AHVEN Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks
AHVEN Perca fluviatuilis L. Ahvena välis ja siseehitus Ahvenal on üpriski suur pea, küllaltki suured ninaavad ning lai suu. Hingamiselunditeiks on lõpused. Kopsudega, nagu imetajad, ei saaks nad elada, sest veest vajaliku hapniku kättesaamiseks on vaja lõpuseid. Need asuvad kalal silmade taga. Kõige peal on lõpusekaas. Kui see üles tõuseb, ilmuvad nähtavale lõpused. Hingamisel neelab kala vett ja surub selle lõpusekaane avanedes üle lõpuste välja. Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste verre
Silmad oranzid. Pikkus 5-25cm. Kehamass 20-180g. Vanus 20-25 a. 3.Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid. 1. Abiootilised: Veereziim, temperatuur, päikesevalgus,toitainete sisaldatus,vee PH. 2. Biootilised: Konkurents,kisklus 3. Antropogeensed: Keskkonna saastatus, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine 4.Ökoloogilise teguri täpsem kirjeldus. Temperatuurist oleneb ahvena kudemisperioodi saabumine. Mil vee soojus on 8 kraadi, on ahvenad võimelised kudema.Marjastaadium sõltub samuti temperatuurist,ulatudes 4...21 päevani. 5.Fotoperiodismi mõju Võivad moodustada suuri hõredaid parvi.Õhtueel hakkavad need veelgi hõrenema ja nälga kustutama.Päevapikkuse muutus mõjutab ahvena toitumiskorda 6.Kahanev populatsioon Ahvena populatsiooniarvukus sõltub väljapüügist,omakorda hoovustest,tuultest,püügivõimalus test ja
pärakuuim, sabauim, seljauimed) Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja kõhunäärmes, lõhustunud toiduained imenduvad läbi soole seina verre, tahked jääkained väljuvad päraku kaudu. 6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist. 1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3.sarnasust- mõlemad sigivad merevees, on kehaväline viljastumine, ei hoolitse järglaste eest 7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine, koevad mõlemad kevadel, vee temperatuur kudemisel sama. 8. Nimeta kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist. 1. Liigne kalapüük (röövpüük) 2
Ahven Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 59 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranzid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island, Sotimaa ja Norra), Taga-Kaukaasias ning Põhja-Aasias. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes.
ahven Ahven ehk harilik ahven on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala. Ahven on levinud peaaegu kogu Euroopas. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane
Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala. Külgedelt arenenud keha on piklik, kuid küllalt kõrge, suurima kõrgusega keha eesosas. Lõugadel on ühtlased harjaselised hambad tihedates ridades. Ahvena silmad võrdlemisi suured ning oranzi värvi. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Keha on kaetud pisikeste soomustega, mis moodustavad üsna tiheda ja tugeva kehakatte. Värvus sõltub veekogust: liivase põhjaga veekogudes heledam, mudase põhja puhul tumedam. Kala suurus oleneb tema vanusest. Ahvenad on üldiselt aeglase kasvuga kalad: 20cm pikkuse kala vanus on umbes 10 aastat. Täiskasvanud ahevena pikkus on siis keskmiselt 15-25cm
HIIUMAA JÕED Ave Tüür 9.a NUUTRI JÕGI Kärdla jõgi, Suurjõgi Tubala külast 3,5 km lääneedela pool,suubub Tareste lahte Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit Ülem- ja keskjooksul oja lähikonnas asustus peaaegu puudub Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI Partsi peakraav, Suuremõisa oja Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud Jõe ülem...
Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 231-106-7 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 231-152-8 Plii (Pb) 7439-92-1 231-100-4 Vask (Cu) 7440-50-8 231-159-6 Tsink (Zn) 7440-66-6 215-259-7 Magistritöö eesmärgiks oli määrata raskemetallid (Pb,Cd,Cu,Zn ja Hg) ahvena lihases ja maksas ning välja selgitada nende ladestumise ja kogunemise seaduspärasusi kalades. Bioloogiline materjal koguti kahel järjestikusel aastal: 2006. ja 2007., Pärnu lahest. 2. Kirjanduse ülevaade 2.1 Raskemetallid 2.1.1 Plii ( Pb) CAS nr. (7439-92-1) Plii on kohustuslikuks (mandatory) ohtlikuks aineks, mille määramine ja tulemuste esitamine on ette nähtud HELCOM konventsiooni raames.
· Adrut kasutatakse väetisena · Vetikaid kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamisel · Vetikatest valmistatakse toidulisandeid 2) Kuidas saab vetikate abil hinnata veekogu puhtust? Puhtas vees on toitainete sisaldus enam-vähem ühesugune aasta läbi, see tähendab et vesi on puhas. Mida rohkem on vees vetikaid, seda toitaineterikkam ja puhtam on vesi. 3) Koosta neljalüliline toiduahel järgmistest organismidest: haug, ahvena maim, klorella (vetikas), vesikirp Klorella -> vesikirp -> ahvena maim -> haug 4) Koosta tabel rohevetikate, punavetikate ja pruunvetikate sarnasuste ja erinevuste kohta. Vetikad Sarnasused Erinevused Rohevetikad Kõik elavad vees, kõigil Rohevetikas elab madalal fotosünteesib peaaegu rannavees, teised elavad kogu keha, imavad vett ja sügavamal. Erinevad värvuse
Kuidas fileerida ahvenat? Praadimiseks on soovitatav kala fileerida. Ahvena jääb tänu nahaalusele rasvale praadides mahlasem. Ahvena soomus on küllalt kiusakas, mistõttu on soovitatav riivida seda veevannis: siis on soomused pehmemad ja nad ei lenda ka laiali. Lihtsaim fileerimisviis on lõigata kalalt uimed ja seljauim vastukarva, teha kaela taha risti-sisselõige ja lõigata filee piki selgroogu lahti. Ole ettevaatlik, et sa seejuures veresooni ei vigastaks: fileepooled peaksid jääma nii puhtad, et neid poleks vaja pesta ja piisaks majapidamispaberiga tupsutamisest. Seejärel pane
kehtestaud alammõõduga võrdse pikkusrühma saaki jäämise tõenäosus on kuni 25 %, seda tähistatkse: L25% < L min Ahven · Selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 59 tumeda ristvöödiga · Saba ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. · Silmad on oranzid. · Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. · Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. · Ahven võib ka kasvada üle 4 kg raskuseks ja 50 cm pikkuseks ning elada kuni 2025 aastaseks. · Ahvena alammõõduks loetakse 19 cm kogupikkusest või 16 cm sabauimeni. · Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island, Sotimaa ja Norra), TagaKaukaasias ning PõhjaAasias
ökosüsteemis võõrliik ja raskesti tõrjutav veeumbrohi ning sellega on kaasnenud palju probleeme. Vesihüatsint on veepeal hõljuv ning juured ei ulatu põhja vaid heljuvad vabalt soojas ja toitaineterikkas vees. Taim paljuneb kiiresti ja toob kaasa veekogu ummistamise, mis teeb lõpu laevaliiklusele ja soodustab veekogu soostumist. Järv on hinnatud kalapüügikoht, kus elab 170 liiki kirevahvenlasi troopikakalu. Järve sissetoodud Niiluse ahvena aktiivse elutegevuse käigus on välja surnud sajad väiksemad kalaliigid, sest Niiluse ahvena põhitoiduks on väiksemad kalad, samuti ka plankton ja teolised. Lisaks kaladele pesitsevad Victoria järves ka linnud, kellest tuntuim on Flamingo. Toiduks on flamingodel pisemad kalad, vähilaadsed ja limused, kes omakorda toituvad vees hõljuvatest ainuraksetest ja planktonist. Limused toituvad ka taime lehtedest ja lehtedel elavatest bakteritest ning
tehtud Pakri + Muuga lahest aastatel 2007-2009 2 Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 59 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranzid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven võib ka kasvada üle 4 kg raskuseks ja 50 cm pikkuseks ning elada kuni 2025 aastaseks. Ahvena alammõõduks loetakse 19 cm kogupikkusest või 16 cm sabauimeni.(www.wikipedia.org) Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island,
Viinamäeteod küüslauguvõis Grillitud hanemaks murakakeedise ja karusmarja- confitiga Salatid Suitsupardisalat grill-paprika ja sibulamoosiga Kuum köögiviljasalat seemnete ja ingverikastmega Supid Kreemjas seenesupp lehttainakaanega Koorene kreveti-lõhesupp Aedviljasupp( aedviljad, vein, basiilik) Pearoad Paneeritud ahvena filee piprakastme, aurutatud riisi ja punasekapsasalatiga Küpsetatud lõheliblikas mee ja ingveri marinaadis veinikastme, porgandipüree ja aurutatud köögiviljadega Pikkpoiss juustukastme, ürdikartulite ja keedetud vutimunadega Seakarbonaad kukeseene kastme, küüslaugukartulite ja porgandi-mango salatiga Hautatud lambakaree calvados kastme, juurvilja lasjane, mündipesto ja kitsejuustu struudliga
· Tavaliselt püütakse20-25 cm pikkuseid kalu · Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt · Emased suguvõimestuvad 3-4-aastaselt. Püügi aeg Aastaringselt Paljunemine Kudenemisaeg algab kevadel pärast jääminekut . Koeb tavaliselt aprilli lõpusmais ja seesee kestab kuni ühe kuu. Kleepuvad marjalintide jupid takerduvad tihti veelindude jalgade külge, kes neid ka teistest täiesti eraldatud umbveekogudesse kannavad ja sellisesel kombel ahvena elupaika laiendavad. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist 4-21 päevaga Kala toit Noored toituvad loomsest hõljumist -zooplanktonist, võivad süüa teiste Kalade ning liigikaaslaste vasteid. Täiskasvanud jahivadkiiska ja särge ; Suurjärvedes tinti; rannikumeres Ogalikku, luukaritsat ja räimemaine Üksikud ja vanemad isendid püüvad saakkalu sagedamini varitsedes, nooremad jälitavad liikuvaid kalu. Info allikas et.wikipedia.org Google Annaabi
EESTI JÕED 10. klass Eesti jõed 7308 vooluveekogu kogupikkusega - 31 019 km 90% jõgedest on lühemad kui 10 km Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas. Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-, haugi-, särje-, ahvena- ja särje-haugijõgesid. Suurtaimestik 124 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab enim kollast vesikuppu, harulist ja vegetatiivset jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, harilikku kuuskheina, pilliroogu ja...
Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad.
Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad
Väike emajõgi Väike emajõgi algab Otepää kõrgustikult Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10...
kromatogramm Fen BaA + Chr Anaphtene +F B(b)F B(k)F Flo B(a)P B(ghi)P N Anaphtylene P D(ah)A I(123)P S Vesi Vesi/heljum 1:5000 Heljum PAHid ahvena lihastes ja PAHide akumulatsiooni suhe ahvena organismi ja sette vahel 4500 120 4000 3500 100 3000 80 3-ring ng/g DW
Suured haugid võivad haarata ka ujuvaid parte. Haug on võimeline neelama suuri kalu, kelle pikkus moodustab kuni 78% ja kaal kuni 50% röövkala enda pikkusest ja kaalust. Keskmise suurusega (ligikaudu poolemeetriste) haugide toidus on ülekaalus arvukad väheväärtuslikud kalad ja seetõttu on haug järvede ratsionaalse majandamise puhul nende ihtüofaunas hädavajalik komponent. Tema puudumise või vähese arvukuse korral tõuseb järsult väikese kiisa, ahvena ja teiste nn prügikalade arvukus. (Spanovskaja, 1979) Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus Haugi tavaline suurus on 50-100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske (http://et.wikipedia.org/wiki/Haug ). Haugi kasvutempo, eriti suguküpsusele eelnevatel 7 eluaastatel, sõltub suuresti toitumistingimustest. Haugi maksimaalne vanus töönduslikes
Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu.Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi-Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine.Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje- turva jõgi. Tähtsus Eestis 1)Paljudele kalaliikidele ja taimedel elupaigaks. 2)Juhib ära üleliigse vee.
suur levik. Ka Kudemistingimuste suhtes vähenõudlik. Biootilised Tegurid · Kiskjad on jões enamus · Taimtoidulised on väiksed suuremaid kalu, ahven, kalad, lepamaim, turb, viidikas haug, forell, latikas. ja jõevähk. jõgi-kõõlusleht - jõevähk · Haug - Viidikas · Kisklus Viidikas ja haug · Konkurents - Punavetikas ja pruunvetikas konkureerivad valguse pärast · Parasitism Paeluss elutseb ahvena kõhus Energia liikumine toitumistasemetel ökosüsteemis · Tootjad ehk produtsendid on oja-haneputked, harilik kuuskhein, jõgitakjad, puna- ja pruunvetikad, jõeplankton, räniplankton · Teisesed tarbijad · Esmased tarbijad ehk ehk karnivoorid on herbivoorid on viidikas, rullikulised, kakandilised, latikas, meri- ja hiromiidid, vesitigu jõeforell, vimb, turb,
ning röstisin ahjus, valmistasin tomati-püreesuppi, kanasalatit, valmistasin erinevaid võileibu 150-le inimesele. Igaüks hoidis oma töölaua ise puhtana ning igaüks pidi ka pesema ise noa ära, mida ta kasutas. Ülejäänud asju tegid nõudepesijad ( pesid nõusid, pesid põrandaid jne). Erinevad road, mida valmistatakse: Röstitud kammkarbid rukkileivalehviku ja siiamarja sabayoniga; ahvena ja lõhefilee tempura vaarika passionivinegretiga; lõhe tartar aroomika ingveri, tsilli, jääsalati ning kuldpruuni pipraleivaga; õhuline röstparditeriin foie gras nüansiga serveeritud kerge maasika basiiliku salatiga; võrratu bruschetta värske tomatisalsa, basiiliku ning küüslauguga; itaaliapärane antipastivalik; pliinid luksusliku kalamarja ,paksu hapukoore ja hakitud sibulaga; boeuf a la tartar
Põhjaloomastiku liigirikkus, hulk ja koosseis erineb jõeosades suuresti. Leidub rohkesti haruldasi liike. Erinevates jõeosades on levinud liikideks näiteks kirpvähiline, karp, surusääsklase vastsed, ühepäevikulise vastsed, kihulase vastsed, väheharjasussid, ehmestiivaliste vastsed. Kalastik. Kirjanduses on olnud andmeid 14 kalaliigi – jõesilmu, lõhe, meriforelli, harjuse, haugi, angerja, särje, lepamaimu, roosärje, linaski, viidika, vimma, kogre ja ahvena leidumise kohta Jägala jões. Katsepüüke tehti 1991. aastal seitsmes uurimislõigus. Selgus, et jõe kalastik on suhteliselt liigivaene ja registreeriti 11 liiki: haug, särg, lepamaim, linask, koger, trulling, hink, luts, luukarits, ahven, võldas. Püügikalu on jões vähe. 1991. a uurimistel jõevähki Jägala jõest ei leitud. Jõe seisund. Jõe vesi on Kiigumõisast kuni Kehrani keskmise toitelisusega ja Anijast kuni Jägala-Joa lõiguni rohketoiteline
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K KALA TALURAHVA TOIDUS Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 Sissejuhatus Käes olev referaat räägib lühidalt kala tähtsusest vanade eestlaste toidulaual,aga ka selle käsitlemisest enda elatamiseks. Kala pole üksnes olnud rannarahva põhiliseks leivakõrvaseks vaid ka elatusallikaks, sest suur osa saagikusest olenes inimeste toimetulek. Kala tähtsus talurahva toidus Juba aastatuhandeid on eestlaste tähtsamaks toiduks olnud leib. Vanad eestlased arvasid, et igal toidulaual peab olema päts leiba. Leivale järgnesid teised road ehk leemed, mida valmistati piimast, veest, jahust, kartulist, kalast jne. Kuna Liha oli harva saada, siis leiva järel teisena kerkis toidulauale kala, mida keedeti koos kartulitega, munaga või siis valmistati kalasuppi piima ja v...
viidikas), teised esinesid sügavamatel suudmealadel (koha, vimb, luts ja mereliigid), nurg oli kõige arvukam lahe keskosas. Ahvenavaru oli Väinameres ja ka Matsalu lahes 1990. aastate algul küllalt heas seisus.1993. a. (esimene aasta, mil püügipiiranguid Matsalu Looduskaitseala vetes oluliselt leevendati) oli suvistes seirepüükides arvukalt suuri kalu. Juba 1995. a. suveks olid suuremad ahvenad enamuses välja püütud. Seirepüükide andmetel vähenes ahvena arvukus Matsalu lahes ajavahemikus 1993--99 umbes 10 korda .Suurte, üle 6-aastaste ahvenate arvukus langes samal ajavahemikul veel enam, 40-- 80 korda. Praegusel ajal ei ole kala arvukus väga suur. Kohalikud kalamehed kurdavad kala vaesuse üle. · http://www.hiiukala.org/cms/uploads/ADMINFILES/materjalid/vainamere_kal astik_varud_pyyk.pdf Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Matsalu_laht
V: linask ja (tavaline)koger,(+hõbekoger), karpkala 22. Märkige alljärgneva 20 kalaliigi kohta, kes neist elab magevees, kes merevees. (mõni liik elab mitmes kohas). V: MÕLEMAD viidikas, lõhe, hõbekoger, ahven, roosärg, särg, vimb, koha, rääbis; MERI merivarblane, kirju mudil, suur tobias, kilu, nolgus, merisiig, raudkiisk; MAGE peipsi siig, peipsi tint, luts, lepamaim, harjus, võldas 23. Püütud ahvena täispikkus oli 13cm ja kaal 21,7g. Kuidas veenduda, et tegemist on isase kalaga? V: lahkamine näitab, et isendil on paarilised sugunäärmed, mis viitab isaskalale. 24. Nimetage Eesti 3 kõige sügavamat järve, kus sügavust üle 30m ja põhjas puudub hapnik. V: Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Koorküla Valgjärv 25. Millised neist kalaliikidest on fütofiilsed(4) millised on litofiilid(2)? V: Lito-rääbis, luts, ahven; Füto-haug, nurg, linask, latikas 26
moodustavad suuri parvi. Eestis levinud enamikes suuremates järvedes. Koeb vahemikus aprillist juulini, veetemperatuuril ~15 °C. Ahven Ahven on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala. Ahven on levinud Euroopa ja Põhja- Aasia mage-ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Järvetaimestik hundinui Vetikad Õistaimed: · Kaldataimed (paju, lepp, varsakabi) · Kaldaveetaimed (pilliroog, hundinui, järvkaisel)
Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu. Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi- Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Pärnu jõele on moodustatud ulatuslik Natura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama
Peipsi järv Eestis on ligi 1200 üle ühehektarilise pindalaga järve ja lisaks veel umbes 20 000 väikest rabalaugast. Järved võtavad enda alla ligi kahekümnendiku vabariigi pindalast. Ja nende kõigi hulgast valisime meie Peipsi järve, mille pindalaks on 3555 km², millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile. Ta on pindala poolest Euroopa neljas järv ja suurim piiriveekogu. Eesti ajaloos ja kultuuriloos on Peipsi järv väga tähtsat osa etendanud. Järv on andnud rahvale toidust, olnud ühendustee, kujunenud idapiiriks, olnud korduvalt rindejooneks ja ägedate lahingute tallermaaks. Peipsi suurim rikkus on vesi, mille kvaliteeti hinnatakse suhtelistelt heaks. Peipsi vett ei vajata ainuüksi Narva hüdrojaama tööshoidmiseks ning Eesti ja Balti soojusjõujaama katelde jahutamiseks, järvel on suured perspektiivid ka Kirde-Eesti joogiveena. Järve suubub umbes 30 jõge, neist suurimad on Ve...
poolpehmeks keedetud munadest. · Ärge sulatade külmunud kala vees, muidu uhute vitamiini sellest välja. Keetes asetage kala keevasse vette, praadides aga kuumale pannile. Keedetud kalast aitavad D vitamiini omastada hapukoorekaste ja poola kaste. Poola kastme retsept : Sulatage pannil 5 spl koorevõid, pange sellesse peenestatud kõvaks keedetud muna, hakitud peterselli, 2 spl kalapuljongit, 1 tl sidrunimahla ja maitse järgi soola ning laske keema. Kaste sobib keedetud koha, ahvena ja tursa juurde. D-vitamiini vaegus põhjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse häirumist, mistõttu luud pehmenevad ja deformeeruvad. Sümptomid: halb uni, ärrituvus, loidus, kiire väsimine, pakitsevad ristluud ja puusad, punnkõht. Kuid ettevaatust, liigne D- vitamiini tarbimine tekitab paljudel inimestel neeruliiva ja kive. Täiskasvanud peaksid saama D-vitamiini umbes 400 RÜ. Kui töötate tingimustes, kus napib päikesevalgust, suurendage päevanormi 750 RÜ-ni.
põhjataimestiku katvust, põhjataimestiku ja loomastiku biomassi, liigilist kooseisu ja vertikaalset levikut. Ohtlike ainete ruumilisajaliste muutuste hindamiseks Eestit ümbritseval merealal kasutatakse rahvusvahelise HELCOM COMBINE programmis ette nähtud bioindikatsiooni meetodit, kus indikaatororganismideks on valitud kalad räim ja ahven. Tulemusi räime kohta kasutatakse eeskätt ohtlike ainete pikaajaliste muutuste iseloomustamiseks. Ahvena proovid koguti eesmärgiga iseloomustada ohtlike ainete ruumilist jaotust Eesti rannikumeres. Mererannikute seire eesmärgiks on looduslike ja antropogeensete faktorite mõjul intensiivselt toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja kuhjumine) jälgimine ja arengutendentside selgitamine selleks, et teavitada valitsusasutusi ja elanikkonda rannikul toimuvatest ebasoovitavatest nähtustest. Seiretöödega selgitatakse erinevate
mis ulatub piki kogu keha peast sabauimeni. Eesosas on selgroog ühenduses koljuga. Toes on ka uimedel. Toese külge kinnituvad lihased (kõige tugevamad on selja- ja sabalihased). Pilt 1. Kala luustik ahvena näitel. Luukaladel on enamasti suus hambad, mis võivad paikneda peale lõugade veel ka suulaeluudel, keelel, lõpuseaparaadi luudel. Millisel alljärgneval pildil on kala luustiku osa? a) b) c) Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Toit neelatakse läbi neelu ja edasi liigub see läbi söögitoru makku. Maomahla toimel hakkab toit seeduma, osaliselt seedinud toit läheb peensoolde, kus seedimist aitavad
piires. Suured: · Tõelisteks hiiglasteks kalade seas tuleb lugeda mõningaid kõhrkalu, hailisi. · Atlandi ookeani põhjaosas, osalt ka Barentsi meres, esineb hiidhai, kes on üle 15 m pikk. · Hiidhai küttimisel on esinenud õnnetusjuhtumeid, kuna tal on nivõrd hiiglaslik jõud, et ta võib sabalöökidega purustada paadi. · Suurte kalade hulka kuuluvad ka tuurlased ning ka sägad( suurim pikkus 5 m , 160 kg) ja karplased. Ohtlikud kalad · Ahvena uimes mürgine vedelik. · Tüügaskala mürk asetseb erilistes reservuaarides, mis paiknevad uimekiirte juurte läheduses. (Tema mürk võib tekitada gangreeni,surmajuhtumid ). · Euroopa kaladest on kõige mürgisemaks merilohe ehk meriskorpion. Mürgi aparaat paikneb merilohel lõpusekaantel ja selja uimes(mõikord lõpeb lugu surmaga). Torgete puhul peale panna märga liiva või hõõruda võiga. · Mürgiseid kalu leidub ka railiste hulgas . Neil asetseb sabaoga juure
4. Ohtlikud kalad Kalad osutuvad inimesele väga kasulikeks loomadeks, ent kuna ,,pole halba ilma heata", nii pole nähtavasti ka head ilma halvata. Meie kõk oleme saanud oma nahal tunda, et ahvena tugevate ja teravate uimekiirte torked kutsuvad esile ägeda valutunde, mis võib kesta pikka aega; mõnikord tekib torkes põletik. Samal ajal harilikud torked , kriimustused, haavad ei tekita nii tugevat valu ning paranevad kiiresti. Milles siis peitub ahvena torgete valulisuse põhjus? Selles, et haavakesse satub ahvena uimest mürgine vedelik. On olemas kalu, kellel esinevad spetsiaalsed mürgilaengutega moodustised. Mõnede kalade mürk on inimesele väga ohtlik. Aasia kagutipu ja Austraalia vahel , kivide ja vetikate keskel eluneb mürgine kohutav tüügaskala. See kala on kuni 45 cm pikkune, mõnevõrra sarnane merihärglastega, ettesirutuva alalõua ja laubast ülespoole väljaulatuvate silmadega.
AHVEN Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks
osas Soovitused põhinevad Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu ICES Läänemere äärsete riikide teadlaste töörühmadelt. Andmed kalapüükidelt ja tööndusliku kalapüügi saakide analüüsidest b) Andmeid tuleb veel koguda erinevatel riikidel teatud kalaliikide kohta (Eesti liikidest angerjas ja meriforell) c) Enamuuritavad kalaliigid jäävad riigi otsustada, aga meriforelli, lesta, kammelja, koha, haugi, ahvena ja siigade uurimiseks antakse EL toetusraha. Eesti rahvusvaheliselt kvoteeritud kalaliikide 2004.a. püük Läänemerest 2004.a. kvoot, t 2004.a. saak, t 2005.a. kvoot, t Räim 28 529 27 380 21 536 Kilu 43 260 34 113 56 650 Tursk 1336 1279 1079 Lõhe 64 7 10 Peamine püügivahend on traal, harvemini - tursa ja lõhepüügil -nakkevõrgud.
2004. aastal, pärast seda on räimevaru suurenenud, kiluvaru aga endiselt väike. Ka tursavaru oli eelmise kümnendi esimesel poolel madalseisus, kuid 2007. aastal Euroopa Liidu kalandusnõukogu poolt vastu võetud pikaajaline Läänemere tursavarude majandamise kava on andnud häid tulemusi. Lõhevarud on jätkuvalt väikesed. Eestis on üheks enampüütavaks kalaliigiks lest, mille varud Läänemeres on head. Viimastel aastatel on rannikumeres paranenud meritindi, ahvena ja haugi varu. (Keskkonnaministeerium) Kliimamuutused Kalavarude olukord sõltub olulisel määral mereökosüsteemide seisundist, mis on mõjutatud kliimamuutuste poolt. Aasta- aastalt on muutunud kalade rändeteed, see põhjustab ka kalavarude muutumist. Lõuna- Euroopas kõrgelt hinnatud siirdekalad, näiteks Atlandi pelamiinid, sinikala ja makrell rändavad reeglina sügisel lõuna poole, Vahemerre ja kevadel põhja, Musta merre kudema
maismaal. Biosfääri siseneb päikeseenergia, tänus millele on elu Maal võimalik. Seosed toimivad toiduahelate ja aineringete näol. Bioom Biosfäär jaguneb vööndite kaupa bioomideks: tundra, stepp, kõrb jne. Kooslus Teatud ühetüübilist maa-ala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. Näiteks kõik elusorganismid mõnes metsas, järves või rabas. Populatsioon Populatsiooni moodustavad ühe liigi isendid teatud terrotooriumil. Näiteks ahvena populatsioon äravooluta järves. 4.Liikide taluvus- ja optimaalala. Ökoloogiline amplituud. Igale liigile on iseloomulik ökoloogiline amplituud, mis näitab tema taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes st miinimumist maksimumine. Optmimumala on teguri väärtus mis sobib organismile kõige paremini. Näiteks on kalaliike kes ei saa elada soolases vees ja vastupidi. 5.Valguse, temperatuuri mõju organismidele. Valguse mõjul toimub taimede fotosüntees
kasta soola sisse, et nad ei muutuks libedaks. Räimed tuleb pärast puhastamist kiiresti pesta külma voolava veega. Pikemaajaline vees ligunemine halvendab kala kvaliteeti - liha muutub lõdvaks ja kalad kaotavad palju oma toiteväärtusest. Soomuseid ei tohi lasta enne kala puhastamist ära kuivada, muidu on kala raske puhastada. Et soomused kala puhastamisel laiali ei lendaks, tuleb kala puhastada veega täidetud nõus (poolikult) vee all. Soomusest puhastamisel võib ahvena kinnihoidmiseks kasutada pulka. Umbes 30 cm pikkune väikese sõrme jämedune ümmargune sile pulk pistetakse kalale pea poolt kõhtu. Puhastades hoitakse kalapead koos pulgaga peos ja tõmmatakse soomus kalariivi või hariliku väiksema riivi abil maha. Lutsu ja säga puhul teha sisselõige ümber pea ja võtta nahk tervenisti maha. Linask panna 15-20 sekundiks kuuma vette ja puhastada limast, siis saab soomused kergemini eemaldada.
Maitseroheliste kilohinn kaup ühik ühiku hind tüümian adzika (terav) kg 2,73 petersell aerosoolõli kg 2,77 basiilik ahvena filee kg 6,24 till ananassikonserv kg 1,41 frillis ansoovis kg 5,6 rosmariin apelsin kg 1,04 mint apelsini marmelaad kg 2,42 meliss aprikoosid kuivatatud kg 3,9 lehtsalat aprikoosikompott kg 2,34 murulauk aprikoosimarmelaad kg 2,2 rukola Aqua lauavesi pdl 0,32 spinat astelpaju kg 4,96 oregano avokaado kg 3,69 spinat baklazaan kg 1 balsamico (pals...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Karl Agapuu EP-2 EV KALANDUSPOLIITIKA uurimus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ELi ÜHTNE KALANDUSPOLIITIKA........................................................................4 1.1. ELi kalavarude majandamine.................................................................................4 1.2. Kalavarude majandamine.......................................................................................5 1.3. Piirkondadeks jaotamine.........................................................................................5 1.4. Mõju kalamassidele................................................................................................7 2. ELI KALANDUSPOLIITIKA RAKENDAMINE E...
Lõheliste seltsi kuuluv haug ehk havi, Kesk-Eestis jm ka purikas on hästi tuntud röövkala ning hinnatud püügikala, kes elutseb nii Mandri-Eesti kui Läänemere idaosa vetes. Värvuse järgi tehakse vahet ojahaugil (tume), järvehaugil (hele, laiguline) ja jõehaugil (triibuline). Madalaveelistesse kudemispaikadesse ilmuvad haugid vastavalt vee temperatuuri tõusule ja suurvee seisule. Optimaalne aeg on aprilli esimene pool - mai algus. Nagu särje ja ahvena puhul, täpsustavad paljud haugi rahvapärased nimetused selle kalaliigi kudemisaega, kusjuures orientiiriks on mingi fenoloogilise nähtuse samaaegsus. Sellised nimetused on jäähaug, jääpurikas, jääalusehaug, hangehaug, keltsahaug, keltsanolk, kirrehaug, külmahaug, kevadhaug, konnahaug, rohuhaug, lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug, tammehaug, soojaveehaug. Nimetus luhahaug kehtib samuti ka väljaspool kudemisaega madalas üleujutatud luhtade vees asuvate haugide kohta
,,Mõtteid ja mõlgutusi". 1950. aastate ESA artiklites olid domineerivateks teemadeks eesti murded, kirjakeele ajalugu, ajalooline grammatika ja sugulaskeeled, sekka õigekeelsust ja kirjakeele grammatikat. Sugulaskeelte osakaal oli seejuures võrdlemisi suur, moodustades mõneski köites üle poole köite mahust. Nõukogude aja lõpus, pärast Emakeele Seltsi teadussekretäri ja ühtlasi ESA tegevtoimetaja Heino Ahvena surma 1988. aastal oli Emakeele Seltsi tegevuses mõõnaperiood ning ESA 34. köite ilmutamiseks kulus kolm aastat. Seejärel jäi ESA publitseerimine üldse katki. Uuesti hakkas aastaraamat ilmuma alles 1998. aastal, kui seltsis oli teadussekretärina tööle hakanud Tõnu Tender. Pika pausi järgne köide kandis numbrit 35-42 (1989-1996) ja oli paratamatult ülevaatelisega küllastatud.
Soome populaarseim püügikala on forell, palju püütakse ka lõhet, koha, latikat ja paaliat. Loomulikult ei jäta kohalikke kalamehi külmaks ka haug, ahven ja särg, kes onpõlised asukad pea igas veekogus Läänemeri ja Ahvenamaa Läänemeri pakub põhjanaabritele merepüügiks häid võimalusi. Põhilised püügikalad on haug, ahven, meriforell (varakevadel ja hilissügisel) ja Atlandi lõhe.Ka Ahvenamaal on head tingimused meriforelli, haugi ja ahvena püügiks. Keskmised Ahvenamaal püütudhaugid jäävad 2-5 kg kanti, kuid üsna tihti saadakse kätte ka kuni 15 kiloseid isendeid. Selle piirkonna ahvenad on samuti prisked ja kilosed triibud ei ole sealkandis haruldased. Lõunaosa Lõunapoolsed järved on enamasti soojaveelised ja madalad. Populaarseimad püügikalad on seal haug, koha ja ahven. Parim aeg koha püügiks on juulikuu, püütud kohade keskmine kaal on kilo kanti. Koha püütakse põhiliselt trollinguga
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
haug Esox lucius. Lõheliste seltsi kuuluv haug ehk havi, KeskEestis jm ka purikas on hästi tuntud röövkala ning hinnatud püügikala, kes elutseb nii MandriEesti kui Läänemere idaosa vetes. Värvuse järgi tehakse vahet ojahaugil (tume), järvehaugil (hele, laiguline) ja jõehaugil (triibuline). Madalaveelistesse kudemispaikadesse ilmuvad haugid vastavalt vee temperatuuri tõusule ja suurvee seisule. Optimaalne aeg on aprilli esimene pool mai algus. Nagu särje ja ahvena puhul, täpsustavad paljud haugi rahvapärased nimetused selle kalaliigi kudemisaega, kusjuures orientiiriks on mingi fenoloogilise nähtuse samaaegsus. Sellised nimetused on jäähaug, jääpurikas, jääalusehaug, hangehaug, keltsahaug, keltsanolk, kirrehaug, külmahaug, kevadhaug, konnahaug, rohuhaug, lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug, tammehaug, soojaveehaug. Nimetus luhahaug kehtib samuti ka väljaspool kudemisaega madalas üleujutatud luhtade vees asuvate haugide kohta
• Ülalt lähtuvad ("top down") – eelkõige biomanipulatsioon • seisneb toiduahela ümberkorraldamises, et FP biomass efektiivselt kaladeni jõuaks Biomanipulatsiooni eesmärk ZP hulga suurendamine, et selle kaudu vetikate vohamine kontrolli alla saada • zooplanktoni lisamist üldiselt ei kasutata – efekt lühiajaline, töömaht suur • lepiskalade (särje, roosärje, latika, linaski, höbekogre) eemaldamine. Palju kasutatud. – vähendab ZP ärasöömist.. • röövkalade (haugi, ahvena jt.) asustamine – ei lase lepiskaladel ülekaalu saavutada • taimede ja makrovetikate asustamine Makrofüüdijärvede taastamine, tervendamine, korrastamine Jõeliste vee-elupaikade taastamine VII Niidukoosluste taastamine Näited - LIFE-Nature projekt “Rannaniitude kaitse korraldamine Eestis”, ’’Linnalehmad’’ LIFE to Alvars Rannaniitude taastamine Koosluse taastumise edukus sõltub peamiselt : 1) sobivate keskkonnatingimuste taastamine ja püsimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
