Läänemere kalastik (0)

Eesti rahvusvaheliselt kvoteeritud kalaliikide 2004.a. püük Läänemerest

Räim

Kalade liigid

Räim

• atlandi heeringa alamliik
  
• Palju kohalikke populatsioone
  
• Kudemisaeg jaotab: kevadräim sügisräim – ca 5 % viimastel aastakümnetel
  
• Varu käsitletakse ja seisundit hinnatakse 4 eri piirkonna kohta eraldi:
  
• ICES subdivision e alampiirkonnad 25-29 ja 32 – Eesti majandusvööndis
  
• Liivi laht
  
• Botnia meri (30)
  
• Botnia laht (31)
  
• Põhilisemad püüdjad Rootsi 29 000 t piirkond 25 Poola 23 000 t 28
  

Avamere räim

• Kalastussuremus on kõrge ja madala kudekarja biomassi tõttu loetakse ICES poolt piirkondi 25-29 + Soome laht (32) riskitsooniks, tagamaks räimevaru kiiremat taastootmist
  
• Kilu ja räime noorjärgud on püügis nn segakoondistena, seetõttu toimib noore räime väljapüük kilu kaaspüügina põhjustades varjatud kalastussuremuse
  

Liivilahe räim

• Arvukus on praegu 2 x suurem kui 1980ndatel
  
• Liivi lahe räim on kohalik populatsioon , avamerest kudema saabuvaid isendeid on ca 5 %.
  
• Varude säilitamiseks on rida püügipiiranguid
  

Kilu

• Pelaagiline parvekala
  
• Kõrge viljakus keskkonna tingimused põlvkondade tugevus
  
• Sigimise iseärasuseks on koelmualade paiknemine süvikute servadel põhilised koelmualad on Bornholmi ja Gdanski süvik. Meile oluliseim, aga Gotlandi süviku idanõlv.
  
• Kui kilu on palju, siis levib üle Läänemere kõikjale v.a. magedaveelised Botnia ja Soome lahe idaosa .. Kui kilu on vähe, siis on arvukam vaid koelmute piirkonnas.
  
• Kiluvaru on praegu heas seisundis ja ekspluateerimine sobib.
  
• Mis soosib arvukust?
  
• Tugevad ja arvukad põlvkonnad, mis tekkisid üle aasta 1990ndatel.
  
• Põhilise loodusliku vaenlase – tursa – arvukuse vähenemine
  
• Kevadine veetemperatuur , jääkatte kestvus ja üldised klimaatilised tingimused
  

• Läänemerest püüti 2004.a. 373 000 t kilu. Rekordsaak viimasel ajal 1997.a. 529 400 t .
  
• Eesti püüdis 2004.a. 30 200 t (28, 29 ja 32 alampiirkonnast)
  
• Praegu domineerivad kilu kudekarjas 2-3.a. isendid.
  

Tursk

Eesti Läänemere tursasaagid 1996-2004

• Pärast mõõnaperioodi on praegu tursasaagid suurenemas sõltudes (nii nagu ka lestal) edukat sigimist tagavast soolsus- ja hapnikurežiimist
  

Lõhe

• Eestis on teadaolevalt 10 lõhe kudejõge
  
• Püük rannikumerest nakkevõrkudega ja harvem mõrdadega kaaspüügina
  
• Alates 1997.a. eksisteerib lõhekava ning toimuvad asustamised
  

Rannikumerest püütavad kalaliigid

• MERIFORELL – saak 2000.a. 20 t, 2004.a. 7 t koeb 55 jões ja ojas, neist 30 suubub Soome lahte , 11 Liivi lathe ja 14 asub saartel
  
• AHVEN – 2004.a. püüti põhiliselt Pärnu lahest ja Väinamerest 666 t Harrastuspüüdjate osa on oluline, eriti Pärnu lahes. Siin on ka ilmseim ülepüük. Ahvenavaru on tugeva püügisurve all v.a. Vaindloo saare ümbrus
  
• KOHA – saak 100 t. Esineb arvukamalt Pärnu lahes, kus on aastaid kasutatud kunstkoelmuid. Iseloomulik on suur püügikoormus, mida võimendab juveniilsete ja alamõõduliste püük. (Kalurid kaotavad tegelikult selle tõttu ca 4 miljonit EEK aastas
  
• MERITINT – saak aastas 200 t. Arvukus kõigub tsükliliselt, koelmudnPärnu jões. Varasem oluline koelmuala – Pärnu laht – on tähtsuse minetanud
  
• MERISIIG – saak 27 t. Hetkel on arvestatav vaid Ruhnu saare ümbruse populatsioon
  
• HAUG – 2004.a. 48 t, arvestatav Väinameres, mujal rannikumeres on sigimistingimused halvenenud.. Koeb magedas vees, mille soolsus ei ületa 1,5 %o.
  
• ANGERJAS – 2004.a. 16 t. Euroopa rannikule jõudvate klaasangerjate hulk on katastroofiliselt vähenenud – kannatab nii meres kui sisevetes tugeva püügisurve all.
  
• VIMB – saak oli varem kuni 200 t, nüüd veidi üle 50 t. Püügipiirkond Pärnu laht. Daugava jõe koelmutele juurdepääs takistati HEJ tammide rajamisega.
  
• SÄINAS – saak paarkümmend tonni. Arvukas Saaremaal Nasval kudenud säinapopulatsioon on praeguseka ajaks hääbunud.
  
• TUULEHAUG – tungib Eésti rannikumerre kudemisajal ja viimaste aastate töönduspüük 135 t.
  
• LEST – saak oli kõrge 1980ndatel – 1800 t ja langes 1995.a. 100 t. Viimasel ajal püütakse 400-500 t aastas. Koelmutel sõltub sigimisedukus eelkõige piirkonna vee soolsusest ja hapnikutingimustest.
  

• Rannikumere kalakoosluses on toimumas A - karpkalalaste B - merekalade
  

• Röövkalade – haug, koha, suur ahven osakaalu vähenemine
  
• Kaks keskkonnategurit, mida loetakse oluliseks: rida rekordsoojasid suvesid – A soolsuse suurenemisega seotud hapnikurežiimi paranemine mere sügavamates osades - B
  

Läänemerest Eesti kalurite poolt töönduslikult püütavad kalaliigid

Eesti vetes töönduslikult vähetähtsad Läänemere kalad:

SOOME LAHE põhjaosa harrastuspüügiliigid (õnge- ja võrgupüük):

• Lappalainen ja Pönni, 2000. Ahven, koha, haug, luts, latikas, säinas jt. karpkalalsed, tint , siig , jõeforell, lõhi, räim, lest
  
• Väljapüük oli seda suurem, mida eutroofsem oli püügipiirkond
  

MATSALU LAHES 39 kalaliiki, kellest 28 elavad ka magevees Vetemaa jt. 2006

• Seirevõrkudega: ahven, emakala , haug, hõbekoger, kiisk, koger, koha, latikas, lest, linask , luts, meritint, nugakala, nurg, ojasilm , roosärg, räim, siig, säinas, särg, teib, tuulehaug, turb, viidikas , vimb, vinträim
  
• Käsinooda ja mõrraga: angerjas, hink , karpkala, lepamaim , luukarits, madunõel, meriforell, merivarblane, ogalik, pisimudil, rünt, tõugjas, väike mudil.
  
• 10 enimpüütud liiki: Ahven, haug, kiisk, koha, lest, nurg, roosärg, särg, viidikas ja vimb
  

LIIVI LAHE KALASTIK lisaks Matsalu lahest püütud liikidele elavad Liivi lahes:

• Tihti väljapüütavad liigid: kammeljas, kilu, lõhe,merihärg, merinõel, neljapoiseluts, nolgus, nugakala, pullukala, raudkiisk, suttlimusk, väike mudil, võldas, väiketobijas.
  
• Eksikülalised või väga vähearvukad liigid: Anšoovis, huntkala, kirju mudil, makrell, meripühvel, must mudil, mõõkkala, suurtobijas, säga, süsikas, vingerjas, võikala, ümarmudil, tuur.
  

Euroopa põhjaosa ohustatud kalaliigid väljapüügi sageduse põhjal

Kunstlikult taastatavad liigid:

• Lõhi – looduslikest populatsioonidest on Botnia lahte suubuvates jõgedes järel iga neljas (veerand) – merre laskub 20% oodatust
  
• Meriforell
  

Eksikülalised Läänemeres:

Läänemere kalastiku vaenlased

• Ülepüük - tursk, lõhi, angerjas – kiskjad , põhjatraal
  
• Mehhaanilised tõkked - jõgede tammid, väljakorjamata kalavõrgud
  
• Haigused – kalafarmidest põhiliselt furunkuloos , eutrofikatsioon on sage haiguste süvendaja
  
• Saastained viimase 30 a jooksul mõnevõrra vähenenud
  
• Kaadmium
  
• Dioksiinid ja PCB (polükloriid bifenüülid)
  
• Tinaühendid (C-Sn) – suguproduktide hävimine polüvinüülkloriidiss termostabilisaator tributültiinoksiid puidukonservant
  
• N-butültiinkloriid tinaoksiidkihina klaasanumatel - mõjuvad konsentratsioonis 1 ng l-1 – keelatud kogu maailmas
  
• Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization) poolt.