1.MILLAL VALITSES KESKAEG, SELLE PERIOODI OLULISEMAD TEADUSSAAVUTUSED. 5. 16. SAJAND TRÜKIKUNSTI ARENDAMINE, KOOLIDES VABAKUNSTI JA MEHHAANILISTE KELLADE LEIUTAMINE 2.KESKAEGSED RAHVUSEEPOSED ,,LAUL MINU CIDIST" ,,LAUL IGORI SÕJARETKEST" ,,ROLANDI LAUL" ,,NIBELUNGIDE LAUL" 3. RÜÜTLILUULE LIIGID KANTSOON, SIRVENTES, TENSOON, PASTORELL, ALBA, SERENA, BALLAAD, ROMANSS 4. RENESSANSS- AEG, MÕISTE SISU. RENESSANSS OLI 14-16 SAJAND ITAALIAST ALGUSE SAANUD ANTIIKSEST HUMANISMIST JA KUNSTIST MÕJUSTATUD MURRANGULINE LIIKUMINE EUROOPAS. ARHITEKTUURIS LOOBUTI GOOTIKA KAANONITEST, TAAS TÕUSID AUSSE ANTIIKARHITEKTUURILE
· Tudengielu Pariisis Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France) Ülikoolid 12. sajandil · Pariisi ülikool · Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astronoomia · Geomeetria · Muusika Triivium: · Grammatika · Retoorika · Dialektika Õppevormid · Dispuut · Loeng Kunstideteduskond (filosoofiateaduskond) · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Ülikooli struktuur · Rektor · Doktorid/Magistrid · Bakalaureused · Tudengid Skolastika · Piibel + antiikautorite teosed · Aristoteles · Loogika · Aquino Thomas -Pühakirja ja antiikfilosoofide vaated pole vastuolus
4)Madrigal- Tõsine Itaalia laul, mille sisuks on armastus või loodus. Keskaega ja tänapäev. Seosed: -Kasutame senini keskaegseid leiutusi, nt. Trükipress, püssirohi, Ameerika avastamine. Rüütlilüürika: -Maise elu jumaldamine. Daamikultus. Rüütlikirjandusega laieneb ilmalik teema. Leiti endale südamedaam, kellele taheti ennast tõestada. Haridus keskajal: -Koolis ainult noormehed. Ladina keelne. Kloostrikoolid, eesmärgiga koolitada neid vaimulikeks. Ikkagist 7 vabakunsti. Ülikoolid: Bologna(1088), Oxford(1190), Cambridge(1281). Kangelaslood: -Lugu Igori sõjaretkest: Pikk ja eepiline poeem. Vana-Vene kangelaslaul. Tundmatu autor, 12.saj lõpul kirjutatud. Loos rühutatakse Venemaa ühtsust. Laul minu Cidist: Hispaania kangelas-ja rahvuseepos. Kirjutatud realistlikus laadis. Autorid on kaks rändlaulikut. Olemas on ajalooline taust, kuid on ka lisatud väljamõeldisi. Rolandi laul: Prantsuse eepos. Isamaa armastuse sümbol. Karm ja tõsise meeleoluga eepos.
Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääkivus) Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3
), kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikoolis tekkis 12.sajandil kloostri-ja kirikukoolide üinemisel, tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Samal ajal ka matemaatika ja loodusteaduste Oxford. Cambridge asutati 13.sajandil. Hispaania arstiteaduse keskus Salamanca ülikool. Saksamaal tekkisid ülikoolid alles 14.sajandil. Põhja-Euroopas veel kauem, esimene ülikool oli Uppsala ülikool Rootsis. Õppetöö ülikoolis Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vabakunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme: 1)grammatika kirjutamine 2)retoorika- kõnekunst 3)dialektika- arutluskunst. Nelijärgmist ülemastme ehk quadriviumi : 1)aritmeetika arvutamisõpetus 2)geomeetria- ruumili kujundeid käsitlev matemaatika haru 3)Astronoomia- tähetadus 4)muusika hõlmas ka kirjandus. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirjapandut, vahel ka luges lihtsalt raamatut ette
Poitiersi lahing 732- araablaste löömine, kalifaat oli leidnud endale väärilise vastase Karl Suur-võimas väejuht, poliitik, vallutaja, rahvaga arvestav Imperator Romanum-Karl Suur lasi aastal 800 end keisriks kroonida 12. Mis juhtus Frangi impeeriumiga peale Karl Suure surma? Tema pojad Ludwig sakslane, Charles paljaspea, lothar jagasid maa omavahel kolmeks 13. Milline tähtsus oli Frangi riigil ja impeeriumil kujuneva Euroopa seisukohalt. 14. 7 vabakunsti, kus ja millal esimesed ülikoolid? trivinum(grammatika, retoorika, dialektika), kvadrivium(muusika, astronoomia, aritmeetika, geomeetria). Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal 15. Ristisõdade põhjused ja kestus, tulemused ja tagajärjed, kultuuriline tähtsus. Põhjused: Rooma paavst taastada vaimulik võim, levitada ristiusku, 1096-1270(91). Tagajärjed: Lääne-Euroopa ebaõnnestus, paavsti autoriteet langeb, vastuolude teravnemine, juutide tagakiusamine, templiordud ja templirüütlid
Keskaeg Tegi: Helerin traat · Seos kiriku ja teoloogiaga Jumal domineeris nii tugevalt kõige üle, et kõik otsused käisid läbi Jumala. · Dualism ehk vastandamine, kogu inimese mõttemaailma oli seotud vastandamisega(nt. hea ja halb). · Sümbolite süsteem rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal.
on alumiseks hääleks, lisatakse juurde põhimeloodia, uued hääled uute tekstidega. Gooti motett I hääl tenor, vähe teksti, võis mängida ka pillil (gregoriuse koraal) II hääl duplum, ladinakeelne vaimulik tekst III hääl trimplum, meeleline armastuslaul Motett keelati kirikus, sest kompositsioon oli liiga keerukas ja see ei kandnud enam liturgilise teksti põhiülesannet (liturgiline tekst) Ilmalik muusika keskajal Muusika kuulus keskajal koolisüsteemi 7 vabakunsti hulka (aritmeetika, geomeetria, grammatika, dialektika, muusika, astronoomia, retoorika). Muusikas eristati 3 kategooriat: · Universumi muusika- käsitleb taevakehade liikumis ja aastaaegade vaheldumist · Inimmuusika- kooskõla keha, vaimu, mõistuse ja tunnete vahel · Kõlamuusika- inimhääle ja pillide poolt tekitatud muusika Ilmaliku muusikaga tegelesid värdmuusikud, kes esinesid laatadel, pulmades ja õukondades. Nad olid elukutselised muusikud
Kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda- Vahemeri kui Euroopa ja Põhja- Aafrika ühendustee ning Lääne-ja Põhjamere piirkond. HANSALINNAD- Lääne-ja Põhjamere piirkond. Eestis Tallinn, Pärnu, Tartu ja Viljandi. Koge-uut tüüpi laev, millega veeti kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ning rauda senisest märksa suuremates kogustes. Vahemere piirkonnas tegeleti peamiselt vürtside ning tekstiili kauplemisega. Tekkisid pangad Haridus. Seitse vabakunsti-grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Teaduskonnad: kunstide teaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond. Skolastika-keskaja ülikoolides viljeledud teadusi nimetati kokku skolastikaks.
*Hansa Liidu suur mõjuvõim piirkonnas avaldus selles, et see organisatsioon oli rikas, selle piirkonna kaubanduslik areng oli jõulisem. *Eesti kaubalinnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi *Vahemere kaubanduses domineerised Põhja-Itaalia linnad (Firenze, Genova, Veneetsia) *Vahemere kaubanduse seos pankade kujunemisega- tekkisid pangad, et iniemsed saaks laenu võtta. Intress oli suur, seega võeti laenu mitme inimese peale. Haridus. Seitse vabakunsti Alamaste: grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Teaduskonnad: Kunstide (filosoofia) teaduskond, usu-, õigus-, arstiteaduskond. Skolastika- keskaja ülikoolides viljelevad teadused. Toetumine autoriteetidele. R.Bacon- Oxfordi ülikooli professor, rajas kogemusele rajatud teaduse (empiiriline teadus). J.Gutenberg- Trükikunsti leiutaja L. da Vinci- teadlane, kunstik, insener, leiutaja.
Salerno arstiteaduse keskus, Bologna ülikool, Pariisi ülikool, Salamanca ülikool, Oxfordi ülikool Nimeta keskaegse ülikooli neli teaduskonda. Kunstide teaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond Nimeta seitsme vaba kunsti kolm alamastme ja neli ülemastme kunsti. Alamaste: grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Milles erines keskaegne ülikool tänapäevasest ja mis on jäänud samaks? Too kummastki kaks näidet. 1)7 vabakunsti süsteem on tänaseks kadunud, õppetöö ladina keeles ei ole praegu kohustuslik 2)Keskaegsed teaduskonnad on tänapäevani alles,õppejõud peab loenguid Millel põhines skolastikateadus? Keskaegne filosoofia, mis seletas maailma ja usutõdesid Piibli ning antiikfilosoofia abil. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada.
Tavaliselt renditi üheskoos elamispind, näiteks terve maja. Vastne üliõpilane pidi endale ka õpetaja leidma, kellest sai peamine teadmiste allikas. Tavaliselt oli selleks 20ndates noormees, kes vastutas täielikult noore õpilase õppetükkide täitmise eest, samas oli õpilaselt saadud raha ka oluliseks elatusallikaks ning õpilase püsimine tähtis ka õpetajale endale. (Singman 1999: 202203) Algõpe tähendas seitset vabakunsti: grammatikat, retoorikat, loogikat, muusikat, aritmeetikat, geomeetriat ja astronoomiat. Umbes kahe aasta möödudes toimus suuline eksam ning diskussioon kokkulepitud teemal. Rahuldava tulemuse korral sai üliõpilasest magister ja ta võis mingis ulatuses tunde anda. Veel kahe aasta möödudes tuli testimisele üliõpilase õpetamisoskus ja selle heakskiitmisel sai õpilane magistrikraadi, mis tähendas vabade kunstide programmi edukat lõpetamist. (Singman 1999: 204)
püüdsid hingi katoliku kiriku ja saatana eest päästa. Milliseid karistusi määras inkvisitsiooni kohus? Trahviti, pandi paastuma, piinamine, kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus jne. 12. Koolid keskajal. Õppeained. Kuna haritlaskond koosnes keskajal peamiselt vaimulikest, oli kogu selle aegne kultuur ja haridus vaimulik. Kloostrite juures tegutsesid esialgu üksikud koolid, kus õppetöö toimus ladina keeles ja õpetati 7 vabakunsti. 6 sajandil jagati need ained kaheks astmeks. KVATRIIVIUM TRIIVIUM · grammatika * geomeetria · retoorika * aritmeetika · dialektika * muusika koos kirjandusega * astronoomia Aja pikku hakati koole rajama ka kirikute kõrvale. Esimesed kirikukoolid asusid toomkiriku juures, õpetati samu
omavaheline kooskõlla viimine. Eriti peeti lugu Aristotelese formaalloogikast. Kogu koolihridus oli ladinakeelne. Esialgu asusid algkoolid kloostrite juures. Hiljem asutati linnakoolid ehk talurahvakoolid. Ülikool 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika Euroopa vanimate seas Itaalia Salerno ülikool, 10.saj oli seal vaid arstide kool ja kõrgharidust anti Salerno 11.-13. sajanini ainult arstiteaduses. Salerno kooli on nimetatud protoülikooliks. Tavaline kool oli studium, ülikool oli studium generale. Euroopa vanim on Bologna ülikool 1119 aastast
esimene ristiusku pöördunud keiser. : Nägi ilmutust, et taevast tekib mingi lahingu lipp ja saavutabki võidu. 361-362 on jälle tagakiusatud religioon, sest siis mingi valitseja suke. 392 saaab kristlusest rooma riigis peaaegu et ainuke lubatud usund, keelustatakse paganlikud overdused. Rooma riigi valdav religioon. Pagan- "mats" Alus, millele keskaegne vaimumaailm rajaneb: 1. Rooma riik ja õigus 2. Kreeka haridus- keskaja ideaalne haridus- 7 vabakunsti 3. Kristlus 4. Keldi, slaavi ja germaani rahvasterändamine. säilitavad vaimset pärandit? ? ladina keel sureb välja, tekkiva duued keeled. Clodovech- frangi pealik Germaanlaste sõjakusega võitleb keskajal kiris, kehtestati isegi päevad, millal kristlased võivad sõdida. 5. alates 7. sajandist tekib islam, kristlased peavad sellega arvestama hakkama. Perioodid nüüda lles sisi vist: 1. Patristiline periood- "pater" ld keeles "isa" (kirikuisa) opostlite ajast kuni
o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid · 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini · muinajal õpiti esivanemate tarkustest · keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid õppeaeg kuni 16 aastat võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister)
o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini muinajal õpiti esivanemate tarkustest keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid õppeaeg kuni 16 aastat võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister)
omavaheline kooskõlla viimine. Eriti peeti lugu Aristotelese formaalloogikast. Kogu koolihridus oli ladinakeelne. Esialgu asusid algkoolid kloostrite juures. Hiljem asutati linnakoolid ehk talurahvakoolid. Ülikool – 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus – 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium – lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium – lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika Euroopa vanimate seas Itaalia Salerno ülikool, 10.saj oli seal vaid arstide kool ja kõrgharidust anti Salerno 11.-13. sajanini ainult arstiteaduses. Salerno kooli on nimetatud protoülikooliks. Tavaline kool oli studium, ülikool oli studium generale. Euroopa vanim on Bologna ülikool 1119 aastast
usku, kui isand oli usku vahetanud loeti sellega usku vahetanuks ka tema talupojad. Luterliku kiriku tegelik organisatsioon tekkis alles siis kui Eesti läks Rootsi valdusesse. KULTUUR VANA-LIIVIMAAL Kooliharidus jõudis pärast vallutust. Eestii aladel sarnased koolid Lääne-Euroopaga 1)toomkool - vaimulikuks saamise ettevalmistamine. seal oli ka kohalike linnakodanike lapsi, kes ei saa vaimulikeks. 2)kloostrikool - Ordu liikmeks saamise ettevalmistamine. Õpiti 7 vabakunsti: 1)retoorika - kõnekunst 2)aritmeetika 3)grammatika - ladina keel 4)dialektika - väitlemine usuteemal 5)muusika - kirikumuusika 6)astronoomia - õpetati ebamääraseid teadmisi maast ja tema inimestest, õpiti tundma ka kirikukalendrit(kas pühad liiguvad või mitte jne) 7) geomeetria Piiblit lugeda ei tohtinud, pigem loeti lühikeseid väljavõtteid, valitud kohti, sest ei olnud vaja, et inimesed liiga targaks saaksid. Tekkisid ka linnakooolid
Hariduseandmine oli vahetult seotud kirikuga. Hariduse peamiseks 10 eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine. Oli kahte sorti koole: 1. Toomkoolid (Tartus, Vana-Pärnus > Haapsalus, Tallinnas) 2. Kloostrikoolid (Tallinna dominiiklaste kloostri juures, Kärknas Tsistertslaste kloostris) neis õppis ka kohalikke elanikke. Õpiti seitset vabakunsti: grammatika (ladina keel), dialektika (vaidlus), retoorika (kõne), aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia. 16. sajandil tekkisid ka linnakoolid. Need rajas raad. Selle tingis kaupmeeste vajadus harida tulevast põlvkonda. Ülikoolis käidi Saksamaal, sest see oli suhteliselt lähedal. Talurahva isikud enamasti ülikooli ei jõudnud. 16.sajandi alguses tegutses Saare-Lääne piiskopkonnas toomhärra Johann Pulk. Ta oli 1509 Rostocki ülikooli sisse kantud. 16
Õppejõududel ja üliõpilastel olid võrdsed õigused. Õppetöö ja olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. Ülikooli juht rektor, õppejõud määrasid dekaani (teaduskonna juht). Erinevates ülikoolides olid õpilaste ja õppejõudude vahelised õiguste ja kohustuste vahekorrad erinevad, Bolognas sõltusid alguses õppejõud täielikult üliõpilastest (palk), hiljem võttis linn ülikooli ülalpidamise üle ja juhtimine koondus õppejõudude kätte. Õppetöö: 7 vabakunsti alamaste e. trivium: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst); ülemaste e. quadrivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Õppetöö vormid olid loeng ja dispuut (loengutes omandatu rakendati läbi loogiliste arutluste). Aja jooksul kujundati 4 teaduskonda, kus õpetati kunste kõrgemal tasemel (arsti- , usu-, õigus- ja kunstiteaduskond) Skolastikaks nimetati ülikooliteadust, see tugines muistsetele autoriteetidele püüdes nende vaateid
· USUTUNNISTUS · Pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet · PALVETAMINE · 5x päevas näoga Meka Suunas · Palvetama peab kultuslikult puhtas olekus · ANNETAMINE · Vabatahtlik almuste jagamine · Kohustuslik annetamine Kooliharidus. · Kloostri-või kirikukoolid · Õpetajateks preestrid · Eesmärk õpetada tulevasi preestreid, munki · Linnades loodi ka linnakoole · Õpetati linnaelanikke · Õpetati seitset vabakunsti · Alamaste-kirjutamine,retoorika,dialektika, · Ülemaste-geomeetria,,aritmeetika,astronoomia,muusika. Ülikool · Kõrgem õppeasutus · Tekkepõhjuseks vajadus juristide järele · Esimene ülikool loodi 1119 Bolognas · Ülikooli juhtis rektor · Õppejõud-doktor · Abilised-bakalaureused · 4 teaduskonda. · Kunstide teaduskond-sealt alustati · Jätkates võis valida · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond · Usuteaduskond
1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jutuvestjad ja lauljad ehk fil'id. Eepika jaguneb saagadeks
tundma õppida 2) Kirik oli huvitatud sellest, et kuidas võideltda ketseritega( ka sai Rooma õigusega mdagi teha) · Erinevates kirjutistes võib kohata erinevat aastaaruv ühe ja sama ülikooli rajamisel · Esimeseks ülikooliks peetakse Bologna ülikooli Itaalias. See avati 1119. aastal. -Eestis oli sellel ajal alles muinasaeg. Kooliharidust polnud. · Ülikoolil pidi olema neli teaduskonda: 1) Kunstide teaduskond see tähendas seitsme vabakunsti õppimist (retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, dialektika ) 2) Õigusteaduskond 3) Usuteaduskond 4) Arstiteaduskond · Ülikooli mindi 14-15 aastasena. · Kui kunstiteaduskonnas oli õpitud, siis sai edasi minna õigusteaduskonda, kus õpiti Rooma õigust jne. Pärast seda sai minna usuteaduskonda ning viimasena sai minna arstiteaduskonda, kus õppejõud selgitasid antiikaja arstide raamatuid. Lahkamine oli keelatud algselt.
Muistendid, legemdid, rahvalikud mõistatused. Täiskassvanuks pühitsemine. Koolid tekkisid preestrite juurde, kes kasvatasid omale järglasi. See oli preestrikultuuri hariduse tipp. Tekkis algeline kiri. Esimesed tsivilisatsioonid. Spartalik kasvatus. Ateena kasvatus - kolme astmeline haridussüsteem. Schole - jõudeolek, gymnos - alastiolek. Haridus keskajal Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka-rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti. Kool oli kolme astmeline. Algastme koolides õppiti: 1. Grammatikat. 2. Retoorikat. 3. Dialektikat. Keskastme koolides õpiti: 1. Muusika deooriat. 2. Aritmeetikat. 3. Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri). 4. Astronoomia. Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid. Haridus uusajal Keskaja lõppul ja uusaja alguses piirdus renessanssi ja humanismi nime all tuntud kultuuri ja haridusuuenduste mõju väikesearvulisele haritud kihile. Hoopis
Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. 2) Koolikorraldus keskajal ( 23 ) Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene järgis Jumala tahte. Kõik oluline oli kirja pandud piiblisse ja antiik autorite teostesse. Kooliharidust saadi kirikutest, vaimulikelt. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Haridus oli ladina keelne ning koolis õpetati 7 vabakunsti. Oli ka alam aste ja kõrgemaste. Alamastme moodustasid grammatika, retoorika, dialektika. Kõrgemastme moodustasid geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. Ülikoolis oli 4 erinevat teaduskonda. Esimene oli kunstiteaduskond, mis oli kohustuslik. Siis oli võimalik valida 3 teaduskonna vahel : teoloogia, juura, meditsiin. Ülikooli juhtis rektor. Ülikoolis oli 3 astet bakalaureus ( sell ), üliõpilane (õpipoiss) ja doktor. ( doktor ) Dispuut- õppimine läbi vaidluse.
Euroopas. Põhja-Euroopas loetakse esimeseks Ülikooliks Uppsala ülikooli (15.saj). Ülikoolid esinesid korporatsioonidena, ning neid võis vaadata õpilaste ja õpetlaste tsunftidena/gildidena. Oli ülikoole mida vedasid üliõpilased (nad maksid õppejõududele) ja oli ka ülikoole mis kuulusid õppejõududele. Haridus oli ühtne üle Euroopa, õppimine käis ladina keeles. Ülikoolid jagunesid üldjuhul 4ks teaduskonnaks: Kunstiteaduskonnaks ( seal oli 7 vabakunsti: trivium - grammatika, dialektika, retoorika ja quadrivium aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), peale selle oli ka õigusteaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond. Keskaegse maailmavaate ettekujutuse järgi tuli autoriteet minevikust. Tugineti antiik teadlastele/õpetlastele. Keskajal ei tuntud Kreeka autorite teoseid mitte Vana-Kreeka kaudu vaid araablastelt. Põhiline probleem seal oli ristiusu ja antiik filosoofia ühendamine. Ristiusk
Esimesed ülikoolid tekkivad Lääne- Euroopas 11. 12. sajandil ja need asuvad eelkõige Euroopa lõuna osas. 1119 Bologna ülikool, hiljem tuleb Pariis ja Inglismaa. Kõikides ülikoolides oli õppekeeleks ladina keel. Klassikaline ülikool oli tavaliselt 4 teaduskonnaga. Filosoofia teaduskond (kunstide teaduskond), teoloogia teaduskond, õigus teaduskond ja arsti teaduskond. Kõik üliõpilased alustasid om aõpinguid filosoofia teaduskonnas, ku sõpiti seitset vabakunsti. Grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Rektor ülikooli juht Dekaan õppetöö korraldaja Magister, professor õppejõud, õpetajad Skolaarius üliõpilased Skolastika Ülikoolis viljeletud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika toetus muistsetele autoriteetidele, nende sisukohti püüti loogika abil tõlgendada. Skolastika puhul toetuti ühelt poolt Piiblile ja kirikuisade teostele, teiselt poolt aga antiikautoritele: Palaton,
annaabi.ee 
