külge – nii tekivadki dioksiinid. Omadused Dioksiinid on värvitud, lõhnatud, ei lahustu vees. Dioksiinid on rasvades lahustuvad (seonduvad rasvadega) ja toiduahelas kergesti ronivad (bioakumuleeruvad). Kuidas jõuavad meieni? Dioksiinide sadestumine õhust, toidusöödataimedele, toidu (inimestel peamiselt kala-, liha- ja piimatoodete kaudu) ja vee kaudu tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui inimesteni. Loomadel ladestub dioksiini (17 toksilist homoloogi) rasvkoesse, siseelunditessesubproduktidesse. Dioksiinid tavaliselt otse õhust inimesteni ei jõua. Esmalt peavad nad sadenema põldudele, kust kariloomad nad koos taimedega nahka panevad. Dioksiinid ei lahustu vees, kuid see-eest seonduvad väga püsivalt rasvadega. Seega kogunevad nad loomade ja kodulindude rasvas. Nende loomade liha ja piima kaudu saabki inimene enamiku dioksiine. Vihmaveega voolab mürk jõgedesse ja järvedesse, kust koguneb kaladesse
plastmassi-ja elektroonikatööstuse jäätmete) põletamisel. Dioksiinid on värvitud, lõhnatud. Nende hulka mõõdetakse pg TEQ/g (1:10). Dioksiinid on ülitoksilised. Dioksiinide sadestumine õust, toidusöödataimedele ja vee kaudu tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui inimesteni. Üle 90% inimese kokkupuutest tulenev toiduainetest. Sealjuures 80% üldisest kokkupuutest annavad loomse päritoluga toiduained. Loomadel ladestub dioksiini (17 toksilist homoloogi) rasvkoesse, siseelunditessesubproduktidesse. Seal akumuleerivad dioksiinid rohkem kui puhas lihas. Ohuallikaks võib olla ka või, piima-ja koorepulber. Toidu teaduskomitee, mis asub Euroopa Liidu juures, kinnitas dioksiinide ja dioksiini taolist PCP-de lubatud nädala normiks 14 pg Who-TEQ kehakaalu kilogrammi kohta. Kokkupuute hinnangud näitavad, et märkimisväärne osa ühenduse rahvastikust omastav seda toidu kaudu üle lubatud nädalatoosi
orgaanilistesse ühenditesse. [2, 6] Soodsaim temperatuurivahemik dioksiinide moodustumiseks on 300-325 °C, üle 450 °C ja alla 250 °C võib dioksiine tekkida tühisel hulgal. [2, 6] Lendtuhk, mis sisaldab nõge, tahma ja kloriide on soodsaks pinnaks dioksiinide moodustumisele. Kloori aatomid ühinevad süsinikuosakestega ja süsinik võib formeeruda aromaatseteks struktuurideks, mis võivad olla PCDD/F või nende vaheühendid. [2, 6] Dioksiini teket katalüüsib tugevasti Cu2+ ioon. Mõningal määral saab täheldada ka Fe3+, Pb2+ ja Zn2+ katalüütilist efekti, aga võrreldes vasega on see umbes kaks suurusjärku väiksem. [2, 6] Muud protsessid Dioksiinid võivad tekkida ka paberi või tekstiili pleegitamisel ja kloreeritud fenoolide tootmisel. Viimaste hulka kuuluvad näiteks puidukaitsevahend pentaklorofenool ja herbitsiidid 2,4-diklorofenoksüatsetaat (2,4-D) ja 2,4,5-triklorofenoksüatsetaat (2,4,5-T).
mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimesemaksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast ning sigaretisuitsul värvitud, lõhnatud peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad kõrvalproduktidena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. Dioksiini allikad Põletusseadmed (olmejäätmete põletus) Metalli(maagi) sulatamine Rafineerimine Keemiatööstus Looduslikud allikad Keskkondlikud reservuaarid mõjud inimestele Rasket vormi akne ( kloorakne ) Pahaloomuline kasvaja ( sarkoom ) Vähk Arenguhäired laste hammaste emailil Kesk ja perifeerne närvisüsteemperifeerse närvisüsteemi patoloogia Kilpnäärme haigused Kahjustused immuunsüsteemile Diabeet
prügipõletustehased, metallurgiatööstus, paberi- ja tselluloositööstus. Dioksiinid moodustuvad ka veepuhastusjaama joogivette, kui kahjulike mikroorganismide hävitamiseks kasutatakse kloori. Sel põhjusel ongi viimasel ajal veepuhastusjaamades kloor asendatud osooniga. Kui nad loodusesse satuvad, siis nad püsivad seal aastakümneid, kuna nad on äärmiselt püsivad ühendid. Dioksiine peetakse ühtedeks kõige mürgisemateks aineteks, mida tunneb inimkond. Näiteks 100 grammi dioksiini võib hävitada kogu 8-miljonilise New-Yorgi elanikkonna. Sõltuvalt kloori aatomite arvust ja nende asukohast dioksiini struktuuris, põhjustab see ka dioksiini erinevaid omadusi ja mürgitunnuseid ning haiguseid. Dioksiinidel on kantserogeene ja teratogeenne (loote väärarengut põhjustav) mõju. Lisaks nad mõjutavad inimese ja loomade organismi immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV-iga sarnaseid nähtuseid
Tempearatuur Soodsaim temperatuurivahemik dioksiinide moodustumiseks on 300-325 °C, üle 450 °C ja alla 250 °C võib dioksiine tekkida tühisel hulgal. [2, 6]. Lendtuhk ja Katalüsaatorid Lendtuhk, mis sisaldab nõge, tahma ja kloriide on soodsaks pinnaks dioksiinide moodustumisele. Kloori aatomid ühinevad süsinikuosakestega ja süsinik võib formeeruda aromaatseteks struktuurideks, mis võivad olla PCDD/F või nende vaheühendid [2, 6]. Dioksiini teket katalüüsib tugevasti Cu 2+ ioon. Mõningal määral saab täheldada ka Fe3+, Pb2+ ja Zn2+ katalüütilist efekti, aga võrreldes vasega on see umbes kaks suurusjärku väiksem [2, 6]. Muud protsessid Dioksiinid võivad tekkida ka paberi või tekstiili pleegitamisel ja kloreeritud fenoolide tootmisel. Viimaste hulka kuuluvad näiteks puidukaitsevahend pentaklorofenool ja herbitsiidid 2,4-diklorofenoksüatsetaat (2,4-D) ja 2,4,5-triklorofenoksüatsetaat (2,4,5- T)
saasteained metsatulekahjude käig *ka tavalises sigaretisu imepisikesel määral *suurimad dioksiini al • Põletusseadmed • Metalli(maagi) sul • Rafineerimine • Keemiatööstus
organismis ülemäärases doosis olla mürgised. Lisaks neile mürkidele on veel ka meelemürgid nagu nt: uimastid, alkohol ja sigaretid. Mürgitus on mingite ainete aga ka füüsikaliste nähtuste poolt põhjustatud seisund organismis, mis mõjutab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu ning uimasus. Nüüdisajal peetakse tugevaimaks mürgiks heterotsüklilist ja väga püsivat ühendit dioksiini, mis võib tekkida mõnede aromatsete ühendite põlemisel. Peamised looduses leiduvad mürgid millega me kokku puutume on plii, kaadium, kotiniin ja metüülelavhõbe. Plii on tööstuses laialt kasutatav aine, ennemalt kasutati bensiinis, nüüd Hiina mänguasjades. Kaadiumiga puutub inimene kokku süües või suitsetades sigaretti. Sigarett sisaldab ka kotiniini. Elavhõbe ladestub kalade peale ja satub sel teel inimestesse. Nende kemikaalidega kokku puutumine toob üha enam
(A.Erin, 2010) 6 Emulgaatorid-stabilisaatorid E400-499 Neid lisaained kasutatakse, et aidata vedelikel seguneda ja sellel segul koos püsida.Emulgaatoreid kasutatakse ka, et vananemist aeglustada ja puljongitelahustuvust parandada. Üksikuid aineid kahtlustatakse ka olevat kantserogeensed või luude hõrenemise soodustamises. Näiteks E412 ja E407. Esimesest, indias tulnud guarkummi koostisest avastati mürgist dioksiini ning teist, karrageeni, arvati põhjustavat soolestikuvaevusi ja koliiti. )(F.Kala, 2006) Happesuse regulaatorid E500-599 Need ained muudavad või reguleerivad toidu happesust või aluselisust. Nad on suhtelistelt ohutud, see eest on siin grupis palju alumiiniumi sisaldavaid lisaaineid, ning see mõjub tõenäoliselt närvisüteemile üsna halvasti(Alzheimer, Parkinson) (F.Kala, 2006) Lõhna- ja maitsetugevdajad E600-699
Teadust, mis tegeleb murkide muutumise ja mojuga, kutsutakse toksikoloogiaks. Et aru saada, kuidas murgid looduses muutuvad ja levivad, on vaja okoloogilisi teadmisi. Ökotoksikoloogia on nende kusimustega tegelev toksikoloogia haru. Toksiline e. murgine; kr. toxikon noolemurk. Elusorganismidestmurkide valjutamine vee baasil. DDT, PCB, kloordioksiinid, metuulelavhobe ja plii rasvas lahustuvad, raskesti lagundatavad. Kogunevad organismi ja talletatakse rasvkoes. Laanemere kaladest on dioksiini tottu murgised ule 7 aastased suured raimed ja heeringad. Raskemetallid Metallilised elemendid, mille tihedus on 5 g/cm3 Ag, As, Au, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr Keskkonna suhtes on ohtlikumad: As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu. Pb, Hg, Cd ei ole elusorganismides mingit funktsiooni Raskmetallid ohku: kivisoe, polevkivi, puitkutuste, turba, raske kutteoli poletamisel.
kasutustel on ka kalakasvatuslik taastootmine- see on pikaajaline ning kallis tegevus. Oluliseks probleemiks on kujunenud mürkainete suur kogus kalades ning väidetakse, et Läänemere kalad on ligi 50 korda mürgisemad kui Põhja-Jäämere kalad ning osa Läänemere kalu on liiga mürgised Euroopa Liidu turgude jaoks, hoiatab Maailma Looduse Fond WWF. EL norme ületab saasteainete tase rasvarikastes kalades nagu räim ja lõhe. WWF raporti järgi on dioksiini ja muude mürkide sisaldus Läänemere kalades üle lubatud taseme. Mürgid on kahandanud enim lõhet, turska, meriforelli ja ogalesta paljunemist. 2 1 http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/naftareostus 2 http://uudised.err.ee/index.php?0547198 Rahvusvahelised Läänemere kaitse organisatsioonid HELCOM Helsinki Commission ehk HELCOM on valitsustevaheline organ millega on liitunud Taani, Eesti,
surmaputk, kukehari, näsiniin, sügislill, käoking, koera-pöörirohi, ning jugapuu oksa ja seemned. Seega peab väga täpselt teadma mida ja millega koos kasutada kui üldse kasutada. 3 Üldisemat mürkidest Eelmisel sajandil peeti tähtsamate mürkidena vesiniktsüniidhapet ehk sinihapet ja arseeniühendit. Nüüdisajal peetakse tugevaimaks mürgiks heterotsüklilist ja väga püsivat ühendit dioksiini, mis võib tekkida mõnede aromatsete ühendite põlemisel. Mürgisust katsetatakse taavliselt loomade peal. Nende peal katsetatakse kindla annusega mürki, mis näitab kui mürgine on aine erinevate annuste puhul. Sellist mürkide uurimist nimetatakse toksikoloogiaks, mis otsib mooduseid mürkide kasutamiseks argielus (näriliste, putukate hävitamiseks). Neid mürke, mida kasutatakse taimekahjurite, putukate, näriliste hävitamiseks, nimetatakse mürkkemikaalideks.
mitmel pool keskkonnas (muld, atmosfäär ja vesi) ja sellest lähtuvalt ka toidus (munad, ulukiliha, kalad jne.). Toiduahelat pidi kõrgemale liikudes PCB-de jäägid kontsentreeruvad. Kalad akumuleerivad saastatud veest märgatavalt PCB-sid. Kuumutamine vähendab sisaldust kalades ja muus toidus Dioksiinid on mitmesuguste broomi ja kloori sisaldavate orgaaniliste ühendite kaasühendid (congeners) või lisandid. Siia rühma kuuluvad 75 polükloreeritud dibenso-p-dioksiini (PCDD), 153 polükloreeritud dibensofuraani (PCDF), millest mürgisuse ja kõrge stabiilsuse tõttu on olulisemad on 17 asendatud 2,3,7,8-kaasühendit. Nad tekivad ka paljude termiliste protsesside (600°C>T>200°C) tulemusena, milles osalevad kloori ja teisi halogeene kas anorgaanilises või orgaanilises vormis sisaldavad ained. Looduses leidub dioksiine praktiliselt kõikjal. Dioksiini isomeeridest on tuntuim sümmeetriline 2,3,7,8-tetraklorodibensodioksiin (TCDD), mis on
7 moel. Merre valguvad mürgid kogunevad aja jooksul kaladesse, Läänemere räime ja lõhe kudedes on seda kohati piisavalt, et kalad ei mahu inimtoiduks lubatu raamidesse. Rootsis ei soovitata lapseootel naistel Läänemerest püütud kala väga tihti pruukida, et vähendada loote ajukahjustuse riski. Hinnatud lõhe aga kogub röövkalana endasse meres toitudes vähkitekitavat dioksiini. Kogused on küll imeväikesed, kuid mitte olematud. Turgudel müüakse palju rohkem kala, kui on kokku püügi ja tollideklaratsioonides.Selle tõttu on alust arvata, et kvootidest, seadustest ja kokkulepetest ei peeta kinni, võetakse rohkem kui mõistlik ja säästlik. Püütakse ka seda mida turule tuua ei saagi võrkudes kaotavad elu kaaspüügina kaitsealused linnud, loomad ja kalad, kus ja kui palju, ei tea keegi.
kalalaevade ning lossimiskohtade kontrollisagedused. Selle põhjus on nimetatud valdkondade madal risk ning tõsiasi, et enamasti on kalalaevad ning lossimiskohad 64 nõuetele vastanud. Värskele kalale tuleks kehtestada säilivusaeg, täiendades säilitamisnõudeid kehtestavat määrust või muutes kohustuslikuks näidata tarbijale kala püügikuupäeva. Korrigeerida tuleks siseriiklikku korda dioksiini osas, teavitades tarbijat dioksiini ohtlikkusest. Jätkata tuleks riiklikku dioksiini seiret. Vajalik on asjakohase väljaõppe tagamine kontrolle teostavatele järelevalveametnikele. 10. Teadus, haridus ja teadmussiire 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja täiendusõppes Kalandusalaste uuringute läbiviimiseks ja teisteks teadus- ja arendustegevusteks on administratsioonil olemas koostöö järgmiste teadus-arendusasutustega:
Neist 220 000 sureb. Enamik mürgistustest leiab aset arengumaades. Eriti ohtlik on 2,3,7,8TCDD e. dioksiin. Seda on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomkudedest, piimast, inimese maksast, neerudest, rasvkoest, verest ja rinnapiimast. Loomkatsete põhjal Endla Reintam, 2008/2009 58 teatakse, et dioksiin põhjustab pärilikkusaine muutusi e. mutatsioone, kaasasündinud arenguhäireid ja vähki. Dioksiini leidub saastena paljudes kemikaalides. Ta tekib jäätmete hävitamisel (põletamisel). Keemilised ained toidus Lisaained - tahtlikult lisatud ained eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada toidu välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust (E-ained). Saasteained - satuvad keskkonda tööstusest ja põllumajandusest ning võivad jõuda toiduainetesse.
ained (nt raske kütteõli; loomade hingamiseteede kaitsega või inimeste jaoks Dekontaminatsioon: mittepatogeensed eemaldada saastunud riided! geenitehniliselt muundatud mikroorganismid), dioksiini moodustavad ained, kuumutatud ained, vedelad transpordituna kõrgendatud temperatuuril (nt vedelad metallid jne), erinevad ained (kütused õhkpatjadele ja päästevahenditele, liitiumpatareid) jne → pole ühtset esinemisvormi Kokkuvõte
annaabi.ee 
