Keskaegses ühiskonnas oli kesksel kohal usk Jumalasse ja kirik oli inimeste elu juhiks. Klooster oli paradiisi ja taeva eeskojaks, paljud pühendasid ennast Jumala teenimisele ja koondusid vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali. Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. La...
Riho Sagor Sten Mägi 10.l Kloostrid ja kloostrielu Kloostrid Kirik õpetas, et kõige kindlam tee taevariiki pääsemiseks on loobumine ilmalikust elust, erakuna lihasuretamisele pühendumine ja jumalast mõtisklemine. Lääne-Euroopas Kogunesid erakud aga suletud vennaskondadega ühte. Nii tekkisid välismaailmast eraldatud "suletud kohad" (ladina keeles claustrum), mida hakati nimetama kloostriteks. Kloostrid Esimesed kloostrid tekkisid IV sajandil Egiptuses ja sealt levis kloostrite asutamine nii Bütsantsi kui Lääne-Euroopasse. Kloostritesse astumine Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Noviitsiaja läbiteinu pügati kas mungaks või naiste puhul nunnaks.Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti...
põllumajandusest. Enamiku osa ühiskonna rikkusest tootsid talupojad. Suhtumine talupoega- Talupoega suhtuti põlgusega ja üleolekuga pidades neid räpaseks ja metsikuks, aga ka araks ja metsikuks. Nad olid sunnismaised ja kohustatud isandale töötama. 5. Linnad: kas linnaõhk tegi vabaks? 6. Ristiusk ja kirik: ristiusu põhimõisted, suur kirikulõhe ning katoliku ja õigeusu kiriku erinevused, vaimulikud ordud benediktlased, tsistertslased, kerjusmungad (asutajad, rüüd tegevuse iseärasused); milles seisnes pühakute kultus, kes olid ketserid ja mida nad taotlesid, kuidas nende vastu võideldi? 6. Suur kirikulõhe tekkis katoliku- ja õigeusu kiriku vahel ehk Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Suur kirikulõhe sai alguse 1054, kui partiarh ja paavst panid teineteist kirikuvande alla. Erinevused: Läänes oli keelatud vaimulike abielu ja erinevusi on rituaalides ja usulistes tõekspidamistes
unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et talurahvast rohkem kiriku külge liita. - Saare-Lääne piiskopkond hakkab korraldama visitatsioone, et anda juhiseid maarahva õpetamiseks. Kloostrid ja ordud - Tsistertslaste ordu- kloostrid Padisel ja Kärknas. - Tänu tsistertslastele jõudis maarahvani vesiveski, uued aiakultuurid, uuemad põlluharimisviisid. - Dominiiklased ja frantsiskaanid- kerjusmungad. - Dominiikslastelt nõuti kohaliku keele oskust ja seetõttu said hea kontakti talurahvaga. - Tsistertslased võtavad liikmeteks aadlikke, ..... Katoliku usk ja talupojad - Koos kristluse vastuvõtmisega austati edasi oma jumalaid ja haldjaid. - Nende kõrvale tõusid kristlikud, pühakur, aga ka neile kanti üle mainasusu jumalatele. - Iseloomujooni. - Austatakse edasi pühasid hiisi, allikaid, aga ohvriande viiakse ka kabelisse ja kirikusse.
trubaduur- keskaegne rüütllaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud armastusluulet barbar- kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste , vähem arenenud rahvaste esindajate kohta; tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest benediktlased- Püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites;benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel frantsisklased- kerjusmungad, pidid olema vesed ja hankima elatist kerjates generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas hunnid- Sise-Aasiast pärit mongoliidne rahvas, kes 4. sajandil tungisid Ida- ja Kesk- Euroopasse, põhjustades suure rahvasterändamise indulgentsid- patukustutuskirjad; väideti, et neid ostes saab patune inimene osa Jumala armust ja vabaneb nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattudest
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka
sest algselt oli eesti keel vaene. Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius). Koos ristiusuga jõudsid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Tallinnas ja Tartus (dominiiklased) ning Viljandis, Tartus ja Rakeveres (frantsisklased). Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungad õppisid kohaliku keele selgeks ning jutustasid kõigest, mis väljaspool Eestit tollel ajal toimus. Arvan, et see oli igati positiivne, sest tollel ajal ei teadnud eestlased pea mitte midagi, mis toimus välismaal. Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Wittenbergis, mille algataja oli Martin Luther. Martin Luther arvas, et õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab piibilst. Tema põhimõtetest arenes uus usk- luterlus. Luterlus hakkas laialt arenema ka Eestis, tänu
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased, jõukate hulgast, loobusid varandusest, valge nahk+must kuub, ,,Issanda koerad" *Frantsisklased vaesed, paljajalu, hall+pruun riie, raha ei puutu, Itaalia 13. sajand, ,,Vähemad vennad" 5. Mida kujutasid endast rüütliordud ja millises ajaloolises sündmuses nad olulist rolli mängisid? Organ, mille liikmed olid ühteaegu nii rüütlid kui ka mungad. Ristisõjas. 6. Selgita ketserite ja inkvisitsiooni olemust keskajal.
34. Vana-Liiivimaa haridus keskajal. Toomkoolid. Toomkoolid rajati uute vaimulike väljaõpetamiseks, aga seal said õppida ka linnalapsed. Eesti esimesed haridusasutused Tallinna Toomkool 13. sajand 1939 Ka Haapsalus oli heal tasemel toomkool 35. Kloostrid vana-Liivimaal keskajal. Dominiiklased, frantsiskaanid, tsistertslased. Kloostrikoolid. Kloostrid olid olulised kultuurikeskused, seal tegutsesid kloostrikoolid ja raamatukogud Dominiiklased kerjusmungad, rikkaim ja mõjuvõimsaim klooster Tallinnas, nende jaoks oli haridus väga oluline ning tänu neile tekkis esimene ilmalik kool Frantsiskaanid - kerjusmungad, kloostrid Tallinnas ja Tartus Tsistertslased esimene mungaordu Eestis, tähtis roll külade rajamisel, aiakultuuride, maaharimisviiside ja kalakasvatuse levimisel 36. Keskaegne kristlus ja eestlased. Eestlastele kui lihtrahvale jäi kristluse sõnum pikaks ajaks kaugeks, kuna
benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Sellest järeldub, et keskajal elas mitmekesine rahvas. Olid inimesed kes käisid ja rändasid ringi ning kerjates ja jutustades. Suurfeodaal oli inimene kellele allus väikefeodaal ehk vasall, kuid mitte vasalli talupoeg. Sest keskajal kehtis selline põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." ja see tähendas, et
· Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. · Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. · Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane · Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. · Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris · Järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku · Kerjusmungad Palverännakud · Budistid külastavad palverännakutel õpetajate tegevuse ja nende säilmete asukohta (stuupa) · Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. · Tihti kuulub komplekti topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Aitäh kuulamast!
kloostrielu ja üksinduses mediteerimist mungad pidid elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma usuelu allakäik kloostrid asuvad linnast väljas mungad on eraldatud, saavad keskenduda jumala teenimisele palju põlde mungad ei harinud põldu (talupojad) tõid uusi põlluharimistehnoloogiaid kalakasvatused paiksus vs liikumine kerjusmungad dominiiklased - 1216 mungad liiguvad ringi (kerjusmungad) Linnades (palju inimesi, kellele jutustada jumalast) tallinnas ja tartus Domingo Guzman (ordu saab tema järgi nime) püüdlesid suuremale avatusele Dominikaani vabariik saanud nime selle järgi kiriklik inkoisiatsioon põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine kirikud avarad, et rahvas ära mahuks
Tartu lähistel asutas Bengt Gottfried Forseliuse seminari, mis tegutses ainult 4 aastat, kuid andis oma aja kohta küllalti head haridust ja selle lõpetas kokku umbes 160 eesti talupoega, kelles said köstris ja kooliõpetajad. Nende ülesandeks oli maakoolides ka muusika õpetamine (kirikulaulud). 18.sajandi alguses oli Põhjasõda (1700-1721). Peale sõda kuulus Eesti Venemaa alla. Maal võitsid rahva poolehoiu hernhuutlased ehk vennastekoguduse liikmed. Hernhuutlased olid kerjusmungad, kes rändasid külast külla ja jutlustasid inimestele, et kõik inimesed on vabad, võrdsed, kõigil on õigus elada jm. Hernhuutlaste liikumine oli tekkinud Saksamaal, aga Eestisse tulles õppisid nad ära kohaliku keele, seletasid eestlastele piiblisõnumit, õpetasid meditsiini saladusi ja aitasid talutööde tegemistel. On teada, et hernhuutlased laulsid ka oma pühasid laule, nad laulsid ka mitmehäälselt ja samuti mängisid pille, eriti viiulit
Kõige lähedasemaks said rahvaga kerjusmungaordud: dominiiklased ja frantsisklased. Nende liikmetelt nõuti kloostri poolt kohaliku keele oskamist, et talurahvaga suhtlemine hõlpsam oleks ja et jumalasõna nende seas kiiremini ja arusaadavalt leviks. Samuti panid kerjusmungaordud suurt rõhku haridusele ja ilmselt olidki just nemad need, kes viisid kirjaoskuse talupoegadeni. Teiseks suureks põhjuseks, miks dominiiklased ja frantsisklased olid põlisasunikega nii headel suhetel, oli fakt, et kerjusmungad olid sama vaesed või isegi vaesemad kui talupojad ise. Nad elatusid armuandidest, mida kogusid oma rännakutel ja lisaks kõigele oli nende klooster avatud kõigile, kes sellega soovisid liituda, oli too inimene siis talupoeg või aristokraat. Enne reformatsiooni saabumist Liivimaale andis meile palju mõjutusi katoliku usk, mille varred ulatuvad tänasesse päevagi. Kõige selgemalt kajastuvad need mitmetes inimese- ja kohanimedes ning mitmetes tähtäevades
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
EESTIMAA KESKAEG ristisõda- Ristisõjad toimusid Euroopas 1036-1291.a. Need olid katoliku kiriku organiseeritud ja Rooma paavsti poolt heaks kiidetud eesmärgid eesmärgiga kaitsa või levitada ristiusku. Liivimaa ristisõda- 1198-1920.a. paganlike liivlaste vallutamine ja ristiusustamine. Ristisõdijatest Riia peapiiskopkonna Mõõgavendade orduga ühinesid veel saksa kaupmehed et tagada endale Liivimaale paremad kauplemisvõimalused. Mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad, kristlik sõjaline ordu. Tegutses 1202- 1237.a. Eesmärk kaitsta Riia peapiiskopkonda ning levitada ristiusku sõjalisel teel. liivlased- Ajalooline rahvus Eesti ja Läti aladel. Väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Ümera lahing- Liivimaa ristisõja, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste vahel. Toimus 1210.a. Madisepäeva lahing- Sakala vanema Lembitu e...
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
palju Cordoba moseedest · Al-Idrisi maailmakaardil(1154) oli esimest korda märgitud ka Eesti 9) Tooge välja kerjusmungaordu eripära varasemate ordudega võrreldes. Nimetage kaks tuntumat kerjusmungaordut keskajal. Frantsisklased ja dominiiklased. Kerjusmunkade eluviis ei nõudnud ranget maailmast eraldumist ning nad rändasid palju ringi. Kerjusmungad elasid vaesuses ja nende päev jagunes töö ja palve vahel. Kerjusmungad olid populaarsed eeskätt oma lihtsuse ja vaesuse tõttu. Eriti dominiiklased pöörasid suurt tähelepanu haridusele, nende haridussüsteem on üks tuntuimatest. ,,mungaordu, mille liikmed seadsid eesmärgiks mitte koormata end maise varaga; tavaliselt ei tohtinud nad omada mitte midagi peale riiete ja elatusid vaid kerjamisest" 10) Mis eesmärgil loodi keskajal vaimulikud rüütliordud? Selgitage mõne lausega.
Mille tagajärjel tekkisid kerjusmungaordud? Linnaelanikkude hinge eest hoolitsemine kogudusekirikutes oli jäetud unarusse, hoogustunud ketserlikud liikumised tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist, iilmaliku elu jõukuse kasv oli põhjustanud vastureaktsiooni. Kerjusmunkade, tsistertslaste ja benediktlaste võrdlus. Kerjusmungad teenisid raha kerjates ja jutlusi pidades. Benediktlased ja tsistertslased ei lahkunud oma kloostrite piiretest, aga kerjusmungad rändasid palju ringi. Frantsisklaste ordu Jõuka kaupmehe poja poolt loodud ordu. Ta ei plaaninud algul eraldi ordut luua, aga tegi seda paavsti soovil. Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed. Dominiiklaste ordu Dominicuse poolt loodud ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal.
Katoliku kiriku keskus asus Riias. Katoliku kirikute kõrval kerkivad Eestisse kloostrid (ordudele vaimulikud, sõjalised). Ordud ehitasid kloostreid. Eestiga puutuvad kokku kolm ordut: 1. tsitertsalsed paiksed, põlluharijad, käsitöölised. Nad tegelesid heategevusega, toiduks oli põhiliselt kala 2. dominiiklased kõige vägivaldsem, aga kõige targem ordu. Nad tõid Eestimaale koolihariduse. 3. frantsisklased kerjusmungad. Kõige enam suhtlesid lihtrahvaga ja liikusid ringi. Eesti alad jagunesid piiskopkondadeks. Igal oma kirik (Toomkirik) ja piiskop, kes allus peapiiskopile (Riias). Piiskopkiriku eesotsas olid preestrid. Haridus Kõrgeim kool asus Toomkiriku juures. Toomkool sealt tulid kõige kõrgema haridusega inimesed Kloostrikool usulise suunaga, aga madalam haridus kui Toomkoolis Linna ehk Ladinakool kaupmeeste lapsed käisid seal. Matemaatika ja geograafia olid põhiained, usust nii
Frantsisklaste ordu: Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu jeesus seda teinud oli. Olid tuntud oma lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu. Dominiiklaste ordu: nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Et oma jutlusi mõjuvamaks teha panid sad suurt rõhku haridusele. Sarnasus: dom ja frants- kerjusmungad leviatsid usku ise rahva seas , asusid asulates. Erinevus: kerjusmungaordud ( dom ja frants). Ja traditsioonilised ordud ( tsitsertslased) , dom olid kõrgelt haritud aga frants mitte- ei pidanud olema tark vaid aus ja siiras. 3. Millega oli põhjendatatv ning kuidas avaldus pühakute kultus? Pühakutes nähti surelike kaitsjat ja eestkostjat nii maises elus kui ka pärast surma, mil võis loota et nad aitavad pääseda taevariiki. Otsiti reliikviaid ja korraldati plaverännakuid
(Eisen ,,Esivanemate varandus"). Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906 aastal avati esimene eesti õppekeelega seitsmeklassiline tütarlastegümnaasium Tartus, 1907 aastal oli koolis 62 õpilast. Aastatel 1917-1929 töötas selles koolis Miina Härma õpetajana, nüüd kannab kool tema nime. Märksõnad, mida ei leidnud: maarjapäevad Kerjusmungad pistemaakler sirvilauad maanõunik haagikohus ,,konka" Eesti Aleksandrikool kabel LISA Balti erikord - Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti provintside - Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja Kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1
Tsistertslaste vahendusel jõudis maahrahvani tõenäoliselt nii mõnigi põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Arvatavasti ehitasid tsistertslased ka esimesed vesiveskid. Kuna vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, kujunesid tsistertslased suurmaavaldajateks, kes elatusid vasallide annetustest, seetõttu algas ka usuelu allakäik. Peatselt saabusid Eesti aladele ka kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Eesti erinevates linnades. Kerjusmungad püüdlesid avatusele ja nende peamine tegevus oli rahva vaimulik hooldamine, sellest ka avarad kirikud, mis olid ehitatud selleks, et ka linnarahvas saaks jumalateenistustest osa võtta. Leseks või vallaliseks jäänud naise ainuke väärikas väljapääs oli nunnaks hakkamine. Nii täitsidki naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. 9. Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsind uue
Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. B...
Piiskopi ameteid müüdi rikastele aadlikele euroopas.( said makse koguda talupoegadelt) Kirikuid korralikult ei ehitanud, need olid suhteliselt lagunenud. Preestrid, kes viisid läbi laulatusi ja matuseid olid sageli eemal aasta aega jms ja tulid alles hiljem ja tegid need asjad tagantjärgi. Seetõttu oli väga kerge reformatsioonisündmusi läbi viia. Ordudest olid tsistertlased, frantsistaalased,dominiiklased ja augustiinlased. Dominiiklased austatuimad, kuna oskasid eesti keelt. Nad olid kerjusmungad, kes käisid mööda maad ringi ja jutustasid usku, seletasid seda ja rääkisid maa keelt. Teisi ordusid vihati.Talupojad , kes allusid kloostritele pidid neile andameid andma. Augustiinlaste klooster asus Pirital ja oli eriline sellepärast, et seal asusid nii mungad kui nunnad. Vihatud kloostrites lõdvad kombed. 15.saj aeg, kus eestlaste seas usk rohkem kinnistus.Püüti käia kirikus ,põhjus pole teada. Võib-olla nõiajahi pärast.Mõningas mõttes oli usk siiski väga kaugel
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel diskrimineerimine kellegi õiguste kitsendamine dogma lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena doktor õppejõud keskaegses ülikoolis, tänapäeval teaduskraad doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum; õpetus, poliitiline juhtmõte dominiiklased kerjusmungad (dominiiklaste ordu liikmed); paljud neist pühendusid pühakirja tõlgendamisele ja mitmetest said keskajal tuntud õpetlased dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv või Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus (nt Austraalia, Kanada) druziina idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud (omavahel suguluses) ja üksteise järel valitsenud monarhe (riigivalitsejaid) E
puuduliku ametialase ettevalmistusega ei leidnud oma kogudustega vajalikku sidet- liiatigi kui kirikukeeleks oli talurahvale mittemõistetav ladina keel. Kirikutöö jäi puudulikuks ja ristiusk kui niisugune ei juurdunud sügavale rahva hingeellu. Kirikutööd tegid ka mitmesugused mungaordud. Tekkisid kloosrtid, väliselt ordulosside sarnased. Oma maid majandasid nad nagu mõisnikud, vajalikke töid tegi talupojad. Vahekord põlisrahvaga oli jahe. Kerjusmungad seevastu- dominikaanid ja frantsiskaanid, kelle ordud asusid linnades- olid rahvaga tihedas ühenduses. Rännates mööda maad, pidasid kerjusmungad rahvale ta oma keeles jutlusi ja andsid mitmesugust õpetust ja abi. Hariduse edasikandjaks oli kirik, mille läheduses asusid koolid. Nende peaülesanne oli vaimulike ettevalmistus. Oli ka koole, ilmaliku hariduse saamiseks, nt Tallinna dominiiklaste kloostris. Pole kahtlust, et toom-ja kirikukoolide
väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel diskrimineerimine kellegi õiguste kitsendamine dogma lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena doktor õppejõud keskaegses ülikoolis, tänapäeval teaduskraad doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum; õpetus, poliitiline juhtmõte dominiiklased kerjusmungad (dominiiklaste ordu liikmed); paljud neist pühendusid pühakirja tõlgendamisele ja mitmetest said keskajal tuntud õpetlased dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv või Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus (nt Austraalia, Kanada) druziina idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud (omavahel suguluses) ja üksteise järel valitsenud monarhe (riigivalitsejaid) E
(diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel diskrimineerimine kellegi õiguste kitsendamine dogma lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena doktor õppejõud keskaegses ülikoolis, tänapäeval teaduskraad doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum; õpetus, poliitiline juhtmõte dominiiklased kerjusmungad (dominiiklaste ordu liikmed); paljud neist pühendusid pühakirja tõlgendamisele ja mitmetest said keskajal tuntud õpetlased dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv või Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus (nt Austraalia, Kanada) druziina idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud (omavahel suguluses) ja üksteise järel valitsenud monarhe (riigivalitsejaid)
Ordud: Benediktiinid al. 520-530 töö ja palve; vaesus, kasinus ja kuulekus, Cluny klooster Prantsusmaal, MUST Tsistertslased al. 1098 puhtus, kaugus ilmalikust elust, Benedictuse õpetuse korrastatud vorm, Clairvaux klooster 1113, VALGE Domiiklased al. 1216 Hispaania ketserite vastu suunatud, pöörata rahvast jumalasõnaga mitte relvaga, Hariduse tähtsus, MUST Frantsisklased al. 1223 kerjusmungad, rahvaseas populaarsed, hariduse nõudjad, õpetlased, PRUUN või HALL elu: tunnipalvused, raamatute ümberkirjutamine - skriptoorium, dormitoorium (magamine), refektoorium (söömine) 10. Rekonkista Sõda, sõda, sõda... jumalrahu 1096-1291 ca 5 miljonit hukkunut 50 miljonist 711-1492 Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt (mauride tsivilisatisoon) tekkisid esimesed tagasivallutatud alade kuningriigid Kastiilia, Leon, Aragon, Navarra, Portugal
Sellega Venemaa kinnitas, et tal ei ole siin alasid ja tunnistas Poola võimu L-Eestis.Sellega oli kinnitunud Poola võim. 1583 Rootsi-Venemaa rahu-Pljussa rahu. Kinnitas, et P-Eesti kuulub Rootsile +Ingverimaa(enne vene alla kuulunud) 1595 Täyssina rahuga lõppes sõda ka Soome aladel. Kolme kuninga aeg Poola lõi Jesuiitide kolleegium e seminar, kus jesuiidid õpetasid madalamat linnarahvast ja talupoegi.Jesuiidid olid kerjusmungad, nende ordu loodi 16. saj vastureformatsiooni läbi viimiseks. Nende ül oli euroopas kaotada või vähendada luterlikku mõju ja levitada ikkagi katoliiklust.Levisid Eesti aladele, kuna Poola oli sügavalt katoliiklik riik. Tegevus Tartus olulise tähendusega, kuna haridustase tõusis(ka talupojad said haridust) ja kuna nad pidid oskama maarahva keelt, õpetasid nad ringi rännates talupoegi lugema. Olid rahva hulgas populaarsed.
ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga.
päev tähendas linnas vabadust. 1421. Alates hakkasid toimuma korralised Maapäeva koosolekud, millest pidid osa võtma kõik liivimaa aadlikud Välispoliitika probleemina tekivad liivimaale uued vaenlased Idas-Moskva Suurvürstiriik Lõunas Poola-Leedu ühendkuningriik Ristiusk Liivimaal 13-16 saj. Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu euroopat. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid nt Testertslased. Dominiiklased ja fantsiskaanid olid kerjusmungad. Suurim klooster oli 1436. Valminud nn. brigitiinide Pirita klooster. Eesti monarhia hulgas kujunes rahvausk, mis kujundasid peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed Usupuhastus 1517. 1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis). Eesti alale jõuab see nn. PILDIRÜÜSTE näol, kuna uues usus on muuhulgas
Esile kerkib 16. sajandi alguses ka küsimus kõrgema ladinakooli asutamisest Eestisse, kuid see jääb reformatsiooni tõttu katki. Ka mitmed eestlased pääsesid nendesse koolidesse. Olulist rolli eestlaste vaimuelu mõjutajatena mängisid kloostrid. Eestisse jäävad kõik suuremad mungaordud: tsistertslased, augustiinlased, frantsisklased, dominikaanid. Kloostrid olid lihtrahvale kirikust lähedasemad, sümpaatiat äratasid kerjusmungad, kes eesti keelt püüdsid õppida. Kohaliku keele valdamine oli näiteks dominiiklastel üks esmaseid nõudeid. Kloostrite juures asutati koole, kus just paljud lihtrahva hulgast õpetust said. Kloostrites asusid ka raamatukogud. Tänu kloostritele rajati esimesed vesiveskid, viljapuuaiad. Kloostrid abistasid, ravisid ka haigeid. Nii jõudsid eestlasteni mitmed meditsiinialased teadmised. Eriti suur mõju eesti kirjasõna arengule on reformatsioonil. 16
Alvar Aalto (1898 1976) arhitekt, mööbli- ja klaasnõude disainer. Üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid. (nt on tema disainitud kolmejalgne taburett L) Sparre ja Finch hakkasid tegema koos tarbekunsti. Funktsionalism hakkab tekkima 30ndatel (Etuskunta hoone) 24. soome haridus ja teadus teadliku kooliõpetuse algus 13. saj, mil ristiusk oli hakanud juurduma. Keskajal koolid katoliku kiriku hoole all. 1249. asutasid koolitatud teoloogidest kerjusmungad Turusse Püha Olavi dominikaanikloostri. 15. saj - dominikaanid rajasid Turusse nunnakloostri. Ka seal õpetati. Õpetus toimus soome keeles. Soome tähtsaim keskaegne õppeasutus Turu toomkool, tegutses juba 13. saj. Õppekeel ladina keel. Mehi valmistati ette vaimulikeks. Õpiti ladina keelt, muusikat, kalendritundmist ja kirikliku ajaarvestuse aluseid. Kestis 3 a 12 h päevas. Kes tahtis, jätkas õpinguid Pariisis. Hiljem, 14. saj. hakati minema Praha ülikooli. 15. saj jätkati
Alvar Aalto (1898 1976) arhitekt, mööbli- ja klaasnõude disainer. Üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid. (nt on tema disainitud kolmejalgne taburett L) Sparre ja Finch hakkasid tegema koos tarbekunsti. Funktsionalism hakkab tekkima 30ndatel (Etuskunta hoone) 24. soome haridus ja teadus teadliku kooliõpetuse algus 13. saj, mil ristiusk oli hakanud juurduma. Keskajal koolid katoliku kiriku hoole all. 1249. asutasid koolitatud teoloogidest kerjusmungad Turusse Püha Olavi dominikaanikloostri. 15. saj - dominikaanid rajasid Turusse nunnakloostri. Ka seal õpetati. Õpetus toimus soome keeles. Soome tähtsaim keskaegne õppeasutus Turu toomkool, tegutses juba 13. saj. Õppekeel ladina keel. Mehi valmistati ette vaimulikeks. Õpiti ladina keelt, muusikat, kalendritundmist ja kirikliku ajaarvestuse aluseid. Kestis 3 a 12 h päevas. Kes tahtis, jätkas õpinguid Pariisis. Hiljem, 14. saj. hakati minema Praha ülikooli. 15. saj jätkati
Naine oli, kui petlik võrgutaja, kuradi käsilane, mõistetamatu olend, perekonna olemasoluks ja püsimiseks hädavajalik pahe. Ühiskond läbiimbunud religioonist. Täielikult välistatud ,,uskmatu" tüüp. Inimene jumala loodud olend. 2 aspekti- 1)inimene- jumalik, issanda näo järgi loodud olend, 2) inimene, kui patustaja. Inimene on kaasatud võitlusesse hea ja kurja (saatan) vahel . Inimese käsitluses 2 kontseptsiooni- 1) inimene, kui rändur- kerjusmungad, 2) patukahetseja. Ühiskonnas kujuneb 3 klassi- kes palvetavad, kes sõdivad, kes töötavad. Munk- kõige tõenäolisem pühaku kandidaat, Rüütel- ühtaegu pühak ja timukas. Talupojale tegi muret igapäevase toidu hankimine, enda olemasolu kindlustamine. Eelkõige oli talupoeg leivatootja. Linnastumine 13 saj. muudab inimest- perering kahanes, tekivad õppimis ja eneseharimisvõimalused. Linlane oli eilne talupoeg, sõltus turust. Domineerib kasumile orienteeritud mõtteviis
benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga.
alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik. Kogu kultuurielu tähtsaim kujundaja oli katoliiklik ristiusk. 1210 a. rajati Ordu. Ilmusid Eestisse kerjusmungad. XII saj. lõpul tundsid eestlased kristlust. Oli välja arenenud põllumajandus. 1215. a asutati dominiiklaste ordu. Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad eestlastele kristlikku käitumist 10 käsku, teatud hulk palveid, pihtimist ja paastu
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
kannatust( vorm, tunne, mõtestamine, meeleolud, teadvus) 2. Õilist tõde kannatuste põhjustajast 3. Õilis tõde kannatuse kadumisest 4. Õilis tõde kannatuste kadumisele viivast teest 8 astmeline tee õilis kaheksaastmeline tee o õige vaade o õige kavatsus o õige jutt o õige tegu o õige eluviis o õige püüdlus o õige järelemõtlemine o õige keskendumine o kerjusmungad on kesktee · oleva kolm tunnust püsitus kannatus (duhkha/dukkha) minatus / isetus (antama / anatta) · Bhavachakra Sõltuvuslik tekkimine e põhjuslikkuse seadus Kuus sansaaravalda taaskehastumise vald o Inimesed o Jumalad o Deemonid/hiiud o Loomad o Näljased vaimud o Põrguasukad Teovilja seadus · Sansaara taaskehastumine · Nirvaana ( nibbana) vaibumine /kustumine
Kontsiliarism kontsiili ülemvõim vastandus paavstivõimu printsiibile ja tõi kaasa vihase võitluse. Hiliskekajal oli Euroopa ühiskond sügavalt kristlik kõigil oli mure lunastuse pärast. Inimest ja Jumalat oleks pidanud ühendama kirik, aga sellega poldud rahul. Hiliskeskajale on omane sügav vagadus ja kirikukriitiline kirjandus kiriku tugevdamiseks. Toimub aga kiriku mandumine: paavsti õukonna prassimine, maiste vajaduste rahuldamine isegi kerjusmungad elasid väga pillavat elu. 1431. a toimus Baseli kontsiil, mis sattus kohe paavstiga vastuollu too kuulutas välja uue kontsiili. 1438. a tagandas Baseli kontsiil paavst Eugenius IV ja valis vastupaavsti Felix V. Enamus poliitilisi jõude kuulutasid end paavsti ja kontsiili vahelises vastasseisus neutraalseteks. Paljud toetasid siiski kontsiile ja vürstid said mängida kirikuvõimuga. 15. saj olid paljudes Euroopa maades kuningad ja vürstid kiriku asjad oma kontrolli alla võtnud
Linnades levis ketserlus. Paljud muutusid seal jõukamaks. Elu hakkas muutuma linnas ilmalikumaks. Linn oli patupesa. Kerjumungaordud pidid jutlustama, et pöörata ketsereid ja paganaid. Nad pidid ka olemasolevaid kristlasi harima oma jutlustega. Nemad loobusid oma suletusest nende elu ei pidanud mööduma kloostris, vaid hoopis väljaspool kloostrimüüre, rahva seas. Paiknesid linnapiirkonnas (tavaordud olid maal). Nende ainus sissetulek pidi olema kerjamine, et end ära elatada. Ka kerjusmungad muutusid hiljem väga jõukateks. Toona oli inimestel tavaks üks osa oma varandusest pärandada kirikule. Kaks olulisemat kerjusmungaordut olid franktsisklased (püha Franciscus) ja dominiiklased (püha Dominicus). Kerjusmungaordud võtsid enda kontrolli alla ka hariduse. Kui tekkisid ülikoolis, olid dominiiklaste liikmed need, kes hakkasid ülikoolide õppejõududena tegelema. Et ketserlusest vabaneda, kasutati sõjalist jõudu. Lõuna-Prantsusmaa oli see
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles ...
- Andja identiteet jääb asja külge rippuma, sikutades lõpuks saajalt vastuteene või kingi välja. - Vastamata kink on vastuolu, sest ta ei loo sotsiaalseid suhteid - Solidaarsust luuakse läbi sotsiaalsete seoste, mille loob kingivahetus. Kriitika - Ei testi etnograafilisi fakte, pigem kasutab neid oma ideede toetamiseks - Ei arenda teemasid korralikult lõpuni - kas on ikka tõsi, et tasuta kinke pole olemas? (näit. Heategevus, raha andmine vaestele, India kerjusmungad Jainistid) - Kas seos andja ja objekti vahel ikka on nii tugev? Kas kink tingimata tekitab kohustuse vastata ja kas kingivahetus ikka loob vastastikuse seose? Bronislaw Malinowski (1884-1942) ning tema funktsionalism Mäletatakse pigem modernse välitöö leiutajana kui suurepärase teoreetikuna Malinowski funktsionalism - Lähenemisviis, mis tunneb huvi järgmiste teemade vastu: - indiviidide tegevused
Lisaks neile kujunes ka mitmeid teisi kloostreid. Kaks tuntumat kerjusmunga ordut olid Frantsisklased ja Dominiiklased. Frantsisklased olid Franciscuse järgijad, tal ei olnud küll ideed oma kloostrit asutada aga ta leidis endale palju järgijaid. Ketserlikest liikumistest ta palju ei erinenud, aga kirik mugandas ta ametlikuks liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad, teised rajasid kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse levitamine paganate ja islamlaste hulgas, 1216a Dominiiklaste ordu sai ametlikuks, neid kutsuti jutustajavendadeks ja mustadeks-vendadeks. Kuna nende põhiline tegevus oli jutlustamine siis hakkasid nad tegelema teoloogiaga, paljudest dominiiklastest said skolastid ja õpetajad, nende ideedest sai alguse ka inkvisitsioon.
tõstnud ja paavsti ees oma foogtide (tähendab vist oma piiskopi foogtide) kaudu. Ordumeeste hulgas on olnud kurelasi, kel ristiusust muud ei ole olnud kui ristimine (Reg. 737, a. 1312). Riia peapiiskopi kaebuse järele on ordu Saaremaal palju tuhandeid inimesi, rauku ja lapsi tapnud (Reg. 710, a. 1305). Sarnased kaebused esinevad ka 1305. a. kaebekirjas (U. B. 616): ordu ei kaitse paganate pealekippumiste eest, ei luba koguni, et kerjusmungad ,,paganaile ja vastristituile (paganis et neophitis) Jumala sõna kuulutavad. Veel 1325. a. kordab paavst Johann XXII seda etteheidet, et ordu ei lase oma alal vabalt kuulutada Jumala sõna ,,paganaile ja uskmatuile" (paganis et infidelibus, U. B. 700). 15. XI. 1336 käsib Tartu piiskopp Engelbert paavsti nimel muu seas, et säärast takistust ei tohi olla jutlustamiseks ,,paganaile ja uskmatuile" (paganis et infidelibus, U. B. 778).
rüüde tõttu ka kui ,,halle munki", kes kerjasid toitu, jutlustasid vaesusest ja vabadusest. Franciscus taaselustas Jeesuse sündimisloo (Jeesus sündis laudas loomade keskel) ja pani aluse legendile jõululapse sõimest. 1209. aastal said frantsiskaanid ametlikult orduks, Franciscus ordineeriti diakoniks ja järgmisel aastal tunnustas paavst Innocentius III (1198- 29 1216) nende põhikirja. Frantsisklaste ordu liikmeteks olid ,,vennad" ehk kerjusmungad, peamisteks reegliteks püha alandlikkus, ülim vaesus ja kõhklematu ohvrimeelsus. 1212. aastal asutas Franciscus koos Püha Klaraga Vaese Klara ordu, kus samuti järgiti frantsiklaste põhikirja. 1219. aastal üritas Franciscus ristida ka muhameedlasi. Palestiinas kohtus ta sultaniga, kuid Malek-al-Kamilist kristlast ei saanud. Franciscus pakkus välja võimaluse läbi tule kõndides proovida, kumb usk on tugevam, kristlus või islam. Muhameedlased aga keeldusid tuleproovis osalemast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
