Tunnipalveid on 8: Matutinum, Laudes, Prima, Tertia, Sexta, Nona, Vesper ja Completorium, kuid kõik ordud palvete igapäevast lugemist siiski ei nõudnud. Igapäevaselt pühitsetakse ka armulauda. Enne mungavande andmist pidi ilmikvend läbima katseaja, mille vältel selgub, kas Jumal tahab, et inimene ordu liikmeks saaks. Ilmikvennad tegid ära ka raske töö. Kõik mungad tõotasid loobuda ilmalikust elust ja astuda vabatahtlikku vaesusesse. Kuna kloostrid olid rikkad, elasid vaesuses vaid kerjusmungad. Kerjusmungad elasid erinevalt teistest munkadest ilmaliku elu keskel. Kogu oma toidu pidid nad kerjama ja jalanõusid nad ei kandnud. Tegutsedes linna keskel kuulutasid nad jumalasõna ja kutsusid rahvast üles patukahetsusele. Üks tuntumaid kerjusmungaordusid on Frantsisklaste ordu, mille rajas rikka kaupmehe poeg Franciscus Assisist. Ta loobus varast vaesuse ja jutlustamise kasuks ilma, et tal oleks olnud plaani asutada uus ordu. Kuid ta kogus palju
Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne-Euroopas laialdaselt ja kui paavstid hakkasid vabanema ilmaliku võimu alla, toetuti just Cluny ordu seisukohtadele. 12. sajandil suurenes inimeste hirm oma hingeõnnistuse pärast ja arvamus, et benediktiini ordu rangus ei luba täielikult jumala teenimisele pühenduda. See sundis looma uusi ordusid. Kerjusmungad Kerjusmungad elasid erinevalt teistest munkadest ilmaliku elu keskel. Kogu oma toidu pidid nad kerjama ja jalanõusid nad ei kandnud. Tegutsedes linna keskel kuulutasid nad jumalasõna ja kutsusid rahvast üles patukahetsusele. Keskaja klooster Keskajal oli klooster paljudele ainus valik rüütliks olemise kõrval, tihti panid vanemad oma lapsed varakult kloostrisse ja klooster usuti olema kindel pääs paradiisi. Kokkuvõte
põllumajandusest. Enamiku osa ühiskonna rikkusest tootsid talupojad. Suhtumine talupoega- Talupoega suhtuti põlgusega ja üleolekuga pidades neid räpaseks ja metsikuks, aga ka araks ja metsikuks. Nad olid sunnismaised ja kohustatud isandale töötama. 5. Linnad: kas linnaõhk tegi vabaks? 6. Ristiusk ja kirik: ristiusu põhimõisted, suur kirikulõhe ning katoliku ja õigeusu kiriku erinevused, vaimulikud ordud benediktlased, tsistertslased, kerjusmungad (asutajad, rüüd tegevuse iseärasused); milles seisnes pühakute kultus, kes olid ketserid ja mida nad taotlesid, kuidas nende vastu võideldi? 6. Suur kirikulõhe tekkis katoliku- ja õigeusu kiriku vahel ehk Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Suur kirikulõhe sai alguse 1054, kui partiarh ja paavst panid teineteist kirikuvande alla. Erinevused: Läänes oli keelatud vaimulike abielu ja erinevusi on rituaalides ja usulistes tõekspidamistes
unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et talurahvast rohkem kiriku külge liita. - Saare-Lääne piiskopkond hakkab korraldama visitatsioone, et anda juhiseid maarahva õpetamiseks. Kloostrid ja ordud - Tsistertslaste ordu- kloostrid Padisel ja Kärknas. - Tänu tsistertslastele jõudis maarahvani vesiveski, uued aiakultuurid, uuemad põlluharimisviisid. - Dominiiklased ja frantsiskaanid- kerjusmungad. - Dominiikslastelt nõuti kohaliku keele oskust ja seetõttu said hea kontakti talurahvaga. - Tsistertslased võtavad liikmeteks aadlikke, ..... Katoliku usk ja talupojad - Koos kristluse vastuvõtmisega austati edasi oma jumalaid ja haldjaid. - Nende kõrvale tõusid kristlikud, pühakur, aga ka neile kanti üle mainasusu jumalatele. - Iseloomujooni. - Austatakse edasi pühasid hiisi, allikaid, aga ohvriande viiakse ka kabelisse ja kirikusse.
trubaduur- keskaegne rüütllaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud armastusluulet barbar- kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste , vähem arenenud rahvaste esindajate kohta; tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest benediktlased- Püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites;benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel frantsisklased- kerjusmungad, pidid olema vesed ja hankima elatist kerjates generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas hunnid- Sise-Aasiast pärit mongoliidne rahvas, kes 4. sajandil tungisid Ida- ja Kesk- Euroopasse, põhjustades suure rahvasterändamise indulgentsid- patukustutuskirjad; väideti, et neid ostes saab patune inimene osa Jumala armust ja vabaneb nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattudest
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka
Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd.Kerjusmungad-kerjusmunga ordu liikmed,kes algselt pidid elatuma kerjamisest ja kelle peamiseks tegevuseks jutlustamine.Dominiiklased-dominiiklaste ordu liikmed,kes paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.Frantsisklased-frantsisklaste ordu liikmed,kes olid rahva hulgas väga populaarsed tänu oma lihtsusele.Skriptoorium-munkade ümberkirjutustööde ruum. Dormitoorium-ühine magamisruum.Refektoorium-söömisruum.Rekonkista-pürenee poolsaare tagasivõtmine muhameedlaste käest
sest algselt oli eesti keel vaene. Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius). Koos ristiusuga jõudsid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Tallinnas ja Tartus (dominiiklased) ning Viljandis, Tartus ja Rakeveres (frantsisklased). Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungad õppisid kohaliku keele selgeks ning jutustasid kõigest, mis väljaspool Eestit tollel ajal toimus. Arvan, et see oli igati positiivne, sest tollel ajal ei teadnud eestlased pea mitte midagi, mis toimus välismaal. Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Wittenbergis, mille algataja oli Martin Luther. Martin Luther arvas, et õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab piibilst. Tema põhimõtetest arenes uus usk- luterlus. Luterlus hakkas laialt arenema ka Eestis, tänu
Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased, jõukate hulgast, loobusid varandusest, valge nahk+must kuub, ,,Issanda koerad" *Frantsisklased vaesed, paljajalu, hall+pruun riie, raha ei puutu, Itaalia 13. sajand, ,,Vähemad vennad" 5. Mida kujutasid endast rüütliordud ja millises ajaloolises sündmuses nad olulist rolli mängisid? Organ, mille liikmed olid ühteaegu nii rüütlid kui ka mungad. Ristisõjas. 6. Selgita ketserite ja inkvisitsiooni olemust keskajal.
34. Vana-Liiivimaa haridus keskajal. Toomkoolid. Toomkoolid rajati uute vaimulike väljaõpetamiseks, aga seal said õppida ka linnalapsed. Eesti esimesed haridusasutused Tallinna Toomkool 13. sajand 1939 Ka Haapsalus oli heal tasemel toomkool 35. Kloostrid vana-Liivimaal keskajal. Dominiiklased, frantsiskaanid, tsistertslased. Kloostrikoolid. Kloostrid olid olulised kultuurikeskused, seal tegutsesid kloostrikoolid ja raamatukogud Dominiiklased kerjusmungad, rikkaim ja mõjuvõimsaim klooster Tallinnas, nende jaoks oli haridus väga oluline ning tänu neile tekkis esimene ilmalik kool Frantsiskaanid - kerjusmungad, kloostrid Tallinnas ja Tartus Tsistertslased esimene mungaordu Eestis, tähtis roll külade rajamisel, aiakultuuride, maaharimisviiside ja kalakasvatuse levimisel 36. Keskaegne kristlus ja eestlased. Eestlastele kui lihtrahvale jäi kristluse sõnum pikaks ajaks kaugeks, kuna
benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Sellest järeldub, et keskajal elas mitmekesine rahvas. Olid inimesed kes käisid ja rändasid ringi ning kerjates ja jutustades. Suurfeodaal oli inimene kellele allus väikefeodaal ehk vasall, kuid mitte vasalli talupoeg. Sest keskajal kehtis selline põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." ja see tähendas, et
· Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. · Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. · Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane · Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. · Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris · Järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku · Kerjusmungad Palverännakud · Budistid külastavad palverännakutel õpetajate tegevuse ja nende säilmete asukohta (stuupa) · Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. · Tihti kuulub komplekti topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Aitäh kuulamast!
kloostrielu ja üksinduses mediteerimist mungad pidid elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma usuelu allakäik kloostrid asuvad linnast väljas mungad on eraldatud, saavad keskenduda jumala teenimisele palju põlde mungad ei harinud põldu (talupojad) tõid uusi põlluharimistehnoloogiaid kalakasvatused paiksus vs liikumine kerjusmungad dominiiklased - 1216 mungad liiguvad ringi (kerjusmungad) Linnades (palju inimesi, kellele jutustada jumalast) tallinnas ja tartus Domingo Guzman (ordu saab tema järgi nime) püüdlesid suuremale avatusele Dominikaani vabariik saanud nime selle järgi kiriklik inkoisiatsioon põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine kirikud avarad, et rahvas ära mahuks
Tartu lähistel asutas Bengt Gottfried Forseliuse seminari, mis tegutses ainult 4 aastat, kuid andis oma aja kohta küllalti head haridust ja selle lõpetas kokku umbes 160 eesti talupoega, kelles said köstris ja kooliõpetajad. Nende ülesandeks oli maakoolides ka muusika õpetamine (kirikulaulud). 18.sajandi alguses oli Põhjasõda (1700-1721). Peale sõda kuulus Eesti Venemaa alla. Maal võitsid rahva poolehoiu hernhuutlased ehk vennastekoguduse liikmed. Hernhuutlased olid kerjusmungad, kes rändasid külast külla ja jutlustasid inimestele, et kõik inimesed on vabad, võrdsed, kõigil on õigus elada jm. Hernhuutlaste liikumine oli tekkinud Saksamaal, aga Eestisse tulles õppisid nad ära kohaliku keele, seletasid eestlastele piiblisõnumit, õpetasid meditsiini saladusi ja aitasid talutööde tegemistel. On teada, et hernhuutlased laulsid ka oma pühasid laule, nad laulsid ka mitmehäälselt ja samuti mängisid pille, eriti viiulit
Kõige lähedasemaks said rahvaga kerjusmungaordud: dominiiklased ja frantsisklased. Nende liikmetelt nõuti kloostri poolt kohaliku keele oskamist, et talurahvaga suhtlemine hõlpsam oleks ja et jumalasõna nende seas kiiremini ja arusaadavalt leviks. Samuti panid kerjusmungaordud suurt rõhku haridusele ja ilmselt olidki just nemad need, kes viisid kirjaoskuse talupoegadeni. Teiseks suureks põhjuseks, miks dominiiklased ja frantsisklased olid põlisasunikega nii headel suhetel, oli fakt, et kerjusmungad olid sama vaesed või isegi vaesemad kui talupojad ise. Nad elatusid armuandidest, mida kogusid oma rännakutel ja lisaks kõigele oli nende klooster avatud kõigile, kes sellega soovisid liituda, oli too inimene siis talupoeg või aristokraat. Enne reformatsiooni saabumist Liivimaale andis meile palju mõjutusi katoliku usk, mille varred ulatuvad tänasesse päevagi. Kõige selgemalt kajastuvad need mitmetes inimese- ja kohanimedes ning mitmetes tähtäevades
Jeesuke ei sündinud inimesena. Materiaalsed asjad pole tähtsad. Nad jagunesid täiuslikeks ja usklikeks. Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks loodud kohus XIII saj alguses. Tegid enamasti dominikaanid. Ketsereid püüti õigele teele tagasi tuua või karistati. Tsistertslased Püha Bernard; range kloostrielu ja ülim askees; 13saj 500, 14saj 700; kloostrid pühendati Neitsi Maarjale; Eestis Padise; Valge rüü. Frantsisklased hall rüü; tuntuim on Franciscus; kerjusmungad; järgisid Jeesukest. Dominikaanid must rüü; Dominicus; meeldis jutlustada. Koraan Islami püha raamat, milles on kirjas Muhamedi kuulutused. Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimustekogu, Muhamedi sõnadele toetuv traditsioon. Prohvet inimene, kellega jumal võtab ühendust ja kes kuulutab jumala sõna. Kaliif moslemite valitseja ja usujuhi tiitel; prohvet Muhamedi asemik. Dzihaad püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu. Maailm jaguneb kaheks:
Eesti linnadest kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. kirikukihelkond- Territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid. Igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak. toomkapiitel- Kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost, kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. kerjusmungad- Katoliku mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus, elavad annetustest. Põhitegevuseks jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. reformatsioon- Ehk usupuhastus, mille algatas Martin Luther 1517.a. Eesmärgil levitada kristilikku usku. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. pildirüüste- Tallinnas 1524.a. Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev
KATOLIIKLIK KULTUURIELU Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis phendasid kogu euroopat. Eestis loodi piiskopkondade keskustesse toomkoolid (Tallinna toomkool). Lihtsama rahva jaoks olid linnakoolid. Vähesed, said kooliharidust. Kultuurivahendajateks olid maal vaimulikud, linnades ka kaupmehed, meremehed ja rändavad käsitöölised. Tähtsaim kultuurikolle - klooster. Silmapaistvaim oli Tallinna dominiiklaste klooster. Frantsiskaanid ja dominiiklased olid kerjusmungad. Tsistertslased olid suletumad (suures saavutused põllumajanduses ja aianduses). 1407 - Pirita klooster birgitiinlaste poolt. See oli sega klooster - nunnad elasid koos munkadega aga lahus. ARHITEKTUUD JA KUJUAV KUNST Gootika ajajärk. Kaunimad tulemused arhitektuuris olid Prantsusmaal, mida kaugemal Prantsusmaast, seda lihtsam ja massiivsem oli arhitektuur. Gooti arhitektuur Eestis: Tallinna Oleviste kirik, Tartu Toomkirik, Tartu Jaani kirik (terrakotafiguurid), Karja kirik Saaremaal
palju Cordoba moseedest · Al-Idrisi maailmakaardil(1154) oli esimest korda märgitud ka Eesti 9) Tooge välja kerjusmungaordu eripära varasemate ordudega võrreldes. Nimetage kaks tuntumat kerjusmungaordut keskajal. Frantsisklased ja dominiiklased. Kerjusmunkade eluviis ei nõudnud ranget maailmast eraldumist ning nad rändasid palju ringi. Kerjusmungad elasid vaesuses ja nende päev jagunes töö ja palve vahel. Kerjusmungad olid populaarsed eeskätt oma lihtsuse ja vaesuse tõttu. Eriti dominiiklased pöörasid suurt tähelepanu haridusele, nende haridussüsteem on üks tuntuimatest. ,,mungaordu, mille liikmed seadsid eesmärgiks mitte koormata end maise varaga; tavaliselt ei tohtinud nad omada mitte midagi peale riiete ja elatusid vaid kerjamisest" 10) Mis eesmärgil loodi keskajal vaimulikud rüütliordud? Selgitage mõne lausega.
tööd. Kloostrid loodi üksikutesse kohtadesse. Üks kuulsamaid kloostreid on Clairvaux. Mille tagajärjel tekkisid kerjusmungaordud? Linnaelanikkude hinge eest hoolitsemine kogudusekirikutes oli jäetud unarusse, hoogustunud ketserlikud liikumised tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist, iilmaliku elu jõukuse kasv oli põhjustanud vastureaktsiooni. Kerjusmunkade, tsistertslaste ja benediktlaste võrdlus. Kerjusmungad teenisid raha kerjates ja jutlusi pidades. Benediktlased ja tsistertslased ei lahkunud oma kloostrite piiretest, aga kerjusmungad rändasid palju ringi. Frantsisklaste ordu Jõuka kaupmehe poja poolt loodud ordu. Ta ei plaaninud algul eraldi ordut luua, aga tegi seda paavsti soovil. Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed. Dominiiklaste ordu Dominicuse poolt loodud ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga mitte relva toel
Katoliku kiriku keskus asus Riias. Katoliku kirikute kõrval kerkivad Eestisse kloostrid (ordudele vaimulikud, sõjalised). Ordud ehitasid kloostreid. Eestiga puutuvad kokku kolm ordut: 1. tsitertsalsed paiksed, põlluharijad, käsitöölised. Nad tegelesid heategevusega, toiduks oli põhiliselt kala 2. dominiiklased kõige vägivaldsem, aga kõige targem ordu. Nad tõid Eestimaale koolihariduse. 3. frantsisklased kerjusmungad. Kõige enam suhtlesid lihtrahvaga ja liikusid ringi. Eesti alad jagunesid piiskopkondadeks. Igal oma kirik (Toomkirik) ja piiskop, kes allus peapiiskopile (Riias). Piiskopkiriku eesotsas olid preestrid. Haridus Kõrgeim kool asus Toomkiriku juures. Toomkool sealt tulid kõige kõrgema haridusega inimesed Kloostrikool usulise suunaga, aga madalam haridus kui Toomkoolis Linna ehk Ladinakool kaupmeeste lapsed käisid seal. Matemaatika ja geograafia olid põhiained, usust nii
Frantsisklaste ordu: Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu jeesus seda teinud oli. Olid tuntud oma lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu. Dominiiklaste ordu: nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Et oma jutlusi mõjuvamaks teha panid sad suurt rõhku haridusele. Sarnasus: dom ja frants- kerjusmungad leviatsid usku ise rahva seas , asusid asulates. Erinevus: kerjusmungaordud ( dom ja frants). Ja traditsioonilised ordud ( tsitsertslased) , dom olid kõrgelt haritud aga frants mitte- ei pidanud olema tark vaid aus ja siiras. 3. Millega oli põhjendatatv ning kuidas avaldus pühakute kultus? Pühakutes nähti surelike kaitsjat ja eestkostjat nii maises elus kui ka pärast surma, mil võis loota et nad aitavad pääseda taevariiki. Otsiti reliikviaid ja korraldati plaverännakuid
(Eisen ,,Esivanemate varandus"). Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906 aastal avati esimene eesti õppekeelega seitsmeklassiline tütarlastegümnaasium Tartus, 1907 aastal oli koolis 62 õpilast. Aastatel 1917-1929 töötas selles koolis Miina Härma õpetajana, nüüd kannab kool tema nime. Märksõnad, mida ei leidnud: maarjapäevad Kerjusmungad pistemaakler sirvilauad maanõunik haagikohus ,,konka" Eesti Aleksandrikool kabel LISA Balti erikord - Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti provintside - Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja Kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1
Tsistertslaste vahendusel jõudis maahrahvani tõenäoliselt nii mõnigi põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Arvatavasti ehitasid tsistertslased ka esimesed vesiveskid. Kuna vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, kujunesid tsistertslased suurmaavaldajateks, kes elatusid vasallide annetustest, seetõttu algas ka usuelu allakäik. Peatselt saabusid Eesti aladele ka kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Eesti erinevates linnades. Kerjusmungad püüdlesid avatusele ja nende peamine tegevus oli rahva vaimulik hooldamine, sellest ka avarad kirikud, mis olid ehitatud selleks, et ka linnarahvas saaks jumalateenistustest osa võtta. Leseks või vallaliseks jäänud naise ainuke väärikas väljapääs oli nunnaks hakkamine. Nii täitsidki naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. 9. Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsind uue
Piiskopi ameteid müüdi rikastele aadlikele euroopas.( said makse koguda talupoegadelt) Kirikuid korralikult ei ehitanud, need olid suhteliselt lagunenud. Preestrid, kes viisid läbi laulatusi ja matuseid olid sageli eemal aasta aega jms ja tulid alles hiljem ja tegid need asjad tagantjärgi. Seetõttu oli väga kerge reformatsioonisündmusi läbi viia. Ordudest olid tsistertlased, frantsistaalased,dominiiklased ja augustiinlased. Dominiiklased austatuimad, kuna oskasid eesti keelt. Nad olid kerjusmungad, kes käisid mööda maad ringi ja jutustasid usku, seletasid seda ja rääkisid maa keelt. Teisi ordusid vihati.Talupojad , kes allusid kloostritele pidid neile andameid andma. Augustiinlaste klooster asus Pirital ja oli eriline sellepärast, et seal asusid nii mungad kui nunnad. Vihatud kloostrites lõdvad kombed. 15.saj aeg, kus eestlaste seas usk rohkem kinnistus.Püüti käia kirikus ,põhjus pole teada. Võib-olla nõiajahi pärast.Mõningas mõttes oli usk siiski väga kaugel
Legaadid (volitatud esindajad,saadikud) käisid teistes maades asju ajamas. Kirikukogu -tähtsamate küsimuste arutamiseks eri maade kõrgvaimulike ühendus. Bulla paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kirikumaks, üks kümnendik maksja sissetulekust. Vaimulikud ordud. Benediktlased (6.saj-Püha Benedictuse reeglid) ja tsistertslased (11.saj-Citeaux' klooster, Prantsusmaa) olid paiksed ordud. Frantsisklased (13.saj-Franciscus Assis P-Itaaliast) -hallid vennad/kerjusmungad ja dominiiklased (munk Dominicus, jutlustajavennad). Abt-suuremates kloostrites lisaks ka prior (abiline, ld k esimene). Abbas-isa. Kerjusmunkade kloostriülemat nimet. ainult prioriks. Pühakute kultus. Pühakutel oli vaga elu, jõud kannatusteks ja märtrisurmaks, nad kaitsesid surelikke. Varakristlikud märtrid (apostlid Peetrus ja Paulus), kiriku juhtkujud (püha Benedictus ja paavst Gregorius Suur), jutlustajad (keiser Constantinus). Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema
Juhtis Liivimaad sõjas Venemaaga 1501-03. Ristiusk Eestis Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks (Tallinna; Tartu ja Saare-Lääne), missuguste kõrgem juht oli Riia peapiiskop ja kes omakorda allus Rooma paavstile. Piiskopkondade keskustes, kus asusid toomkirikud, loodi nn. toomkoolid. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid – Dominiiklased ja frantsiskaanid olid kerjusmungad, kes liikusid palju rahva hulgas ringi ja suhtlesid inimestega. Tsistertslased oli mõnevõrra suletumad ja elitaarsemad, paistes silma saavutustega põlluharimises ja aianduses. 1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja maausu vahel – rahvausk, mis kujundas tänaseks peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed. 1517.a
puuduliku ametialase ettevalmistusega ei leidnud oma kogudustega vajalikku sidet- liiatigi kui kirikukeeleks oli talurahvale mittemõistetav ladina keel. Kirikutöö jäi puudulikuks ja ristiusk kui niisugune ei juurdunud sügavale rahva hingeellu. Kirikutööd tegid ka mitmesugused mungaordud. Tekkisid kloosrtid, väliselt ordulosside sarnased. Oma maid majandasid nad nagu mõisnikud, vajalikke töid tegi talupojad. Vahekord põlisrahvaga oli jahe. Kerjusmungad seevastu- dominikaanid ja frantsiskaanid, kelle ordud asusid linnades- olid rahvaga tihedas ühenduses. Rännates mööda maad, pidasid kerjusmungad rahvale ta oma keeles jutlusi ja andsid mitmesugust õpetust ja abi. Hariduse edasikandjaks oli kirik, mille läheduses asusid koolid. Nende peaülesanne oli vaimulike ettevalmistus. Oli ka koole, ilmaliku hariduse saamiseks, nt Tallinna dominiiklaste kloostris. Pole kahtlust, et toom-ja kirikukoolide
väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel diskrimineerimine kellegi õiguste kitsendamine dogma lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena doktor õppejõud keskaegses ülikoolis, tänapäeval teaduskraad doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum; õpetus, poliitiline juhtmõte dominiiklased kerjusmungad (dominiiklaste ordu liikmed); paljud neist pühendusid pühakirja tõlgendamisele ja mitmetest said keskajal tuntud õpetlased dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv või Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus (nt Austraalia, Kanada) druziina idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud (omavahel suguluses) ja üksteise järel valitsenud monarhe (riigivalitsejaid) E
üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel diskrimineerimine kellegi õiguste kitsendamine dogma lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena doktor õppejõud keskaegses ülikoolis, tänapäeval teaduskraad doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum; õpetus, poliitiline juhtmõte dominiiklased kerjusmungad (dominiiklaste ordu liikmed); paljud neist pühendusid pühakirja tõlgendamisele ja mitmetest said keskajal tuntud õpetlased dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv või Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus (nt Austraalia, Kanada) druziina idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud (omavahel suguluses) ja üksteise järel valitsenud monarhe (riigivalitsejaid) E
(diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel diskrimineerimine kellegi õiguste kitsendamine dogma lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena doktor õppejõud keskaegses ülikoolis, tänapäeval teaduskraad doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum; õpetus, poliitiline juhtmõte dominiiklased kerjusmungad (dominiiklaste ordu liikmed); paljud neist pühendusid pühakirja tõlgendamisele ja mitmetest said keskajal tuntud õpetlased dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv või Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus (nt Austraalia, Kanada) druziina idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud (omavahel suguluses) ja üksteise järel valitsenud monarhe (riigivalitsejaid)
Ordud: Benediktiinid al. 520-530 töö ja palve; vaesus, kasinus ja kuulekus, Cluny klooster Prantsusmaal, MUST Tsistertslased al. 1098 puhtus, kaugus ilmalikust elust, Benedictuse õpetuse korrastatud vorm, Clairvaux klooster 1113, VALGE Domiiklased al. 1216 Hispaania ketserite vastu suunatud, pöörata rahvast jumalasõnaga mitte relvaga, Hariduse tähtsus, MUST Frantsisklased al. 1223 kerjusmungad, rahvaseas populaarsed, hariduse nõudjad, õpetlased, PRUUN või HALL elu: tunnipalvused, raamatute ümberkirjutamine - skriptoorium, dormitoorium (magamine), refektoorium (söömine) 10. Rekonkista Sõda, sõda, sõda... jumalrahu 1096-1291 ca 5 miljonit hukkunut 50 miljonist 711-1492 Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt (mauride tsivilisatisoon) tekkisid esimesed tagasivallutatud alade kuningriigid Kastiilia, Leon, Aragon, Navarra, Portugal
Sellega Venemaa kinnitas, et tal ei ole siin alasid ja tunnistas Poola võimu L-Eestis.Sellega oli kinnitunud Poola võim. 1583 Rootsi-Venemaa rahu-Pljussa rahu. Kinnitas, et P-Eesti kuulub Rootsile +Ingverimaa(enne vene alla kuulunud) 1595 Täyssina rahuga lõppes sõda ka Soome aladel. Kolme kuninga aeg Poola lõi Jesuiitide kolleegium e seminar, kus jesuiidid õpetasid madalamat linnarahvast ja talupoegi.Jesuiidid olid kerjusmungad, nende ordu loodi 16. saj vastureformatsiooni läbi viimiseks. Nende ül oli euroopas kaotada või vähendada luterlikku mõju ja levitada ikkagi katoliiklust.Levisid Eesti aladele, kuna Poola oli sügavalt katoliiklik riik. Tegevus Tartus olulise tähendusega, kuna haridustase tõusis(ka talupojad said haridust) ja kuna nad pidid oskama maarahva keelt, õpetasid nad ringi rännates talupoegi lugema. Olid rahva hulgas populaarsed.
ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga.
päev tähendas linnas vabadust. 1421. Alates hakkasid toimuma korralised Maapäeva koosolekud, millest pidid osa võtma kõik liivimaa aadlikud Välispoliitika probleemina tekivad liivimaale uued vaenlased Idas-Moskva Suurvürstiriik Lõunas Poola-Leedu ühendkuningriik Ristiusk Liivimaal 13-16 saj. Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu euroopat. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid nt Testertslased. Dominiiklased ja fantsiskaanid olid kerjusmungad. Suurim klooster oli 1436. Valminud nn. brigitiinide Pirita klooster. Eesti monarhia hulgas kujunes rahvausk, mis kujundasid peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed Usupuhastus 1517. 1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis). Eesti alale jõuab see nn. PILDIRÜÜSTE näol, kuna uues usus on muuhulgas
Esile kerkib 16. sajandi alguses ka küsimus kõrgema ladinakooli asutamisest Eestisse, kuid see jääb reformatsiooni tõttu katki. Ka mitmed eestlased pääsesid nendesse koolidesse. Olulist rolli eestlaste vaimuelu mõjutajatena mängisid kloostrid. Eestisse jäävad kõik suuremad mungaordud: tsistertslased, augustiinlased, frantsisklased, dominikaanid. Kloostrid olid lihtrahvale kirikust lähedasemad, sümpaatiat äratasid kerjusmungad, kes eesti keelt püüdsid õppida. Kohaliku keele valdamine oli näiteks dominiiklastel üks esmaseid nõudeid. Kloostrite juures asutati koole, kus just paljud lihtrahva hulgast õpetust said. Kloostrites asusid ka raamatukogud. Tänu kloostritele rajati esimesed vesiveskid, viljapuuaiad. Kloostrid abistasid, ravisid ka haigeid. Nii jõudsid eestlasteni mitmed meditsiinialased teadmised. Eriti suur mõju eesti kirjasõna arengule on reformatsioonil. 16
Alvar Aalto (1898 1976) arhitekt, mööbli- ja klaasnõude disainer. Üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid. (nt on tema disainitud kolmejalgne taburett L) Sparre ja Finch hakkasid tegema koos tarbekunsti. Funktsionalism hakkab tekkima 30ndatel (Etuskunta hoone) 24. soome haridus ja teadus teadliku kooliõpetuse algus 13. saj, mil ristiusk oli hakanud juurduma. Keskajal koolid katoliku kiriku hoole all. 1249. asutasid koolitatud teoloogidest kerjusmungad Turusse Püha Olavi dominikaanikloostri. 15. saj - dominikaanid rajasid Turusse nunnakloostri. Ka seal õpetati. Õpetus toimus soome keeles. Soome tähtsaim keskaegne õppeasutus Turu toomkool, tegutses juba 13. saj. Õppekeel ladina keel. Mehi valmistati ette vaimulikeks. Õpiti ladina keelt, muusikat, kalendritundmist ja kirikliku ajaarvestuse aluseid. Kestis 3 a 12 h päevas. Kes tahtis, jätkas õpinguid Pariisis. Hiljem, 14. saj. hakati minema Praha ülikooli. 15. saj jätkati
Alvar Aalto (1898 1976) arhitekt, mööbli- ja klaasnõude disainer. Üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid. (nt on tema disainitud kolmejalgne taburett L) Sparre ja Finch hakkasid tegema koos tarbekunsti. Funktsionalism hakkab tekkima 30ndatel (Etuskunta hoone) 24. soome haridus ja teadus teadliku kooliõpetuse algus 13. saj, mil ristiusk oli hakanud juurduma. Keskajal koolid katoliku kiriku hoole all. 1249. asutasid koolitatud teoloogidest kerjusmungad Turusse Püha Olavi dominikaanikloostri. 15. saj - dominikaanid rajasid Turusse nunnakloostri. Ka seal õpetati. Õpetus toimus soome keeles. Soome tähtsaim keskaegne õppeasutus Turu toomkool, tegutses juba 13. saj. Õppekeel ladina keel. Mehi valmistati ette vaimulikeks. Õpiti ladina keelt, muusikat, kalendritundmist ja kirikliku ajaarvestuse aluseid. Kestis 3 a 12 h päevas. Kes tahtis, jätkas õpinguid Pariisis. Hiljem, 14. saj. hakati minema Praha ülikooli. 15. saj jätkati
Naine oli, kui petlik võrgutaja, kuradi käsilane, mõistetamatu olend, perekonna olemasoluks ja püsimiseks hädavajalik pahe. Ühiskond läbiimbunud religioonist. Täielikult välistatud ,,uskmatu" tüüp. Inimene jumala loodud olend. 2 aspekti- 1)inimene- jumalik, issanda näo järgi loodud olend, 2) inimene, kui patustaja. Inimene on kaasatud võitlusesse hea ja kurja (saatan) vahel . Inimese käsitluses 2 kontseptsiooni- 1) inimene, kui rändur- kerjusmungad, 2) patukahetseja. Ühiskonnas kujuneb 3 klassi- kes palvetavad, kes sõdivad, kes töötavad. Munk- kõige tõenäolisem pühaku kandidaat, Rüütel- ühtaegu pühak ja timukas. Talupojale tegi muret igapäevase toidu hankimine, enda olemasolu kindlustamine. Eelkõige oli talupoeg leivatootja. Linnastumine 13 saj. muudab inimest- perering kahanes, tekivad õppimis ja eneseharimisvõimalused. Linlane oli eilne talupoeg, sõltus turust. Domineerib kasumile orienteeritud mõtteviis
benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga.
kannatust( vorm, tunne, mõtestamine, meeleolud, teadvus) 2. Õilist tõde kannatuste põhjustajast 3. Õilis tõde kannatuse kadumisest 4. Õilis tõde kannatuste kadumisele viivast teest 8 astmeline tee õilis kaheksaastmeline tee o õige vaade o õige kavatsus o õige jutt o õige tegu o õige eluviis o õige püüdlus o õige järelemõtlemine o õige keskendumine o kerjusmungad on kesktee · oleva kolm tunnust püsitus kannatus (duhkha/dukkha) minatus / isetus (antama / anatta) · Bhavachakra Sõltuvuslik tekkimine e põhjuslikkuse seadus Kuus sansaaravalda taaskehastumise vald o Inimesed o Jumalad o Deemonid/hiiud o Loomad o Näljased vaimud o Põrguasukad Teovilja seadus · Sansaara taaskehastumine · Nirvaana ( nibbana) vaibumine /kustumine
Generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal Ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline Inkvisitsioon katoliku kiriku juurdlus ja kohtu organ, ülesanne välja seletada kiriku vaenlased ja neid karistada Oikumeeniline ülemaailmne Munk erakuna või kloostris elav meesaskeet ( usulise vennaskonna liige) Nunn kloostris elav ja nunnaordusse kuuluv naisaskeet Abt katoliku mungakloostri ülem Prior mungakloostri ülema abi Kerjusmungad mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus ja nad elavad annetustest, tegutsevad rändmisjonäridena Tsistertslaste ordu mungaorgu, mille asutas benediktlane, Prantsusmaal, ristiusu levitamine, kõigest maisest loobumine, valge rüü Benediktlaste ordu katolik mungaordu, kindlas reeglid, kannavad musta rüüd, nimetati mustadeks munkadeks Templiordu kristlik vaimulik rüütliordu Johanniidide ordu Teutooni ordu saksa vaimulik rüütliordu
alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik. Kogu kultuurielu tähtsaim kujundaja oli katoliiklik ristiusk. 1210 a. rajati Ordu. Ilmusid Eestisse kerjusmungad. XII saj. lõpul tundsid eestlased kristlust. Oli välja arenenud põllumajandus. 1215. a asutati dominiiklaste ordu. Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad
Kontsiliarism kontsiili ülemvõim vastandus paavstivõimu printsiibile ja tõi kaasa vihase võitluse. Hiliskekajal oli Euroopa ühiskond sügavalt kristlik kõigil oli mure lunastuse pärast. Inimest ja Jumalat oleks pidanud ühendama kirik, aga sellega poldud rahul. Hiliskeskajale on omane sügav vagadus ja kirikukriitiline kirjandus kiriku tugevdamiseks. Toimub aga kiriku mandumine: paavsti õukonna prassimine, maiste vajaduste rahuldamine isegi kerjusmungad elasid väga pillavat elu. 1431. a toimus Baseli kontsiil, mis sattus kohe paavstiga vastuollu too kuulutas välja uue kontsiili. 1438. a tagandas Baseli kontsiil paavst Eugenius IV ja valis vastupaavsti Felix V. Enamus poliitilisi jõude kuulutasid end paavsti ja kontsiili vahelises vastasseisus neutraalseteks. Paljud toetasid siiski kontsiile ja vürstid said mängida kirikuvõimuga. 15. saj olid paljudes Euroopa maades kuningad ja vürstid kiriku asjad oma kontrolli alla võtnud
automaatselt terviklikuks inimolendiks. Selline tung · Stoiline ja kristlik rahu: ühtsuse järele on meie mõistuse toimimise aluseks. See tung peegeldab asjade olemust üldse. · Stoikud õpetasid saatusele alistumist. Nad on "antiikaja · Katharsis ja theoria kerjusmungad". · Augustinus: " Oo Jumal anna mulle rahu vastuvõtta seda, · Selleks, et leida reaalsuse aluseks olevat tõde, peab hing läbima puhastuse (katharsise) perioodi ja tegelema mida ei saa muuta ja anna mulle julgust muuta seda, mida kaemusega (theoria). saab muuta
Linnades levis ketserlus. Paljud muutusid seal jõukamaks. Elu hakkas muutuma linnas ilmalikumaks. Linn oli patupesa. Kerjumungaordud pidid jutlustama, et pöörata ketsereid ja paganaid. Nad pidid ka olemasolevaid kristlasi harima oma jutlustega. Nemad loobusid oma suletusest nende elu ei pidanud mööduma kloostris, vaid hoopis väljaspool kloostrimüüre, rahva seas. Paiknesid linnapiirkonnas (tavaordud olid maal). Nende ainus sissetulek pidi olema kerjamine, et end ära elatada. Ka kerjusmungad muutusid hiljem väga jõukateks. Toona oli inimestel tavaks üks osa oma varandusest pärandada kirikule. Kaks olulisemat kerjusmungaordut olid franktsisklased (püha Franciscus) ja dominiiklased (püha Dominicus). Kerjusmungaordud võtsid enda kontrolli alla ka hariduse. Kui tekkisid ülikoolis, olid dominiiklaste liikmed need, kes hakkasid ülikoolide õppejõududena tegelema. Et ketserlusest vabaneda, kasutati sõjalist jõudu. Lõuna-Prantsusmaa oli see
- Andja identiteet jääb asja külge rippuma, sikutades lõpuks saajalt vastuteene või kingi välja. - Vastamata kink on vastuolu, sest ta ei loo sotsiaalseid suhteid - Solidaarsust luuakse läbi sotsiaalsete seoste, mille loob kingivahetus. Kriitika - Ei testi etnograafilisi fakte, pigem kasutab neid oma ideede toetamiseks - Ei arenda teemasid korralikult lõpuni - kas on ikka tõsi, et tasuta kinke pole olemas? (näit. Heategevus, raha andmine vaestele, India kerjusmungad Jainistid) - Kas seos andja ja objekti vahel ikka on nii tugev? Kas kink tingimata tekitab kohustuse vastata ja kas kingivahetus ikka loob vastastikuse seose? Bronislaw Malinowski (1884-1942) ning tema funktsionalism Mäletatakse pigem modernse välitöö leiutajana kui suurepärase teoreetikuna Malinowski funktsionalism - Lähenemisviis, mis tunneb huvi järgmiste teemade vastu: - indiviidide tegevused
Lisaks neile kujunes ka mitmeid teisi kloostreid. Kaks tuntumat kerjusmunga ordut olid Frantsisklased ja Dominiiklased. Frantsisklased olid Franciscuse järgijad, tal ei olnud küll ideed oma kloostrit asutada aga ta leidis endale palju järgijaid. Ketserlikest liikumistest ta palju ei erinenud, aga kirik mugandas ta ametlikuks liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad, teised rajasid kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse levitamine paganate ja islamlaste hulgas, 1216a Dominiiklaste ordu sai ametlikuks, neid kutsuti jutustajavendadeks ja mustadeks-vendadeks. Kuna nende põhiline tegevus oli jutlustamine siis hakkasid nad tegelema teoloogiaga, paljudest dominiiklastest said skolastid ja õpetajad, nende ideedest sai alguse ka inkvisitsioon.
tõstnud ja paavsti ees oma foogtide (tähendab vist oma piiskopi foogtide) kaudu. Ordumeeste hulgas on olnud kurelasi, kel ristiusust muud ei ole olnud kui ristimine (Reg. 737, a. 1312). Riia peapiiskopi kaebuse järele on ordu Saaremaal palju tuhandeid inimesi, rauku ja lapsi tapnud (Reg. 710, a. 1305). Sarnased kaebused esinevad ka 1305. a. kaebekirjas (U. B. 616): ordu ei kaitse paganate pealekippumiste eest, ei luba koguni, et kerjusmungad ,,paganaile ja vastristituile (paganis et neophitis) Jumala sõna kuulutavad. Veel 1325. a. kordab paavst Johann XXII seda etteheidet, et ordu ei lase oma alal vabalt kuulutada Jumala sõna ,,paganaile ja uskmatuile" (paganis et infidelibus, U. B. 700). 15. XI. 1336 käsib Tartu piiskopp Engelbert paavsti nimel muu seas, et säärast takistust ei tohi olla jutlustamiseks ,,paganaile ja uskmatuile" (paganis et infidelibus, U. B. 778).
Franciscus taaselustas Jeesuse sündimisloo (Jeesus sündis laudas loomade keskel) ja pani aluse legendile jõululapse sõimest. 1209. aastal said frantsiskaanid ametlikult orduks, Franciscus ordineeriti diakoniks ja järgmisel aastal tunnustas paavst Innocentius III (1198- 29 1216) nende põhikirja. Frantsisklaste ordu liikmeteks olid ,,vennad" ehk kerjusmungad, peamisteks reegliteks püha alandlikkus, ülim vaesus ja kõhklematu ohvrimeelsus. 1212. aastal asutas Franciscus koos Püha Klaraga Vaese Klara ordu, kus samuti järgiti frantsiklaste põhikirja. 1219. aastal üritas Franciscus ristida ka muhameedlasi. Palestiinas kohtus ta sultaniga, kuid Malek-al-Kamilist kristlast ei saanud. Franciscus pakkus välja võimaluse läbi tule kõndides proovida, kumb usk on tugevam, kristlus või islam. Muhameedlased aga keeldusid tuleproovis osalemast
annaabi.ee 
