Valemid saak ilma väetamata mullal ja - saagi võrrandi kordajad x- väetise kogus saame suurima saagi. X maj= Väetise kogus millest saadakse kõige suurem kasum enamsaak =x maj- saak mis aadud väetiste arvelt Saak väetamata mullalt y=(-2,1+0,38*boniteet)*100=... st/ha Kogusaak enamsaak+saak väetamata mullalt=... Kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus. Keskmine saaks = kg/N toiteelemendi kohta Xagr== kg/a näitab väetise kogust millega saame suurima saagi Ch kg kuivatus ja koristus kulu Co täiendavad kulud Py müügi hind kg Cf kg toiduelemendi maksumus
K tonni 2878 3614 4227 4447 4652 N kokku tonni 18591 27729 23160 23188 24632 P kokku tonni 2906 3704 2588 2787 2912 K kokku tonni 8416 11391 7918 8522 8690 teravilja kogusaak tonni 879500 864200 873500 678400 771600 teravilja kasvupind ha 292300 309300 316400 275300 297000 Teravili eemaldab kg tonni Saak t/ha 1 ha eemaldab NPK kg N 24403200 24403.2 2.7 N 81.9 P 4636608 4636.6 P 15.6
4. Lina kasvupind on kõige rohkem vähenenud -; peaaegu 260 korda. 5. Muude kultuuride kasvupind on suurenenud ligikaudu 8 korda. Kogusaaki ja saagikust iseloomustavad näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad.Statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kogusaagi ja saagikuse kategooriat (kehtivad eelkõige teravilja kohta):a) kogusaagi ja saagikuse prognoos b) bioloogiline kogusaak ja saagikus c) kogusaak ja saagikus esialgses kaalus d) kogusaak ja saagikus aidakaalus. Kogusaagi ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist, st. samal ajal kui määratakse kindlaks kasvupind. Valikvaatlustega hinnatakse tärganud kultuuride tihedust ja võrsumist ning selle alusel prognoositakse saagikus ja kogusaak.Bioloogiline kogusaak ja saagikus määratakse kindlaks valikvaatluste teel vahetult enne koristamise algust
• Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punutisi Kasutatud kirjandus • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2 • http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatu s/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suvinis u#.Vfba7BGqqkp • http://www.hkhk.edu.ee/teravili/nisu
Leelo Tungal Maasikatest, vaarikatest keediseid teeb tädi Juuli, ühtelugu vaaritades moosivahust võru huulil. Mee- ja marjalõhna õhkub tädi Juuli kirjust kleidist. Miks ta tõsines, kui õhtul puu alt puraviku leidis? Mitu tundi mõtlik oli, lausus, silmitsedes kaugust: "Hommikuks ma ära kolin - homme saabub onu August!" VAARIKATE TOOTMINE MAAILMAS 2001. AASTAL Kogupind (ha) Kogusaak (tonni) Maailmas kokku 73 975 378 410 Eestis 140 100 Lätis, Leedus - - Soomes 400 500 Venemaal 14 000 100 000 LÕPP · AI TÄH VAATAMAST!
16. Kogusaaki ja saagikust isel. näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad. Eristatakse 4 erinevat kategooriat: 1) kogusaagikuse ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist. Valik-vaatlustega hinnatakse tärganud kultuuride tihedust ja võrsumist ning selle alusel prognoositakse saagikus ja kogusaak; 2)bioloogiline kogusaak ja saagikus määratakse kindlaks valikvaatluste teel vahetult enne koristamise algust. Bioloogiline kogusaak ja saagikus on kogusaagi ja saagikuse potentsiaalne max; 3)kogusaak ja saagikus esialgses kaalus määratakse kindlaks koristuse käigus. See iseloomustab koristuse käigus tehtud tööde mahtu; 4)kogusaak ja saagikus aidakaalus on kogusaagikuse ja saagikuse põhiliseks näitajaks. Neid kasutatakse kogu maailmas. Sellist kogust saame müüa söödaks ja seemneks kasutad jne
Põllumajandus,kaland us ja toiduainetööstus Põllumajandus Põllumajandus sõltub väga palju looduslikest teguritest. NSV Liidu ajal läks Moskva ja Leningradi tarbeks 40% Teraviljad Kogusaak on võrreldes 1990. aastaga vähenenud peaaegu 2 korda. Eestlaste peamine toiduvili on Rukis. Loomakasvatus Söödataimed kasvavad meie kliimas hästi. Enamasti kasvatatakse piimakarja. Oluline on ka seakasvatus. Kasvatatakse ka lambaid ja kanu. Eestis aretatud tori hobuse tõug on hääbumas. Kolhoos Eestis on üle 50 000 talu. Keskmine talu suurus on 21 hektarit. Toiduainetööstus Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstusest. Valmistatakse joogipiima, jogurtit võid, juustu, kohupiima ja muid piimasaadusi. Suurim piimatööstusettevõte on Tallinna Piimatööstus. Lihatööstus Toodavad vorsti, sinki, lihakonserve ja muid lihatootei...
· Seemneks 25.7% 14.9% · Eksport 7.0% 0.1% · Import 0.0% 12.2% · Säilituskadu 6.0% 1.9% Kartulikasvatus maailmas 2005 2006 2007 2008 2009 · Külvipind 19.2 18.5 18.6 18.1 18.3 · (milj. ha) · Saagikus 16.9 16.5 17.3 18.0 18.0 (t/ha) · Kogusaak 325.1 315.0 322.4 325.6 329.6 · (milj. tonni) Kartulikasvatus Euroopas 2005 2006 2007 2008 2009 · Kasvupind 7.5 7.4 7.2 6.2 6.3 · (milj. ha) · Saagikus 17.2 17.2 18.3 19.5 19.7 (t/ha) · Kogusaak 130.6 126.5 131.1 122.0 123.8 · (milj. tonni) Kartulikasvatus Baltimaades 2009 » Kasvupind (ha) Saagikus (t/ha)
ülejäänud 44 t kulus pere ja loomade toiduks. Kui suur oli kartulisaak? Lahendus Leiame kõigepealt, mitu protsenti kogusaagist ära söödi. Kogusaak oli 100%, söögiks jäi järgi seega m = 100 - 68 - 10 = 22%. Kuna koguseliselt oli see 44 t, siis kogusaagi leidmiseks saame kasutada 3. põhiülesande juures antud valemit: 100 44 100 = 200 tonni A = a = p 22 Vastus. Kogusaak oli 200 tonni. Ülesanne: maksud Näide 8 Töötaja palk on 8000 krooni. Sellest 1000 krooni on maksuvaba, ülejäänust tuleb maksta 26% tulumaksu ja 1% töötuskindlustusmaksu. Mitu krooni töötaja kuus palgana kätte saab? Lahendus Leiame summa, mille pealt makse arvestatakse: A = 8000 1000 = 7000 krooni. Maksukoormus kokku on: 26 + 1 = 27%. Maksudeks kulub: 27 a = 7000 = 1889 krooni.
Kasvunõuded - suvinisu Idaneb temperatuuril +1..2 °C Külma talub lühiajaliselt kuni -7 °C Järelvõrsed ja hilisvõrsed Nõrk toitaine omastamise võime Eelistab paraniiskeid, neutraalse reaktsiooniga muldi. Ei sobi liiv-, savi- ja turvasmullad Nisukasvatus Eestis Talinisu Suvinisu Külvipi Kogusaa Külvipin nd Saagiku Saagiku Kogusaak Aastad k (tuhat d (tuhat (tuhat s (ts/ha) s (ts/ha) (tuhat t) t) ha) ha) 1939 31,3 13,2 41,3 43,7 10 43,9 1970 19,2 17,6 33,7 2,7 17,6 4,8 1980 43,1 22,5 97,2 12,8 22,2 28,4 1989 13,8 27,5 38,2 2,5 26,8 6,1 2007 36,9 41,0 151,4 62,6 31,0 194,4
Piisav lämmastiku kogus tuleb anda varakult, et kindlustada taimede korralik algareng ja maksimaalselt ökonoomne saak. Kui kogu lämmastikväetis antakse ühe korraga kasvu algul, võib see põhjustada üleliigset vegetatiivset kasvu, lamandumist, madalamat saaki, madalamat kvaliteeti. Teine lämmastikuga pealtväetamine võrsumisel - kõrsumise alguse faasis tõstab proteiinisisaldust. Liigse lämmastiku mõjul võivad taliodral kasvada järelvõrsed, mille tõttu väheneb kogusaak ja halveneb saagi kvaliteet. Kaer Kaera toitainete (N, P, K) vajadus on väiksem kui nisul ja odral. Fosfor- ja kaaliumväetised mõjutavad kaera saagikust vaid siis, kui nende toitainete sisaldus mullas on väike. Optimaalsest kõrgemad lämmastiku normid võivad põhjustada kaera lamandumist. Suurte lämmastiku koguste juures lamandub kaer nisust ja odrast kergemini. Kaera terasaaki suurendab peamiselt vaid külvieelselt või külviga samaaegselt antud lämmastik.
PEAMISTE PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMISE ja TÖÖTLEMISE GEOGRAAFIA Taimekasvatuse geograafia Pool maakera põllumaast (0,7 mld ha) teravilja all Tähtsamad teraviljad : RIIS, NISU, MAIS NISU ja RIISI kogusaak maailmas võrdne Suurimad RIISI tootjad: HIINA (200 mlnt/a) ja INDIA (150mlnt/a) Suurimad NISU tootjad: HIINA, INDIA, USA, PRANSUSMAA, VENEMAA Suurimad MAISI kasvatajad : USA (44% ), HIINA (18%) Taimekasvatuse geograafia RUKIS hõlmab vaid 3% nisu toodangust (VENEMAA, SAKSAMAA, POOLA) Põhja riigid tarbivad ¾ maailma teraviljast 2/3 tarbitavatest rasvadest saadakse taimedest Suurim SOJA tootja USA (üle poole) Suurim ARAHIISI tootja INDIA Suurim OLIIVI tootja ITAALIA
05.15. 1. Metsa kõrvalkasutusest 1920-30ndail aastail Metsa kõrvalkasutuse kohta enne sõda publitseeritud andmed puuduvad. Hiljuti selgus aga,et metsandusteaduskonna arhiivis on olemas mahukas Kadaja käsikiri 1938.-1939. a. tehtud uurimusest metsamarjade, seente ja sarapuupähklite korjamise, turustamise ja ekspordi kohta. Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud marjade kogust ning turgudel müüdavate marjade, seente ja pähklite hulka. Metsamarjadest korjati keskmisel saagiaastal ära ligi 70%. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, metsvaarikas ja mustikas. Korjajateks olid valdavalt inimesed, kelle töökoormus talus oli teistest veidi väiksem (käsitöölised, vallavaesed. Metsamarju kasutasid kondiitri-, šokolaadi- ja kompvekitööstused, mahla-,
kujunemist; c) prognoosida analüüsitava näitaja kujunemist lähemas või kaugemas tulevikus. 26. Kogusaaki ja saagikust iseloomustavad näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kogusaagi ja saagikuse kategooriat (nimetatud kategooriad kehtivad eelkõige teravilja kohta): a) Kogusaagi ja saagikuse prognoos; b) Bioloogiline kogusaak ja saagikus; c) Kogusaak ja saagikus esialgses kaalus (punkrikaalus); d) Kogusaak ja saagikus aidakaalus. Vaatleme neid näitajaid lähemalt ja selgitame, mis on nende näitajate majanduslik sisu. Kogusaagi ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist, st samal ajal kui määratakse kindlaks kasvupind (kevadine produktiivne külvipind). Valikvaatlustega hinnatakse tärganud kultuuride tihedust ja võrsumist ning
või linna firma, mis osutab raha eest talunikele teeneid: nõustamine, maaparandus, masinate hooldamine, rentimine, saaduste kokkuost toiduainetööstusele. Spetsialiseerunud suurtalu- Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Toodang müüki, masinate kasutamine. Agrotehnika- kasutatakse väetisi, häid taimesorte. Veterinaaria tasemel, head loomatõud. Suur tootlikus ja saak. N: piimakarjatalu, seakasvatustalu. Ekstensiivne teraviljatalu- USA lääneosas ja Austraalias. Kogusaak suur, omahind väike, toimib seal, kus on palju maad. Rantso- suur loomakasvatusettevõte Austraalias, USA lääneosas, Argentiinas. Kasvatatakse lihaveiseid, lambaid. Loomad toituvad looduslikel karjamaadel. Tööjõu kulu on väike: lammaste pügamiseks palgatöölised. Veterinaariale kulutatakse palju. Toodang müüki, omahind väike. Loomavabrik- USA suurlinnade lähedal tühermaadel, Jaapanis. Loomi hoitakse hiigeltaludes (mitmekorruselised), sööt tuuakse mujalt, töö on
tasuvuse aega. Ainetöö ülesanded 1. Probleemi olemuse käsitlus. 2. Ainetöö metoodika koostamine. 3. Projektülesande lahendamine. 4. Ülesandekohaste jooniste, skeemide koostamine. 5. Kokkuvõte, järelduste tegemine. 3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid Teravilja kogusaak on arvutatud valemiga m = s·S = 4,5·100 = 450, (1.1) kus m teravilja kogusaak t; s teravilja keskmine saak hektarilt t/ha; S teravilja kasvupind ha. Teravilja maksimaalne juurdevedu päevas on arvutatud valemiga mKp 450 1,4 m max = = = 90 , (1.2)
5 5 5 3 B ra s iilia 5 1 .5 9 0 1 0 It a a lia 9 .8 9 1 4 M e h h ik o 2 2 .5 0 0 1 1 U n g a ri 8 .4 0 0 5 A rg e n t iin a 2 1 .7 5 5 M a a ilm 7 8 4 .7 8 7 6 In d ia 1 6 .7 8 0 7 P ra n tsu s m a a 1 3 .1 0 7 Maisi suurimad ekportijad/importijad Teramaisi kasvatati 1987. aastal maailmas kokku 127,5 miljonil hektaril ja kogusaak küündis kuni 451,16 tonnini. Ameerika Ühendriigid annavad maailmale uskumatult suure koguse maisi, näiteks aastatel 1973 -1975 toodeti seal iga inimese kohta 642 kilogrammi maisi aastas. 1981. aastal toodeti seal juba 207 miljonit tonni aastas, mis on juba 913 kilogrammi maisi inimese kohta ja moodustas ka 46% maailma maisi kogutoodangust. Seega võiks Ameerikat nimetada ka maisi ja sojaoa maaks, kuna sojauba andis see maa 1978. aastal isegi 64% maailma kogutoodangust.
Maisi kodumaaks on Lõuna-Mehhiko. Erinevalt enamustest teistest taimedest ei ole teada ühtegi maisi eellast ja seega ei osata arvata, millisest taimest on mais välja arenenud. Maisi peamiseks kasvumaaks on Ameerika Ühendriigid, kus saadi 1987. aastal ka rekordiline saak: keskmiselt 7553 kg teri hektarilt. Mais on levinud ka Hiinas, Indias ja paljudes Lõuna-Euroopa maades. Teramaisi kasvatati 1987. aastal maailmas kokku 127,5 miljonil hektaril ja kogusaak küündis kuni 451,16 tonnini. Ameerika Ühendriigid annavad maailmale uskumatult suure koguse maisi, näiteks aastatel 1973 -1975 toodeti seal iga inimese kohta 642 kilogrammi maisi aastas. 1981. aastal toodeti seal juba 207 miljonit tonni aastas, mis on juba 913 kilogrammi maisi inimese kohta ja moodustas ka 46% maailma maisi kogutoodangust. Seega võiks Ameerikat nimetada ka maisi ja sojaoa maaks, kuna sojauba andis see maa 1978. aastal isegi 64% maailma kogutoodangust.
On ka maisi-, päevalille- ja peedipõllud, samuti juur- ja puuviljaistandused. Peamiseks õlikultuuriks on päevalill (2005. a 511 tuh ha), kuid ka rapsikasvatus on saavutanud kõigi aegade kõrgeima taseme (144 tuh ha). Ungaris toodetud õlitooted müüvad väga edukalt ka igal pool mujal Euroopas. Sarnaselt Eestiga on aasta-aastalt vähenenud kartuli kasvupind (2005. a 25 tuh ha). Vaatamata sellele, et varasemate aastatega võrreldes oli saagikus oluliselt kõrgem, jäi kogusaak ikkagi 15% väiksemaks. 3.2 Enamarenenud loomakasvatusharud Loomakasvatuses on esikohal liha- aga ka munatootmine, piimakarja- ja lambakasvatus on teisejärgulised. Peamiselt kasvatatakse sigu ja veiseid. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? 4.1 Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Oma riigi tarbeks toodetakse suhkrupeeti, päevalille, tubakat, kartulit, mitmesuguseid söötasid ja puu- ja juurvilju. 4.2 Milliseid põllumajandustooteid impordib?
Ühe metsa põlvkonna jooksul, ehk siis 80 aasta jooksul selles metsas kui kasvatame mändi, saame 13600kg mett. Mee kilogrammi hind on umbes 7 eurot, seega teenime ühe metsa põlvkonna jooksul 95200 eurot. TULU POHLA KORJAMISEST (Infot pohla saagikuse kohta sain http://mivana.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=269075/mets_31-15.pdf) Kuna nõmme metsas kasvab pohl, siis tegin selle kohta arvutusi. Sain informatsiooni et Eestis kasvab umbes 20000 hektaril pohla ning kogusaak aastas ulatub umbes 250t/a. Seega saab ühelt hektarilt aastas umbes 0,0125 tonni ehk 12,5 kg marju. Kuna umbes kolmandik läheb kaduma, kas jääb kahe silma vahele korjamisel, tallatakse laiaks või keegi teine sööb ära, siis kätte saame umbes aastas 8 kg marju. Kuna nõmmikutes kasvatame enamasti mände siis ühe metsa põlvkonna aeg on 80 aastat, seega saame ühe põlvkonna jooksul 640kg marju hektari suuruselt metsalt. Pohla kilo hind on umbes neli eurot, seega
1985 726 833 1260 217 1989 967 864 1276 229 Põllumajanduse tootmistaseme kõikumisi erinevatel perioodidel iseloomustavad peamiste saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni tonni lähedale. Rohusöötade tootmine jäi tagasihoidlkuks. Forsseeritult kasvas piima, eriti aga lihatootmine N. Liidu keskorganite plaanimajandusliku surve mõjul. Teravilja hektarisaagid ja lehma keskmine piimatoodang olid 1930. aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja-
vähenes mitme aasta keskmisena esimese niite kasvu ajal varase punase ristiku seeduvus 0,33, lutsernil 0,41 ja kõrrelisel 0,55%. Joonis 1. Rohu seeduvuse sõltuvus efektiivsete temperatuuride summast (-- kõrrelised; lutsern; ......punane ristik) Kõrreliste niiteküpseks kasvamiseks vajalik soojussumma koguneb maikuus, liblikõielistel ja karjamaa raiheinal maikuus ja juunikuu esimesel poolel. Rohu saak ja kvaliteet Eesmärk on varuda suurim seeduvate toitainete kogusaak, kusjuures toiteväärtus peab vastama hea rohusööda kriteeriumi nõuetele. Tabelis 1 esitatud nõuetele vastav rohusööt varutakse liigiti erinevates arengufaasides. Tabel 1. Toiteväärtuse nõuded rohusöötade hindamiseks Näitajad Hinnang hea rahuldav halb Proteiin,% > 15 12-15 < 12 NDF,% liblikõielised < 41 42-50 > 50
Peamiste põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise geograafia Taimekasvatuse geograafia Teravili ja kartul on inimese peamised taimsed toiduained. Üle poole maakera põllumaast on teravilja all ja toodang on 300 kg ühe inimese kohta aastas. Inimese jaoks on tähtsamad teraviljad riis, nisu ja mais. Moodustavad ¼ maailma teravilja toodangust. Suurimad riisi kasvatajad on Hiina (200 mln t/a) ja India (ligi 150 mln t/a). Nisu ja riisi kogusaak maailmas on peaaegu võrdne. Nisu kasvatatakse ligi 70 riigis. Kõige rohkem Aasias (42%), Euroopas 1/3 maailma nisust. Üle poole nisust saadetakse: Hiinast, Indiast, USA-st, Prantsusmaalt, Venemaalt. Maisi kasvatatakse enam USA-s, kust on pärit 44% maailma maisitoodangust. Maailmas moodustab rukkitoodang 3% maisi, riisi või nisutoodangust. Lõuna riikides on olulisel kohal õlukultuuride kasvatamine, 2/3 tarbitavast
5-2 cm sügavusele. Pärast külvi põld rullitakse, kivid koristatakse ning kasvuajal hävitatakse umbrohte ja võideldakse taimekahjuritega. KORISTAMINE Linal eristatakse nelja küpsusjärku: roheline küpsus, varajane koldküpsus, kold-ja täisküpsus. Lina koristus sõltub mis otstarbeks lina koristatakse. Kas kasvatatakse kiu või õli saamiseks. Varajane koldküpsus sobib kõige paremini kiu saamiseks kuna selles küpsusjärgus saadakse linalt kõige suurem ja kvaliteetseim kogusaak. Selles staadiumis on linapõld muutunud helekollaseks. Lehed on varisenud varre alumisest osast kuni varre keskosani. Seemned on kupardes helekollased. Koldküpsuses koristatakse kõige kvaliteetsem seemnesaak. Mis sobib eeskätt külviks. Koldküpsuses on linapõld kollane ja kuprad hakkavad muutuma pruuniks. Täisküpsuses on kõik lehed maha langenud, seemned on värvunud pruuniks. Sellises küpsusjärgus koristatakse lina.
1. sajandil tekkisid põlispõllud, koduloomade sõnnikuga hakati põldu väetama. Rakendati kaheväljasüsteemi. Hoogustus aleviljelus, sest metsa raiumiseks olid nüüd paremad tööriistad kui varem. 10.–13. sajandil tekkisid feodaalsuhted, algas üldine majanduslik tõus. Talirukki kasvatamisega seoses hakati üle minema kolmevälja-kesasüsteemile. 13. sajandil oli Eestis umbes 220 000 ha põllupinda, teravilja kogusaak oli 45 000 t. Põllumajandusest oli saanud valdav elatusallikas. Keskajal muutusid omandisuhted, eestlased jäid ilma õigusest maale. 16. sajandil muutus talupoeg pärisorjaks. Lisaks laastas Eesti ala mitu katku- ja näljapuhangut, rahvaarv kahanes (1697. aastaks 280 000-ni). 17. ja 18. sajandil sõltus talupidamine üha rohkem mõisast. Kogu majanduselu oli rajatud teraviljakaubandusele. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_p%C3%B5llumajanduse_arengulugu 19
kasvanud. Peamiseks õlikultuuriks on päevalill (2005. a 511 tuh ha), kuid ka rapsikasvatus on saavutanud kõigi aegade kõrgeima taseme (144 tuh ha). Ungaris toodetud õlitooted müüvad väga edukalt ka igal pool mujal Euroopas. Sarnaselt Eestiga on aasta-aastalt vähenenud kartuli kasvupind (2005. a 25 tuh ha). Vaatamata sellele, et varasemate aastatega võrreldes oli saagikus oluliselt kõrgem, jäi kogusaak ikkagi 15% väiksemaks. Ungari põllumajandus on käesoleva sajandi algul pidanud üle elama palju looduskatastroofe: üleujutusi, pikki põuaperioode, erinevaid talvekahjustusi, mis on saagikusi destabiliseerinud. Et madjarid oma taimekasvatuse nurgakivi kõrget mullaviljakuse potentsiaali saaksid realiseerida, on suureks abiks olnud ka Euroopa Liiduga liitumine (2004. a.). Suure investeeringusumma neelavad enda alla erinevad
3. Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et tagada siseturg oma põllumeestele EL ja põllumajandus Igal aastal eraldatakse ligi pool eelarvest Import ja eksport reguleeritud maksudega/ toetustega Toetused seotud kvootidega Üheks oluliseks eesmärgiks on kerkinud säilitada ja arendada maaelu Toodab põllumajandussaadusi rohkem kui tarbib Taimekasvatuse geograafia Pool maakera põllumaast (0,7 mld ha) teravilja all Tähtsamad teraviljad : RIIS, NISU, MAIS NISU ja RIISI kogusaak maailmas võrdne Suurimad RIISI tootjad: HIINA (200 mlnt/a) ja INDIA (150mlnt/a) Suurimad NISU tootjad: HIINA, INDIA, USA, PRANSUSMAA, VENEMAA Suurimad MAISI kasvatajad : USA (44% ), HIINA (18%) Taimekasvatuse geograafia RUKIS hõlmab vaid 3% nisu toodangust (VENEMAA, SAKSAMAA, POOLA) Põhja riigid tarbivad ¾ maailma teraviljast 2/3 tarbitavatest rasvadest saadakse taimedest Suurim SOJA tootja –USA (üle poole) Suurim ARAHIISI tootja INDIA Suurim OLIIVI tootja ITAALIA
ee). Eestisse jõudis kartul aastail 1740-1760. Kuni 1800.a. kasvatati kartulit vähesel määral mõisa aedades. Ajavahemikul 1840-1850 hakati kartulit kasvatama põldudel. Laienemine toimus kasvatuses aastatel 1850-1870. Maailma kartulipinnast üle kolmandiku paikneb Euroopas. Suuremad kartulikasvatajad on Poola, Saksamaa, Prantsusmaa ( Kartulikasvatus, J.Jõudu, Tartu). Viimastel aastatel on Eesti kartulikasvatuses toimunud mitmeid muutusi. Oluliselt on vähenenud kartuli kasvupind ja kogusaak. Välja on kujunemas suurtootjad, kes on suutelised varustama elanikkonda kõrgekvaliteedilise kartuliga. Antud etapil kasvatatakse vabariigis kartulit ainult lauakartuliks ja vähesel määral ka seemnekartuliks. Praegu puudub Eestis täielikult kartuli kasutamine tööstuslikuks otstarbeks. Avanenud on Euroopa Liidu kartuliturg ning Eestis aretatud ja kasvatatud kartulisordid võivad hakata seal edukalt konkureerima.
Võrreldes 2000. aastaga kasvas see 13,3 protsenti. Välisinvesteeringute maht oli 2001. aastal 860 miljonit dollarit. Põllumajandus: Heilongjiangi põllumajanduse spetsialiseerumise määrab külm kliima ning soe, vihmane ja valge suvi. Tähtsamad põlluviljad on sojauba, mais, nisu, suhkrupeet, lina, päevalill ja sorgo. Pool Hiina suhkrupeedist saadakse Heilongjiangist. Provints on ka Hiina suurim sojaoa kasvataja. Kasvatatakse ka kartulit, riisi ja tubakat. Aastal 2001 oli teravilja kogusaak 25,455 miljonit tonni. Võrreldes 2000. aastaga oli see 17,2% väiksem. Võrreldes teiste Hiina osadega on Heilongjiangis väga head mullad. Provintsis on 44,37 miljonit hektarit hea mullaga maad, millest 40% on ette nähtud põlluharimiseks. Heilongjiangis on üks maailma kolmest suuremast mustmullavööndist. 67,6% põllumaast asub kas mustmullal, paduril või mustal kaltsiummullal. Küntavat maad on 11,8 miljonit hektarit. 47,93 miljonit ha maad on põllumajanduslikus reservis. Reservis
Tavaliselt võetakse selleks ajavahemikuks üks aasta. S.t., et kui näiteks Eesti Läänemere kalalaevastiku püügivõimsus on määratletud näiteks 2005 aasta jaoks ja see on 60 000 tonni (räim + kilu), siis me ei tohi seda suurust automaatselt kanda üle 2006 aastaks. Põhjuseks on eelkõige varu võimalik muutus. Oletame, et 2005.a. püüdsid meie laevad välja aga kõigest 54 000 tonni, e. kasutasid oma püügivõimsusest 90 %. 2006.a. aga oli kogusaak vaid 48 000 tonni. Kas nüüd kasutasid laevad oma püügivõimsusest ainult 80 %? Tegelikult nii me apriori väita ei saa, sest varu võis väheneda, muutuda võis ka laevastik ise, näiteks, mitu suuremat laeva olid pikka aega remondis või müüdi hoopiski maha. Püügivõimsust võib määratelda mitut moodi. EL is on rohek levinud püügivõimsuse mõiste, mis väljendab mingi laevastiku peamasina võimsust. Teine näitaja on
· riis · mais · kartul osatähtsus ületab kõigi ülejäänud toiduainete oma kokku. Teraviljade on meie maailmas nii kesksed, et nende tootmise kogumaht määrab nüüd ja edaspidi näljaküsimuse. Praegu tuntakse üle 100 liigi koduloomi. Neist tähtsamad on veise-, sea-, lamba- ja kodulinnu erinevad tõud. Valdav osa tarbitavast loomsest valgust pärineb lihatoodetest ja vaid 6% saadakse kalast. Kalasaagid suurenesid ajavahemikul 1950-1990 praegu viis korda. Nüüd on kogusaak hakanud järsult langema. Paljude püügi-, elu- ja kudemispaikade hävimine vähendab kalasaake edaspidigi. Toiduainete toodangut vähendavad: · mulla ära kanne · huumuse vaesumine · mulla tihenemine · samuti õhu saastumine · põhjaveevarude ammendumine · niisutavate maade soostumine · sooldumine Praegu on põldude all 11% ja karjamaade all 10% kogu maakera maast
nende perekonnaliiget, peale selle tulvil. kakskümmend 1941. aastal 1950. aastate esimesel poolel küüditatut ja kuus Jehoova Eesti põllumajandustoodang ei tunnistajat. suurenenud, vaid vähenes. Nii Kodumaale naasmine ei näiteks moodustas 1955. aasta tähendanud nende inimeste täielikku teravilja kogusaak alla poole 1950. rehabiliteerimist. Represseeritud ei aasta saagist. Olukorra saanud tagasi oma vara ning paljusid parandamiseks anti 1955. aastal ei lubatud asuda elama oma kolhoosidele ja sovhoosidele suurem kodukohta. Raskusi oli ka endale sõnaõigus plaanide koostamisel, sobiva erialase töökoha leidmisega. 1956. aastal aga soovitati kolhoosidel
Taimekasvatustoodangu kasv jäi kogu perioodi vältel tagasihoidlikuks. Põllumajanduse tootmistaseme kõikumisi erinevatel perioodidel iseloomustavad peamiste saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni tonni lähedale. Rohusöötade tootmine jäi tagasihoidlkuks. Forsseeritult kasvas piima, eriti aga lihatootmine N. Liidu keskorganite plaanimajandusliku surve mõjul. Teravilja hektarisaagid ja lehma keskmine piimatoodang olid 1930. aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja-
projekteerimisele, tootmisele ja müügile spetsialiseerunud ettevõttega Evikon MCI OÜ. Vorm H.1. Põhijaotiste, alajaotiste ja jaotiste vormistamise näide [7]. Lisa I 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid Teravilja kogusaak on leitud valemiga m=sS , (1.1) kus m teravilja kogusaak t; s teravilja keskmine saak t/ha; S teravilja kasvupind ha. Teravilja suurim juurdevedu päevas on arvutatud valemiga mK p m max = tk (1.2)
Tänapäeval on olemas ka lilla värvusega lillkapsas. Ka on aretatud püraniid-lillkapsas (nii roheline kui ka punane sort), mille õisikute tipud tõusevad spiraalina ülespoole. Väga efektne köögiviljavaagnale. Brokkoli e spargelkapsas Brokkoli sarnaneb lillkapsale, õisikuid on rohkem, kuid nad on väiksemad, värvuselt tumerohelised. Kuumutamisel muutub värv veel tugevamaks. Hea on see, et äralõigatud õisikute asemele kasvavad uued, seega pikeneb saagiaeg ja suureneb kogusaak. On sarnase keemilise koostisega ja ka kasutusvõimalused samad kui lillkapsal. Nuikapsas Erineb teistest kapsastest selle poolest, et toiduks tarvitatakse lehtede asemel hoopis paksenenud varreosa. Värvuselt valge rohekas lilla, maitselt meenutab kapsajuurikat. Saak koristatakse kui läbimõõt on 10 cm, sest vananedes muutub kiiresti puiseks. On mahlakam ja suhkrurikkam, kui valge peakapsas. Kasutatakse toorelt salatitesse, keedetult suppides, hautistes ja ühepajaroogades. 45
Põllumajandus tootmist varem korrastanud reguleeritud siseturg ja sisseveopiirangud on otsustatud 1990 aastate esimesel poolel asendada täieliku vabaturuga. Ületootmise tõttu soodustatakse teravilja ja söödataimede külvipinna vähendamist või nende asendamist teiste kultuuridega. Põllumajandus on arenenud eeskätt Götalandis ja Svealandis ning eriti äärmises lõuna osas Skanes. Alates 1930 aastast on talude arv ja külvipind vähenenud, kuid kogusaak kõrge saagikuse tõttu (1991.a.talinisu 60ts/ha, kartulit 276ts/ha) suurenenud. 1992 oli Rootsis talusid 91 850 ja haritavat maad 2 768 000ha. Põhitootmisharud on liha-piimakarjandus ja seakasvatus. 1992 oli Rootsis 1.7 milj veist, 2.1 milj siga, 447 000 lammast ja 6.6 milj lindu, toodeti 3,2 milj tonni piima, 63 000 tonni võid ja 115 000 tonni juust. Taimekasvatuses on esikohal söödataimed, järgnevad suhkrupeet, teravili, kartul ja raps. Tavaline Rootsi talu on hästi
-148-167 kW 1360 10000 12 625 125 Haagised 2-teljeline 10t 140 30000 15 1500 3 Otsekülvik 3m 290 2100 10 158 189 Saagikoristus masinad Teravilja kombain 150 1950 3000 10 225 218 kW 5. Teravilja tootmise tasuvus. Tabel 8. Tootmise tasuvus Tulud Viljapind ha 300 Saagikus(kuiv vili) t/ha 4 Vilja kogusaak t 1200 Vilja müügihind kr/t 1600 Müügitulu kr 1920000 Sama kr/ha 6400 Ha-toetus kr/ha 1570 KOKKKU TULU ha.lt kr/ha 7970 Kulud Seeme kr/ha 430 Väetised kr/ha 952 Taimekaitsevahendid kokku kr/ha 300 Muud kr/ha 50 Muutuvkulud kokku kr/ha 1732
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
viimasel neljal aastal on olnud ahven, latikas, koha ja särg. Peipsi tindi, kui koha meelistoidu arvukus on pikemas perspektiivis langeva trendiga, mis võib tulevikus negatiivselt mõjutada koha järelkasvu ja põlvkondade arvukust. Ahvena- ja latikavaru on heas ning koha- ja särjevaru keskmises seisus. Lisaks on haugivaru seisund paranenud ja võimalik on saagi suurenemine. Säästlik majandamine kindlustab lähiperspektiivis stabiilsed saagid. 2.4. Võrtsjärv Võrtsjärve kogusaak on viimastel aastatel langenud, mis tuleneb väikese latika saagi langusest. Põhjuseks on turu puudumine ja see, et peenkala heidetakse mõrraliinist eemaldudes enamasti vette tagasi. Angerja saak jääb alla kolmandiku pikaajalisest keskmisest. Peamine põhjus on veetaseme tõus järves, mis muudab just mõrrapüügi angerja suhtes vähem edukaks. Lisaks mõjutab angerja saaki oluliselt ka asustamiste maht. Eeltoodule tuginedes võib prognoosida saakide langust alates 2015. aastast.
Senisest suuremat sundi pandi maj sunnile- üksiktalupoegade makse tõsteti veelgi. Talupoegadel ei jäänud tõepoolest muud üle kui minna kolhoosi- maksuvõlglased liigitati automaatselt rahvavaenlaste hulka. Üksiktalupojad hakkasid uuesti vabatahtlikult kolhoosidesse astuma. 1931 sept-ks tõusis kolhoosidesse ühinenud üksiktalude arv uuesti 60% piirimaile. 1932 jõudis ametlikult kollektiviseerimine lõpule. Igasugused saadused olid märkimisväärselt langenud. Teravilja kogusaak oli 1928 76 milj tonni, 1932 oli aga 67 milj tonni- 9 milj tonni vähem. Kolhooside peamiseks tegevusalaks oligi teraviljakasvatus, ülejäänud põllumaj alad jäid veelgi kängu. Veiste arv vähenes 60 milj-lt 33-le, hobuste arv 32-lt 15-le, sigade arv 22-lt 9-le, lammaste arv 97-lt 33 milj-le. Loomakasvatusele andiski kollektiviseerimine ilmselt kõige rängema hoobi. Samaaegselt põllumajandustoodangu langusega suurendas riik jätkuvalt toiduteravilja väljavedu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
