Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pakane" - 140 õppematerjali

pakane on möödas, kuigi viimasel ajal on talved suhteliselt soojad olnud, võrreldes varasemate aastatega.
Pakane

Kasutaja: Pakane

Faile: 0
thumbnail
11
odt

Tõnis Lehtmets „Pakane“

kool Tõnis Lehtmets ,,Pakane" Referaat Õpilane: Klass: Juhendaja: kus 2012 SISUKORD SISSUJUDATUS............................................................................................4 1. TÕNIS LEHTMETS..................................................................................5 1.1 Elulugu.....................................................................................................5 2. LOOMING.................................................................................................6 3. ,,PAKANE".................................................................................................7 3.1 Lükikokkuvõte..........................................................................................7 4. TEISED TEOSED......................................................................................8 4.1...

Uurimustöö alused
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kliima

Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. Kõrgrõhualad toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud (Skandinaavia maksimumi puhul), talvel aga käre pakane (Siberi maksimumi korral). Maakeral paiknevad püsivad kõrgrõhualad 30...40º pl. ning ll, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Tsüklonid lähtuvad Eestisse Islandist, sest seal asub aastaringselt Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib P-Atlandi hoovuse mõhul, mis viib sooja vett ning selle kohal ka sooja õhku kaugele põhja. Tsüklonid on madalrõhkkond ning antitsüklonid kõrgrõhkkond. Talvel on orgudes alati külmem kui mäenõlvadel, kuna külm õhk on raskem ja vajub oru põhja...

Geograafia
165 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Suuline eksam

Cool, chilly Jahe Frosty Pakaseline Below zero Alla nulli Above zero Üle nulli Snowstorm Lumetorm Clear up Selginema Shower Hoovihm Freeze Külmuma Burst Lehte minema Melt Sulama Frost Pakane , härmatis Mud Muda, pori Rainbow vikerkaar Sleet Lörts Sunny Päikeseline Fog Udu Heat Kuumus Icy Jäine Humid Niiske Humidity Niiskus Breeze Kerge tuul Gale Tormituul...

Inglise keel
583 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Elu väljaspool maad ja selle võimalikkus

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Elu väljaspool maakera ja selle võimalikkus Referaat Kristiina K06 Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi 1.2 Universiumi teke 2. Elu Universiumis 2.1 Eluks vajaminevad tingimused 2.2 Merkuur 2.3 Veenus 2.4 Marss 2.5 Jupiter 2.6 Saturn 2.7 Uraan 2.8 Neptuun 3. Astronoomide arvamus 4. Arvamus 5.Kasutatud kirjandus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi Tähistaevas on inimestele kätte paistnud nii kaua, kui nägijaid on olnud. Arusaamine selle tegilikkusest ei tulnud aga kohe. Umbes 625-547 e. Kr. tegi Thales otsustava sammu. Ta nimelt asendas maa, taeva ja mere inimeste sarnasteks valitsejateks. Kuid tema maailm jäi aga ruumiliselt piiratuks. Lame maa ujus kettakujulisel pinnal, mida kattis taevakuppel ning mille sees olid tähed, päik...

Geograafia
75 allalaadimist
thumbnail
18
rtf

Kama

http://www.eestitoit.ee/pages.php/010201,13 Eestlane ja tema söögikombed Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Ka Eestimaa külalistele on kõhurõõmude vaatevinklist parimaks ajaks hilissuvi, kui põhjamaa loodus esitleb oma aastaloomingut, kuigi maitsmisväärset leiab siit teistelgi aastaaegadel...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mida toob kaasa ilmastumine

Räägitakse nii öko-, rahvastiku- kui eetikakriisist. Inimkond on oma arenguga viinud keskkonna ohtlikku seisu. Vaieldamatult on kliimasoojenemine muutunud ohtlikuks, kuigi see on toimunud juba pikemat aega, hakkavad tagajärjed alles ilmnema. Maailmas on märgata muutusi: lund sajab seal, kus seda pole varem olnud, ja Eestis, kus enamasti oli talviti pakane , kallab vihma ja jääkristallidest ei maksa enam eriti unistada. Toimunud on laialdane vihmametsade hävitus, kõrbed suurenevad, mattes üha suuremaid alasid liiva alla. Harvad ei ole juhused, et uudistes võib kuulda uuest naftareostusest. Tänavatele visatakse rämpsu, saastatuse aste on erakordselt kõrge. Tähelepanuta jääb seegi, et see, mida loodus pakub, ei ole ammendamatu, ka maavarad lõppevad. Naftavarud ongi ohtlikult vähenenud...

Kirjandus
56 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vanasõnad ja Mõistatused

Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Tervis on parem kui rikkus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Silm on südame aken. Laisal alati päev pikk. Kuri keel on teravam kui nuga. Tühi kõht on kõige parem kokk. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aus nimi on enam kui raha. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. Haigele arsti, tervele vorsti. Pool vaest isata, üsna vaene emata. Kõik, mis teed, tee hästi. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Sõpra tuntakse hädas. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! Töö kardab tegijat. Ärgpüks kardab ka oma varju. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Sõpra tuntakse hädas. Hirmul on suured silmad. Õpi palju, näe palju, ära p...

Eesti keel
90 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külmale maale

Pereisad otsisid tööd, emad hoolitsesid laste ja kodu eest ning lapsed lippasid toas ringi särgi väel ja ootasid isa uksepiidal, sest poolalasti oli kaugemale hirmus külm minna. Kui aga oli suur nälg, ei näinud lapsed mingit põhjust oodata ukse peal, vaid lippasid läbi jääkülma lume isale vastu. Rõõm oli nii suur, et külm oli ammu unustatud. Kuid nälg ning pakane ei olnud niisama inimeste hirmutamiseks, vaid vahest tuli tahtmine isegi mõnd pereema või lapse hinge endale võtta, kellel ei olnud piisavalt julgust või jõudu nendega võidelda. Vanal ajal juhtus tihti ennekuulmatuid lugusid, mis praegu võib meile tunduda lihtsalt põneva raamatu või filmina. Kuid siis olid ajad üpriski reaalsed. Vaesus oli tol ajal häbiasi. Samal ajal, kui üks mees nurus sõpradelt midagi hamba alla, teine kasvõi puutus kokku kuriteoga, et mitte minna koju tühjade...

Kirjandus
244 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalugu 11.klass

Suudeti vallutada Lihula linnud, loodeti, et sellega on alistatud see paik, rootslased lahkusid ja eestlased vallutasid linnuse endale tagasi. 1220-1221 loetakse teine perioodi lõpuks. Järk-järgult vallutasid ristirüütlid siinsed alad. Algas ka eestlase sõjaline areng ja paljud alad suudeti tagasi võita. Alates 1224 oli kogu mandrieesti jällegi sakslaste käes ja Lõuna-Eesti taanlaste käes. 1227 tekkis suur pakane , mis jäätas mere ja rootslased said sinna viia oma sõjavarustuse ja mehed. Viimane lahing toimus Muhus ja Valjalas ei toimunud lahingut, sest saarlased alistusid ilma võitluseta. !!!Üheks põhiliseks kaotamise põhjusteks oli organiseerimatus ­ maakonnad olid eraldi ja puudus koostöö. Puudusid nii võimsad relvad. Suletud ühiskond, ei olnud juurde võtta mehi, kes oleks valmis võitlema. Väga palju välisvaenlasi, kelle vastu tuli võidelda....

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Välk ja äike

Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30- kraadine pakane . Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...­10 °C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda võib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles. Seega oleks ka selle välja poolt tekitatav vool vastassuunaline ­ maapinnast pilve suunas. Välgu toime Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast...

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek

Füüsika Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek Esse Koostaja: Klass: Õpetaja: Tallinn 2009 Elektrivoolu liigid Eristatakse kahte liik elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektrivoolu suund Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Tegelikult on üldjuhul voolu suund vastupidine, kuna juhtmetes liiguvad negatiivselt laetud elektronid (miinuselt plussile). Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja t...

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Välk - Referaadi vormis

Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30- kraadine pakane . Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...­10 °C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda võib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles. Seega oleks ka selle välja poolt tekitatav vool vastassuunaline ­ maapinnast pilve suunas. Välgu toime Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Atmosfääri koostis ja ehitus

· Parasvöötme mereline õhk ­ niiske, talvel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestisse kandub läänevooluga. Talvel sulailmad, suvel vihmased ja tuulised ilmad. · Parasvöötmeline kontinentaalne õhk ­ kuiv, suvel soe, talvel külm. Kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Eestis esineb sageli. Suvel palav, talvel pakane ilm · Troopiline mereline õhk ­ soe ja niiske. Kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. · Troopiline kontinentaalne õhk ­ palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb troopiliste kõrbete kohal. · Ekvatoriaalne õhk ­ kuum ja niiske. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Võimsad tõusvad õhuvoolud, paduvihmad, maapind püsivalt niiske....

Geograafia
136 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lühiülevaade ajaloost

esimene eestikeelne piibel Wastne Testament, selle aitasid tõlkida ja toimetada Virgilius ja ta poeg. Stahl on esimese eesti keele grammatika koostaja. 1632 aitas Skytte avad Tartu Ülikooli. Põhjasõda (1700-1721): Eestis kestis see vähem, kuni 1710. Rootsil pmst liitlasi polnud. Sõda hakkas 1700 Riia linna all. Rootslased Saksid (vene väed) Sügisel vedas Vene oma väed Narva alla ja hakati pommitama, Rootsi kunn Karl XII võitis selle. Novembris lahingu ajal tuli suur pakane , pöörduti tagasi venemaale. Peale Narva lahingut hakkas Peeter I tegema reforme Euroopa linnadesse. 1701. Erastvere lahing, Rootsi sai lüüa, venksid said enesekindlust. Eesti olukord järjest ohtlikum. 1702. Hummuli lahing. Vene võitis taas. Nüüd otsene suund Eestile. 1704. Eesti jaoks kõige hullem aasta. Tartu ja Narva piiramine. Tartu pidas vastu veidi üle kuu aja. Peeter I tuli isiklikult kohale, olid läbirääkimised ja Tartu alistus, Rootsi vägedel lubati rahulikult lahkuda...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Staatiline elekter

Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30- kraadine pakane . Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...­10 °C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda võib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles. Seega oleks ka selle välja poolt tekitatav vool vastassuunaline ­ maapinnast pilve suunas. ALLIKAD http://miksike.com/docs/referaadid2007/elekter_evelinviks.htm http://wiki.elfaelektroonika.ee/index.php...

Füüsika
117 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Teine maailmasõda

september 1939a kirjutas Eesti alla vastastikuse abistamise paktile NSVL'ga. NSVL võis tuua Eestisse 25 000 sõdurit, tegelikku arvu ei tea keegi. Sama juhtus ka Läti ja Leeduga, Soome keeldus sellest. - 30. november 1939 alustas NSVL kallaletungi Soomele (Soome talvesõda) - Mannerheimi liit(tugev kaitse Karjalas) - Soomlastele tuli appi kindral Pakane :) - 12.03.1940 ­ Moskva vaherahu Soome ja Venemaa vahel kompromissiks o NSVL sai Karjala alad ­ olulise territooriumi kaotus 400000 inimest elas seal o Õigus rajada Hanko poolsaarele mereväebaas o Laadoga järv läks NSVL kätte o Suudeti säilitada suveräänsus Saksamaa ,,purustan lääneriigid ja siis tungin itta ning võtan NSVL" - 09.04.1940 plaanide elluviimise alustamine (nn. Kollane plaan)...

Ajalugu
193 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Talv

Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Kui maas on valge ja kohev lumi saab kelgutada ja suusatada, kui aga on veel külmem ja maa on täiesti jääs on ohtlik kõndida, sest võib kukkuda, samas saab jää peal uisutada, mis on väga lõbus tegevus. Kui öösel on ilm selge võib taevas näha väga palju sädelevaid tähti. Lumised talve ööd on väga ilusad. Vahel on talvel ka soojad ilmad, siis on maa sombune ja päike sulatab kogu lume ära, samas on vahel ka talv väga pakane ja tuiskab. Kui on väga suured miinuskraadid ei pea kooli minema. Talv oleks kõige ilusam aastaaeg, kui maa oleks koguaeg valge ja saaks kelgutada. ­ , . , . , , . . , . . , . - , . . ....

Vene keel
93 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Liivi ja Koidula luulevõrdlus

"Talveunest ärkamine" Lydia Koidula ja Juhan Liivi loodusteemalise luule võrdlus Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõige alust, algust ja tuge. Kevad on aastaaeg, kus loodus ärkab talveunest. Lumi sulab, lilled hakkavad õitsema, mets läheb vaikselt rohelisemaks, lõunast saabuvad linnud. Pakane on möödas, kuigi viimasel ajal on talved suhteliselt soojad olnud, võrreldes varasemate aastatega. Päevad muutuvad pikemaks ja soojemaks. Kevad on küllaltki oluline aastaaeg paljude inimeste jaoks, sest mitmetes tegevusvaldkondades algab uus hooaeg. Talunikel tuleb hakata jälle põllutöödega pihta- vaja on suvivili külvata. Kalurid lasevad paadid vette ja lähevad taas merele. Tänapäevamaailmas tähendab kevad ka paljude võidusõidualade uut hooaega nagu...

Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Atmosfääri kihid

ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär ­ kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär ­ 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist ­ neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär ­ 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär ­ kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär ­ atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirg...

Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti, muinasaeg

Seega oli puutumata ala Saaremaa. Nad olid iseseisvamad ja sinna oli vähem tulnud ristirüütleid. Saaremaa alistamine võttis veel 3 aastat aega, sest ristirüütlid olid sunnitud ootama külma ja suurt pakast. Oli vaja jääteed, et transportida relvi ja vägesid saaremaale. 1227 talvel suur pakane , mis jäätas ära suure väina ning ristirüütlid said oma relvad üle viia. Muhus viimane lahing. Edasi mindi Saaremaale valjala linnuse juurde. Seal ei olnud lahingutl sest saarlased nõustusid alistumisega. Seega oligi viimane lahing muhus ja sellega muistne vabadusvõitlus ka lõppenud ja eestlased oma vabaduse kaotanud. Miks kaotati? 1. Maakonnad olid eraldatud, puudus nendevaheline koostöö. 2. Puudus tolleaegne kaasaegne sõjavägi. Puudusid ka sõjariistad. 3...

Ajalugu
68 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun