ajateenijad ära merel olemise põhitõed, millel on oluline osa madrusena mereväe sõjalaevadel teenimisel. Mereväelase baaskursuse (MBK) lõppedes alustavad ajateenijad teenistust mereväe laevadel. Laevapere sekka arvatuna on igaühel neist oma vastutusrikas ülesanne. 9 Merevägi otsib oma ridadesse relvastus-, mehaanika-, side- ja elektri valdkondade spetsialiste. Ühtlasi on võimalik õppida mereväetuukriks. Aktiivsed tööpakkumised on kajastatud kaitseväe värbamiskeskuse veebilehel. Mereväe ülemale alluvad mereväe laevastik ning mereväebaas. Mõlemad väeüksused
aastal. Laeva ostnud Estonia Shipping Company, mis registreeriti Küprosel, nime all tegutses tegelikult kaks suurfirmat - Nordström & Thulin Rootsist ning riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. Laeva uueks nimeks valiti pärast pikka kaalumist Estonia. Viimane omanikevahetus tõi laevale kurseerimiseks uue liini TallinnStockholm. Estoniat kutsuti rahva hulgas "valgeks laevaks", nagu varem oli kutsutud Georg Otsa( ja teisi Eesti ja Soome või Rootsi vahel kurseerinud aluseid. Laevapere töötas kahes vahetuses, kaptenid olid Arvo Andresson(03.02.195428.09.1994) ja AvoPiht(1954-28.09.1994)Estonia uppus 28. septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel (UTC +2), sõites Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal. 989 pardal olnust päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult 95 hukkunu surnukehad. Visiir tõsteti 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ning viidi Soome Hankosse. 1999
Üldagent töötab allagentide või oma firma struktuuride kaudu. Sel juhul suhtleb printsipaal allagentidega reeglina ainult üldagendi vahendusel. 7 Millised on laevade agenteerimise põhietapid? Agendi ülesandeid (tegevusi) võib liigitada paljude erinevate tunnuste alusel: Teenuste objektide järgi ülesanded jaotuvad: · Teenuste osutamine laevaomanikule (laevale); · Kaupade (kaubaomanike) teenindamine; · Seadmete teenindamine; · Teenuste osutamine laevapere liikmetele või reisijatele Teenuste osutamise ajalise järjestuse alusel võib tavalise sadamaagendi tegevused jagada viide rühma ja nende põhilisteks koostisosadeks on: Enne sadamasse saabumist: · Laeva vastuvõtu võimaluse või kaikoha broneerimine. · Teabe saamine laeva eelseisvast saabumisest · Kokkulepete sõlmimine stividori-, lao-, talmani ja sürveieri-, punkeri-, shiptsandleri- ja teiste firmadega)
Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on uppumatuse kadu seotud raskeimate tagajärgedega laeva ja inimeste hukkumisea mistõttu uppumatuse tagamine on nii laevaehitajate kui ka laevapere üheks tähtsaimaks ülesandeks. Uppumatus on laeva eluvõimelisuse põhielement , sest uppumatuse kadu on võrdväärne laeva kui inseneriehhituse ja laevastiku eksplutatsiooniüksise kaotamisega. Kuigi praktilisi abinõusid uppumatuse tagamiseks on rakendatud juba aastatuhandeid, on uppumatuse teooria suhteliselt noor teadusharu- pisut üle 100 aasta vana. Praktikas püütakse tagada laeva uppumatus kogu tema ekspluatsiooniperioodil.
teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuivendustorustike (eriti kaitse- võrgud) seisukorda ja puhtust; vaadatakse üle mõõtetorud; ballasti- ja kütusetankid kas täidetakse või tühjendatakse lõplikult, et neis ei oleks vabu pindasid; suletakse ja kontrollitakse üle kõik manluugid tankides ja tsisternides, suletakse pidevalt kinni olevad läbikäigud; last paigutatakse laevapere hoolika järelvalve all, mis peab tagama merekindla stoovimise, usaldusväärse kinnituse, laeva õige trimmi, nõuetekohase püstuvuse, üldise ja kohaliku tugevuse; vaadatakse üle luugiseade, tagatakse kindel luukide sulgemine ja hermeetilisus; tekilasti korral soritakse see soringutega kindlalt arvestades õõtsumist ja tekile sattuva vee survet; võetakse muid meetmeid, mis tulenevad laeva konstruktiivsest omapärast või spetsialiseerumisest.
kontrollib ankrumärke. 10 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG). Osa A – Üldsätted a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva, selle reederit ega laeva kaptenit ega laevapere vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad reeglite mittetäitmisest või eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatlusabinõude eiramisest Üldmõisted a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või saab kasutada veeliikluses. b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil. c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks.
· Loodusreostus MERESÕIDUOHUTUSE TAGAMINE: · Laeva mereomadused (püstivus, uppumatus...) · Laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... · Reeglid kokkupõrgete vältimiseks (COLREG) · Laevade mehitamine väljaõppinud laevaperega (STCW) Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikud ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne suhtes. ASJAST HUVITATUD ISIKUD: · Kaubaomanikud · Laevaomanukud · Laevapere liikmed · Rannikuriigid Rahvusvaheline mereorganisatsioon (IMO, International Maritime Organization) on rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu (laevaehitus, sadamad) esindajatega. Eesmärgid: · korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel,
d) on lubatud, kui jäätmed on paigutatud uppuvasse pakendise ja vistakse vette koos pakendiga 44. Kuidas võib tekkida selline vaierei kahjustus? ................................................................ ............................................................. ............................................................... 45. Päästepaati võivad juhtida....... a) isikud, kellel on päästepaadivanema tunnistus b) kõik laevapere liikmed c) kui päästepaadil on mootor, siis iga laevamehaanik d) kõik eeltoodud 46. Millist tüüpi laeva on kujutatud pildil? a) konteineriveolaev b) gaasitanker c) kuivlastilaev d) dokklaev 18 47. Millist liiki kaupa veab RO-RO-tüüpi laev? a) konteinereid b) lihtreid c) puistkaupu d) pool-treilereid 48
Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. Ka Eesti vabariigi seadusandlus reguleerib lastiseadme kasutamist ja hooldamist. Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante, detaile ja võimalusi. Mastid. (Tahvel 7.3.-I)
Iga laev kogumahutavusega enam kui 400GT ja millel on lubatud pardale võtta üle 15 inimese peab omama Jäätmekäitlusplaani (Garbage Management Plan). Selline plaan peab sisaldama kirjalikult sätestatud protseduure, mis kajastavad jäätmete kogumist, ladustamist, töötlemist ja teisaldamist ning selleks määratud varustuse ja sisseseade kasutamist. Plaanis peab olema ära näidatud selle plaani järgimise eest vastutav isik. Plaan peab olema koostatud laevapere töökeeles. 35. Mida sisaldab laeva plaan avariilise õlireostuse likvideerimiseks (SOPEP)? Plaan peab aitama laevaomanikul kapteni jaoks välja töötada plaani, mis reostuse tekkimisel aitab hoida ära või vähemalt viia miinimumini negatiivne mõju keskkonnale. Plaan peab sisaldama tegevusjuhiseid erinevate reostusjuhtude (stsenaariumite) puhuks ja näitama ära kasutatavad teabevahetuse ja informatsiooni liikumise teed neil juhtudel. 1. Laeva andmed 2
Tõstetav tilting ramp: Täis pikkus koos labadega on 44,0 m, mõlema laba pikkus on 2,5 m vaba sõiduruumi laius on 6,0 m, kõrgus 5,0 m. Tõstejõud on 250 t. Tõstetava autoteki nr 6 rambid: Mõlemad on 19,9 m pikad ja 10,05 m laiad. Vaba sõidukõrgus on 2,1 m, sõiduruumi laius on 9,6 m. Sildumine Tekimeeskonna jaotus ja kohustused sildumisel. Haalamise ettevalmistus: · Kapten: 1. Määrab kindlaks laevapere liikmete paigutuse haalamisel. · Vanemtüürimees on kohustatud: 1. Informeerima õigeaegselt mehaanikut eelseisvast haalamisest. 2. Informeerima haalamisel osalevaid meeskonnaliikmeid eelseisvast haalamisest. 3. Kindlustama, et soritakse ära kõik parda taha ulatuvad ja haalamist segavad seadeldised. 4. Kontrollima side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel, laeva sireeni ning valgussignalisatsiooni. · Vastutavad meeskonna liikmed vööris ja ahtris: 1
nõudlikumatele klientidele. Laevas on kasutatud kaasaegset tehnikat ja varasemast rohkem tähelepanu pööratud meelelahutusprogrammile. Laeva mitmed restoranid ja tänapäevane konverentsikeskus garanteerivad eduka merereisi, kus töö saab sujuvalt ühendada puhkusega. M/S Baltic Queen on suurepärane ujuvhotell, mis võimaldab üheaegselt reisida ja samas meeldivalt lõõgastuda. 2.1 Töökorraldus ja tööohutus Igale uuele laevapere liikmele antakse esialgu kontoris lugeda laeva eeskirjadest, mida võib teha ja mida mitte ning ka ohutusest. Laevas uutele laevapereliikmetele infos lugemiseks häirete signaalidest ning ohutusreeglitest poes ja restoranides ja igal pool mujal. Järgmisena tegi purser meile kiire ülevaate asjadest mis tohib ja mis ei tohi, andis ühe lühikokkuvõtte ,,Tere tulemast Baltic Queeni" lugeda ning küsis vajalikumad asjad üle, mis olid eelnevalt loetud
tolliasutusele, Veeteede Ameti koordinatsioonikeskusele, Terviseameti piirkondlikule talitusele, Põllumajandusametile (kui on olemas vastav last), Veterinaar- ja Toiduametile (kui on olemas vastav last); 3)Munsterroll ja reisijate nimekiri : sadamakapteni talitusele, piirivalvele ,tolliasutusele, Terviseameti piirkondlikule talitusele; 4.) Tervisedeklaratsioon: Terviseameti piirkondlikule talitusele; 5.) Lastideklaratsioon, laeva varude deklaratsioon, laevapere vara deklaratsioon: tolliasutusele (ainult laeva sadamasse sisenemisel); 6.) Lasti manifest(id) ja konossement(id) : tolliasutusele, piirivalvele, sadamakapteni talitusele, Põllumajandusametile (manifest, kui on olemas vastav last), Veterinaar- ja Toiduametile (manifest, kui on olemas vastav last); 7.) Teatis sadamas araantavate toidujäätmete kohta : Veterinaar- ja Toiduametile; 8.) Teatis sadamas araantavate laevaheitmete liigi ja koguse kohta: sadamakapteni talitusele; 9
vältimise konvensioon. (1973/78) 18. Häireolukord laeval, õppused. Rahvusvaheliste reeglite järgi on kehtestatud, et laeval võib hädaohu korral kuulutada häire: ÜLDINE HÄDAOHT, mis edastatakse alarmkella või laeva vilega seitse või rohkem lühikest ja üks pikk. Et oskuslikult ja ratsionaalselt organiseerida meekonna võitlust tulega või laeva vigastustega, võetakse aluseks laevahäirete plaan. Plaanis on kõigile laevapere liikmetele jaotatud tegutsemisjuhendid häirete puhul. Samuti märgitud päästevahendite numbrid, kuhu meeskond ja reisijad peavad minema, kui toimub uppuvalt laevalt lahkumine. Lisaks häirete plaanile peab olema instruktsioonide kogumik, milles on täpsed juhised päästevahendite kasutamiseks, võitluseks kahjutulega jne. Vanemtüürimees peab plaani alusel regulaarselt 1 kord kuus läbi viima tuletõrje alaseid ja laeva mahajätmise õppuseid
Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kohalikuks rannasõiduks loetakse sõitu kaldast Select one: kuni 12 meremiili kuni 20 meremiili Feedback The correct answer is: kuni 20 meremiili Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laevapereliikme kojusõidu majutus- ja toitlustuskulud kannab Select one: reeder laevapere liige Feedback The correct answer is: reeder Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laeva kogupikkus on vahekaugus laeva kõige ahtri- ja vööripoolsemate punktide vahel: Select one or more: kus vöör hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, pakki ja umbreelingut kus ahter hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, seadmeid, püstuvuse näitajaid, ohutusvarustust ning varusid
Bruno Pao kirjutab: Kerkib aga küsimus, kes peab selgitama, miks erineb kaptenikajut laevas madrusekoist ja tüürimehe maja sadamalinnas kalurihütist mererannas? Me tahame teada, miks pole tuhandete aastate jooksul maakeral harrastatud meresõidu puhul rakendatud demokraatiat ja valitud laeva juhtimisasjade otsustamiseks meremeeste parlamenti? Laevas ei ole võrdsuse ja demokraatiaga midagi peale hakata, sest keegi peab vääramatute loodusjõudude märatsedes ainuisiklikult otsustama laevapere elu ja saatuse üle. Tõepoolest kujutage ette olukorda kus kurssi määratakse laevapere hääletamise tulemusena ning laevanina tuleb keerata karidele, sest nii on otsustanud 51% meeskonnast (lühim tee kuivale jõudmiseks) Siit üks väikene järeldus- see, mis maismaal tundub olevat igatipidi ontlik, võib merel olla lausa hukatav kergemeelsus. Meremehe eetika nagu iga teinegi eetika ei ole tavaliselt mingi üleskirjutatud seaduste kogu.
8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. Vajadus : Mereõnnetused: Hukkuvad inimesed, vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand),loodusreostus Meresõiduohutuse tagamine: Laeva mereomadused (püstuvus, uppumatus, .. ),laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... Reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes. Asjast huvitatud isikud: Kaubaomanikud, laevaomanikud, laevapere liikmed, rannikuriigid · SOLAS-konventsiooni nõuetele vastavust tõendavad laevale väljastatavad tunnistused (sertifikaadid) · Veeteede Amet (väljastab diplomeid ja kontrollib, juurdleb avariisi) · Klassifikatsiooniühingud · Euroopa merengusorganisatsioon- rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu (laevaehitus, sadamad) esindajatega
annaabi.ee 
