Geograafia - põllumajandus (1)

Põllumajandus
Põllumajanduse tähtsus

• Varustada elanikkonda toiduga
  
• Varustada loomakasvatust söödaga,
  
• Varustada toorainega tööstust ja tekstiilitööstust, naha- ja jalatsitööstust, Farmaatsiatööstus
  

Soodne asend
Soodustavad tegurid
Hispaania , Itaalia
Lähistroopiline kliima,Keskmine temperatuur on soodne , sademete hulk on piisav, niiske
Ukraina - viljakas mustmuld (tüse
Poola - tasane ala
Ebasoodne asend
Takistavad tegurid
Liiga mägine teraviljaks- itaalia
Norra, rootsi, Soome
mägine, ebatasane pinnamoodi, temp. On kõikuvad
Austraalia - kõrbestunud ja kõrbe alad
Island - Külm, vulkaaniline tegevus, igikeltsa peal on mandrijää !
Riigi põllumajandust iseloomustavad

• Hõive põllumajanduses
  
• Põllumajanduse osakaal SKT-s
  
• Põllumanadusliku maa osakaal riigi pindalast..., pigem riigi enda majanduslikust arengust
  
• Niisutava maa osakaal riigi pindalast. ....Võib kaasa tuua sooldumise, resursside kadu
  
• Saagikus/produktiivsus ... ei ole võimalik investeerida piisavalt et suurendada saagikust.
  
• Põllumajandussaaduste osakaal riigi väliskaubanduses(eks-importides)
  

Argentiina
Egiptus
Holland
Kliima (vöönd)
Parasvööde troopiline vööde,lähistroopiline.
Iseloomust. (trop)- kuiv ja kuum. Lähistr. – kuiva perioodid 6kuud ja 6 kuud niiskem.
Troopiline vööde
Laskuvad õhumassid. Kõrbeline ala, kuiv ja soe. Vahemereline -lähistroopiline ( suved kuivad soojad .
Parasvöötme mereline kliima
Mullad
Oleneb. Mägismaal õhukemullakiht- väheviljakad. Madalikul viljakad - niiskemad alad (üleujutused, rohkem setteid)
Mullad on viljakad, kui neid niisutada- kuid üldiselt kuiv
Kõrbemullad.
Viljakad mullad
Leht-segametsamullad, merelt võetud maa on sooldunud mullad.
Pinnamood
Lääne , Lõuna osa Mägine,-külmahoovused ja kõrgvööndilisus takistab. Loomakasvatus .
idas on tasane,
Madalal teraviljad
Tasane maaala, kõrbealad ei sobi , ja oaasid niiluse kallaste juures ja ürgorus
Leidub mägesi.
Tasane maala, allapool merepiiri, enamus poldrid- laussile
PÕLLUMAADE SPETSIALISEERUMINE

• Mida sooojem ja niiskem, seda suurem osakaal on taimekasvatuses ( ekvatoriaalses , lähistroop, mereline parasvööde, niiskem lähisekvatoriaalne kliima vööde
  
• Mida külmem ja kuivem, seda suurem osakaal on loomakasvatus ( parasvöötme põhj-ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas ekvatoriaalses)
  
• Troopikas tegelatakse oaasipõllunduse ja rändkarjakasvatamisega ( suurt karja pidada ei saa, taimkate hävineb kiiresti.) * nomaadid
  
• Niisketel mägistel aladel levib terasspõllundus; kuivematel Loomakasvatus.
  

• Miks on lõuna rikide põllumajandus vähem arenenud kui põhja riikide põllumajandus?
  

Looduslikud: Looduskatastroofid, Kuiv või liigniiskus. Mägine
Majanduslik: pole piisavalt tehnikat , rahalaissi ressursse, et uuendada töövõtteid ja viljakust.
Sotsiaalsed tegurid: Ülerahvastatus

• Taani - Teravilja kasvatus, intensiivne majand - tehnika ja tootmine
  
• Itaalia – mägine – põhiline istandused ja mägistel aladel karjad
  
• Ukraina – Teravili, tüsedad ja viljakad parasvöötme mullad
  
• Brasiilia – Kalakasvandus, karjakasvatus.
  
• Indoneesia – Loomakasvatus Linnukasvatus põhiline
  
• Austraalia – Valdavalt loomakasvatus
  

Mullatekke tegurid :

• Lähtekivimid – selle peale tekib annab mulla oamdused, mineraalse koostise
  
• Vesi, kliima, sademed
  
• Kliima- soojus – temperatuurid
  
• Pinnamood- asukoht
  
• Orgaanilised ained
  
• Mullas olevad lagundajad, vetikad, bakterid , ussikesed jne
  
• Inimtegevus
  

Okasmetsades happeline, leetunud
Rohtlates ei uhuta välja huumust. Piisavalt niiskust ja soojust.
Vihmametsades vesi uhub välja sügavamates kihtidesse.
Valge kiht huumuse all- ained kogunenud sinna – leetumise kiht, okasmetsamuld
Kalandus
Kalandus - majandus haru mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi ja kasvatamisega
Kalanduse saadused

• Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual.( rahvaarvu suurenemine)
  
• Kalaliha rasv sisaldab küllastama rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente ( A&D vitamiin)
  
• ¼ kaladest tehakse : kalajahu -ja õli (kasutatakse loomasöödaks)
  
• Veeimetajate rasva kasutatakse keemia-farmaatsiatööstuses, vetikatest želatiini, väetisi. Mereorganismidest-> ravimeid
  

Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide arv väheneb, isendite arv suureneb)
Püügimahult esikohal on Hiina, Peruu , järgnevad Jaapan, Usa, Indoneesia
10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust.

• Maailma kalavarude jaotumine
  

54% Vaikne ookean
27 % Atlandi ookean
10% siseveekogud
9% India ookean
Kalapüük
Kalavaesed Kalarikkad
* Süvaookean * madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis ja lähipolaarvöötmes)(kus erinevad hoovused saavad kokku palju toitaineid.)
Lähistroopilised ja polaarse * Suurte jõgede suudmealad
avaookean pinnakihid(vesi liiga soe/külm)
Maailmas enam püütud kalad on 1.tursk, 2. Heeringas
Püüdmise vormid

• Primitiivne või koriluse vorm. Kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi- põhiline enda tarbeks /hobiks
  
• Rannapüük- kalurid elavad rannuki äärsetes külades ja töötlevad selle kala ise (soolavad, kuivatavad, suitsutavad) Ida-Kagu-aasias, Norras. Turustatakse lähipiirkonnas. Eestis Peipsi ääres ja saartel. Kasutatalse siseturul
  
• Konsentreeritud kalapüük- kasutatakse külmutussseadmetega laevu, millega minnakse merele nädalatakse merel. Esmane töötlus toimub laevas . Kala püütakse majandusliku vööndi ulatuses ja väljaspool seda. Vajab korralikku rannabaasi ja kala töötlemise ettevõtteid. Oluline turustussüsteem-> kaup maailmaturule * Oluline infrastruktuur ( sadamas peab olema elumajad, pangad, lasteajad...)
  
• Ookeani püük - Arenenud riigid( majanduslikult rikkad riigid nt Venemaa,Jaapan, Usa), kus suur laevastik . Tegeletakse avaookeani või teiste riikide maja vööndis. Kalapüügiga seotud terve laevastik ( püügilaevad, transpordilaevad, lennukid ) Kaup maailmaturule. Merel 6-8 kuud.
  

Eesti oleks esimese ja teisega**
Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala
Riik võib oma püügiõiguse rentida/müüa teistele riikidee
Ulatub kuni 200 meremiili rannikust ( 370 km)
Territoriaalveed ainult kaldariigil on õigus korraldada kalapüüki kasutata loodusvarasid, rajada tehissaaari. Kuni 12 miili( 20km)
ÜRO mereõiguste konventsioon.

• Kaluritel püügi piirimäärad, makstakse preemiat kalapüügi loobumisest
  
• Piiratakse prügipäevasid, masksustatakse kalalaevy, püügivahendeid jne
  
• Avameri kõigile avatud.
  
• Eelisõigus rannikualaadele.
  
• Püügimäärad ja alammõõdud,
  

Rahvusvahelised organisatsioonid
NAFO – Loode atlandi kalandusorganisatsioon. Kehtestatud nõuded püüniste, teatud kalade püügikeely, kalada alammõõdud
NEAFC- Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon reguleerib mereahvena ja makrelli väljapüüki, laiendab kvootide kehtestamist merilutsule, moivale
IBSFC – Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon – piirab kilu , tursa, lõhe väljapüügimahtu Läänemere avaosas, Soome lahes. Räime püüki Liivi lahes
IWC - Rahvusvaheline vaalapüügikomisjon. Vaalu võib püüda vaid teaduslikul eesmärgil, Piirangud soovituslikud, ( Suuremad kaitsealad India ookean., Antarktika übrus, rasv erinevad määrdeid)
*merevoorimees- teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuste pakkujaid on enam kui tarbijaid . Norra, rootsi, venemaa, hiina, jaapan
Kalandus Euroopa liidus
Kalandus moodustab EL liikmesriikides SKt-st alla 1%
EL Kalanduspoliitika eesmärgid:

• Kalavarude kasut. Ja kaitse
  
• Kalakasvatuse arendamine
  
• Kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine
  
• Kalade töötlemise parandamine
  
• Turgude varustuse parandamine
  
• Kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine
  
• Kalalaevastiku moderniseerimine mitte aga suurendamine
  

Avaookeani kalapüük
Kalapüük reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega
Avaookean on jaotatud püügipiirkondadeks ja riikide vahel jaotataks kvoodid
Kalad harilikult hajali , kalapüük kulukas
Sisevete püük
Kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega( enmus arengummad., pole vaja sadamadi, ja suurt laevastikku, piisab kalapaatidest)
Pindala piiratud kalavarud kahanenud saastuse oht.
Kalakasvatus
Akvakultuur - kalade mereandide kasvatus nii emres kui ka mageveekogudes ( Vetikad, teod kalad)
Kalu kasvatatakse tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, suletud veekasutusega süsteemides
Traditsioonilised kalakasvatused : forell , lõhe, kaprkala ja angerjas
Eestis peamine vikerforell
Adrut põlluväetisie ja loomasöödana