Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. Lahti tuli öelda kõigest isiklikust, lihasuretamist peeti uhkeldavaks, päev veedeti palvetades. Lugedes ja füüsilist tööd tehes. Tähtis oli kuulekus abtile. Benediktiini ordu rõivastuseks oli must kuub, mille tõttu benediktiini munki ka mustadeks munkadeks kutsuti. Rüül kanti vööd, mille otsa lisati tükk kangast või nahka, Benedictuse eeskirjades kirjeldatud kui roosk. Enamik religioosseid eeskirju rajaneb Benedictuse eeskirjadele. Ühed rangeimad Benedictuse reeglitest kinnipidajad olid Cluny ordu liikmed. Nad olid rangelt vastu vaimulike abieludele ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Cluny ordu oli ka üks
Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictus Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. Lahti tuli öelda kõigest isiklikust, lihasuretamist peeti uhkeldavaks, päev veedeti palvetades. Lugedes ja füüsilist tööd tehes. Tähtis oli kuulekus abtile. Benediktiini ordu rõivastuseks oli must kuub, mille tõttu benediktiini munki ka mustadeks munkadeks kutsuti. Rüül kanti vööd, mille otsa lisati tükk kangast või nahka, Benedictuse eeskirjades kirjeldatud kui roosk. Enamik religioosseid eeskirju rajaneb Benedictuse eeskirjadele. Cluny ordu liikmed Ühed rangeimad Benedictuse reeglitest kinnipidajad olid Cluny ordu liikmed. Nad olid rangelt vastu vaimulike abieludele ja seisid vastu kirikuametite müümisele.
San Giorgio Maggiore kirik Maile Kikerpill Ats Altmäe 2013 Üldandmed 16. saj Benediktiini kirik Basiilika klassikalise renessanssi stiilis Asub samanimelisel saarel Veneetsias, PõhjaItaalias Disainitud Andrea Palladio poolt Ehitatud 15661610 Põhiplaan Konstrukstioonid Traditsiooniline ristikujulise põhjaplaaniga kirik Üleval on kuppel Eraldi kellatorn Valge Istria kivi Fassaad Uhke valgest marmorist frontooniga ehitud fassaad Fassaadi liigendavad neli kolmveerandliitsammast, mis on festoonide abil ühendatud ning sissepääsu raamivatele kõrgetele pjedestaalidele tõstetud
Püha Valentin ennekõike hullumeelsete kaitsepühak psühhiaatriakliinikuid helepunaste lintidega. Saksa rahvustoit on karrivorstid,kartuli ja kapsaga, juurde hautatatakse erinevaid köögivilju aga kindlasti peaks olema sees uba ja lillkapsas. 4,000 marki Põhilised koostisosad: vesi, HOPS, ja odra linnased. suuremad tootjad Põhja piirkonnas Saksamaa Beck, St. Pauli, Warsteiner, ja Krombach. Üks vanimaid õlu õlletehased maailmas Benediktiini Abbey ( 1040 a). Septembris Münchenis Õlu pidulikkus kestab kaks nädalat U 5 mln külastajat aastas. Kõige enam Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud riik (54). 2010 Võitis Lena"Satellite" http://www.youtube.com/watch? v=YBy56or9x7Y http://www.toidutare.ee/termin.php?id=623 http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa Anu Kas Teil on küsimusi?
Mõõna ajal taandub vesi enam kui 18 km kaugusele. Loodete poolt maha jäetavad setted kergitavad merepõhja igal aastal 3 mm. Mont-Saint-Michel ja selle laht võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1979. aastal. Mont-Saint-Michel'i klooster Mont-Saint-Micheli klooster on klooster Prantsusmaal Mont-Saint-Micheli saarel. Mont- Saint-Micheli klooster paikneb Mont-Tombe nimelisel künkal, 8. sajandil ehitatud Notre- Dame-sous-Terre'i kiriku kõrval. Klooster rajati 10. sajandil benediktiini munkade poolt.13. sajandil toimus kloostris tulekahju ja mahapõlenud hooneosa asemele rajati hoonekompleks, mida tuntakse La Mervelle'i nime all. Mont-Saint-Michel elas üle piiramised Saja-aastase sõja ajal ja Prantsusmaa ususõdades. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal muudeti klooster vanglaks ja see tegutses vanglana kuni 1863. aastani. Aastal 1874 kuulutati Mont-Saint-Michel ajaloomälestiseks ja seda hakati restaureerima.19. sajandi lõpul ehitati kloostrile ka torn ja
Kreekakatoliku kirik allus patriarhile · Kardinalid tähtsamad vaimulikud · Gregorius VII sõnastas tähtsad nõuded · Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ka ellu tähistab keskaegse paavstivõimu kõrghetke · Kuuria paavsti õukond · Legaat volitatud esindajad · Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või hallikad kuued. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid kutsuti jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks.
erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. · 1054. aastal saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse. · Saadik ja patriarh läksid tülli. · Paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. · Sellega oli tekkinud suur kirikulõhe. · Kirik jagunes roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kirikuteks. Ordud · IX-X sajandil olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. · Euroopas domineerisid Benediktiini kloostrid. · Need olid suured ning jõukad munkade või nunnade kogukonnad. · XI sajandi lõpul tekkis tsistertslaste ordu. · Eestis asub nende klooster Padisel. · Kuulsaim nende hulgast oli munk Bernard · Clairvaux (1090-1153). http://www.crossroadsinitiative.com/library_author/69/St._Bernard_of_Clairvaux.html · Frantsiklaste ordu rajas 1223.aastal kaupmehe poeg Franciscus. · Nende hallide kuubede järgi nimetati neid hallideks vendadeks.
jumalalt. o Paavstik kasutasid mõjutusvahendina kirikuvande alla panekut e kirikust välja heitmist. Ketserid o Katolikust kirikust kõrvalekalduvad usuvoolud mõistis kirik ketserlike väärõpetustena hukka. o Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. o 13. saj loodi ketserluse vastu spetsiaalne kohus e inkvisatsioon. Vaimulikud ordud o Miks hakati asutama uusi vaimuliku ordusid? Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti kristluse ning tema apostlite lihtsast ja vaesest elulaadist. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid?
Keskaegne linn ja elu Grete Küppar 10.B Linnade teke Esimesed linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres Hakkasid tekkima XI sajandil-antiikajal asutatud asulad kujunesid kiiresti linnadeks XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnade asukoht Peamine oli paiknemine soodsas kauplemiskohas Enamik linnu tekkis: jõesuudme juurde silla lähedusse koolmekoha juurde soodsasse sadamapaika Linna arenguks oli vaja palju talupoegi: kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Clic...
Tema valitsemisaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke .Paavsti õukond-kuuria-kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks.teistesse maadesse läkiras asju ajama oma volitatud esindajaid-legaate.tähtsamad küs.arutati kirikukogudes..Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena.kiriku organisatsiooni ülalpidamiseks koguti kirikumaksu kümnist,mis moodustas 1/3 maksja sissetulekutest. Vaimulikud ordud- varakeskajal domineerisid Püha Benedictuse reeglite järgi tegutsevad Benediktiini kloostrid.Uued ordud e.kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused,millel oli kloostreid paljudes maades. Tsistertslaste ordu-tekkis XI saj.lõpul Prantsusmaal.Lähtus Benedictuse reeglitest,nõudis liikmetelt luksustest loobumist jms.Eestis rajasid tsisterlased kloostri nt:Padisele,Harjumaa metsade ja soode piirile.kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene
See nn. Suur kirikulõhe pani aluse vaenulikule lääne ja ida kirikule. Kõrgkeskaegne kirik oli ilmalikest võimukandjatest üle, kuna paavstil olid täieõiguslikud õigused. Nõuded sõnastas kõige paremini paavst Gregorius VII. Paavsti üle ei saa keegi kohtu mõista ja Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi. Ristiusk ja kirik 2 Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. IX-X saj. killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Cluny kloostrireform nõudis ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, kinnipidamist vaimulike abielukeelust ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Need nõudmised muutsid vanu harjumusi, kuid suurendasid ka inimeste muret oma hinge õnnistuse pärast. See avaldus ka kloostrielus. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse
Innocentius kuulutas välja 4. ristisõja. Tema valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks. Legaat- paavsti volitatud esindajad , keda ta läkitas teistesse madesse asju ajama. Tähtsamate küsimuste arutamiseks kutsus ta kokku eri maade kõrgvaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. Koguti kirikumaksu kümnist( 1/10 maksja sissetulekust). VAIMULIKUD ORDUD: benediktiini kloostrid, tegutses püha benedictuse reeglite alusel, sai nime püha Benedictuse järgi, 6. saj. Suured ja jõukad munkade või nunnade kogukonnad ulatuslike maavalduste ja paljude talupoegadega. Ilmalikud annetasid. Füüsiline töö asendus palvete jm rituaalidega. Kandsid musta kuube. (itaalias) Tsistertslaste ordu tekkis XI saj lõpul, sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal, lähtus benedictuse reeglitest, nõudis luksusest loobumist. Kloostreid rajati asustamata paikadesse
Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usutõe peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Usuti paradiisi, põrgusse, viimsesse kohtupäeva ja Jumala riiki. Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide kaudu. Nende hulka kuulusid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimane võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. 1054. aastal toimunud suur kirikulõhe pani aluse lääne ja ida kirikule. Varakeskajal domineerisid Euroopas benediktiini kloostrid. IX ja X sajandi killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Tekkisid uued ordud: Tsisterlaste, Dominiiklaste ja Frantsisklaste ordud. Jumala armu vahendasid ka pühakud, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eeskostjaid. Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku
tekkis katoliku- ja õigeusu kiriku vahel ehk Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Suur kirikulõhe sai alguse 1054, kui partiarh ja paavst panid teineteist kirikuvande alla. Erinevused: Läänes oli keelatud vaimulike abielu ja erinevusi on rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Vaimulikud ordud: Benediktlased: asutaja Benedictus, kannavad musta rüüd on nimetatud ka mustadeks munkadeks. Tsistertslased: Ordu rajas 1098 Prantsusmaal Cîteaux's rühm benediktiini munki eesotsas Champagne'ist pärit püha Robertiga Molesme'ist; Tahtsid elatuda ainult oma kätetööst, keeldusid muudest sissetulekutest (rendid, maksud, intressid) ordul on valge rüü. Kerjusmungad: Tegutsesid peamiselt linnades, elatusid kerjates. Frantsisklaste ordu: asutaja Franciscus. Eesmärk propageerida kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Kandsid jämedakoelist pruunikat halli kuube. Dominiiklased: rajas aadli seisuses munk Dominicus
Tema valitsemisaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke.Paavsti õukond-kuuria-kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks.teistesse maadesse läkiras asju ajama oma volitatud esindajaid-legaate.tähtsamad küs.arutati kirikukogudes..Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena.kiriku organisatsiooni ülalpidamiseks koguti kirikumaksu kümnist,mis moodustas 1/3 maksja sissetulekutest.Vaimulikud ordud- varakeskajal domineerisid Püha Benedictuse reeglite järgi tegutsevad Benediktiini kloostrid.Uued ordud e.kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused,millel oli kloostreid paljudes maades.Tsistertslaste ordu-tekkis XI saj.lõpul Prantsusmaal.Lähtus Benedictuse reeglitest,nõudis liikmetelt luksustest loobumist jms.Eestis rajasid tsisterlased kloostri nt:Padisele,Harjumaa metsade ja soode piirile.kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene
Ei ole eksinud ega eksi kunagi. 4. Vaadake kaarti lk 173. Iseloomustage eestlaste toonast positsiooni Euroopas. Millistele iseärasustele osutaksite? Eestlased oli omausulised. (Baltikumi rahvad) ehk ei olnud ristiusku vastu võtnud . Oli katoliiklaste ja õigeusklike vahel ning millalgil pidid langema. Ristiusk ja kirik II 1. Millest oli tingitud ja mida taotles Cluny kloostrireform? Mis olid selle tagajärjed? · See oli tingitud sellest, et benediktiini kloostid ei pidanud enam kinni Benetictuse reeglitest ja distsipliin langes ning vaimsed huvid hakkasid asenduma ilmalikega, Toimus kirikuametite müümine. Kloostrite ette tõusid ilmalikud isandad, kellel vaimulikud huvid puudusid. Cluny kloostri mungad nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abikeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele. · Nad asutasid palju tütarkloostreid. Ja nende ideed levisid laialdaselt. Ka paavstid
· Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus · Legaat paavsti volitatud esindaja · Kirikukogu kõrgvaimulike ühendus, mille paavst tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku kutsus · Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt · Kümnis kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks kogutav maks, 1/10 maksja sissetulekutest. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid suured ja jõukad munkade/nunnade kogukonnad. · Kloostrite rikkuseid suurendasid annetused, munkade füüsiline töö tagaplaanil, palved/rituaalid olulisimad. · Kloostrid olid vaimuelu keskused Lääne-Euroopas. · Cluny klooster: nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja
Heinrich IV Canossas käik 1077 Paavstiliku maailmavalitsemise tipp ja pöördepunkt paavst Innocentius III ajal (1198-1216) head suhted paavstiga andsid ilmalikule valitsejale võimukindluse. Tülid paavsti ja keisrivõimu vahel puhkesid uuesti, kui keisriks sai Friedrich I Barbarossa (1152-1190) jaguneti: 1) Gibelliinid (keisri pooldajad) 2) Grelfid (paavsti toetajad) §25 · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · IX-X sajandi killustatuse ja sisesegatuste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused · Cluny klooster (910) ja reformid o Benedictuse reeglite järgimine o tütarkloostrid o vaimulik alus rüütlikultuurile, ristisõdadele ja uutele mungaordudele · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Keskaja kultuur : Begiinid Ingrid Helena Pajo Tallinn 2009 Sissejuhatus Keskaeg on ligi tuhande aasta pikkune ajalõik. Tavaliselt piiritletakse seda aastatega 500 ja 1500 ning selle suurim ühisnimetaja on katoliku kirik. Täpsema dateeringu üle vaieldakse siiani. Keskaja tunnus on lääniühiskond, kus ühiskonnakihte sidus omavahel kaitse, teenindus ja usuelu. Enamasti tegeleti põllumajandusega ja kogu Euroopa oli hõredalt asustatud. Kuna ristisõjad olid aastatel 1000-1300 suunatud väljapoole Euroopat, sai elanikkond kasvada ja majandus kosuda. 1350. aastal elas arvatavalt Euroopas 75,5 miljonit inimest. Linnade rikastumine algas Itaaliast, see tähendas vabanemist lääniisanda kaitse alt. Iseseisvate riikide teke hoogustus 11. sajandil. Keskaja kirik oli nagu eraldi riik. Tal olid oma seadusandlus, kohus, ametko...
huvitus ta ka muusikateooriast ning matemaatikast. Ta avaldas isegi poleemilise raamatu uuemast muusikateooriast. Galileo isa pidas poega lihtsalt väikseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ning kuulis enneolematuid helisi. Esmase hariduse andis Galileole tema isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi tema isa ei hoolinud religiooni järgimisest, pani ta noore 12 - aastase Galileo Vallombrosa kloostrikooli. Benediktiini munkade käe all õppis Galileo mõnda aega mõttega ordusse asutumisest, kuid ta isa keelas teda ning viis poja Vallaombrosast siiski ära. Tal olid pojaga teised plaanid. Tema oli otsustanud, et tema pojast peab saama kangakaupmees. Kuid see ei meeldind aga Galileole endale, ta astus isale vastu ning teatas, et soovib alustada hoopis teaduslikku karjääri. Eriti meeldis Galileole matemaatika ning ta soovis sellega
keevaline, pistoda vs mõõk, suri läbi C mõõga. • Suurinkviistor – heitis missal silma, juudil kästi naine ära anda talle, kõik ülejäänud päevad, 6k juba leping, suri läbi C mõõga teisena. • 3 andaluusia hobust – sadulad+valjad, müüvad 1 maha, naised ühe peal. • Püha Hermandad – Hispaania inkvisitsiooni politsei, inkviistor maetakse ilusasse kohta, juut prügimäele. • Benediktiini prior – ostis 1 hobuse odava hinnaga • Paraguai jesuiidid – hispaania vs portugali sõja õhutajad • Vürst Massa-Carra – vanaeit oli kihlatud, itaalia, šokolaad -> krambid, surm • Sale mereröövel e (Malta rüütlihärrad) – juhtis laeva vastu nende parrast, sõdurid palusid patte andeks • Neeger – mereröövlite kapten, võttis vanaeide süütuse • Keiser Mulei Ismeili – 50 poega, kõigil oma erakond, 50 kodusõda
1117.aastal sai Abélard ühe Notre-Dame'i kanooniku vennatütre koduõpetajaks. Tema nimi oli Héloïse. Peagi said neist armastajad ja Héloïse jäi rasedaks. Nad abiellusid salaja, kuna see suhe oleks kahjustanud tema karjääri sellegi tõttu, et ta oli oma õpilasele sisuliselt in loco parentis. Järgnes rida arusaamatusi Héloïse'i onuga, mis lõppesid Abélardi ründamise ja kastreerimisega. Héloïse'ist sai Abélardi pealekäimisel nunn ja temast endast benediktiini munk, nende poeg Astralabius saadeti üleskasvatamiseks Abélardi õe juurde. Armunud suhtlesid elulõpuni vaid kirjavahetuse teel. Tema eluloo tähtsamateks allikateks olidki kirjavahetus Héloïse'ga ja tema autobiograafiline kiri Historia calamitatum. Abélard eristas sõna (vox) sõna tähendusest (sermo ('kõne')), mida ta seostas universaalidega: inimtunnetuses vastab universaalile ainult sermo. Vox väljendab üldist ja
keisriks, kes võttis endale Keiser Augustuse nime ning lõi pretsedendi keskaegsele keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et taastada Rooma keisririik, tahtis Karl Suur taastada ka Rooma kultuuri. Et soodustada benediktiini kloostrite arengut kutsus ta riiki eelkõige Britannia munkasid, kellest kuulsaim oli Alcuin. Temaga algas Karolingide renessanss mis kestis 9´da sajandini 1 843a Verduni leppega jagati riik 3ks: Ida-, Lääne- ja Kesk-Frangiriigiks. Keisri võim hääbus. Selle killustatusega kaasnesid ka välised sissetungid. Lõunast araablased, kes vallutasid Sitsiilia
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 REISIPAKETI ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 KULTUURI- JA LINNATURISMI PAKETI ANALÜÜS Hispaania suur ringreis Kõrghetked: Barcelona, müstiline Montserrat, Madrid ja Prado, Toledo, Don Quiote rajad, ilus Sevilla, mauri arhitektuur Granadas, Gibraltar. Reisikava 1. päev LEND TALLINN-MALAGA Koguneme Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teeninduspunktis kell 21:00, kus väljastatakse reisijatele vajalikud reisidokumendid. Otselend Tallinn-Malaga kell 23:00-02:55 (kohalikud kellaajad, lennunumber ART593). Palume kontrollida kogunemise ja väljalennu kellaaega vahetult enne reisi! Benvenido a Espana! ehk Tere tulemast Hispaaniasse! 2. päev SAABUMINE MALAGASSE, VABA PÄEV TORREMOLINOSES Saabumine Malagasse kell 02:55. Transfeer hotelli. Majutus kolmel järgneval ööl hotellis Kr...
naturaalmajandus. Kultuuriline allakäik- keelati muistsed usupidustused (om, gladiaatorite võitlused, dionüüsiad), suleti koolid. Kes oli Jeesus Kristuse ja millised olid tema elu põhimomendid? Milline oli ristiusu staatus Rooma riigis ja kuidas see muutus (313, 395)? Millal pandi kirja Uus Testament, mida see sisaldab ja miks on tähtis? Kuidas ja millal levis ristiusk Lääne-, Kesk-, Ida- ja Põhja Euroopas. Kes oli Püha Benedictus ja millised olid benediktiini kloostrite reeglid. Millist rolli mängisid kloostrid keskaegses hariduses, teaduses, tervishoius, sotsiaalabis, majanduses. Millal tekkisid tsistertslaste, dominiiklaste ja frantsisklaste ordud ja mille poolest need erinesid varasematest? Mis olid vaimulikud rüütliordud? Jeesus Kristus- juut, sündis Juudamaal Pethlemmas Augustuse valitsemis ajal u 3 eKr (jõulupüha). Ta jutlustad 3 a Juudamaal, 12 jüngrit. Tema usulised väljavaated olid teised kui tollele ajala kohane
paljudele, mitte ainult eriliselt pühendunuile. Tema ideaaliks polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu hästi korraldatud ühiskonnas, kus nõrkuse korral on võimalik leida kaasvendade heatahtlikku toetust ning abi. Benediktlaste esimeseks kohustuseks oli palvetada, õppida ja teha füüsilist tööd. Viimase puhul rõhutas ta eriti kõige mustema ja lihtsama töö tegemist kui parima Jumala teenimise viisi tunnustamist. Benedictuse kaksikõde Scholastica sai esimeseks benediktiini nunnade kogukonna juhiks.Kui õde suri, olevat Benedictus (paavst Gregoriuse jutu järgi) tema hinge valge tuvi kujul taevasse läkitanud. Benedictus olevat oma surma ette aimanud ja käskis kuue päeva jooksul haua valmis kaevata. Ta suri palvetades 21. märtsil ja maeti oma õe Scholastica kõrvale Monte Cassinosse.1964. aastal kuulutas paavst Paulus VI ta Euroopa kaitsepühakuks. Kuigi lääne munkluse isa suri märtsis, on tema mälestuspäeva tähistatud VIII saj
Isa pidas teda väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Galileo eksperimenteeris pidevalt. Isegi lapsena keeldus ta arvestamast autoriteetidega. Ta lähtus kõiges oma meeltest ja mõistusest. Mängides ehitas ta mitmesuguseid kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid täheldanud. Kaheteistkümneselt saadeti ta Vallombrosa kloostrikooli. Benediktiini munkade käe all mängles Galileo mõnda aega mõttega ordusse astumisest. Kuid isa keelas teda ja viis poja Vallombrosast ära. Tal olid Galileoga teised plaanid tema pojast pidi saama kangakaupmees. Galileol olid aga hoopis omad plaanid. Ta soovis alustada teaduslikku karjääri. Ta soovis pühenduda matemaatikale alal, mis tol teaduskaugel ajastul tähendanuks eluaegset ülimat vaesust. Viimaks jõudsid isa ja poeg siiski kompromissini
Jumalad. · Kõige laiemalt austatud taevajumal Thor oli ka piksejumal (Neljapäev). Oden Austatud Taanis, Rootsis Götamaal Päikese ja sõja jumal (Kolmapäev). Frej-naispooluseks Freja viljakusejumal (reede) · Aaside perekonna moodustasid hulk teisi jumalaid. · Loke jumalate vaenlane, saatana osa etendav. · Viikingiajal algas Skand. Ka ristiusu levitamine · Ansgar Karolingide riigist 829 a. Rootsi ristiusustamiseks saadetud benediktiini munk Kiri, kirjandus ja kunst · Ruunikiri viikingite kasutatud kiri. Lähtub ladina tähestikust. Kasut. ruunikividel (haua- või mälestusmärgid) · Kivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kaugemal sõjaretkel. Osa kive kirjeldab pikemalt ajaloosündmusi · Leidub ka raidpiltidega kive (võitlevad mehed, loomakarjad jms) · Saagad-viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid, mis olid suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid
sajandi alguses. Kirik rajati 1211. aastal maha põlenud kiriku kohale, mis omakorda oli rajatud basiilika kohale, kus legendi järgi ristiti 496. aastal Chlodowech I. Reimsi katedraal kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Mont-Saint-Micheli klooster on klooster Prantsusmaal Mont-Saint-Micheli saarel. Klooster paikneb Mont-Tombe nimelisel künkal, 8. sajandil ehitatud Notre-Dame-sous-Terre'i kiriku kõrval. Ehitis rajati 10. sajandil benediktiini munkade poolt. 13. sajandil toimus kloostris tulekahju ja mahapõlenud hooneosa asemele rajati hoonekompleks, mida tuntakse La Mervelle'i nime all. Mont-Saint-Michel elas üle piiramised Saja-aastase sõja ajal ja Prantsusmaa ususõdades. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal muudeti klooster vanglaks ja see tegutses vanglana kuni 1863. aastani. Aastal 1874 kuulutati Mont-Saint-Michel ajaloomälestiseks ja seda hakati restaureerima. 19
Patroon: kokad Jüri taltsutas ja tappis lohe. Püha jüri rist valge rist punasel taustal. Atribuut lohe. Patroon: sõjamehed, rüütlid, talupojad maarja magdaleena arvatatav naisjünger. Kes palus Jeesuselt oma pattude eest andeks (hoor), pesi oma pisaratega ta pead, kuivatas oma juustega. Määris Jeesust salviga. Atribuudid: kahetsuspisarad, krutsifiks, pealuu, peegel, pikad juuksed, salvipurk Patroon: apteegid Gertrud Nivelle"i püha Gertrud (626-659), neitsi, benediktiini kloostri abtiss, abistas palverändureid: rahaga kaht iiri munka, et need saaksid ehitada Nivelle"i kloostri. Ehitas oma päranduse eest elu jooksul arvukalt kirikuid, kloostreid ja hospitale. Tuntud legendi kohaselt saatis ta kord meremehi pikale reisile, lubades, et neile ei sünni teel midagi kurja. Ookeanil ründas laeva äkitselt suur merekoletis, kes kadus, kui hädalised hüüdsid püha Gertrudi appi.Atribuut: hiir või rott, Patroon: kassid, rändurid
Argo Pihtjõe VLE-2 Alkoholi ajalugu ja liigitus. Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Doktor Sylvius`e nime all ajalukku läinud nimetas jooki geniévreks, ning kasutas jook puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Odava ja puhastava toonik...
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
Saksamaal tõusis esile Ottode dünastia, kes taastasid vahepeal kadumaläinud keskvõimu Ida Frangi riigis. Nende poolt loodud haldussüsteem toetus kirikule. Riigikirik ehk Reichkiriche, riigiaparaat ja kirikuaparaat on üks ja seesama. Peapiiskop keisri enda perekonna liige, keiser valiti rahva (aadlike) ja kirikukogukonna , see täielik formaalsus. Investituur piiskopi kohta, et talle piiskopilään anda. Kiriku sees kerkis esile rahulolematus. Cluny klooster (kloostrite süsteem) oli benediktiini klooster. Cluny reformiliikumine. Paavst Leo IX ajal eestseis ja Cluny munk Hildebrand, kes saab paavstiks 1073 85 paavst Gregorius VII nime all, nim gregoriaanlikuks kiriku reformiks. Nõuti simoonia (kirikuametite müük, ilmalik investituur), nikolaitismi (preestrite abiellumine), preestrite tsölibaati (munkadega teine lugu). Oluline, et preestril pole (legitiimseid) lapsi, sest muidu hakkavd lapsed isa ametit pärima ja kogukonna kirik läheks kiriku võimu alt suguvõsakätte.
261,5 meetrit on seda ühe ribana. Kokkukeeratuna maas on selle diameeter 12,8 m. Vanasti läbiti seda käpuli või palvehelmeid sõrmitsedes. Uusajal selline fanatism kaob, kaob ka tava. Üldiselt on need hävitatud, kirikumehed ei viitsinud enam keksu mängivate lastega võidelda. Charters'is on alles. Labürindi keskel oli Minotauruse kuju. 36. Gooti pikad figuurid Chartres'i fassaadil. Pikaks venitatud, sobivad hoone külge orgaaniliselt. 37.Mont St Michel Tõusu-mõõna saar. Benediktiini klooster. Ehitati 1113.saj. Kaks põhjust miks ehitada: 1) Peaingel Miikael võitles selle koha peal draakoni vormis kuradiga. 2) 708. a näeb peapiiskop Aubert und, Miikael ilmutab end talle. Torni tipus on kullatud kuju. 38. Sainte-Chapelle Hoone nagu relikviaar. Ehitati Jeesus Kristsuse okaskrooni ostmise auks. Hoitakse Notre-Dame'i varakambris. Sinna viidi reliikvia Prantsuse revolutsiooni ajal. Peale selle reliikvia omab ka muid
Seega oli õndsakssaamine ilma katoliku kirikuta vältimatu. Pärast surma läksid inimesed kas paradiisi või põrgusse. Aktuaalne teema oli Viimne kohtupäev – Kristuse kohus inimeste üle. Levinud oli purgatooriumi mõiste, kus patused vabanesid oma pattudest. Kloostrite Kloostritest domineerisid benediktiinide kloostrid. Kloostritest said uued majapidamis- ja kultuurikeskused. Uued ordud loodi lähtuvalt Benedictuse põhimõtetest, kuna tootva töö osakaal oli kadunud. Võimsamaks benediktiini kloostriks sai Cluny. 12. saj-l tekkis Tsitertslaste ordu Citeaux' kloostri järgi. Tsistertslaste siht oli pöörduda apostelliku lihtsuse juurde ning vähendasid talupoegade abi tööde tegemisel. Kloostreid rajati tsivilisatsioonist eemale ning elati kasinat elu. Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Töödel kasut ilmikvendasid. Tsisterslased muutusid keskaja lõpul poolkapitalistlikeks asutusteks
kloostrites (lad k claustrum – suletud paik). Kloostreid asutati kõikjal Vahemere äärsetes maades, kuid ühtseid reegleid esialgu veel välja ei kujunenud. Lääne-Euroopas pani esimestele laialt levinud kloostrielu reeglitele aluse Benedictus Nursiast, kes rajas 529.a paiku nendele ideedele põhineva kloostri Kesk-Itaalias Monte Cassino mäel. Tema loodud reeglite järgi elava mungaordu liikmeid kutsuti benediktlasteks (e benediktiini munkadeks). Ordu liikmed pidid loobuma isiklikust omandist, palvetama 7 korda ööpäevas (lad k opus Dei – Jumala töö), eralduma muust maailmast, kuuletuma kloostri ülemale (mungakloostris abt, nunnakloostris abtiss; aramea k aba – isa), paastuma, üksteise eest hoolitsema ja tegema vaimset või füüsilist tööd. Kloostrite tähtsus: a) Majanduselu keskused (suurmaaomanikest nn kollektiivsed mõisnikud;
· Kirikukogud eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. · Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt. · Kümnis kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks 1/10 maksja sissetulekust. Ristiusk ja kirik II 1. Vaimulikud ordud kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades. a. Benediktiini ordu: · Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel. · Jõukad kloostrid maavalduste ja talupoegadele, lisaks ilmalike annetused. · Munkade füüsiline töö asendus palvetega. · Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused. · Kanti musta kuube. b. Cluny kloostri munkade liikumine vaimulike distsipliini ja usulise tõsiduse tõstmiseks: · Range kinnipidamine Benedictuse reeglitest.
Walesis saavutas ta suure populaarsuse 10.-11. sajandil, Inglismaal keskaja lõpuks talle on pühendatud 686 kirikut. Kunstis kujutatakse teda vähemalt kahel viisil: kas lohet tapmas või hingede kaalujana kas viimselpäeval või lihtsalt mingil muul puhul. Teine kujutamisviis on tänapäeval vähem tuntud, kuid oli keskaegses kunstis tavaline. Kuulsaim temaga seotud kabel Euroopas on Mont-Saint-Michelis, Normandias, kus varasema ilmutuse kohale rajati 10. sajandil benediktiini klooster. Temaga seotud tähtpäevadest suurim on 29. september, mida nimetatakse ka püha Miikaeli ja kõigi inglite päevaks; alates 1696. aastast on Rooma kirikukalendris see päev pühendatud ka Gabrielile ja Raafaelile. Kohalikud pidustused tema ilmumise mälestuseks toimuvad Gargano mäel ja Mont-Saint-Michelis 8. mail ja 16. oktoobril. Mida teised teevad Inglased näiteks söövad mihklihane juba umbes 1500. aastast alates. Legendi järgi tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks
Isjasjev vallutas Kadepi (Keava?). Toimuvad veel 12saj. 1131-32 vürst Sevobad sõdis tšuudide vastu Klines. Sitsiilia geograaf Al-Idrisi Robert II teenistuses. Tegi maailmakaardi koos selgitustega, originaal oli hõbedast. Säilinud vaid koopiad. Araabia kiri konsonantkiri ja mainitakse Astlanda maad. Tagveida, Qlury. Seostus Koluvaniga (vanavene tln). I. Leimus vaidleb vastu. Täitsa kindel oli aga 1219 taanlaste retk. Piiskop Fulco 1170. paiku, taani misjonipoliitika. Benediktiini munk Prantsusmaalt. Määratud eestlaste piiskopiks. Alexander III kutsus Läänemere rahvad ristisõtta eestlaste vastu. Appi saadeti Nikolaus (olevat selle rahva hulgast). Oli seoses Lundi peapiiskopi Eskiliga. Ei tea küll, mis sai, aga näitab, et huvi oli. Taanlastel kanuti kultus (ristisõdijate pühak). Henrik taanlastest ei räägi, on politiiliselt orduga seotud. 1184 taanlased teinud mereretki siiakanti. 1187 Sigtuna, ei ole aga hästi tõestatav. 1206 Lundi peapiiskopi
Walesis saavutas ta suure populaarsuse 10.-11. sajandil, Inglismaal keskaja lõpuks talle on pühendatud 686 kirikut. Kunstis kujutatakse teda vähemalt kahel viisil: kas lohet tapmas või hingede kaalujana kas viimselpäeval või lihtsalt mingil muul puhul. Teine kujutamisviis on tänapäeval vähem tuntud, kuid oli keskaegses kunstis tavaline. Kuulsaim temaga seotud kabel Euroopas on Mont-Saint-Michelis, Normandias, kus varasema ilmutuse kohale rajati 10. sajandil benediktiini klooster. Temaga seotud tähtpäevadest suurim on 29. september, mida nimetatakse ka püha Miikaeli ja kõigi inglite päevaks; alates 1696. aastast on Rooma kirikukalendris see päev pühendatud ka Gabrielile ja Raafaelile. Kohalikud pidustused tema ilmumise mälestuseks toimuvad Gargano mäel ja Mont-Saint-Michelis 8. mail ja 16. oktoobril. Mida teised teevad Inglased näiteks söövad mihklihane juba umbes 1500. aastast alates. Legendi järgi
Selle eesotsas seisis paavst, kelle valisid kõrgemad vaimuliked ehk kardinalid. Paavstile alluvaid ametnikke kutsuti paavsti kuuriaks ja maakondades valitsesid paavsti asemikud legaadid. Kirik vajas oma tegevuseks raha. Seda saadi peamiselt kirikmaksudest ehk kirikukümnisest. Kui sellest jäi väheks hakkas kirik müüma ka patulunastuskirju ehk indulgentse, millega sai end süüst puhtaks osta. Varasel keskajal olid Euroopas levinud benediktiini kloostrid, kuid paljudele tundus, et benediktid pööravad liiga palju tähendust rikkusele. Seetõttu tekkisid mungaordud, millest oluliseim oli tsistertslaste ordu. Nad pidid elama vaga ja kasinat elu, ka kloostrid pidid nad ise üles ehitama. Tsistertslaste kõrvale tekkisid ka kerjusmungaordud. Esmalt rajas Franciscus frantsisklaste ordu. Frantsiskaani mungad kandsid halli ja nad pidid käima paljajalu ning teenima elatist kerjates. Dominiiklaste ordu asutas hispaania aadlik Dominicus
paljajalu, armu palus. Ent see ei meeldinud omakorda saksa vürstidele, kes Heinrich IV troonilt tagandasid ning Rudolfi tema asemel valisid. Rudolf suri mõned aastad hiljem ootamatult, taas tõusis Heinrich IV võimule, ent enam ei tunnustanud paavst teda Saksa-Rooma keisrina. Heinrich IV kuulutas seepeale paavstile sõja. Gregorius oli sunnitud sõja hirmus Roomast põgenema ning ta veetis elu lõpu hüljatuna Salernos. Humbertus di Silva Candida oli prantsuse benediktiini abt ja hiljem kardinal. 1054. aastal oli just tema see, kes paavsti legaadina arvas katoliku kogudusest välja Konstantinoopoli patriarhi Mikaeli ja põhjustas sellega Suure Kirikulõhe tekke. Benediktlastest sai 11. sajandil alguse uus ordu tsistertslased. Ordu rajati 1098. aastal Prantsusmaal Citeaux's eesotsas Robertiga Molesme'ist. Nad ei olnud rahul senise eluga rahul, rändasid Burgundiasse ja rajasid seal uue kloostri. Prooviti elada
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
olid rangemalt askeetlikud. Benedictuse reeglid aga tõrjusid iirlaste omad kõrvale. Cluny klooster lõi benediktlaste seas oma liturgilise korra, millel oli tugev eremiitlik vastasseis. Tekkisid kartuuslaste kloostrid, mis ühendasid eremiidi- ja kloostrielu, neile oli omane väga kasin eluviis. Kõige rohkem väljendas askeesitaotlusi tsistertslaste ordu, mis sai alguse 1098. a Citeaux kloostri rajamisega. See oli samuti benediktiini klooster, aga nad tõlgendasid reegleid teisti. Ordu rajas kloostrite hierarhilise võrgustiku kloostrimungad rajavad ühe kloostri, mis saab omakorda teiste kloostrite emakloostriks. Idee poolest tahtsid nad olla eraldatud paigas, reaalsus asusid kloostrid aga u 1-2 km kaugusel linnast. Kunstis nõudsid nad liigsetest kaunistustest loobumist, kloostrid olid aga suured, neid oli väga palju munkasid ja neid leidus arvukalt. 12. saj levisid need üle Euroopa.
UNESCO kultuuripärandi nimekirjas olevad objektid Budapesti Doonau-äärne panoraam ja Buda lossikvartal; Buda-poolne kallas Petfi sillast üle Gellérti mäe ja Tabani kuni Lossimäeni ja Vízivárosi linnaosani; Pesti-poolne kallas Margiti sillast kuni Petfi sillani koos Parlamendihoonega (1987) Hollók küla oma 55 iseloomuliku majaga Cserháti mägede vahel (1987) Aggteleki tilkekivi koobastik ühiselt Slovakkiaga (1995) Pannonhalma benediktiini klooster ja kirik, Millenniumi mälestusmärk, Kalvaaria ja Jumalaema kabel (1996) Hortobágy'i rahvuspark, Euroopa üks suurimaid kaitse all olevaid pustasid (steppe), hõlmates ka Hortobágy'i Üheksa augu silda, Hortobágy'i kõrtsi ja karjuste muuseumi (1999) Pécsi varakristlike mälestiste kogum: matusesaal, maalitud hauakambrid (2000) Fert järv ja selle ümbrus - Euroopa suurim soolajärv (2001) Andrássy út - tänav Budapestis (2002)
Seal oli ka küllalt kloostreid, mille ilu oli tagasihoidlikum ja suurus rangem kui lossidel, aga nad olid ikkagi küllalt kaunid ja võimsad. Kõigepealt puutus silma bernhardiini klooster oma kolme kellatorniga ning Sainte-Genevieve'i klooster, mille praeguseni säilinud neljakandiline torn paneb muud taga kahetsema. Siis Sorbonne, see pooleldi õppeasutus, pooleldi klooster, millest on säilinud imetlusväärne lööv, siis ilus neljakandiline trinitaari klooster, ta naabruses asuv benediktiini klooster, mille müüride vahele käesoleva raamatu seitsmenda ja kaheksanda trüki vaheajal on teater poetatud, edasi frantsiskaani klooster oma kolme hiiglasuure kõrvuti katuseharjaga, siis augustiini klooster, mille graatsiline teravik Nesle'i torni kõrval Pariisi selle osa läänepoolses küljes teise kõrgema saki moodustas. Kolledzid *, need vahelülid kloostri ja ilmaliku maailma vahel, olid midagi losside ja kloostrite vahepealset, olles oma ranguses elegantsed, oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
