(Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes räägib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta õie ning loa tulla tagasi, kui see on närtsinud. Alfredo armub kaunisse kurtisaani ning koos alustatakse uut õnnelikku elu. Nii algab peategelaste armastuslugu. Kuid noorte joovastus ei kesta kaua. Alfredo isa, aristokraatlik vanahärra ja traditsioonide austaja ei saa lubada, et üks kergemeelne võrgutaja röövib temalt poja, rüvetades nii perekonna au. Ta nõuab Violettalt Alfredost loobumist
Gustave Le Bon Le Bon sündis 1841a. Nogent-le-Rotrous Prantsusmaal. Ta lõpetas lütseumi Toursis ja meditsiinikooli Pariisis positivismi tipphetkel 1860-ndal aastal. (Ginneken 1992) Aastatel 1860-1880 rändas ta noore mehena ringi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Oma reiside ajal tegi ta märkmeid ja kirjutas raamatuid arheoloogiast ja antropoloogiast. Kogutud mõtete põhjal formuleerusid tema teooriad, mida hiljem saatis suur edu.(Vikipeedia) Le Bon kuulus koos selliste autoritega nagu G: Tarde ja W: Wundt psühhologismi Koolkonda Euroopa sotsioloogias. Psühhologism on subjektiividealistlik lähenemisviis, mis püüab ühiskonda, eriti vaimse elu nähtusi tuletada psüühika seaduspärasustest (ENE). Üks tema esimestest teostest ,,La Vie" (,,Elu") 1872a oli raamat inimpsühholoogiast, mis näitas, et Le Bon oli hästi tuttav viimaste avastustega psühholoogiast. Ta jälgis ja tõstatas tihti uusi lähenemisvii...
Aasta hiljem saavutas ooper pisut muudetud kujul ja silmapaistvate lauljtega tohutu kuulsuse. Tnaseks on La Traviatast kujunenud ks maailma tippteoseid, mida mngitakse psirepertuaarina kigis kuulsamates ooperiteatrites. Estonia teatris on praegune, Neeme Kuninga lavastus juba kaheksas ja psinud heksa aastat publiku lemmikute seas. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus thistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Klaliste seas on ka sja provintsist naasnud pisut infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes rgib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta kameeliaie ning loa tulla tagasi, kui see on nrtsinud. Alfredo armub kaunisse kurtisaani ning koos alustatakse uut nnelikku elu. Nii algab peategelaste armastuslugu. Kuid noorte joovastus ei kesta kaua. Alfredo isa, aristokraatlik vanahrra ja traditsioonide austaja ei saa lubada, et ks kergemeelne vrgutaja rvib temalt poja, rvetades nii perekonna au. Ta nuab Violettalt Alfredost loobumist. Violetta loobub oma
mis valvureina tõrjet alal hoiavad." (Holtzmeyer, 1934, lk 74) ,,Juhtu, et kõik osatungid ei astu genitaliteedi teenistusse. Niisugune iseseisvaks jäänud osatung ilmub siis perversioonina (haiglase tungina)... Juhtub ka, et püsima jääb ükskõiksus suguvahede suhtes... ilmub homoseksuaalsuseks hüütud perversioon." (Holtzmeyer, 1934, lk 74) Lapsepõlve seksuaalsus Seksuaalsed instinktiivsed impulsid on meile kaasa sündinud; tegemist on nende samade tungidega, millele infantiilne ego väljatõrjumise teel vastu astub. (Freud, 2003, lk 96) Hariduse, sotsiaalsuse ja seksuaalsuse seostest räägib Freud järgmist. Laps toob sündides maailma kaasa seksuaalse aktiivsuse alged ja isegi toitudes kogeb seksuaalset rahuldust, mida ta püüab leida hiljem tuttava tegevuse, ,,pöidlaimemise" kaudu. Lapse seksuaalne aktiivsus ei arene tema teiste funktsioonidega samaväärselt, vaid sulandub viiendal eluaastal latentsiperioodi
tema sisimat mina. 3 Vanemate ja laste vaheline armastus Tõeline on ainult see, mis on sisemine; kõik väline on tõeline vaid sõltuvalt minu vajadusest - mitte kunagi sõltuvalt välise enese olemusest ja vajadusest. Kogemus emaarmastusest on passiivne - ei pea mitte midagi tegema, et olla armastatud - emaarmastus on tingimuseta armastus. Armastuse tüüpid: 1) Infantiilne - ma armastan sellepärast, et mind armastatakse. 2) Küps - mind armastatakse sellepärast, et ma armastan. 3) Ebaküps - ma armastan sind sellepärast, et ma vajan sind. 4) Küps - ma vajan sind sellepärast, et ma armastan sind. Parimal juhul jääb emaarmastus normaalse erootilise armastuse üheks komponendiks; tihtipeale leitakse seda religioossetes vormides, veelgi sagedamini väljendatud see aga neurootilistes ilmingutes.
Õpitegevuste käigus probleemid: 20 - Ülesandele häälestumine - Orienteerumine ülesandes õpetaja juhistest püütakse aru saada - Planeerimine- kuidas ülesannet täidan? - Sooritamine - Enesekontroll kas see on see milleni pidin jõudma, kas täitsin eesmärgi? ÕR lapsed jätavad paljud etapid vahele. ÜRR dünaamika Eelkoolieas - Ei tunne huvi uute asjade õppimise vastu - Infantiilne käitumine oskuste tase jääb allapoole, et eelistavad mänge ja tegevusi mis on iseloomulikud noorematele lastele. Probleemi oskused nõrgemad. - Kõne arengu probleemid ei pruugi väljenduda igapäevases suhtluses, aga töös tekstidega. - Motoorika arengu probleemid ei ole võrreldav eakaaslastega, kohmakamad, sarnased noorematele - Lugemise, kirjutamise või arvutmise eeloskuste omandamatus ei tunne
mõtisklused. Ilmseid sarnasusi võib Undi puhul leida ka Jorge Luis Borgese Zooloogilise entsoklüpeediaga ning Friedeberg Tuglase mõttekäikudega (Tuglasele omane realistlik- sümboolne narratsioon, unenäolisus). Juba eelnevalt mainitud naiivsus, isegi lapselik süüdimatus, on omane ühtviisi nii Barthes'ile kui Undile. See mõjub triviaalsena aga ilusana, lihtlabasena aga sisendavana, pretensioonituna aga andekana. Mõlemas võitlevad kaks "mina" - ühelt poolt infantiilne, siiras huvi maailma vastu, helge pool; teiselt poolt elukogenud küünilisus, protest, iroonia, tume pool. Undi filoloogilistel ekskurssidel ning mütologiseerimisel on vähem otsest pistmist filosoofiaga kui Roland Barthes'i mütoloogiatel. Mõlemad on küllalt rahvusliku suunitlusega, mis tuleb välja teemadevalikust. Veel võiks paralleeli tõmmata Undi ja Tshehhovi vahel. Nii Unt kui Tshehhov mõistavad kirjutada juttu labastest asjadest, mitte millestki
Läheb iseenesest üle, lapsed kasvavad sellest probleemist välja. Tänapäeval seda nii ei arvata. Ei ole nii, et küll lapsed küpsevad. On kindel seisukoht, et nad vajavad spetsiifilist õpetust ja abi. Need probleemid iseenesest üle ei lähe. Mis arengus juhtub? Eelkoolieas - ei tunne huvi õpitegevuste vastu – kui teised tunnevad tähtede-numbrite vastu huvi, siis neil seda ei teki või kui tekib, siis on huvi väga lühiajaline. - infantiilne käitumine, eelistab mängimist – vanusest pisut nooremale vanusele omane käitumine. Mida lähemale kooli, seda selgemaks see käitumine saab - kõne arengu probleemid – need on praktiliselt kõigil õpiraskustega lastle (v.a düskalkuulia) Diagnoose ei panda. Nii ei tule probleem välja. Koolieelne iga. Kuidas need probleemid väljenduvad? Üsna ilmselge on see, et taoliste probleemidega lapsed ei tunne huvi õpitegevuse vastu
Varasemalt arvati, et ÕR probleem puudutab ainult lapsepõlve, sellest kasvatakse välja. Täna teame, et see nii ei ole. ÕR lapsed vajavad spetsiifilist õpetust ja abi. Need probleemid iseenesest üle ei lähe. Mis siis aga ikkagi arengus juhtub? Eelkoolieas ei tunne huvi õpitegevuste vastu – kui teised tunnevad tähtede-numbrite vastu huvi, siis neil seda ei teki või kui tekib, siis on huvi väga lühiajaline. infantiilne käitumine, eelistab mängimist – vanusest pisut nooremale vanusele omane käitumine. Mida lähemale koolieale, seda selgemaks see käitumine saab. Iseloomulik nii ÜÕR kui ka SÕR lastele. Kõne arengu probleemid – need on praktiliselt kõigil õpiraskustega lastel (v.a düskalkuulia). Sõltuvalt vaimsest võimekusest ja probleemi sügavusest on need vähem või rohkem märgatavad, aga lähemal uurimisel on nad alati olemas.
algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Eestis kuni 2. Aastatuhande alguseni ekr. 138. Esimene, teine ja kolmas signaalsüsteem inimesel. Esimene signaalsüsteem on üheselt mõistetavad signaalid loodusest. Keel, sõnaline suhtlemine, on teine signaalsüsteem, üks inimese omapära. Hiljuti jõudis inimese evolutsioon kolmanda signaalsüsteemini – see on kiri. 139. Inimene kui neoteeniline ahv: miks nii juhtus ja mis sellest välja tuli. Inimahvidega võrreldes tundubki inimene olevat infantiilne, neoteeniline olend – lapselikult ümara pea ja väikese kerega, mitte päris lõpuni välja arenenud. Varasema sündimise tõttu arenes laps – ka tema peaaju – ikka kauem väljaspool emaüska, juba füüsiliselt palju vaheldusrikkamas keskkonnas, kus oli mida õppida. Abitumat last tuli kauem õpetada, enne kui tast asja sai. Lapsepõlv pikenes. Üha pikemaks läks aeg, mil laps õppis oma emalt ja sugulastelt elutarkusi. Neid teadmisi ja käitumisviise, mida
Hollandi, Hispaania, Saksa-Rooma keisririigi (Austria Habsburgide) ja Inglismaa vastu). Prantslaste sõjaline vallutuspoliitika tõi võrdlemisi vähe konkreetset kasu Prantsusmaale: nt Hollandit ei õnnestunud vallutada. Selle põhjuseks oli see, et Prantsusmaa vastased sõlmisid omavahel mitmeid Prantsusmaa-vastaseid liite. 17.sajandi lõpetavad kaks üheaegset suurt sõda Euroopas: 1) Hispaania pärilussõda (1701-1713/1714) Lõuna- ja Lääne-Euroopas. Kuna Carlos viimane oli infantiilne siis avaldas ____ talle muljet ja tegi ettepaneku, et Carlos pärandaks Hispaania trooni Bourbonitele aga teised riigid polnud sellega nõus ja puhkes Hispaania pärilussõda (I uusaja ,,maailmasõda"). Osapoolteks olid Prantsusmaa ja Baier ning Inglismaa, Holland, 22 Habsburgide keisririik & Austria, Preisimaa jne. Võidab Inglismaa, kaotab Prantsusmaa. Kui
looteperioodil kui ka lootejärgsel perioodil. Leiti, et tiine ute puuduliku söötmise korral olid talled sündides väikesed ja lühikeste jalgadega. Seda nähtust nimetati embrüonalismiks. Seega mõjutas puudulik söötmine kõige enam embrüonaalsel perioodil kiiremini kasvavaid luid. Lootejärgsel perioodil puudulikult söödetud talled jäid kõrgejalgseteks, lühikese ja kitsakehalisteks. A.A. Maligonov nimetas seda infantilismiks. Infantiilne loom sarnaneb kehaproportsioonides vastsündinuga. Seega jõuti järeldusele, et kõige enam mõjutab söötmine perioodil kiiremini kasvavad luud ja organid. Nende tähelepanekute alusel formuleeriti ka teine kasvu ja arengu seaduspärasus. II seaduspärasus: Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim.
Epidemioloogia. • Virionid taluvad pH-d 3,5…10, külmutamist ja sulatamist, proteolüütilised ensüümid (trüpsiin ntx) suurendavad infektsioossust. • Inimesel põhjustavad haigust grupp A rotaviirused, harvem ka B ja C. • Asümptomaatiline infektsioon on võimalik – viiruse levitamise võimalus • Ülekanne toimub fekaalidega, eriti sõimedes-lasteaedades. Võimalik, et on võimalik ka ülekanne hingamisteede kaudu. • Tüüp A rotaviirus – riskigrupp. Alla 24-kuused imikud: infantiilne gastroenteriit võimaliku dehüdratatsiooniga; vanemad lapsed ja täiskasvanud: kerge kõhulahtisus; alatoitumus: diarröa, dehüdratatsioon, surm. • Tüüp B rotaviirus – täiskasvanu diarröa rotaviirus (ADRV). Tõsise gastroenteriidi risk Hiina imikutel, lastel, täiskasvanutel. • Ülemaailmne, sagedasem sügisel, talvel, kevadel. Replikatsioon. Viiruse väliskapsiid kaitseb nukleokapsiidi keskkonna, eriti GI happelisuse eest. Terviklik virion seedub GI traktis osaliselt,
o Ülesandele häälestumine raskused, vajavad abi o Orienteerumine ülesandes raskused, vajavad abi o Planeerimine kuidas ülesannet täita, õpiraskustega lapsed kipuvad kasutama malle, mis ei pruugi sobida o Sooritamine seda tehakse o Enesekontroll vaata üle tehtu ja mõtle, kas eesmärk on saavutatud, vajavad abi ÜÕR arenguline dünaamika o Eelkoolieas o Ei tunne eriti huvi uute asjade õppimise vastu o Infantiilne käitumine, st käituvad noorematele sarnaselt o Kõne arengu probleemid - ei pruugi väljenduda igapäevases suhtlemises o Motoorika arengu probleemid o Lugemise, kirjutamise või arvutamise eeloskuste omandamatus väga iseloomulik üldiste õpiraskustega lastele, ei tunne huvi, vajavad rohkem selgitamist, näitlikustamist RHK-10 järgi võivad lapsed saada enne kooli segatüüpi spetsiifiliste arenguhäirete diagnoosi (F83).
tahame, et eetikal üldse oleks mingit mõtet." (JUNG 1977:198) Jung selgitab edasi, et individuatsioon on äärmiselt raske ülesanne, mille käigus peame mõistma, et ka meie ,,vastutahe" on Jumala tahte üks aspekte . Taoline suurenenud teadlikkus jätab inimese teatavas mõttes üksi, kuivõrd ta ei saa enam teisi süüdistada, nagu kirjutab Jung essees ,,Kaasaegse inimese vaimsuse probleem". (CAMPBELL 1971:457) Nii näeme Jungi kohaselt järgnevat arenguskeemi: esiteks infantiilne ning ähmane ühesus, kus ,,asjade" piirjooni ei tajuta; teiseks erisuste tekkimine, kus Vari ning teadvus omandavad konkreetsed piirjooned; kolmandaks, erinevate ,,orkestri" osade ,,kokkumängu" harjutamine ning neljandaks - kooskõla ja harmoonia. Protsessi esimesest ning teisest osast oli juttu, kolmandat osa selgitab Jung järgnevalt kui Ise tegevust. ,,Inimese alateadvusest tegutseb Jumal ning sunnib teda harmoniseerima ning ühendama alateadvusest tulevaid vastanduvaid mõjusid
millest ehitatakse üles luu- ja lihaskude ning siseorganid. Seepärast tuleb tiineid emasloomi hästi sööta. Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väikesed ja lühikeste jalgadega vasikad. Seda nähtust nimetatakse embrüonalismiks. Seega mõjutab puudulik söötmine kõige enam embrüonaalsel perioodil kiiremini kasvavaid luid. Sünnijärgsel perioodil puudulikult söödetud vasikad jäävad kõrgejalgseteks, lühikese ja kitsakehalisteks. Seda nimetatakse infantilismiks. Infantiilne loom sarnaneb kehaproportsioonides vastsündinuga. Seega mõjutab söötmine kõige enam sellel perioodil kiiremini kasvavad luid ja organeid. Nende tähelepanekute alusel formuleeriti ka teine kasvu ja arengu seaduspärasus. II seaduspärasus: Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim.
puutudes. Kui laps elab vaenulikus õhkkonnas, kus teda halvasti koheldakse, ekspluateeritakse ja hüljatakse, harjub ta sellega ära. Ta ei taju, et teda halvasti koheldakse, vaid usub, et ta ise ongi halb. Ta loeb viisist, kuidas vanemad teda kohtlevad, välja oma väärtuse. Ta pole võimeline kriitiliselt hindama ema-isa väärtust lapsevanemana. Laps on vanematest nii totaalselt sõltuv, et pigem hülgab ta oma tunded, kui loobub vanematest. Nii tekibki infantiilne lojaalsus, mis on lastele iseloomulik. Tsiteerin Tommy Hellsteini (2005): Halvastikoheldud laps võtab enda kanda halvastikohtlemise süü. Tema meelest on ta ise halb, selle asemel, et mõista - tal on halb olla, sest ta elab armastuseta maailmas. Armastuse puudumine viib harilikult lapse hooletusse jätmiseni. Hooletusse jätmisel ei kahjusta last mitte vanemate teod, vaid nende tegematajätmised. Lapse eest kas ei hoolitseta või tehakse seda viisil, mis ei vasta lapse vajadustele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
