· tehnikat · infot · haritavat maad · oskusi · arenedes on vaja töölisi ja hooneid kus hoida ning hooldada tehnikat Kas toodet on lihtne müüa? · Teravilja on kerge müüa · kanepit on veel lihtsam müüa · Heina on kõige raskem müüa Kas ja kuidas võimaldab äriidee kasumit teenida? · Äriidee võimaldab kasumit teenida üpriski kergelt · Kasumit aitab teenida pria toetus · Kui kasutada õigeid töövõtteid ja omavahel sobivat tehnikat · Kanepi kokkuostuhind on väga kõrge ja on tõusuteel Millised head kontaktid soodustavad porjekti elluviimist? · Minu head kontaktid on: Reinu-Einari OÜ, Kasari ühistu, sugulased, tuttvad · tutvuste kaudu saab ka tehnikat või varuosi soodsamalt Kuidas mõõta äriprojekti edukust? · Iga aasta teha detailne arvutus Kas kellelgi on küsimusi? Tänan kuulmast!
pakuvad seemet ostes tagasiostu garantiid. Heina on kõige raskem müüa kui sul ei ole iga aasta kindlat ostjat ja oma trantsporti. Kuidas äriidee võimaldab teenida kasumit? Äriidee võimaldab kasumit teenida üpriski kergelt kui kasutad õigeid võtteid ja õigel ajal. Kasumit aitab teenida pria toetus mida makstakse põllumaa pindala eest. Kui kasutada õigeid töövõtteid sobiva traktoriga, siis ei ole suur kütusekulu ja hoiad sellega palju aega ja raha kokku. Kanepi kokkuostuhind on väga kõrge ja on tõusuteel 2015 aastal oli ühe tonni normidele vastava seemne hind 800eurot ja 2016 aastal 1200eruot, samalajal kui nisu hind on kõikunud 100-200 eurot/tonn vahel. Millised head kontaktid soodustavad projekti elluviimist? Kontakte peab olema palju, kuna nende kaudu on võimalik saada paremat hinda või võimalusi müüa toodangut. Minu head kontaktid on: Reinu-Einari OÜ, Kasari ühistu, sugulased, tuttvad. Tutvuste kaudu saab ka tehnikat või varuosi soodsamalt.
3. NÄIDE piima kogutoodangut kirjeldava regressioonimudeli konstrueerimisest Otsime mudelit kujul: Y-PKT_ha = a0 +a1TASU + a2SOOT + a3HP + a4PMYYK + a5 TOETUS + a6 KHIND Y_PKT_ha – piima kogutoodang ha kohta, kg TASU - töötasu 1 kg piima tootmiseks, senti SOOT – söödakulu 1 kg piima tootmiseks, senti HP – mullaviljakus, maa hindepunkt pallides PMYYK – piima müük lehma kohta aastas, € TOETUS – toetus 1 kg piima tootmiseks, senti KHIND – piima kokkuostuhind, senti Sõltuv muutuja on Y_PKT_ha. Sõltumatud muutujad: x1_TASU; x2_ SOOT; x3_HP; x4_PMYYK; x5_TOETUS; x6_KHIND. Mudel sisaldab ka vabaliiget (a0 = const). Kui muutujad on valitud, vajutada OK. Genereeritakse vastav aruanne. Parameetri t-statistiku Parameetri t-
Estonian Cell toodab kõrgekvaliteedilist kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi (Aspen BCTMP) 5.Miks on praegu tekkinud palgi põud. Vähenenud raiemahtude tõttu on Eesti saepalgi hind praegu üks Euroopa kõrgemaid ning see sunnib saetööstusi tooret sisse ostma. Metsa- ja puidutööstuse liidu hinnangul on tööstuse jaoks tooraine hinda keskmiselt tõusnud poole võrra. Eesti männipalgi tihumeeter võib maksta praegu üle 100 euro, samas kui senine kokkuostuhind oli u 70 euro ringis. Raiemahud vähenesid juba eelmisel aastal ülipehme talve tõttu. Praegune aasta algas ja arvatavasti ka lõpeb pehme ilmaga, mistõttu raiemaht väheneb veelgi, kui eelmine aasta. Kui 2018. aastal raiuti 12,7 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2019. aastal raiuti 11,3 miljonit tihumeetrit puitu. 6. Millist puitu kasutatakse: paberit, mööblit, sauna ehitamisel, parketis, pelletid. Saun ja mööbel - Abahhipuitu kasutatakse saunalaudade tegemiseks, samuti vineeri-
2003. aastal tõusis kasvupind 47 200 hektarini ja saak 72 400 tonnini. Rapsi saagikus aga vähenes - 2002. aasta 1944 tonnilt 1635 tonnini hektarilt 2003. aastal (-15,9%). Vähenemise põhjusi tuleb otsida ebasoodsatest ilmastikuoludest. Võttes aluseks rapsi kasvatamisel tehtavad kulutused, loeb Põllumajandusliku Informatsioonilevi Koordineeriv Keskus rapsikasvatust tasuvaks siis, kui saagikus on üle 1,8 tonni hektarilt ja kokkuostuhind ei lange alla 2 800 krooni seemnetonni eest. Tõenäoliselt suureneb rapsi kasvatamine Eestis ka järgmistel aastatel. Arvestades olemasoleva põllumaa pindala ja põllukultuuride vaheldumist (rapsi kasvatakse teataval põllul orienteerivalt iga viie aasta tagant), ei tõuse rapsi kasvupind siiski tõenäoliselt üle 60 000 ha. Toodang saab aga suureneda rapsi saagikuse kasvamise arvel . Kuigi Eesti rapsikasvatuses on märgata positiivseid trende, ei piisa kodu-maisest
Kodusõda Venemaal 1918-1922 · Olukord muutus kriitiliseks 1917.a. lõpul, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. · 1918.a. tekkisid mitmel pool "valged" valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. · Valgetele olid abiks ka Antandi tegevus oma huvide kaitsmiseks maabuvad liitlased Vladivastokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud (u.30000 meest). · Saksamaa enamlaste kukutamist ei pooldanud · Saksamaaga sõlmitud kokkulepe (Bresti rahu) tulemusena koondasid enamlased oma jõud idas ja asusid 1918.a. vastupealetungile · Arvestades strateegilist ohtu, mida tõi kaasa Saksa okupatsioon Baltikumis, viidi riigi pealinn Petrogradist Moskvasse. · Enamlased said oma kontrolli alla umbes neljandiku Venemaast Valgete jõud 1918 · Siberis ja Uurali-Volga piirkonnas admiral...
kõrvalmõju 2. Praaga (134 000-201 000 t/a) põletamisest tulenev sääst CO2 kvootide arvelt. Elektri ja soojuse tootmine praagast võimaldab vältida kulutusi kvootidele, sest bioloogilist päritolu tooraine põletamisel arvestuslikult CO2 emissioon puudub. Pos. kõrvalmõju 3 On võimalik bioetanooli tootmise korral pakkuda viljakasvatajatele saagi eest põllumeeste endi hinnangul õiglast hinda mida praegune turuolukord ei luba (nt 2009.a sügisel oli turuhind ca 1 300 kr/t ja riiklik kokkuostuhind ca 1 500 kr/t). Peamised takistused ja miinused Takistus 1 Puudub ligipääs eri osapoolte kompetentsidele ja ressurssidele. Koostöö on tulemuseni jõudmiseks seega hädavajalik. Takistus 2 Puudub sujuv infovahetus. Bioetanooli tehase töö eeldab logistilise keerukuse tõttu sujuvat osapooltevahelist infovahetust. Takistus 3 Puudub võimalus kujundada seadusandlust nii Eestis kui ka Euroopas. Takistus 4
x max = 2c Majanduslikult pole aga agronoomiliselt maksimaalse saagi saavutamine tasuv. Majanduslikult optimaalse väetisnormi arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: b( P1 - ce) - ev x maj = 2c( P1 - ce) Kus P1 saagi kokkuostuhind. Teraviljadel 3 kr / 0,19 eur ce (enam)saagi koristamise kulud. 0.3 kr/kg / 0,019 eur cv väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta. 12,5 kr / 0,8 eur Antud väetusplaanis on xmax ja xmaj arvutatud järgmiselt, kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab keskmiselt 12,5 kr / 0,8 eur : I. Ristik Xmax = 0 kg N-i Xmaj = 0 kg N-i II. Suvinisu suviteravili ristiku järel: b=10,5 ; 2c=0,100 10,5 Xmax = 0,100 = 105 kg N-i
kuid ka taimekasvatusega loomadele sööda tootmiseks. Lambakasvatus on praegu muutunud väga populaarseks loomakasvatusharuks. Järjest rohkem tekib juurde inimesi, kes sellega 8 tegelevad. Statistikaameti andmetel on Eestis 2014 aasta seisuga 384000 lammast nendest 3000 kasvatatakse Põlvamaal. See on majandusharu, millel on tulevikku, kuna kvaliteetset toorainet vajatakse igal ajal. Turu analüüs Praegu 2015 aasta seisuga on lammaste kokkuostuhind alla 12 kuu vanustel lammastel 3,85 €/kg ja muudel lammastel, sinna kuuluvad siis vanemad lambad 2,20 €/kg. Otse lihamüügist saaksin ma küsida palju kõrgemat hinda ehk siis turuhinda. Lambaliha maksab praegu 9 €/kg, kuid see on pidevalt muutuv. Sihtturg Minu ettevõttele lähedal asub Otepää lihatööstus, kellele ma kavatsen hakata oma toodangut müüma. Selle ettevõtte lähedus muudab ka toodangu transpordiga kaasnevad kulutused väiksemaks
mille puhul stress on väiksem... 4. Karja struktuur. Veisekari koosneb lehmadest ja noorkarjast. Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: · karja täienduseks (uuendkarja saamiseks); · tõuloomade müügiks; · nuumamiseks ja nuumveiste müügiks. Nendest eesmärkidest tähtsaim on uuendkarja kasvatamine. Teised eesmärgid sõltuvad sellest, kas tõuloomadel on turgu ja kas veiseliha kokkuostuhind ületab noorveiste nuumamise kulud. Veiste vanuserühmad on: · vasikad (kuni kuuenda elukuuni); · lehmikud ja pullikud (7...18 elukuud); · seemendatud ja tiined lehmikud; · lehmad; · nuumveised. Nende vanuserühmade osatähtsus karjas s.o karja struktuur oleneb tootmissuunast. Piima tootmisel on lehmade osatähtsus märgatavalt suurem, veiseliha tootmisel peab aga karjas olema rohkem noorloomi. Majanduslikult tasub noorveiseid nuumata siis, kui veiseliha hind
KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE Referaat Sisukord 2 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE........................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Karusnaha ajaloost..............................................................................................................3 2. Karusnahkade hankimine...................................................................................................4 3. Karusloomakasvatuste mõju keskkonnale..........................................................................6 4. Karusnaha töötlemine.........................................................................................................9 Kokkuvõte.......................................................................................................
2013. (Allikas: Padar 2014) 3 2. Iseloomustage situatsiooni, milles välismajanduslikust aspektist asub valitud ettevõte ja majandusharu. Millised välismajanduslikud probleemid tuleb ettevõttel või majandusharul praeguses ja edasises arengus ületada? Tabelis üks on toodud aastatel 2010 kuni 2013 põllumajandustootjatelt kokku ostetud piima kogused tonnides ning ka piima tonni aastane keskmine kokkuostuhind. Nagu näha liikus sel perioodil piima tootmine tõusvas joones. 2013. aasta oli maailma piimandussektorile ja ka Eestile senisest märkimisväärselt kõrgemale hinnatasemele tõusmise aasta. Suurenenud globaalne nõudlus ning vähesed laovarud kergitasid alates teisest kvartalist maailmaturuhindu peaaegu igakuiselt. Ebareeglipäraselt tõusid põhjapoolkeral toorpiima hinnad ka suvel - toodangu kõrgperioodil. Ülikõrge nõudlus
Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete summaarsed ekspluatatsioonikulud koristusperioodi vältel on esitatud lisas (Tabel A.1) veerus 15. 13 2.10. Eelpuhastus-kuivatuspunkti kasum Vilja müügist saadud sissetulek on arvutatud järgmise valemiga V = VH·m = 1711·450 = 769950, (2.12) kus VH vilja kokkuostuhind koos käibemaksuga EEK (VH = 1450 + 18% = 1711[6]); m teravilja kogusaak t. Summaarsed ekspluatatsioonikulud sellel koristusperioodil on saadud, liites omavahel eri seadmete summaarsed ekspluatatsioonikulud. Summaarsed ekspluatatsioonikulud on 255636,11 EEK. KU = Sk = 197362,26 , kus KU summaarsed ekspluatatsioonikulud koristusperioodil EEK. Eelpuhastus-kuivatuspunkti kasum on arvutatud järgmise valemiga
standardkogutoodangust annavad nad 39%. 252) Piimakarjakasvatuses on kujunenud duaalne struktuur: 253) 75% piimakarjaga majapidamistest on 5% karjast 254) 76% piimakarjast on 6% majapidamistes 255) Eestis on 8 ettevõtet, kus on üle 1000 piimalehma. 256) 257) FADN piimatootjate piima omahind 258) 2008 4,49kr/kg 259) 2009 3,72kr/kg 260) Piima kokkuostuhind 261) Eestis kasutatakse piima eest maksmisel baasnäitajate süsteemi, st tööstus fikseerib hinna baasilise rasva- ja valgusisaldusega piima kohta ja juurde- ja mahaarvamised iga täiendava või puuduoleva protsendipunkti kohta. 262) Rasv 4,2%; 0,1 protsendipunktu kohta muutus hinnas 0,32/t 263) Valk 3,35%; 0,1 protsendipunktu kohta muutus hinnas 1,6/t 264) Piima turustamine 265) 2012 kaubalisus 92,2% 266) Eliit- ja kõrgem sort 98%
granuleerimisprotsessi kuna see võimaldab täpsemalt doseerida lisaaineid plastifikaatoreid ja värvlahuseid. Optimaalne kogus on alati majanduslikult efektiivseim. Transpordi strateegias tähendab see seda, et kohale tuleb vedada maksimaalselt palju ja kõik sobivad kiled, et peale sorteerimist saab samaliigilise tooraine, kui seda on kogunenud piisavas koguses, ümbertöötlemiseks saata. Kvaliteetsema tooraine suurema koguse tagab selle eest makstav suurem kokkuostuhind. Ettevõtte kliendibaasiks on peamiselt põllumajandusettevõtted, kus kasutatud kile koguneb tavaliselt 2-5 lauda kaupa, samuti kaubandusettevõtted, kus kile koguneb ühe lepingupartneri mitme kaupluse juurde. Transpordi seisukohast tähendab, et ühte suunda sõites on mõttekas läbi sõita kõik selle piirkonna kliendid, nagu ,,piimaringi" autod vanasti. Kulude arvestuse seisukohast on täpseim viis seega aluseks võtta kogu ringi pikkus, aga arvestada juurde kauba
_ Laiendused Ungarisse ja Norrasse _ Venemaalt akude toomine ei ole majanduslikult kasulik (tollimaks moodustab 30% aku väärtusest) Protsess: Akude töötlemise saadused _ PLII: rafineeritud plii (99,5%) ja plii sulamid _ Polüetüleen (PE) ja polüvinüülkloriid (PVC): ca 80-100 tonni kuus _ Naatriumsulfaat: ca 150 tonni kuus _ Tootmistehnoloogia: Engitech Technologies S.p.A Plii turustamisega seotud probleemid: Akude kokkuostuhind on 4 aastaga suurenenud 17-lt 32%-le plii müügihinnast Edasine hinnatõus muudab ümbertöötlemise majanduslikult mittetasuvaks. Plii hinna kõikumine maailmaturul. Euroopa Liit: 2 300 /t 1000 /t. uute akude tootmine: ca 80% pliist, muud nissitooted ca 20% pliist Naatrium sulfaadi kristalliseerimine' Naatriumsulfaadi kristallisaator Koostöö Norraga Investeering: ca 3 milj Eur
PLII: rafineeritud plii (99,5%) ja plii sulamid Polüetüleen (PE) ja polüvinüülkloriid (PVC): ca 80-100 tonni kuus Naatriumsulfaat: ca 150 tonni kuus Tootmistehnoloogia: Engitech Technologies S.p.A Karin Hellat 5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011 Akude kokkuostuhind on 4 aastaga suurenenud 17-lt 32%-le plii müügihinnast Edasine hinnatõus muudab ümbertöötlemise majanduslikult mittetasuvaks Plii hinna kõikumine maailmaturul Euroopa Liit: 2 300 /t 1000 /t uute akude tootmine: ca 80% pliist
· kulud, · loodetav kasuminorm, · konkurentide hinnad, · toote kvaliteet, · nõudlus, toote sihtgrupp 95. Piima kokkuostuhinna kujunemine 96. Veiseliha omahinna arvestus 97. Veiseliha kokkuostuhinna kujunemine 98. Veisekasvatuse majanduslikkus Aastaringi ühtlane kaubatoodang ühtlane tööjõu kasutamine, võrdne sissetulek. Majanduslikkus sõltub tulude-kulude vahekorrast: tulud = kokkuostuhind + toetused ning kulud, suuresti sööda maksumusest. Piima käitlemise ühtlane maht, võimaldab vähendada tööstuste võimsust. 99. Veisekasvatajate organisatsioonid Eestis · ETLL Eesti Tõuloomakasvatuse Liit koordineerib aretusühistute ja seltside tegevust · ETKÜ Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu - Keavas, Raplamaal. Osakond Märjal, Tartumaal. Tegeleb eesti holsteini ja eesti punase veisetõu aretusega. Ühistusele kuulub ka
hoida, aga see andis just hoogu juurde. Enda arust rääkis ta ainult tõtt, mitte ei norinud tüli. Ohvritele see jutt ei meeldinud. Nad pussitasid Andre surnuks. Surmapõhjus: pussihaavad 4.164. Aarne Sebedeus Sünnikoht: Harala Olemus: oma unistuste elluviija, mis sest, et teel oli palju takistusi ja see ei õnnestunud; Lugu: Ta hakkas uskuma, et kui tahta, siis puhkeb isade vaba maa õitsele. Ta alustas kolme lehmaga. Naisega pidasid nad plaani, kuidas karjapidamist laiendada. Piima kokkuostuhind langes ja ühegi lehma pidamine polnud enam tasuv. Vana vene traktor läks katki, uue ostmiseks polnud võimalusi. Ta tahtis Soome sõita, et näha, kuidas värskes Euroopa Liidu maas elu läheb, aga raha polnud. Surmapõhjus: Nuga läks taskus lahti. 4.165. Rünno Mäe Sünnikoht: Harala Lugu: Rait Vadi pakkus head tööd: ütles, et saadab Rootsi väljaõppele, et siis hiljem endises sigalas mingeid vidinaid valmistama hakata. Vadi hakkas kohalikelt agentuuriandmeid koguma
rajatud külmhoonetes toimub kala sorteerimine ja töötlemine kõrgel tehnoloogilisel tasemel ning vaatamata töödeldava tooraine suurtele mahtudele on suudetud tagada külmaahel püügist turustamiseni. Tänu fileerimismasinatele, millega on saab töödelda 45 ka väikest pelaagilist kala, on loodud võimalused ka kala suuremaks väärindamiseks ja tootearenduseks. Nende arengute tulemusena on samuti tõusnud ja stabiliseerunud kala kokkuostuhind. Lisaks on tootjaorganisatsiooni kuuluvatel ettevõtetel kohustus hoida teatavat hinnataset, alla mille ei tohi kala kokkuostu teostada. 7.2. Turustamine 2011. aastal jäi 22 % Eesti kogutoodangust (püük ja vesiviljelus) kala ja kalatooteid riigisiseseks tarbimiseks, eksporditi 78% (Joonis 9). Kala ja kalatoodete osakaal toiduainete ekspordis oli 2011. aastal 24,6% 2012. aastal eksporditi kala ja kalatooteid 54 erinevasse sihtriiki, kaubavahetust peeti kokku 64 riigiga. Võrdluseks 2004
äärmiselt vajalik. Sarnaselt üldisele tendentsile põllumajanduses on piima kogutoodang viimasel 16 aastal aga vähenenud. Kui 1989.aastal toodeti Eestis 1 277 000 tonni piima, siis 2004.aastal toodeti vaid 652 400 tonni. Majanduslikult väga rasked aastad 1992-1995 viisid lehmade produktiivsuse järsult tagasi. 1990 aasta tase ületati alles 1997.a. Raske aasta oli ka 1999.a, kui piima kokkuostuhind püsis 8 kuu jooksul 1500kr lähedal. Alles 2004.aastal saadi arvestatav rekordiline piimatoodang 5528kg lehma kohta e. 33% rohkem kui 1990.aastal, 1994.aastaga võrreldes isegi 60% rohkem. 2005.aasta 01.jaanuari seisuga oli piimaveiste jõudluskontrollis 2467 karja kokku 100 991 lehmaga, mis moodustas ligi 88 % Eesti lehmadest. Esmakordselt ületas jõudluskontrollialuste lehmade keskmine piimatoodang 6000 kg piiri 2004.aastal, ulatudes 6055 kg-ni.
Igal konkreetsel põllul mõjutavad optimaalset väetisnormi: mulla omadused, väetustarve, eelnev väetamine, mullaharimistööde kvaliteet, eelkultuur, ilmastik. Väetiste majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja viia saagi andmed üle rahalisteks näitajateks. Rahas saame hinnata neid taimekasvatussaadusi, mis esinevad kaubaturul (kartul, teravili). Söödakultuuridel, millede jaoks kasutatakse ka väetisi, puudub kokkuostuhind, seetõttu pole sel teel võimalik majanduslikku efektiivsust leida. Pestitsiitide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil (vaadeldakse kui suureks kulgeb enamsaak, saak turuhinnas miinus pestitsiitide hind). Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutatakse väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku väärtust. Tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
