Linaski värvus on tavaliselt metalse läikega oliivrohekas. Nahk on limane ja kaetud väikeste soomustega, suunurkades on kaks väikest poiset. (I) Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio) Rünt on väikekala, kes tavaliselt on kuni 10 cm pikk, harvem kuni 15 cm, kaal kuni 21 g. Keha on sihvakas ja suhteliselt ruljas. Selg on rohekaspruun, küljed hõbedased ja kaetud sinakasmustade täppide või laikudega. Suu on alaseisune ja selle nurkades on poised. (I) Nurg (Blicca bjoerkna) Nurg sarnaneb väliselt latikale. Eristada võib neid silmade järgi, mis nurul on suhteliselt suuremad, ning erinevalt latikast võib osa rinna- ja kõhuuimi olla punakat tooni. Samuti jääb nurg kasvus latikale alla olles tavaliselt 2025 cm pikk, maksimaalselt kuni 40 cm. (I) Latikas (Abramis brama) Latika pikkus on tavaliselt 3050 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed
LÕHE MERIFORELL JÕEFORELL SIIG RÄÄBIS HARJUS HAUG ANGERJAS SÄRG ROOSÄRG TURB TÕUGJAS LINASK VIIDIKAS LEPAMAIM NURG LATIKAS TRULLING HINK HINK VINGERJAS SÄGA LUTS HARILIK AHVEN KOHA KIISK VÕLDAS KLOUN MERIROOSAHVEN
· Kaks keskkonnategurit, mida loetakse oluliseks: rida rekordsoojasid suvesid A soolsuse suurenemisega seotud hapnikureziimi paranemine mere sügavamates osades - B Läänemerest Eesti kalurite poolt töönduslikult püütavad kalaliigid Heeringlased: räim, kilu Lõhelased: lõhe , meriforell, merisiig Ahvenalased: ahven, koha Hauglased: haug Tintlased: meritint Angerlased: angerjas Karplased: vimb, säinas, roosärg, koger, hõbekoger, latikas, karpkala, nurg Tuulehauglased: tuulehaug Lestlased: lest Eesti vetes töönduslikult vähetähtsad Läänemere kalad: Ogalikulased: ogalik, luukarits, raudkiisk Merinõelalised: madunõel, merinõel Ahvenlased: kiisk Ridakalalased: suttlimst (Läänemere lõunaosas 20-200m sügavusel) Võikalalased: võikala (Eesti aladel puudub) Emakalalased: emakal (kuni 5 soolsusega riimvees, > 20m sügavusel) Tobiaslased: väike tobias, suur tobias
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala ...
L Latikas Abramis brama Lest Platichthys flesus Linask Tinca tinca Luts Lota lota Lõhi Salmo salar M Makrell Scomber scombrus Meriforell Salmo trutta trutta Merisiig Coregonus lavaretus Mudamaim Leucaspius delineatus N Nolgus Myoxocephalus scorpius Nurg Blicca bjoerkna O Ogalik Gasterosteus aculeatus P Peipsi tint Osmerus eperlanus eperlanus morphaspirinchus R Raudkiisk Spinachia spinacia Roosärg Scardinius erythrophthalmus Räim Clupea harengis, lampetra fluviatilis, misgurnus fossilis
Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts.
23. Püütud ahvena täispikkus oli 13cm ja kaal 21,7g. Kuidas veenduda, et tegemist on isase kalaga? V: lahkamine näitab, et isendil on paarilised sugunäärmed, mis viitab isaskalale. 24. Nimetage Eesti 3 kõige sügavamat järve, kus sügavust üle 30m ja põhjas puudub hapnik. V: Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Koorküla Valgjärv 25. Millised neist kalaliikidest on fütofiilsed(4) millised on litofiilid(2)? V: Lito-rääbis, luts, ahven; Füto-haug, nurg, linask, latikas 26. Kuidas mõõdetakse kaladel standardpikkust ja täispikkust? Kellel mõõdetakse Smitti pikkust? Näita joonisel. V: Standard- ninamikust soomuskatte lõpuni(enne saba); Täispikkus- ninamikut sabauime lõpuni; Smitti-lõhilastel 27. Püüdsime 1150g linaski. Kuidas aru saada, kas see kala on emane? Kuidas eristada isast ja emast linaskit? V: kõhuuime esimese kiire järgi (tugev, siis isane) 28. 20
Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. ● Pildil rohevetikas Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eestile on iseloomulikud kalaliigid: rääbis, lõhi, peipsi tint, haug, säga, ahven, koger, roosärg, viidikas, vimb, latikas, nurg, siig, tint, luts, kilu, räim, lest ja tursk. Tänan kuulamast!
____ Koor pare Direk dinaa m___ tsioon Tabel tide Koor __po i inurg Joone juurd dinaa PT olsed Nurg ad e. pikku did PT ekas nurga ad rumbi sed vud d d mõõd Paran Arvut paran etud datud atud datud
Hüdrokeemia Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline. Näiteks 19972006 võetud proovide alusel saadi keskmiseks pH väärtuseks 8,36, kusjuures see kõikus proovide lõikes enamasti 8,08,6 vahel. pH väärtused olid nii Peipsi järves kitsamas mõttes, Lämmijärves kui Pihkva järves sarnased. Elustik Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint, lõhi ja haug. Elutsevad ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig. Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu. Probleemid Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala. Peipsi valglas elab ligikaudu miljon inimest.
maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu.Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi-Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine.Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje- turva jõgi. Tähtsus Eestis 1)Paljudele kalaliikidele ja taimedel elupaigaks. 2)Juhib ära üleliigse vee. Muud huvitavat Pärnu jõge on nimetatud ka Eestimaa Mississipiks, sest ta on Eesti üks pikimaid jõgesid ning nagu
a Eesti Punasesse Raamatusse eriti ohustatud liikide hulka. 2008. aastal valminud Eesti ohustatud liikide punases nimestikus aga järve-ahaskoodik puudub. 4 Suurselgrootuid esines 2008. aastal Vagula idakalda piirkonnast võetud proovist 21 taksonit. Üldarvukusest moodustasid 72 % surusääsklaste vastsed (Chironomidae). (Eesti väikejärvede seire 2008) Kalastiku seirel leiti 2008. aastal Vagulast 10 kalaliiki: latikas, kiisk, ahven, latikas, nurg, koha, särg, linask, roosärg ja viidikas. Aastatel 1994-2004 on kalastajate võrgupüükide saagis kaaluliselt domineerinud ahven, koha, haug, särg ja latikas. Kalastajate andmetes esines veel siig, karpkala, säinas, hõbekoger, jõeforell ja koger. (Eesti väikejärvede seire 2008). Jõevähk esineb Vagula järves hõredalt ning paiguti. 2003. a katsepüügil on tabatud 1 vähk põhjakalda piirkonnas (Hurt, 2004). Vähile sobivaid alasid on järves palju, arvesse võttes
sügavuse vähendamiseks vastupäeva: Masina maksimaalne hööveldamissügavus on 3 mm. Käivitamine ja lõpetamine Masina käivitamiseks hoia ohutuslülitit allavajutatuna ning vajuta samaaegselt käivituslülitit. Hoia tera pea käivitamise ajal töödeldavast detailist eemal. Masina seiskamiseks vallanda käivitusnupp. Kaldu hööveldamine Masina põhjaplaat on niimoodi soontega varustatud, et töödeldava materjali ääres on võimalik teha hööveldamist 45° nurg alla. Paigalda höövel nii, et töödeldava materjali äär oleks soones. Käivita höövel ja nihuta seda aeglaselt piki serva. 3 Taldlihvija Lihvija kasutamine 1.Lihvijat saab kasutada näiteks puidu, plastiku, metalli ja värvitud pindade lihvimiseks. 2. Lülitage lihvija sisse, kui see asub töödeldaval esemel. Hoidke hoolikalt kogu lihvtalda lihvitaval esemel. 3
Millised kalaliigid on Eestile loomulikud? · Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. · Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. · Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. · Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. · Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. · Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. · Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? · Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. · Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts.
Kala ja kalatooted Kui pikki aastakümneid peeti loomulikuks, et kalavarud maailma veekogudes on ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud.Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake mäegatavalt vähenenud.Nõudlus ületab pakumise .Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi . Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näi...
säinas (Leuciscus idus), lepamaim Pilt 4. Vaade paisjärvele (Phoxinus phoxinus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), tõugjas (Aspius aspius), linask (Tinca tinca), rünt (Gobio gobio), viidikas (Alburnus alburnus), nurg (Blicca bjoerkna), latikas (Abramis brama), koger (Carassius carassius), karpkala (Cyprinus carpio), luts (Lota lota), ahven (Perca fluviatilis), kiisk (Acerina cernua). Räpina lõigus on kalu rohkesti, leiti 9 liiki, väga arvukalt särge, arvukalt ahvenat, keskmisel hulgal säinast, alla keskmise roosärge, viidikat, tippviidikat ning vähe arvukalt linaskit, latikat ja võldast. Võhandu jõe kalastik on väga mitmekesine, kuna jõe erinevates lõikudes on väga erinevad
aprill Emajõe suudmest, osa hoopis Võrtsjärvest. Särg 29. aprill Latikas 13. mai Turb 18. mai Roosärg 23. mai Koger 1. juuni Nurg 8. juuni Viidikas 14 juuni Üldse on vanajõgedes püütud 25 liiki kalu, peale nimetatute veel angerjat, koha, tõugjat, kiiska, teibi, lepamaimu, mudamaimu, tippviidikat, luukaritsat, rünti, võldast, vingerjat ja hinku. Neist, paljudele tundmatutest kaladest on tõugjas praegu Eestis looduskaitse all. Euroopa Liidule valmistab erilist muret ka võldase, vingerja ja hingu elujärg, tõenäoliselt
KALASTIK Võrtsjärves ja selle sissevoolude suudmetes elab praegu püsivalt üks sõõrsuuliik (ojasilm) ja 31 kalaliiki Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärves üsna arvukad olnud tint, kiisk ja viidikas Võrtsjärve peamised töönduskalad viimasel kümnendeil on latikas, koha, angerjas ja haug. Järgnevad säga, ahven ja luts. Vahel satuvad püünistesse ka säinas, koger, linask ning hõbekoger, peenkalast satub vähesel määral nurg ja kiisk. Ülejäänud kalaliike näiteks vimba, vingerjat ja trullingut püütakse vaid juhuslikult või üldse mitte, neist säga ja tõugjas on täieliku kaitse all KALASTIK Võrtsjärve kalad saab marja heitmise poolest jagada nelja rühma: Suurim neist on fütofiilsete ehk taimelembeste kalade rühm, kes koeb marja elusate või surnud taimede lehtedele, vartele ja juurtele (nt. haug, särg, latikas, koger, mudamaim, hõbekoger, hink ja säga)
kogu lahes levinud ahven.Peaaegu sama laialt olilevinud särg. Särje puhul oli ilmne arvukuse 5 ja mõõtmete suurenemine sügavamatel aladel (lahe suudmealal), kus on rohkem suurte särgede peamist toitu molluskeid. Mõned liigid olid hajusalt levinud kogu lahes (haug, viidikas), teised esinesid sügavamatel suudmealadel (koha, vimb, luts ja mereliigid), nurg oli kõige arvukam lahe keskosas. Ahvenavaru oli Väinameres ja ka Matsalu lahes 1990. aastate algul küllalt heas seisus.1993. a. (esimene aasta, mil püügipiiranguid Matsalu Looduskaitseala vetes oluliselt leevendati) oli suvistes seirepüükides arvukalt suuri kalu. Juba 1995. a. suveks olid suuremad ahvenad enamuses välja püütud. Seirepüükide andmetel vähenes ahvena arvukus Matsalu lahes ajavahemikus 1993--99 umbes 10 korda
Peipsi järve lõuna- ja põhjakaldad on väga eriilmelised. Põhjakallas on tihti luidete ja liivaga kaetud. Lõunakallas aga soostunud ja kinnikasvanud. Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud. Peipsi järves elab 37 liiki kalu ja 9 liiki kahepaikseid. Tuntumatest kaldest elab Peipsis rääbist, ahvenat, haugi ja peipsi tinti. Veel elutsevad seal ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig. Igal aastal kasutab Peipsi järve pesitsus- ja peatuspaigana üle miljoni linnu. Pesitsevaid linnuliike on Peipsi lähistel umbes 172. Poolveelistest imetajatest võib kohata vesimutti, mügrit, kobrast, saarmast ja ondatrat. Kahepaiksed on Peipsi rannikul esindatud üheksa liigiga: tähnik- ja harivesilik, mudakonn, rohekärnkonn, kärnkonn, rohukonn, rabakonn, tiigikonn ja veekonn. Peipsi järvest püütakse igal aastal ligikaudu 10 000 tonni kala.
arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu. Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi- Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Pärnu jõele on moodustatud ulatuslik Natura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades I, II, IV ja V nimetatud elupaikade (looduslikus seisundis jõed ja ojad) ning liikide (jõesilm, ojasilm, lõhe, siirdesiig, hink, võldas,
EESTI MAGEVEEKALAD. Klass SÕÕRSUUD Selts silmulised Sugukond silmlased. ( ussitaolised, t täppi) MERISUTT. Ühevärvilised, mustrita. JÕESILM Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suu...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KASULIKUD TOIDUAINED Referaat Riina Vahter 2010 Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai ja nende kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodet...
võldast, keskmisel arvul trullingut. Räägo ja Osula lõigus oli jõgi toidu- ja kalavene. Sõmerpalu lõik oli samuti võrdlemisi kalavaene, kus keskmisel hulgal leidus särge, alla keskmise haugi ja ahvenat. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm, harjus, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, roosärg, lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas, koger, trulling, hink, vingerjas, luts, ahven, võldas. Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu
Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10-25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm ) Toitumine Haugi toit on sõltuvalt keskkonnatingimustest ja kala suurusest õige mitmekesine. Tavaliselt sööb ta kõige arvukamaid kalaliike. Järvedes ja veehoidlais on nendeks särg, ahven, kiisk, latikas ja nurg. Jõgedes on haugi toidus palju tüüpilisi jõekalu rünte, trullinguid, lepamaime, hinke, võldaseid jt. Kevadel sööb haug meelsasti konni. On teada juhuseid, et haug on jõesügavusse viinud hiiri, rotte, väiksemaid veelinde ja isegi üle jõe ujuvaid oravaid. Suured haugid võivad haarata ka ujuvaid parte. Haug on võimeline neelama suuri kalu, kelle pikkus moodustab kuni 78% ja kaal kuni 50% röövkala enda pikkusest ja kaalust. Keskmise
Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm(Lampetra planeri), harjus(Thymallus thymallus), haug(Esox lucius), angerjas(Anguilla anguilla), särg(Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), lepamaim(Phoxinus phoxinus), linask(Tinca tinca), rünt (Gobio gobio), viidikas(Alburnus alburnus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), nurg (Blicca bjoerkna), latikas(Abramis brama), koger(Carassius carassius), trulling(Barbatula barbatula), hink (Cobitis taenia), vingerjas(Misgurnus fossilis), luts(Lota lota), ahven(Perca fluviatilis), võldas(Cottus gobio). Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt
Tähtsamad teosed: "Lib lika p üüd ja " 1 9 6 3 "Aris to s " 1 9 6 5 "Ma a g " 1 9 6 6 "P ra nts us e le itna nd i tüd ruk" 1 9 6 9 "Ee b e nip uus t to rn" 1 9 7 4 "Da nie l Ma rtin" 1 9 7 7 "P uu" ("T h e Tre e ") 1 9 7 9 "Ma ntis s a " 1 9 8 2 " Va g e l" T EO S E S IS U Te o s o n kirjuta tud no o re O xfo rd i lõ p e ta nud ja a m b its io o nika kirja niku Nic h o la s Urve va a te nurg a s t. Nic h o la s kuulub ko kku Aus tra a lia tüd ruku Alis o n Ke llyg a , ke lle g a ta ko h tus Lo nd o nis p e o l. Et va b a ne d a jä rje s t tõ s ine va m a s uh te e e s t Alis o nig a , võ ta b Nic h o la s va s tu ing lis e ke e le õ p e ta ja ko h a Lo rd Byro n ko o lis Kre e ka s a a re l P h ra xo s e l. Ig a vus e s , d e p re s s io o nis , p e ttunud ja h ä m m ing us
Ehitusplatsi ehitusgeoloogilised uuringud puuduvad, need tuleb teostada põhiprojekti staadiumil. 21 4.3.2. Vundament ja alusmüürid Hoonele on projekteeritud madal lintvundament. Vundamendi raudbetoontaldmik rajada killustikule. Taldmiku laius dimensioneerida põhiprojekti staadiumil. Vundamendi maksimaalsed lubatud vajumid on 20mm ja vajumite erinevuse nurg ei ole suurem kui 1/150. 4.4. Maapealsed konstruktsioonid 4.4.1. Kandvad konstruktsioonid Kandvad seinad (s.h. välisseinad) on kergkruusplokkidest, välisseinad on soojustatud. Vahelagi 1. ja 2. korruste vahel, ning katuselaed on monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelid paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. Katuse kandjateks on fermide alumised vööd. Puittalad paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. 4.4.2. Muud konstruktsioonid
Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts.
raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak. Siirdekald ja poolsiirdekalad: Angerjas, lõhe, iherus, meritint, vimb, merisiig, ogalik, jõesilm, merisutt, noakala, tuur, vinträim ja aloosa. Mageveekalad: Koha, ahven, kiisk, särg, latikas, nurg, haug, viidikas ja säinas. 13. LÄÄNEMERE LINNUSTIK Meri ja mererannik on elupaigaks suurele arvule linnuliikidele. Merepildis on linnud üheks silmapaistvamaks loomarühmaks, ning annavad sellele rohkesti ilu ja omapära. Seotus merega on erinevatel linnuriikidel suuresti erinev. Osa liike veedavadb peaaegu kogu oma elu avamerel, tulles alles pesitsusperioodiks väikesele saarekesele, kuid teised liigid on valinud enadale püsivaks elupaigaks rannikuala. Esineb ka linde,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KALA- JA KALATOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Siskukord Siskukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kala tähtsus talurahva toidus.........................................................................................4 Kalade bioloogiast......................................................................................................... 7 Kalade haigused.........................................................................................................8 Difüllobotrioos...................................
Lepamaim: i-l kõht muutub punaseks, kurgualune mustaks, külgedel võib tekkida roheline vööt, peas valkjas hk, e-l võib olla peas nõrk pruunikas hk. Mudamaim: i-l võib olla peas hk, e-l tekib väike torujas sugunäsa. Linask: i-l peas ja seljal nõrk hk. Rünt: i-l peas ja keha eesosas nõrk hk. Viidikas: i-l peas hk Tippviidikas: R, K ja P alused muutuvad oranziks. Latikas:i-l peas, kehal vahel ja uimedel tugev hk. Nurg: i-l peas ja keha eesosas nõrk hk. Vimb: i-l selg läheb mustaks , kõht kollaseks, R ja K punakaskollaseks; peas, seljal , R ja K sisekülgedel peen hk. Trulling: i-l (vähem ka e-l) R siseküljel hk, seda võib olla ka peas ja kehal, i-l tekib sabavarrele all ja ülal nahkne hari. Ogalik: i-l selg muutub sinakasroheliseks, kurgualun ja rind punaseks, silmad siniseks, e-l pulmamängu ajal kiired lühiajalised värvuse muutused.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.....................................................4-6 Kalade haigused.........................................................................6 · Difüllobotrioos................................................................6-7 · Gaasimullihaigus........
omadused. 17. Sirge parameetrilised ja kanoonilised võrrandid. Sirge üldvõrrand ja normaalvektor, normaalvektori koordinaadid üldvõrrandist. Punkti kaugus sirgeni, selle leidmise valem tasandilise sirge korral. Tasandi vektorvõrrand ja parameetrilised võrrandid, tasandi üldvõrrand, tasandi normaalvektor, tema seos tasandi üldvõrrandiga, tasandi normaalvõrrand ja selle kordajate ja vabaliikme geomeetriline tõlgendus. Punkti kauguse arvutamine tasandist. Nurg kahe sirge vahel. Tema arvutamisvalem taandatud kujul antud sirgete jaoks. Nurk kahe tasandi vahel. Nurk sirge ja tasandi vahel. 18. Ringjoone definitsioon ja võrrand. Ellipsi definitsioon ja kanooniline võrrand. Ellipsi fookused. Ellipsi ekstsentrilisus ja juhtjooned. Ellipsi optiline omadus. Hüperbooli definitsioon ja kanooniline võrrand. Hüperbooli fookused, harud, ekstsentrilisus. Hüperbooli kaldasümptoodid ja juhtjooned. Hüperbooli alternatiivne definitsioon
Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts.
12. VÕIKALA - lamenenud kehakuju. Kõrgus kaks korda suurem kui laius. 13. LIIPERKALA 14. RAUDKIISK erineb ogalikust sihvakama keha poolest. 15. TUULEHAUG luud keetmisel roheliseks. 16. NELJAPOISENE MERILUTS 17. ISLANDI LIMUSK 18. MAKRELL 19. MERIKUKK 20. KIVINOLGUS MAGEVEE KALAD 1. KOHA võib kasvada 1 m pikkuseks 2. AHVEN tavaline. Marjaterad paiknevad lintidena. 3. KIISK 4. SÄRG 5. LATIKAS 6. NURG 7. HAUG 8. VIIDIKAS 9. SÄINAS SIIRDE- JA POOLSIIRDEKALAD 1. ANGERJAS on Läänemere ja üldse kogu maailma kõige omapärasema eluviisiga siirdekala. Angerja elu magevees algab 6-8 cm pikkuste läbipaistvate nn klaasangerjate siirdumisega merest jõgedesse. Klaasangerjad tungivad vastu voolu piki jõgesid üles. Sellel perioodil nende nahk pigmenteerub ja nad muutuvad läbipaistmatusteks. Kasvavad aeglaselt. Pärast mageveelist eluperioodi(isastel 4-7 a
Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Kalastiku levik sõltuvalt vooluveekogu veerikkusest ja vooluhulgast: *Liigid, kes esinevad püsivalt ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: Harjus, säinas, teib, roosärg, tippviidikas, latikas, koger, rünt, hink, kiisk. *Liigid, kes eelistavad keskmisi ja suuremaid jõgesid, kuid esinevad ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ojasilm.
sinikuid ja ränivetikaid. Selle elupaigatüübi juurde loetakse ka ööpäevas paariks tunniks mõõnaga paljanduvad pika meriheina (Zostera marina) koosluste kasvualad (Paal, 2000). Need elupaigatüübid on eriti tähtsad toitumisalad metslindudele ja kurvitsalistele (Internet 7). Loomastiku liigiline koosseis sõltub hapnikutingimustest ja taimestiku olemasolust. Kaladest elutsevad mõõnaga paljanduvatel mudastel ja liivastel laugmadalikel särg, ogalik ja nurg (Paal, 2000; Internet 3) Rannikulõukad ehk laguunid on madalad rannikuveekogud, kus vee soolsus ja hulk võivad olla muutlikud, sõltudes veevahetusest merega ja sademete hulgast ning magevee sissevoolust maismaalt (Paal, 2000; Internet 3). Läänemere rannikulõugastele on 19 iseloomulik roostike esinemine ta taimestik koosneb erinevatest soontaime kooslustest, kuid suurt tähtsust omavad ka mändvetika kooslused. Kaladest võivad seal elutseda
nende viljakust, pakuvad elupaiku näit. talvitumiseks. Homing (tagasipöördumine amfiibidele. sünnijõkke) -kalapopulatsiooni evolutsioonilise adapteerumise tulemus 2 kohalike tingimustega. See vähendab nurg, särg, karpkala, linask, säinas, ahven geenide voolavust populatsioonide vahel. (noor). VERTIKAALSELT- saagi järgi, kaitseks, · Kalad vajavad eluks pidevalt alla jahedamasse vette energia hapnikku. Kuid O2 lahustub vees halvasti. kokkuhoiuks. Temperatuuri tõusuga O2 lahustuvus · Anadroomne ränne ~ Kala elab halveneb ( kalade metabolism aga
Laikude keskel olevates sõlmedes on metatserkaarid selleks ajaks juba resorbeerunud. Posthodiplostomum cuticola on väga soojalembene, tema arenguks optimaalne temperatuur on 25 ºC piires. Seepärast toimub tema elutsükkel lõunapiirkondades ühe suve jooksul, põhja pool kulub selleks kaks suve.Eesti tiigimajandeis esineb postodiplostomoosi harva, küll võib aga tinditõvega tabandunud kalu leida sageli LõunaEesti järvedes (roosärg, latikas, nurg, särg jt). Noorkaladel põhjustab see haigus keha deformatsiooni ja lülisamba kõverdumist, mille tagajärjel kala võib kaotada liikumisvõime. Haiged kalad hoiduvad vee pind misse kihti ja on kergesti kättesaadavad haigrutele. Diagnoos postodiplostomoosile pannakse kliiniliste tunnuste ja P. cuticola metatserkaaride leiu põhjal pigmenditähnidest. Haiguse ravi ja radikaalseid tõrjemeetmeid ei tunta. Tigude hävitamisega tiigipõhjade desinvadeerimisel püütakse katkestada parasiidi
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .....................................................................
Laikude keskel olevates sõlmedes on metatserkaarid selleks ajaks juba resorbeerunud. Posthodiplostomum cuticola on väga soojalembene, tema arenguks optimaalne temperatuur on 25 ºC piires. Seepärast toimub tema elutsükkel lõunapiirkondades ühe suve jooksul, põhja pool kulub selleks kaks suve.Eesti tiigimajandeis esineb postodiplostomoosi harva, küll võib aga tinditõvega tabandunud kalu leida sageli LõunaEesti järvedes (roosärg, latikas, nurg, särg jt). Noorkaladel põhjustab see haigus keha deformatsiooni ja lülisamba kõverdumist, mille tagajärjel kala võib kaotada liikumisvõime. Haiged kalad hoiduvad vee pind misse kihti ja on kergesti kättesaadavad haigrutele. Diagnoos postodiplostomoosile pannakse kliiniliste tunnuste ja P. cuticola metatserkaaride leiu põhjal pigmenditähnidest. 13
Enamus Eesti kalu talub ka riimvett (Läänemere ranniku vähesoolast vett) ja seetõttu elavad rannikumeres koos mere- ja mageveekalad. 14 KALAKASVATUSE ERIALA Mageveekalad Merekalad Jõesilm Ojasilm Jõeforell Vikerforell Rünt Rääbis Viidikas Peled Tippviidikas Peipsi siig Nurg Merisutt Harjus Latikas Tuur Peipsi tint Vimb Vene tuur Haug Nugakala Siberi tuur Emakala Angerjas Koger Sevrjuuga Väike tobias, Särg Hõbekoger Räim nigli Teib Karpkala Kilu Suur tobias
ÜLESANNE 1. Koostage ideekaart „Lihade kasutamine toiduvalmistamisel“. 3.4.5. Kalad ja kalatooted Rasvasuse alusel võib jaotada kalad nelja rühma. 1. Lahjad kalad. Rasva on neis alla 2%. Lahjad kalad on tursk, luts, koha, haug jne. Sobivaks töötlemismeetodiks on aurutamine ja keetmine. Praadimise puhul on neid vaja eelnevalt paneerida. 2. Keskmise rasvasisaldusega kalad. Rasva on neis 2-5%. Keskmise rasvasisaldusega kalad on koger, karpkala, nurg, latikas, tint jne Keskmise rasvasisaldusega kalade töötlemiseks sobivad kõik 56 valmistusmeetodid. 3. Rasvased kalad. Rasva on neis 5-15%. Rasvased kalad on kilu, rääbis, latikas, siig jne. 4. Eriti rasvased kalad. Rasva on neis üle 15%. Eriti rasvased kalad on angerjas, lõhe, viidikas, heeringas, makrell jne. Sobivaks töötlemismeetodiks on praadimine, suitsutamine, grillimine.
Loomastik. Loomhõljumi mass on väike – umbes 1 g/m3. Kalastik on aegade jooksul muutunud. Kolga-Jaani lähedalt kiviaegsest asulast leitud kalaluude järgi on Võrtsjärvest püütud isegi lõhet. Nüüdis-Võrtsjärves ja tema sissevoolude suudmeis elab püsivalt 32 kalaliiki ja üks sõõrsuuliik (ojasilm), kokku on loendatud (koos ajutiste liikidega) 36 liiki. Töönduskaladeks on olnud haug, säinas, särg, roosärg, latikas, nurg, koger, linask, viidikas, luts, koha, ahven, kiisk, angerjas, tõugjas ja hõbekoger. Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärve tähtsaimateks püügikaladeks latikas, koha, angerjas ja haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. 1996–2000 püüti Võrtsjärvest keskmiselt 266 t, 2010. aastal 227,7 t kala. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas (II kaitsekategooria; neile