Siirdekala. 2. Läänemere iseloomustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille maht on 21 721 ja selle tähtsus km3, keskmine sügavus 52 meetrit, suurim sügavus 459 meetrit. kalapüügil. Madala soolsusega 6 – 8 promilli. Kolm suuremat lahte: Põhja-, Soome- ja Liivi laht. Läänemeri on riimveeline ja omab suuri kalavarusid. Kõrge kalade sigivusega. Kõige tähtsam on avavee kooslus (kilu, räim), mis võimaldab suuri saake. Läänemereäärsetele riikidele omab kalandus suurt tähtsust ning seoses sellega tehakse igakülgset koostööd nii kalade kaitses kui ka kala taastootmises. 3. Väliskeskkonna tegurid Kalade käitumisele avaldavad mõju paljud tegurid: mis mõjutavad kalade Merereostus, käitumist
Joonis 2. Valitud piirkonna mullastik. (Maa-ameti geoportaal) Roostik Tänapäeval hõlmab kompaktne pilliroomassiiv teiste kõrgete vee- ja sootaimede lisandiga matsalu lahe idaosas umbes 3000 ha. Matsalu siselahe roostikuala on viimase sajandi jooksul pidevalt suurenenud (Kumari, 1985). Roostiku idapiir muutub väga aeglaselt, siin luhapoolses küljes, on roostik kõige kiduram ja hõredam, segatud mitmete tarnaliikidega ning teiste rohttaimedega. Avavee piiril on roostiku serv ebaühtlane. Kompaktne rootihnik on siin asendunud üksikute rootukkadega (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni alusel jagaksin Matsalu lahe ida kaldal kasvava roostiku oma paiknemise tõttu lahes ja jõesuudmes riimveekogude taimestu klassi, madalveetaimestu tüübirühma, madalvee kasvukohatüüpi. Tüüpilstemaks taimedeks on roostikus pilliroog, kare kaisel, ahtalehine hundinui, pikk merihein, hanehein ja penikeeled (Paal, 1997)
t. võrdsed. Harilikult ulatub kompensatsioonisügavusse umbes 1% päikese-valgusest. Sügavus sõltub aastaajast ja muutub vee värvusega, pilvisusega jne. Vee tähtsus veeorganismide elus: Füsioloogilised vajadused Organismidele toeks Hapnik ja toit Vesi kannab ära ainevahetusjäägid Kannab edasi organismide järglasi Võimaldab eksisteerida substraadile kinnitunud organismidel Eluvormid veekogudes Pelagos avavee asustavad organismid (vaal) Plankton vees vabalt hõljuvad organismid Fütoplankton taimsed organimid (mikrovetikad) Zooplankton loomased organimsid (algloomad, keriloomad) Bakterplankton avaveebakterid Nekton- suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad ja imetajad) Bentos põhja ja selle lähedast veekihti asustvad organismid (korallrifid) Neuston vee ja õhu piirpinda asustavad organismid (karbid)
saanud nende suudmeist mööduda. Mõrdade püügileasetamise viise on väga palju, need viisid sõltuvad merepõhja iseloomust, kala rännuteedest, veevoolustest, traditsioonidest ja muust. Mõrdu paigutatakse 8 ühe-, kahe- või kolmekaupa grupidesse, eri suurusega nurga all koos kariaia ja tiibadega, kalda poolt avavee poole või vastupidi jne. Mõrrad asetakse püügile paatidega. Ühes, suuremas paadis on sadamas sinna lapatud mõrrakere koos taglastusega (ankrud ja ankrunöörid). Mõrda veavad laiali väikemad paadid. Tähtis on kõigi mõrra osade korralikult sirgu vedamine püügile asetamisel. Seetõttu on juhtaiaga mõrda üksnda püügile asetada suhteliselt keeruline ja tavaliselt tehakse seda vähemalt kahekesi. Ankrunöörid peavad olema mittevenivast materjalist terastrossist südamikuga
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid ...
kevadest sügiseni, püsida paigal 1-2 kuud (teatava individuaalse sorteerumisega), vahetavad siis oma asukohta kas teisal paiknevatele turgutumisaladele vôi liiguvad talvitumis- vôi koelmukohtadele, kusjuures isendid ei tarvitse oma parvekooslust säilitada ega pöörduda tagasi endistele turgutumisaladele. (Mikelsaar, 1984) Märgistamiskatsete andmed demonstreerivad peamiselt toitumisaladel viibinud lestade rändeid kudealade poole, kõikjal üldiselt läände, s.o. soolasema avavee suunas. Kudejärgsel toitehulgul toimub lestade liikumine üldiselt ida suunas. Alates augusti- septembrikuust võib konstateerida juba vastupidiseid, läänesuunalisi rändeliikumisi. Rannikukudulestade emased koevad esmakordselt 4 aasta vanuselt, isased 3 aasta vanuselt. Süvikukudulestad koevad veidi suuremates mõõtudes. Suguküpsemine algab nii isastel kui ka emastel augustikuus. Sugupooled ilmutavad käitumises erinevusi.
Ookeanidega seotud tegurid näiteks El Niño mõju, ookeanivee ringluse muutused, meretaseme muutused, jää moodustumine, fütoplanktoni õitsemine ja dimetüülsulfiidi teke. Maapinnaga seotud 17 tegurid sealhulgas taimkatte mõju pinna albeedole (valgedus või langeva valguse objektilt peegeldumise näitaja) ning evapotranspiratsioon, avavee mõjud, sealhulgas niisutus ja tolm. Atmosfääriga seotud tegurid näiteks kasvuhoonegaaside, vääveldioksiidi ja õhusaasteainete mõju, pilvisuse mõjud ning õhu, maa ja mere vastastikused mõjud. Globaalökoloogiaga seonduvaks sõlmpunktiks on kliima muutumine inimtegevuse tagajärjel: - atmosfääri koostise muutumise (CO2 jt kasvuhoonegaaside sisalduse kasv atmosfääris); - maa pindmise kihi ja taimkatte ümberkujundamine (kõrbete pealetung, troopiliste vihmametsade hävitamine)
Seetõttu on viimastel aastatel kasutatud kombineeritud süsteemi, kus esmalt kehtib olümpiakvoot, mille ammendumisel jätkab iga maakond oma individuaalkvoodi püüdmist. Siinseks peamiseks probleemiks on märgatavalt suurem püügi intensiivsus ja maht Ida-Viru maakonna püüdjatel ning oluliselt väiksem püügi intensiivsus ja maht Saarema ja Hiiumaa püüdjatel. Samuti eristuvad Harjumaa ja Lääne Virumaa teistest maakondadest selle poolest, et neis maakondades püütakse palju räime avavee mõrdadega. Ka Läänemerel on probleemiks illegaalne kalapüük. Traalpüügi tugevuseks on väljakujunenud individuaalsete kvootide jaotus (tursk, räim, kilu), mille abil saab ettevõte püüke paremini ette planeerida. Traalpüügi arendamiseks on ette nähtud võimalused rahalise abi saamiseks Eesti kalandusfondist (EKF). Laevade randumisel on väljakujunenud konkreetsed lossimiskohad. Traalpüügis on väljakujunenud nn ITQ (ettevõtetele eraldatud ülekantav
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
