Revolutsioonide lahendus Paradigmaga puutume kokku uurimistöö käsitlemisel, suudaksime mõista tekkivate küsimuste hädavajalikkust. Tehes uurimustööd tähendab see enda proovilepanekut, mia aitab paremini mõista erinevaid vaateid ja paradigmasid. Paradigmade arusaamine tähendab ümbritseva maailma tõdede mõistmist, mis võib alguses olla raske. Selleks uuritaksegi erinevaid paradigmasid, et neid paremini mõista. Uus paradigma näitab välja suuremat täpsust kui vanem. Aga selle arusaamiseks tuleb vahel teha põhjaliku uurimist vanaga. Revolutsioonide aja üheks osaks oligi vanade paradigmade uuendamine ja täiustamine. Sellega seoses leiti uusi lahendusi ja avastusi, millega tõusid teadlased esile nii ühiskonnas kui ka teaduses. Aga nende vaenlasteks olid kriitikud, kes üritasid jõuda selgusele, kas paradigma on tõene või lihtlabane väljamõeldis. Oli ka teadlikke pettusi, millega püüti aga tõestada kriitikute väiteid. Ning on mitu juhtumit, mi...
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse ...
20. sajandi alguse revolutsioonide mõju Eesti riikluse välja kujunemisele 20. sajandi alguses toimus mitmeid revolutsioone, mis mängisid suurt rolli Eesti vabamaks muutumisel ning selle ala eraldumist Venemaast. Samuti muutsid need inimeste igapäevaelu ja tõmbasid inimesi endaga kaasa. Toimus traagilisi sündmusi nii Tallinnas, kui ka mujal. Kaasatud olid kõik: talupojad kui ka linlased. Linnades korraldati miitinguid ja talupoegade osaks jäi mõisade rüüstamine ja nende mõjuvõimu nõrgestamine üle kogu Eesti. Enamasti tagasihoidlik eestlane oli valmis ennast mitmeid kordi kokku võtma ja tegema ühtselt mõistetavaid avaldusi Eesti vabamaks muutmise nimel. Samuti tähendas see muutuste ootamist valitseva korra suhtes riigis, kuna sellega poldud rahul. 1905. aastal toimus revolutsioon, mille ajendiks oli Verine pühapäev. Tallinnas korraldati tööliste streike, peeti miitinguid ja leidsid aset kokkupõrked politseiga. P...
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahv...
LIBERAALNE JA RAHVUSLIK LIIKUMINE Saksamaal kehtiva riigikorra vastu astusid välja 1. Jena üliõpilased. 1817 meeleavaldus - võimudevastane demonstratsioon. Jenas loodi Ülesaksamaaline Üliõpilasliit - tunnusvärvid: must, punane, kuldne. 1820. suruti maha. 2. 1830 algab Saksamaal liberaalne liikumine, mis koosnes: · üliõpilasliikumisest · liberaalne liikumine - vaja ühendada Saksamaa, soovisid valitseda koos aadliga . · rahvuslik liikumine - rahvuslik eneseteadvuse tõus, väljendus Noor Saksamaa (H.Heine) Itaalias taastati endiste dünastiate võim. Selle vastu võitlesid: Karbonaarid - soov ühendada Itaalia, kehtestada konstitutsiooniline monarhia . Kreeka kuulus Türgile. -1820 algas Türgi vastane ülestõus, 1822 kuulutas Kreeka ennast iseseisvaks riigiks. Türgi hakkas seda maha suruma. olukorda raskendas kreekasisesed kodusõjad. Tänu suuriikidele 1830 sai Kreeka iseseisvaks. Kodusõjad jätkusid - muudeti kuningriigiks...
1848.-1849. aasta revolutsioonid. Revolutsioonide põhjused: 1. Võim oli aadlike käes, aga rikastunud kodandus tahti samutiosaleda riigijuhtimises. 2. Aadlikud ei arvestanud tihti riiki juhtides ettevõtjate huvideg.a 3. Tekkisid majanduslikud raskused 4. Osades maades olid suured rahvuslikud vastuolud Jaanuar 1848- Revolutsioonid said alguse Lõuna-Itaaliast Veebruar 1848-Revolutsioon Prantsusmaal kukutati kuningas ja mõneks aastaks sai Prantsusmaast vabariik Detsember 1848- Prantsusmaa presidendiks valiti Louis Bonaparte, kes oli Napoleoni sugulane 1851-President tegi riigipöörde ja kuulutas ennast keiser Napoleon III-ks. (kolmandaks) Enamikus maades revolutsioonide käigus vanad valitsejad jäid püsima, algul nad ehmatasid ja tegid järeleandmisi ja uuendusi, hiljem nad kogusid jõudu ja surusid (kergeid reegleid maha..)
Kordamine: rahvusriigid ja industriaalühiskond 1. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed POSITIIVNE NEGATIIVNE Kiirenes ühiskonna areng Jättis tööta käsitöölised, kes pidid nigela palga eest vabrikus töötama tihti ka koos peredega Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edis...
Kordamine peatükid 17-20 Sisukord 1) Napoleoni langus.................................................................................................................... 2 1. Tuua näiteid riikidest, mis olid 1810. aastal Prantsusmaa sõltlastest ning liitlastest..........2 2.Iseloomusta Prantsusmaa ja Venemaa suhteid.....................................................................2 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega...............................2 Sõda Euroopas(1813-1814).................................................................................................2 Waterloo lahing...................................................................................................................2 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas..........................................................................................2 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress?.......
Sotsiaalmeedia Sotsiaalmeedia on saanud meie lahutamatuks osaks nii suhtluses sõprade ja tuttavatega kui ka ettevõtte turunduses. See on kasvanud üheks olulisimaks turunduskanaliks. Internet on muutunud lihtsast infokanalist interaktiivseks keskkonnaks, kus brändide esindatus on sama oluline, kui telefoniraamatus. · Sotsiaalmeedia abil on võimalik saada tagasisidet toote või teenuse kohta ning selle info põhjal juhtida tootearendust. · Tarbija saab koguda informatsiooni toodete-teenuste kvaliteedi kohta ja välja selgitada erinevate tootjate ja teenusepakkujate võrdlused ning igaühe head ja vead. Lähis-Ida rahutusi vaadates peaks olema selge, et klassikaliste revolutsioonide ajastu on möödas ja alanud on uus ajajärk, kus revolutsioone tehakse interneti ja sotsiaalmeedia abil. Paljude vaatlejate arvates liikus info rahutuste kohta kiiresti läbi Facebooki, Youtube'i ja t...
ROMANTISM 19. saj. (20. saj.algus) * 2 uut suunda 19.saj. (kriitiline realism- peam. kirjanduses, kujutavas kunstis ja vene muusikas ning romantism- Lääne muusikas) *Kodanlike revolutsioonide aeg *Romantiku tõde on tundetõde (mõistus võib eksida, tunne ei eksi kunagi) *Ülistati tundevabadust. Armastus. Kaunis on rõhutatult kaunis, inetu jäägitult inetu. MUUSIKA: 1. viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia 2. vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid 3. programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos 4. rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) Lemmikžanrid: 5. soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) 6. instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) 7. tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett 8. uus žanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks ...
Esimese maailmasõja kordamine arvestuseks 1. Sõjalised liidud I maailmasõja eel ja sõjas. Atand: 1904. (Üksmeel) Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa (1907) Kolmikliit: 1882. Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Nelikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. 2. I maailmasõja puhkemise põhjused ja ajend? Võitlus turgude, toorainete, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast. Mõjupiirkondade ja asumite pärast. Puudus rahvusvaheline organisatsioon. Sõjatööstuse ja sõjaliste ringkondade suur mõju. Sõda romantiseeriti, ei nähtud ohtu. Ajend: 28. juuni.1914-atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile, Serbia terroristide poolt. 3. I maailmasõja tulemused? Bresti rahu: 1918. märts. Sõlmiti Brest Litovskis Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel separaatrahu. Venemaa väljus I maailmasõjast, sõda idarindel oli lõppenud. Kõik vallutatud alad jäid Saksamaale, ka Eesti. Compiegne´i rahu: 11. november. kell 11, 1918 a. Kirjutas Comoiegne´i me...
Kordamisküsimused kontrolltööks 11. klass: RAHVUSROMANTILISED KOOLKONNAD 1. Mis on rahvusromantiline koolkond? Mingi rahvuse kultuurilist identiteeti rõhutavate kunstnike(heliloojate) hulk. 2. Kes oli see Saksa filosoof, kelle ideed mõjutasid rahvusliku eneseteadvuse tõusu kogu euroopas? Johann Gottlieb von Herder 3. Milliste sündmuste poolest on 19. sajand eriti rikkalik? Mis nende tagajärjel tekkisid? Revolutsioonide poolest, nende tagajärjel tekkis suurem osa Euroopa väikesi rahvusriike. 4. Loetle 3 võimalust (vt slaid 4) ning too näited konkreetsete heliloojate teostest (väike mõtlemispähkel) Kasutades rahvamuusikat. Kasutades folkloorseid tekste. Kasutades rahvusliku sisuga programmilist muusikat. 5. Nimeta 3 rahvusromantilist koolkonda (Norra, Taani ja Soome on kokku Põhjamaade koolkond) Põhjamaade koolkond Tšehhi koolkond Venemaa koolko...
Liberalism ja rahvuslik vabadusliikumine. 1) Saksa üliõpilased nõudsid Saksamaal valitseva tagurluse kadumist, vabadust ja Saksamaa ühendamist. 2) Saksamaa liberaalse liikumise probleemid: 1. Küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. 3) Kreeka kuulus Osmanite impeeriumi koosseisu ehk oli Türgi võimu all. Euroopa riigid toetasid Kreekat, sest nad tahtsid Türgi mõju Balkanil nõrgendada. 4) Kodanlus polnud rahul valitseva korraga, sest kodanlus tahtis poliitilist võimu aadliga jagada. Võim oli aadli käes. 5) Euroopas oli tekkinud mitu rahvusriiki, Saksamaa ja Itaalia olid endiselt killustatud. Austria paljurahvuselises impeeriumis ei olnud küsimus ühtse riigi loomises nagu Itaalias ja Saksamaal, vaid rahvuslikus vabanemises Austria ülemvõimu alt. 6) 1848 puhkesid revolutsioonid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Preisimaal, Austrias. 7) Revolutsioonide ...
Heaoluriik · Agraarühiskonnas oli riigi ülesandeks korra ja turvalisuse tagamine ning riigi kaitsmine välisvaenlase eest. · Sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kohustused olid kirikul, perekonnal või külal ja vallal. · Industriaalühiskonnas toimusid aga olulised muutused, mis lisasid riigile uusi kohustusi: · valitsevaks muutus palgatöö vabrikus. Seetõttu jäi töövõimetu elanikkond (lapsed, vanurid, emad) hätta. · 19. sajandil kodanlike revolutsioonide tõttu kehtestati demokraatlikud valitsemisreziimid levisid demokraatlikud põhimõtted ja kodanikuõigused. Heaoluriigi olemus ja ülesanded: · riik sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, et parandada inimeste toimetulekuvõimalusi. Toimub ressursside ülekandmine valdkonnast valdkonda. · Riik pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, munitsipaaleluase). Heaoluriigis umbes pool avalikest kuludest läheb so...
8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Pra...
Kuidas saab pagulasest eestlane Mina arvan, et pagulasest ei saa kunagi eestlast. Kuna eesti inimesed ja ühiskond ei suuda taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, tavasid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on pagulased aina kasvav probleem. Põgenemise põhjus kodumaalt on euroopa kõrge elatustase ja head elutingimused. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda elama heaoluriiki. Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaeste hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähese raha eest. See omakorda viib aga lihttööliste palgataseme nii madalale, et rikaste riikide kodanikud ei suuda enam makse maksta ja äraelada. Selline olukord tekitab sallimatust vaeste põgenike vastu. Need samad põgenikud on tihti peale teisest usust ja kindlasti teisest kultuurist, mis põhjustab suuri konflikte ja...
ITAALIA Merilin Talimaa Aravete Keskkool 10.klass Rahvuslik liikumine 1820. aastate revolutsioonide mahasurumise järel pääses Itaalias võimule poliitiline reaktsioon Itaallaste suureks probleemiks oli riiklik killustatus ja võõrvõim Enamik Itaalia väikeriike oli Austria võimu all Iseseisev oli Piemonte ehk Sardiinia kuningriik 22-miljonilisest elanikkonnast elas umbes 80% maal Talupojad olid vabad, kuid ilma maata Esimesena asutati puuvillavabrikud 1848. aasta revolutsioon 12. jaanuaril 1848. aastal algas rahva ülestõus Sitsiilia pealinnas Palermos Moodustati ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee Revolutsioon puhkes Napolis ja mitmes väikeriigis...
LÄÄNE-EUROOPA KUNST 1920-1940 Sissejuhatus 20. sajand oli revolutsioonide ja maailmasõdade sajand. Kunstis toimus suur areng. 20. sajandi alguses pöörati sõna kunst täiesti pea peale. Hakati leiutama uusi kujutusviise ja arusaamu. Hakkas kasvama kunstiga äritsemine. Uusi ideid tuli juurde ka arhitektuuris. 20. sajandi lõpu kunsti on sageli nimetatud postmodernismiks. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906)...
ROMANTISM • on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes Romantism kirjanduses • Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Roma...
Mis muutus rahvuskultuuri arengus pärast 1905 aastat Eesti kultuur on Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud teistelt kultuuridelt. Mõningad rahvakultuuri nt usundiliste nähtuste juured ulatuvad aastatuhandete taha. Kujunesid rahavkultuuri iseloomulikud piirkonnad- Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Lääne-Eesti ja saared. Lääne-Eestile ja saartele olid iseloomulikud Skandinaavia mõjutused. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Eestis taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-,kiriku- ja maareformi.Eesti kultuuri mõjutas industrialiseerimine ja moderniseerimine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis suunati omariikluse rajamise...
Juudid, ka heebrealased, on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustas hiljem Iisraeli ning Juuda elanikkonna; mainitakse allikais III a.-tuh. lõpul eKr. Juudid elavad laialipillatult paljudel maadel; saanud nimetuse juuda hõimu järgi. (Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi, mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa (Juuda järgi) elanik või siis Juuda suguharu liige. Juudid hõlmavad aga ka benjaminlasi ja leviite. Kreeka keeles võttis see sõna kuju (Iudaios) ja ladina keeles Judaeus.) Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid. Juutide olukord oli hellenistlikul ajal üldiselt hea, kuid nende range monoteism ühelt poolt, ning teiste rahvaste soovimatus seda mõista tekitasid sageli pingeid ning viisid lõpuks juudi sõdadeni aastatel 66-70, 115 (diasporaa ülestõus) ning 132. Ülestõusude tagajärjel hävitati Jeruusalemma tempel n...
Tööstusrevolutsiooni eeldused Tehnoloogiline areng, leiutati palju uusi masinaid, mida hakati tootmises üha enam kasutama.Manifaktuurid asendusid vabrikutega. Kuidas on mõjutanud industriaalühiskond 19. sajandi eluolu. Muutused eluviisis, vaimulaadis, ühiskonnas, tootmises. Millal ja kus tekkis. Proletariaat, kodanlus. Inimesi tabas tööpuudus, toimusid tööliste protestid,samas said paljud kaubad paremini kättesaadavaks, tootmisviljakus suurenes ja hinnad alanesid, proletariaat-palgatöölised, kodanlus- sinna kuulusid kõik ülejäänud(haritlased, pankurid v.omanikud jne) Konservatism?mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Edmund Burke Liberalism?uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. iik ei tohi sekkuda ei maj...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia kui teadus Mis on teadus? Teaduse "ametlik" definitsioon teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pi...
Tööleht 8. klass Euroopa pärast Viini kongressi 1. Viini kongress. a) Millal toimus? Viini kongress toimus 1814 september kuni 1815 juuni. b) Mis oli eesmärk? Prantsuse revolutsioonist alguse saanud segadused ja sõjad olid räsinud Euroopat üle 20 aasta. Napoleoni vallutused olid kujundanud ümber peaaegu kogu Euroopa poliitilise kaardi. Seetõttu valitses kongressil üldine soov panna asjad tagasi paika nii, nagu need olid olnud varem ning lisaks luua uus rahvusvaheliste suhete süsteem. c) Kes olid tähtsamad otsustajad? Viini kongress oli põhimõtteliselt nagu üks suur poliitika laager, kuhu tulid kokku sajad diplomaadid üle Euroopa. Seal ilusas Viini linnas nad veetsid aasta aega arutledes, mida peaks edasi tegema. Austriat esindanud osava diplomaadi vürst Klemens von Metternichi juhtimisel lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid tagama suurriikide üksmeele ja restauratsioon...
KORPORATSIOON TEHNOLA Kes on korporatsioon Tehnola? Korporatsioon Tehnola (lühendatult Korp! Tehnola) on 23. oktoobril 1921 Tallinnas asutatud Eesti meestudengite organisatsioon. Taasasutatud 22. mail 1989. Korporatsioon Tehnola ajalugu 1918. aastal avati Tallinnas Eesti Tehnika Seltsi tehnilised erikursused. 1920-nda aasta lõpuks oli nendest kursustest välja kujunenud 270 üliõpilasega riiklik õppeasutus Tallinna tehnikum. Koos kõrgema õppeasutuse arenemisega ilmnes Tallinna tekkivas üliõpilasperes vajadus organiseerumiseks, üliõpilaskonna esindamiseks ja uuele õppeasutusele tunnuse leidmiseks. Ka sõdade ja revolutsioonide tagajärjel noorsoo hulgas levinud lõtv ellusuhtumine kiirustas asutama organisatsioone, kus kindla distsipliini all saaks kasvatada väärikaid Eesti haritlasi. Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes suures osas Vabadussõjas osalenud meestest, kes pärast...
EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDIL Referaat Gustav Suitsu algatusel loodi 1905. aastal Tartus olulist rolli mänginud kirjanduslik ja üldkultuuriline noorteliikumine Noor-Eesti, kuhu kuulusid noored eesti haritlased, teiste hulgas ka Friedebert Tuglas, Johannes Aavik ning Villem-Grünthal Ridala. Noor-Eestit on nimetatud ka agressiivseks kultuurpoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Nende eesmärk oli väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest ning saavutada eurooplus. Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja (1918-1920) ajal olid kultuurielu ja kirjandus ajutiselt surutud kitsamatesse raamidesse, ent iseseisvas Eestis tekkis kultuuri arenguks taaskord uusi võimalusi ja kirjanduselu elavnes kiiresti. Vabadussõja-järgses kirjanduses kajastus veel Vene revolutsioonide poliitiline ja ideoloogiline mõju. Peale detsembrimässu 1924. ...
EUROOPA DEMOGRAAFILINE TULEVIK Käesolev ülevaade on koostatud David Coleman´i artikli ,,Europe's demographic future: determinants, dimensions, and challenges" põhjal. Coleman´i artikel prognoosib Euroopa demograafilist tulevikku. Artikel kirjeldab Euroopa jagunemist ja vanuselist struktuuri, annab ülevaate sõdade ja revolutsioonide põhjustatud demograafilistest muutustest ning Nõukogude ideoloogia mõjust perekonnale ja rahvastikule. Lähemalt käsitletakse Euroopa demograafiale iseloomulikke suundumusi: madal sündimus, elanikkonna vananemine, migratsioon, sh illegaalne migratsioon. Uurinud rahvastiku vananemise ja vähenemise tagajärgi Euroopa majandusele, poliitikale ja keskkonnale, tutvustab Coleman demograafilisi lahendusi rahvastiku vananemise probleemile. Vaatluse all on ka mittedemograafiliste, nagu majanduslike, rahanduslike jmt. lahenduste võimalik mõju. Euroopa Liidul on mitu võimalikku tulevikku. Üks võimalikest, on see, ...
1. Võrdle, mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised ühiskonnad: industriaal-, postindustriaal, info- ja teadmusühiskond. Industriaal ja postindustriaal- Erinevused: I väärtustatakse tootmist aga P teadust ja tehnoloogia osa majanduses. I vajas konveirtöölisi aga P haritud spetsialiste. P kujunes keskklass aga Is oli suur klassivahe. Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnuse...
Konservatism kujunes Euroopas 17.-19. sajandil. Selle ideoloogia vaatekohad on järgmi- sed: 1) areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikesi reforme; püütakse säilitada vana ja järeleproovitud ning uuendustega minnakse kaasa väga tagasihoidlikult. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide ajal purustatakse kõik vanad valitsusstruktuurid ja kaotatakse traditsioonid 2) rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ning neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust 3) majanduses on vaja kaitsta omanike huve; nagu liberaalidki ei poolda nad riigi sekku- mist ettevõtja tegevusse 4) sotsialse heaolu peab tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema selle küsimusega siis, kui esimne tasand ei toimi 5) riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut - seda peavad te...
Punane Mida kujutab endast Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest. Punase vastandvärvus on roheline. Punast värvi on läbi ajaloo saadud põhiliselt ookermuldasid kasutades ja rauaoksiidide abil. Enamlevinud punase pigmendid on olnud alisariin, karmiin ja kinaver, mille järgi on tuletatud ka vastavad punase toonid. Punase saamiseks on kasutatud ka korsenilltäisid ja meritigusid ning taimedest siiltsesalpiiniat ja veripuud. Sümboolne tähendus Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle....
ROMANTISM Romantism on kunsti suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastatel klassitsismi asemele Romantismi tekkimise allikad olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu, ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, tegelikkusest võõrdumine, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesisemaks muutusid harmoonia, orkestratsiooni ja teoste vorm. Tekkisid vokaal- ja instrument...
ABSTRAKTSIONISM 20.SAJANDI KUNSTI AJALUGU 20. sajandi algupoolel pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks. 20. sajand on revolutsioonide ja maailmasõdade sajand – see pani paljud pessimistlikult suhtuma. 20. sajandil on kunstiga äritsemine mõõtmatult kasvanud - hea ja tunnustatud kunst leidis kindla koha soodsate kapitalimahutuste loendis. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. ABSTRAKTSIONISMI AJALUGU Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. ...
Elu on kohustus Elu tekkimine on üks paratamatumaid sündmusi. Kui elu on miski, mille teke on vätimatu, siis on justkui inimese kohustus elada. Veelgi paratamatum sündmus on surm, selle sündmusega on inimese kohustus lõppenud. Kuivõrd on elu kandmine tegelikkuses kohustus, on subjektiivne. Inimese sünd on elu algus, mille käigus organism omastab elu tunnused. Elu tunnusteks on rakuline ehitus, energiavahetus, kohanemine ja areng. Juhul, kui inimese elu tekkimine sobilike tingimustega keskkonnas on vältimatu, siis võib käsitleda elu kohustusena. Kohustuseks tituleerimine kitsendab oluliselt elu kui mõiste tähendust. Elu ei pea olema ilmtingimata kohustus, elu võib samuti käsitleda õiguse või väärtusena. Tavaliselt seostatakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega. Nende ajaloosündmuste käigus tõstatati avalikult idee, et kõik inimesed on võrdsed seaduse ees ning k...
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a. konstitutsioon - sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia, võimude lahusus, jagunemine parem- ja ...
1. Millal toimus kodusõda Venemaal? Kelle vahel? Kes võitis? V: 1918 II- 1920 XI toimus nn punaste ja valgete vahel, kus punased olid kommunistid ja valged nende vastased. Võitis Punaarmee Antanti armee abiga. 2. Mis oli Punaarmee eesmärk sõja lõpul? Kas õnnestus? V: Taastada Vene impeerium(vallutada endised liiduriigid tagasi: Eesti, Läti, Leedu, Soome jne), kehtestada kommunistlik impeerium ja kõik saada riigi kontrolli alla. Osaliselt õnnestus: vabadussõdades said Eesti, Soome, Läti ja Leedu vabaks, teised riigid liideti Venemaa alla. 3. Mis oli sõjakommunism? V: majanduspoliitika: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ja tasu teenuste eest. Toidu ja tarbekaubad jaotati tsentraliseeritud korras, toiduained hakati konfiskeerima, millega tegelesid relvastatud toitlussalgad.Kehtsetati kõrgendatud kontroll. Põhjustas nälgimisi ja surma. 4. Mis oli Punane ja Valge terror? ...
Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale. Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789.aastal kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda? Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis. Rahulolematus aga kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle...
Eesti majandusolud 1920.-1930.aastatel Majandusarengu lähtekohad. Vene impeeriumi koosseisus oli Eesti olnud üks enim arenenud regioone. Asudes Venemaa ja Euroopa vahelistel ühendusteedel, saabusid siia Euroopa moodsad mtootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Venemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Seotus Venemaaga - majandus oli sõltuvuses idaturust. Mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis avar ja vähenõudlik idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes, 2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad, 3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse osaliselt halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. 1920. aastate alguse majanduslik tõus...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. ,,Rikka põhja" kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on väga ahvatlevaks võimaluseks ,,vaesele lõuna" rahvale. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda ,,rikkasse põhja." Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaesete hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähes...
Romantism Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on r...
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Milles väljendub valgustuse kui vaimse liikumise murrangulisus? Põhjendage. Keskaegne maailmapilt, mille keskmeks oli jumal, asendus inimesekeskse maailmapildiga. Hakati väärtustama inimmõistust ja arengut inimvõimete kaudu. 2. Kuidas mõjutas Vestfaali rahu Saksamaa poliitilist korraldust? Saksa vürstid said õiguse pidada sõjaväge ja sõlmida välislepinguid. Festvaali rahuga jaotus maa ligi 300-ks riigiks. Keisri võim piirdus vaid Habsburgide pärusvaldusetega. 3. Millega põhjendab Katariina II isevalitsuse vajalikkust Venemaa jaoks? Mida arvate ise? Katariina II leidis et venemaa on nii suur, et igasugune võimu jagamine muudab valitsemise liiga aeglaseks. 4. Iseloomustage võimukorraldust Türgi alistatud kristlikel aladel. Alad allutati otseselt keskvõimule või siis jäid türgist vasallsõltuvusse. Maksuna nõuti pearaha, millest olid vabastatud mosl...
Linda Lapp 10.C UUSAJA MUUTUSED TÕID KAASA 20. SAJANDI SÕJAD 19. sajandil valitses Euroopas suur revolutsioonide aeg. Põhjus peitus selles, et riikides olid sisemised lahkhelid ning vähemusrahvused ja väikeriigid, kes olid suurema riigi valduses, ei olnud oma saatusega rahul. Et Suure Prantsuse revolutsiooni eelse vanat korda taastada Prantsusmaal ja mujal Euroopas, revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastada ning varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist teostada, toimus 1815. aastal Viini kongress. Kongress korraldati ballide varjus ning võitnud riikide valitsejatest osales läbirääkimistel vaid Aleksander I, Klemens Lothar Wenzel von Metternich, Karl August von Hardenberg, Robert Stewart Castlereagh ja Charles Maurice de Talleyrand. Viini kongressi põhieesmärkide elluviimist takistasid eelkõige võitjate auahned taotlused ja seoses sellega tekkinud omavahelised vastuolud. Kongressi lõppakt tähendas teglikult ...
REVOLUTSIOONID KUI MUUTUSED MAAILMAPILDIS Uue paradigma juhtimisel võtavad teadlased kasutusele uusi instrumente ja pööravad pilgud uutesse kohtadesse. Mis veelgi tähtsam, revolutsioonide ajal näevad teadlased uusi ja erinevaid asju, kui nad uurivad tuttavate instrumentidega kohtu, mida nad on uurinud varem. Siiski paneb paradigma vahetumine teadlasi nägema teisiti oma uurimustegevustega seotud maailma. Niivõrd kui nende ainus pöördumine tolle maailma poole toimub selle läbi, mida nad näevad ja teadav, võib tekkida tahtmine öelda, et pärast revolutsiooni reageerivad teadlased teistsugusele maailmale. Teadlase maailmas toimunud teisenemise algeliste mudelitena osutuvad üpris sugestiivseks visuaalse kujundi muutused. Need, mis enne revolutsiooni olid teadlaste maailmas pardid, on pärast jänesed. Sellesarnased muundused, mis harilikult toimuvad küll järkjärgulisemalt ja on peaaegu alati pöördumatud, käivad tavaliselt kaasas...
Romantism Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületami...
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 Põhja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 19481981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 19501981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal aval...
Ajaloo KT 1. Tööstusrevolutsioon on 18. sajandil aset leidnud muutused tehnoloogilises arengus. 2. Et tööstusrevolutsioon sai tekkida, pidid olema täidetud sellised tingimused: kivisöe kaevandamine kanalite süsteem kapital (raha) tööjõud 3. Tööstuslik pööre algas esimesena Inglismaal. Põhjused: 17. sajandil toimus revolutsioon suur rahvaarv maavarade rikkus riik asus saarel (polnud suuri sõjalisi konflikte) 5. Industriaalühiskonna plussid: uued energiaallikad rahvaarvu tõus uute leiutiste kasutuselevõtt elatumistaseme tõus põllumajanduse areng 6. Industriaalühiskonna miinused: tööpuudus kuritegevuse tõus rasked töötingimused saastatud õhk halvad olmetingimused 7. Leiutised, mis tööstusliku revolutsiooni ajal leiutati: 1) aurumasin viljapeksumasin aurumootor vee- ja tuuleen...
Realism 2014 Eeldused 19.sajandi 30. aastatel hakkas romantism kõige arenenumate maade kirjanduses oma mõju kaotama. Revolutsioonide perioodi lõppedes saabus kodanlik argipäev. Purunenud illusioonid sundisid kirjanikke tõmbuma enesesse ning põgenema fantaasiamaailma, loobuma välja mõeldistest ja romantilisest ilutsemisest ning asuma ühiskonna ajaloo kirjutaja kohale Vooludest Realism vastandus oma eelkäijale romantismile Kirjandusteaduses käsitletakse romantismi ja realismi kui kunsti ja kirjanduse põhisuundumusi. Tegelikus loomingus jääb suundade või voolude vaheline piir siiski pigem tinglikuks ja nii põimusid mõlemad kirjandussuunad omavahel kogu 19. sajandi vältel. Tunnused Kirjandusteoreetikud on esile toonud järgmisi realismi tunnusjooni: sotsia...
1. Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. 2. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. 3. Realism (ladina realis 'tõeline, asine') kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus ku...
Sisukord 1. SISSEJUHATUS 2. LIBERALISMI AJALUGU 3. MAJANDUSLIK LIBERALISM 4. KLASSIKALINE LIBERALISM 5. SOTSIAALLIBERALISM Sissejuhatus Sõna ,,liberalism" tuleneb ladina keelsest sõnast ,,liberalis". Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses. Liberalismi 5 peamist põhimõtet on: individualism, parlamentarism, võimaluste võrdsus, reformism ja antiklerikalism. Liberalismi, kui ideoloogia aluseks, erinevalt konservat...
Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? Feodalism kujunes välja 8.-9.sajandil Euroopas. Feodalism hakkas kujunema Frangi riigis juba Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Karl Suure valitsusajal tugevnes maa jagamine veelgi. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid maad pärandatavaks ja kujunes välja senjööri ja vasalli seisused. Senjöör sai käsklusi jagada vaid enda vasallile, mitte aga oma vasalli vasallile jne. Suurt osa mängis feodaalide elus ja seega ka kogu ühiskonnas rüütlikasvatus. Juba 7aastaselt alustati noore rüütli koolitamist. 15aastaselt sai poistest rüütli kannupoiss, kes kandis tema relvi ja saatis teda sõjaretkedel. 2...
Inimesed: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. David - Kõige järjekindlamalt klassitsistliku maalikunsti pähimõtteid järgiv prantslane. Ta osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes. Ta oli ka Napoleoni õuekunstnik. David oli ka osav portreemaalis. Delacroix - Üks nimekamaid romantismiaja maalikunikke . Prantslane, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete vär...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
