17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimendite...
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimendite...
mõjuvõimu saavutada. Ka riikide siseselt oli palju vastuolusid, põhiliselt poliitilisi kuid esines ka tuliseid probleeme valitsevate rahvaste ning vähemusrahvuste vahel. Kapitalistlikes riikides oli vastasseis töölisklassi ja kapitalistide vahel. 20. Sajandi algusest ei läinud kaua aega mööda, kuni algasid sõjad, revolutsioonid, reformid, uued liikumised ja ideoloogiad. Kokku varisesid suured impeeriumid ning nende asemele tekkisid uued riigid. 2. Leiutised, avastused, teadusrevolutsioon · 20. sajandit nimetatakse ka autosajandiks. 1908 aastal nägi ilmavalgust Henry Fordi `'T'' mudel. 1913 aastal käivitas ta aga oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes märkimisväärselt. Tootmine muutus ka odavamaks ning ajatöölt mindi üle tükitööle. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult. · Arenes ka lennundus. 1900 aastal tegi oma esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev ja 1903
Kordamisküsimused tööks! Martin • Miks pidasid varauusaegsed valitsejad kirikut oluliseks? • Riik nägi kirikut ühiskondliku korratagajana. • Kirik õpetas kuulekust, alalandlikust ja kannatlikust. • Kirikus panid ka riigi seadusi järgima. • Mis oli nõiaprotsesside peamine põhjus? Kuna paljudes riikite seadustes oli nõidumise eest karistused ja inimesi süüdistati leppingus saatanaga. • Miks on eksperimendid teadustöös olulised? • Looduse tundmaõppimiseks • Kuna inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispinda • Nimeta üks teadussaavutus järgmises valdkonnas: • Meditsiin- põhjalik inimkeha uurimine • Astronoomia- Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese • Füüsika- gravitatsiooniteooria • Iseloomusta baroki stiili: suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded • Ise...
Enamus talupoegi olid pärisorjad. LINNAD Linnlasi oli palju vähem kui talupoegi. Linnade jõukus olenes kaubandusest. Kõige kiiremini kasvasid varauusajal pealinnad. Linna ümber olid müürid. Ka linnaelanikel olid seisuste kihid. RELIGIOON JA KIRIK Riik pidas kirikut oluliseks. Jumalateenistusel manitseti inimesi järgima mitte ainult Jumalat vaid ka riigi seadusi. Kirik hakkas rajama haigemaju ja korraldas kooliharidust. TEADUSREVOLUTSIOON Tähtsamad teadlased: Galileo Galilei, Francis Bacon, Johannes Kepler, Isaac Newton. Galilei tegi teleskoobi tähtede vaatamiseks. Kepler arvutas välja, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese mööda kindlat trajektoori. Meditsiin arenes kiiresti. Mõisteti, et tavalised asjad koosnevad erinevatest ainetest. KUNST 17. saj domineeriv kunstistiil oli barokk. Maalikunstis kujutati palju pilte piiblist.
Vastused 1. Mis oli teadusrevolutsioon? Teadusrevulutsioon oli kiire teaduse areng. 2. Millal see toimus? 16.-18. sajand. 3. Mis teadusrevolutsiooni käigus muutus või miks see oluline on? Teadusrevulutsiooni käigus toimusid murrangulised nihked inimeste teadmistes maailma kohta ja teadmiste kogumise meetodid. 4. Mille poolest erinevad üksteisest keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus? Keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus erinevad selle poolest,
• Kas oleksid tahtnud elada 18.saj. linnas?põhjenda • Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga? • Küsimused õp lk 27 4. Religioon ja kirik õp lk 28-31 • Euroopa usuline jaotus, kaart lk 29; kas antud jaotus kehtib ka kaasajal? • Kas Eesti elanikud on tolerantsed erinevate religioonide suhtes? Selgita • Kuidas olid uusajal riik ja kirik seotud?(teineteisele vajalikud) • Mil määral oli keskajal usulist tolerantsust? Selgita 5.Teadusrevolutsioon õp lk 32-35 • Mis oli erinevat võrreldes keskajaga? • Miks Kopernikul oli palju vastaseid? • Mis tehniliste vahenditega tehti uusi avastusi? • Millega on läinud ajalukku?-Kopernik, G.Galilei, Newton
· Kas oleksid tahtnud elada 18.saj. linnas?põhjenda · Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga? · Küsimused õp lk 27 4. Religioon ja kirik õp lk 28-31 · Euroopa usuline jaotus, kaart lk 29; kas antud jaotus kehtib ka kaasajal? · Kas Eesti elanikud on tolerantsed erinevate religioonide suhtes? Selgita · Kuidas olid uusajal riik ja kirik seotud?(teineteisele vajalikud) · Mil määral oli keskajal usulist tolerantsust? Selgita 5.Teadusrevolutsioon õp lk 32-35 · Mis oli erinevat võrreldes keskajaga? · Miks Kopernikul oli palju vastaseid? · Mis tehniliste vahenditega tehti uusi avastusi? · Millega on läinud ajalukku?-Kopernik, G.Galilei, Newton
kord ja kultuur, mille juhtmõtted olud isikuvabadus, eraomand, turumajanuds, demokraatia, ühte religioon(kristlus) Šovinism-suurrahvaste natsionalism, marurahvuslus, kus oma rahvast peetakse teisteks paremaks. Natsionalism-rahvuslus Rassism-teooria, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud ebavõrdseteks rassideks. Suurriik-suur ja võimas rahvusvahelist poliitikat mõjutav riik(territoorium, rahvaarv, majandus ja sõjaline potensiaal) Teadusrevolutsioon- Monopol-Ettevõte või ettevõtete ühendus, mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. kapitali eksport-viidi rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja koloniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu protektsionism-majanduspoliitika mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest.
David Lloyd George - suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - prantsusmaa riigiteadlane, peaminister, ajakirjanik Woodrow Wilson - ameerika president 1913-1921 MÕISTED: Monopol - püsiv turuseisund, kus teatud toodet või teenust pakub ainult üks müüja Imperalism - suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas Antant - Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia Kolmikliit/Keskriigid -Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Teadusrevolutsioon - etapp 16.,17 sajandil, mil arenesid teadus ja teadmised Kapitali eksport - vähem arenenud maadest viidi loodusressursse jms. arenenud tööstusriikidesse (odavam jms) Positsioonisõda - mõlemad osapooled asuvad tugevalt kindlustatud positsioonidel (kaevikusõda jne) "Kadunud sugupõlv" mõiste sõjas osalenud põlvkonna kohta. Tähistab mehi, kes ei suutnud sõjas naastes kohaneda normaalse eluga, väärtushinnangud olid purustatud,
16. Mõisted Linnastumine ehk urbaniseerumine linnade hulga ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikust Massikultuur - laiemale tarbijaskonnale kättesaadavad ja peamiselt tehniliste vahendite abil paljundatud kunstide vormid Ultimaatum ilma läbirääkimise kavatsuseta esitatud nõue või dokument Patsifism suhtumine, mis ei õigusta inimeste tapmist ega sõjapidamist Teadusrevolutsioon epohh teaduse arengu ajaloos, millal uued avastatud teadmised võtsid üle antiikaja filosoofide teesid, seadused ja reeglid Mobiliseerimine sõjaväekohustustega inimeste tegevväkke kutsumine Koloonia ehk asumaa poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille emamaa on allutanud Kaevikusõda olukord, kus mõlemad pooled on kaevunud tugevalt kindlustatud positsioonidesse, rinne püsib paigal väga kaua
tükitöö. 1913 hakati rakendama konveier. Fordi T-mudel sai ameerika unelma sümboliks. Peale selle hakkati tootma ka teisi tähtsaid tarbeesemeid nagu pesumasin, tolmuimeja, juukseföön. Varsti ka raadio hiljem ka televiisor. 1903 leitutati õhust raskem lennuaparaat ja vennad Wringet olid leiutajad. 1909 leiutas L. Backeland ühe tehismaterjali e plasmassi, mis sai nimeks bakeliit ja seda peeti uue ajastu kuulutajaks, kuna enne oli kõige tugevamaks materjaliks metall. Teadusrevolutsioon e murrand teaduses. Loodi 3 väga tähtsat teooriat: aatomi teooria, kvantteooria, relatiivsus teooria. Edasi arenes ka psüholoogia. Raudkonstruktsionid: Pikad sillad, kõrghooned, suured laevad e aurikud. Tekkisid uued kunsti voolud: ekspressionism, futurism. Rassim inimeste või inimrühmade tagakiusamine rassitunnuste alusel. See on tekkinud 19. ja 20. sajandi vaheldusel Eurooplaste ettekujutus valge rassi üleolek kõigist ülejäänudtest. Mis oli rassismi tekkimise põhjus? 1
Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele. Louis XIV majanduspoliitikat korraldas rahanduse peakontrolöri ametis Jean Baptiste Colbert, oli merkantelistlik majanduspoliitika. Maksud:maamaks, soolamaks, tollimaks. Manufaktuurid: siidi tootmine, gobeläänid, klaas, portselan, paber, maanteede ja jõekanalite ehitus. Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik Empirism looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas. Deism jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse Renessansiaja mõtteviisi jätk. Tähtsaimad teadlases olid Newton, Glilei ja Descartes. Newtoni gravitatsiooni teooria, Galilei astronoomiaalased vaatlused, Descartese analüütiline matemaatika, deduktsioonimeetod. J
tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Erandiks sai Norra 1905.a Rootsist eraldudes. Teised riigid võitlesid selle vastu kõigi võimalike vahenditega. Saksamaa ja Venemaa kasutasid selleks ümberrahvastamispoliitikat ning Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 2. Leiutised, avastused, teadusrevolutsioon Henry Ford autotehase esimesed konveierid Ferdinand Zeppelini õhulaev tsepeliin Vennad Wrightid esimene lennuk Guglielmo Marconi esimene raadiosaade Titanic 3. Rassism, antisemitism, sovinism Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust; vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimiseks. Antisemitism toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust).
kontseptsioon? 6. Milline on teadusfilosoofia ülesanne Chalmersi järgi? Seminar ,,Revolutsioonid teaduses kui muutus maailmapildis, ühismõõdutus, relativism. Mida Thomas Kuhn suutis tõestada ja mida mitte?" Vihikus olemas 1. Võrdlus poliitiliste revolutsioonidega milles on sarnasused ja milles erinevused? 2. Mis paneb teadlase loobuma vanadest arusaamadest? Kuidas toimub paradigmavahetus? 3. Mida tähendab Kuhni väide, et teadusrevolutsioon muudab teadlase maailmapilti? 4. Miks ei ole õige käsitleda Newtoni teooriat Einsteini teooria erijuhuna? 5. Mis mõttes jäävad revolutsioonid, mis ju ometi toovad kaasa avastusi, nähtamatuks? 6. Mida ütleb Kuhn relativismi kohta? Kas ja kuidas on võimalik progress? 7. Millistele argumentidele tuginedes võib väita, et Kuhn on nn ,,vana ratsionalismi" pantvang? Mida teie arvate? Küsimused Kuhni raamatu esimese osa ja Postscriptumi kohta 1
Avastasin ka, et pragmatistlikku arusaama tõest paistab jagavat näiteks apteeker filmist ,,Suvi", kes Tootsi küsimusele, kas sissevõetud rohi polnud mitte punsliõli, vastas: "Mis see teie asi on! Peaasi, kui ta aitab. Jooge, mis Teile antakse ja uskuge, lootke ja armastage, siis saate kõigest ja kõige üle võimuse!" KASUTATUD ALLIKAD 1. http://wiki.zzz.ee/index.php/Tõeteooriad 2. H.Padu, ,,Euroopa vaimsus: teadvuse kriis või uus teadusrevolutsioon?".Hiiu Leht 25.juuli 2003 3. R.Raave, ,,Pragmatism ja meie". Sirp 11.veebruar 2000 4. Tool, Andrus 2007. Konspekt: Loeng Richard Rorty pragmatismist. Arvutivõrgus. Kättesaadav:http://lambipirn.blogspot.com/2007/12/richard-rorty-uuspragmatism.html, 2012, 8. jaanuar. 5. W.James, ,,Pragmatism ja elu ideaalid". Vagabund 2005 6. www.wikipedia.ee
Raamatunimetuste hulk kasvas hüppeliselt 1950. aastate teisel poolel, tõus jätkus 70.ndate keskpaigani. Ka teistel kunstialadel toimusid muutused. Esilinastusid Arvo Kruusemendi ,,Kevade", Grigori Kromonovi ,,Viimne reliikvia", heliloojana alustas Arvo Pärt, uuenes kujutav kunst (Enn Põldroos, Olev Subbi, Ilmar Malin), pidevalt uuenes teater (Voldemar Panso, Jaan Tooming, Evald Hermaküla jt). 1960. aastad kui ,,kuldne" aastakümme oli pöördelise tähendusega kogu maailmas (teadusrevolutsioon, kosmoselennud, hipiliikumine), mis tähendas orienteeritust uuenemisele, nooruse väärtustamist, tulevikuoptimismi. Seetõttu oli eesti kultuurile ja kirjandusele eriti oluline sula/aja võimalus tõlgete ja otsekontaktide kaudu suhelda muu maailmaga. 1957. aastal hakkas ilmuma raamatusari "Loomingu Raamatukogu", mis vahendasid välismaise kirjanduse tõlkeid. Samas tekkis ka varjatud kirjandus: sise/emigrantide Uku Masingu ja Artur
samad andmed, pannakse uute süsteemi, erinevate seostega ja uude raamistikku; gestaldinihe (tervik, mis on rohkem kui osade summa); gestaldinihke metafoor on eksitav, sest nähakse asju lihtsalt. Uue paradigma-teooria ilmumine esineb mingi muu teooria praktika ebaõnnestumises – uus teaduslik traditsioon uute reeglitega. Muutus uueks paradigmaks on teaduslik revolutsioon muutus normaal uurimistööst – ekstraordinaarne uurmistöö. Ptk 9. Mis on teadusrevolutsioon, võrrelge poliitilise revolutsiooniga? Kas vana ja uus paradigma vastanduvad, st kas üks välistab teise? Kuidas tekib uus teooria? Kuidas võetakse omaks teooria? Kas Newtoni paradigmast võib rääkida kui relativistliku erijuhtumist? Newton: Thomas Kuhn on väitnud, et teadusrevolutsioonide ajal vahetub üks teooria teisega, mis ei ole eelmisega võrreldav, sest nende mõistestik on ühismõõduta. See kehtib Kuhni meelest näiteks ülemineku puhul Newtoni
levisid valgustusideed just nende kaudu . Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid, siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment. Valgustus oli 18. sajandi Euroopa tähtsaim vaimne liikumine. Valgustajad olid filosoofid ja kirjanikud, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi ja arvustades toonast ühiskonda, õpetasid nad ühtlasi, kuidas saaks seda paremini korraldada. Teadusrevolutsioon 17. sajandit, valgusajastu algust, nimetatakse tihi teadusrevolutsiooni ajastuks, mis tähistab põhjapanevaid nihkeid nii teadusalastes teadmistes kui ka nende saavutamise meetodites Teadlased nagu Descartes, Gassendi ja Boyle jõudsid mõttele, et mateeria koosneb väikestest jagamatutest osakestest aatomitest. Nende aatomite erinevused suurustes ja kujus määravadki ühe või teise aine struktuuri ja käitumise. Sellel väitel rajanebki mehhanistlik filosoofia, mille kohaselt
teatud teaduskogukonna liikmed omaks võtavad. Paradigma raames tehakse normaalteadust. Normaalteadlased artikuleerivad ja arendavad paradigmat, püüdes seletada tegeliku maailma aspekte, mis ilmnevad katsetulemustena. Vältimatult tekivad raskused ja näivad falsifikatsioonid. Kui raskused lähevad käest ära, tekib kriis. Kriis lahendatakse, kui tekib täiesti uus paradigma, mida hakkab pooldama üha rohkem teadlasi, kuni vana paradigma hüljatakse. See katkestus on teadusrevolutsioon - seisneb selles, et teooriat vahetab teadlaskogukond tervikuna, nii et jäävad üksnes vähesed teisitimõtlejad, kes uuest teadlaskogukonnast välja jäävad. Kollektiivne alateadvus ehk teadvustamatus on Carl Gustav Jungi õpetuse järgi inimese alateadvuse kõrval teine alateadvuse vorm, mis sisaldab inimsoo minevikust pärit kogemuste jälgi ja mis on kõigil inimestel enam-vähem ühesugune. Ehk mõjude kogum, mille me pärime
olid maj sõltumatud). Protestantlikud konfessioonid soodustavad: 1) rahvahariduse tõusu (rahvas omandab elementaarse lugemisoskuse), 2) varakapitalistliku maj arengut (protestantism sobib arenenud majandusega kaubalinnadele), protestantlik töömoraal ja väärtushinnangud toetavad majanduskasvu, 17. saj Euroopas domineerivad kaubanduses protestantlikud Inglismaa ja Holland, 3) teaduslikku mõtlemist, 17. saj "teadusrevolutsioon" = loodusteaduste areng toimub protestantlikul Inglismaal, 4) demokraatia arengut (Sveits, Holland, Inglismaa, Rootsi). Peale Vestfaali rahu hakkab usuline sallivus tasapisi kasvama! Türgi võõrausuliste oht ning ekspansioon Euroopasse. Suleiman Tore vallutused (1520 55), ähvardab Karl V riiki (Ungari). Türklaste uus ekspansioon 1680ndatel (mh Viini piiramine). Renessanss
toodangule. Nende mõju kestis kuni Suure Prantsuse revolutsioonini aastal 1789. Uus ajastu veini arengus järgnes Kolumbuse merereisile Ameerikasse 1492. aastal. 1521. aasta lõpuks olid Mehhikos viinamarjaistandused, aastal 1548 leidus neid Tsiilis ja 1769 Californias. Hollandlased tegid 1659. aastal vaini Hea Lootuse neemel ja sealt viisid esimesed eurooplastest asunikud viinapuu pookeoksi Austraaliasse ning Uus- Meremaale. 1.3 Teadusrevolutsioon 17. ja 18. sajandil toimus revolutsioon niihästi taduse kui ka tööstuse arengus. Sellel perioodil õpiti Champagne´is empiiriliste kogemuste põhjal valmistama maailma parimat vahuveini, mis veinikaubandust omakorda hoogustas. Tõusev keskklass hakkas endast kujutama lõputult avarduvat turgu toodetele, mida seni oli tarbitud põhiliselt nende veinide valmistamise piirkonnas. Kaasa aitasid ka raudteed. Kui Itaalia ja Lõuna-
langemise kiirendus ei sõltu keha raskusest. 1590 Zacharias Janssen leiutab mikroskoobi. 1593 Galilei leiutab algelise termomeetri, mis jääb siiski parimaks 1680. aastateni. 1596 Ludolph van Ceulan arvutab 20 pi komakohta, kasutades ringi sees olevaid ja ringi ümbritsevaid hulknurki. 1598 Hispaania kuningas Philip II lubab auhinda sellele, kes leiutab piisavalt täpse kronomeetri laevasõidu jaoks. Teadusrevolutsioon Füüsika 17. sajandil Kronoloogia 1609 Galilei avastab teleskoobi abil kuu mäed, Jupiteri kaaslased, Veenuse faasid ja palju uusi tähti. 1609 Johannes Kepler avaldab "Astronomia Nova", väidab, et planeetide orbiitideks on ellipsid (Kepleri esimene seadus) ja et planeeti ning päikest ühendav sirglõik katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (Kepleri teine seadus).
Protestantlikud konfessioonid soodustavad: 1) Rahvahariduse tõusu Rahvas omandab elementaarse lugemisoskuse. 2) Varakapitalistliku majanduse arengut (Protestantism sobib arenenud majandusega kaubalinnadele: nt Sveits, Holland, Põhja-Saksamaa) Protestantlik töömoraal ja väärtushinnangud toetavad majanduskasvu. 17saj Euroopa kaubanduses domineerivad protestantlikud riigid Inglismaa ja Holland 3) Teaduslikku mõtlemist 17saj ,,teadusrevolutsioon" = loodusteaduste areng toimub protestantlikul Inglismaal jne. 4) Demokraatia arengut Sveits, Holland, Inglismaa, Rootsi Peale Vestfaali rahu (1648) hakkab usuline sallivus tasapisi kasvama. Türgi võõrausuliste oht ekspansioon Euroopasse. Soliman II vallutused (1520-1555) ähvardavad Karl V riiki (Ungari). Uus ekspansioon 1680-el (mh Viini piiramine) II Renessansi ajastu 16saj mõjutab otseselt vaid eliidi elu Antiikaja taasavastamine, tähelepanu inimesele =
teadus: niisamuti teaduslikud tol ajal, kuna loodud sedasama sorti meetodite ja põhjenduste abil. Alus kahelda kumulatiivses protsessis! Histograafiline revolutsioon teaduse uurimisel. On hakatud esile tõstma teaduse ajaloolist usaldatavust tema enda ajastul. Anomaaliad, mis õõnesavad olemasolevat teadusliku tegevuse traditsiooni – erakorralised uurimistööd, mis viivad kogukonna lõpuks uute tõekspidamiste süsteemile = TEADUSREVOLUTSIOON NORMAALTEADUSE JUURDE Normaalteadus – uurimine, mis baseerub kindlalt ühel või enamal mineviku teadussaavutusel, vundament edasiseks tööks. Paradigma – saavutuste puhul, millel on olnud kaks iseloomulikku tunnust (võistlevate koolkondade juurest püsiva pooldajate rühma ära meelitamine ja samal ajal lahtiste otsada piisav jätmine) – seotud tihedalt „normaalteadusega“. Ühine paradigma – järgitakse teaduspraktikas ühesuguseid reegleid ja standardeid
19 sajandi saavutused ja avastused: elekter, embrüoloogia, elektrigeneraator, telefon, kino. Keemisas tegi ilma evolutsiooniteooria. Seletati lahti liikide tekkimine, märksõnadeks said desinfitseerimine, steriliseerimine, pastöriseerimine, rong, tramm, metroo, elektrivalgus, kraanivesi jms. Oluline osa tööstusel oli Henry Ford´i poolt rakendatud konveiermeetod. 1903 leiutati vendade Wright´ide poolt lennumasin ja algas ka plastikuajastu. Sajandivahetusel leidis aset teadusrevolutsioon, mille osadeks said ka aatomi-, kvant- ja relatiivsusteooria, samuti analüüsiti inimese alateadvust, hakati ehitama suuri ja kõrgemaid aurikuid ja pikki sildu (teraskonstruktsioonid). · rassism ja antisemitism 1/3 maailma elanikest elas kolooniates ja 1/3 poolkolooniates. need olid sõltuvad Euroopa suurriikidest. Koos sellega levis müüt eurooplaste ja kogu valge rassi üleolekust teiste suhtes. Algas vähemusrahvuste tagakiusamine. Naisõigusluse teke.
ehk modern age (moodne/uus aeg). *) Maailmakeeleks saab inglis keel. Briti koloniaal impeerium muutus maailma suurimaks Inglismaa haaras kõige rohkem asumaid kõikidel kontinentidel (seetõttu inglise keel levis üle maailma). Inglismaa haaras maailmas liidripositsiooni tööstusriigina, seal toimus kõige esimesena tööstusrevolutsioon (käsitisi töölt masina tööle aurumasina avastamine jne). 20 sajandi algul võttis liidrirolli üle ameerika (inglis keel siiski). *) Leidis aset teadusrevolutsioon. Nikolai Kopernik (Poola astronoom), raamat ,,Taeva kehade pöörlemine", võttis esimest korda kasutusele mõiste ,,revolutsioon" mõistis selle all taevakehade pöörlemist. Hiljem mõiste laienes põhjalik/järsk pööre ühiskonnas. Heliotsentriline süsteem päikesesüsteem asendas geotsentrilist (maa keskset) süsteemi. I. Newtoni mehhaanika seadused. Põhiliseks meetodiks kujunes eksperiment katsed. F
maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende omavaheliste seostega ja nende objektide omaduste/atribuutide vaheliste seostega (Hall ja Fagan). Bertalanffi – süsteem on vastastikku seotud elementide tervik. Süsteemiteooria on tänu võimalikele allsüsteemidele võrdlemisi paindlik- süsteeme saab moodustada erinevate omaduste alusel, vaadelda neid vastanditena.
tööstuslikku Inglismaad ja valgustuslikku Prantsusmaad. Uuteks teaduse valdkondadeks kujunesid välja kõik elektriga seonduvat. Teadus on just sellest ajast peale kaasa aidanud tööstusliku tootmise ja transpordi arendamisele ja seda siis oma energiaga, masinatega ja kemikaalidega. Sellisel perioodil ilmnes tööstuslik revolutsioon ja üksikute teadusharude evolutsioon. Teaduse ajaloos on neljas ja ka viimane periood 20. sajand. Sellel sajandil oli teadusrevolutsioon kõige suurema ulatusega ja suurimate tagajärgedega inimajaloos. Seega etendab see periood teaduse ajaloos ühte tähtsaimat ajajärku. Tekib kõikidele elualadele tungiv ülemaailmne teadus. Toimub väga suur teaduse võidukäik. Näiteks veel 19. sajandi kultuuri oli ,,valitsenud" kunst. Nimetatud teadust on nimetatud postklassikaliseks. Revolutsioonilised avastused toimusid väga paljudes 51 teadustes
tööstuslikku Inglismaad ja valgustuslikku Prantsusmaad. Uuteks teaduse valdkondadeks kujunesid välja kõik elektriga seonduvat. Teadus on just sellest ajast peale kaasa aidanud tööstusliku tootmise ja transpordi arendamisele ja seda siis oma energiaga, masinatega ja kemikaalidega. Sellisel perioodil ilmnes tööstuslik revolutsioon ja üksikute teadusharude evolutsioon. Teaduse ajaloos on neljas ja ka viimane periood 20. sajand. Sellel sajandil oli teadusrevolutsioon kõige suurema ulatusega ja suurimate tagajärgedega inimajaloos. Seega etendab see periood teaduse ajaloos ühte tähtsaimat ajajärku. Tekib kõikidele elualadele tungiv ülemaailmne teadus. Toimub väga suur teaduse võidukäik. Näiteks veel 19. sajandi kultuuri oli ,,valitsenud" kunst. Nimetatud teadust on nimetatud postklassikaliseks. Revolutsioonilised avastused toimusid väga paljudes 48 teadustes
tööstuslikku Inglismaad ja valgustuslikku Prantsusmaad. Uuteks teaduse valdkondadeks kujunesid välja kõik elektriga seonduvat. Teadus on just sellest ajast peale kaasa aidanud tööstusliku tootmise ja transpordi arendamisele ja seda siis oma energiaga, masinatega ja kemikaalidega. Sellisel perioodil ilmnes tööstuslik revolutsioon ja üksikute teadusharude evolutsioon. Teaduse ajaloos on neljas ja ka viimane periood 20. sajand. Sellel sajandil oli teadusrevolutsioon kõige suurema ulatusega ja suurimate tagajärgedega inimajaloos. Seega etendab see periood teaduse ajaloos ühte tähtsaimat ajajärku. Tekib kõikidele elualadele tungiv ülemaailmne teadus. Toimub väga suur teaduse võidukäik. Näiteks veel 19. sajandi kultuuri oli „valitsenud“ kunst. Nimetatud teadust on nimetatud postklassikaliseks. Revolutsioonilised avastused toimusid väga paljudes teadustes. Näiteks matemaatikas allutati kriitilisele analüüsile hulgateooria ja matemaatilise
annaabi.ee 
