4) Nikaia kirikukogu: Aastal 325 kutsus Rooma keiser Constantinus Suur kokku kirikukogu, et luua selgust kristlikus õpetuses. Kõigi kristlike kirikute pead (piiskopid) kutsuti kokku Nikaia linna (Türgis), et leppida kokku kristliku õpetuse põhiseisukohtades. Teised kristlikud voolud mõisteti hukka ja kuulutati ketserlikeks. Nikaia usutunnistus on kehtiv kõigile kristlikele kirikutele tänase päevani. Selles on kokku võetud kogu kristlik usk. Kristlikud konfessioonid 1) õigeusk katoliiklus: Kolm suurimat kristlikku konfessiooni õigeusk, katoliiklus, protestantism. Protestantism on omakorda jagunenud paljudeks erinevateks konfessioonideks. 2) protestantlikud kirikud: 1517, 31. oktoobril algatas Martin Luther reformatsiooni, millest said alguse protestantlikud kirikud. Protesteeriti katoliku kiriku vastu, mis oli keskaja jooksul paljude arust Jeesuse õpetusest ja Piiblist kaugenenud
Katolikust kirkust veel välja Protestantlikud kirikud nagu Luteri kirik, Reformeeritud kirik (Kalvinism radikaalne kirik). Kui Rooma-Katoliklikes kirikutes on kõige tähtsam osa armulaud (kuhu kuulub vein ja leib), siis protestantlikus on selleks jutlus. On veel Vabakirikud, kus puudub kindel preester, kindel liturgia (jumalateenistuse kord on vaba). Üks varasemaid vabakirkikuid on Baptistid. -) Peasuunad/denominatsioonid/konfessioonid/kirikud: 1) Protestantlik (nt. Luterlik); 2) Rooma-Katolik; 3) Kreeka-Katoliklikust arenenud Õigeusk (nt. Vene Õigeusk); 4) Vabakirikud (nt. Nelipühad); 5) Satanistid; 6) Atheistid * Kultus Jumalateenistused toimuvad kas kirkutes või palvemajades. Traditsionaalselt on kirikud ehitatud risti põhiplaaniga, idast on sissepäes ja läänest väljapäes. * Jumalateenistuse komponendid: palvetamine (Meie isa palve); pühakirja jutlus; laul; sakramendid.
Kohalik valitseja määrab alamate konfessiooni. Riigipoolne vähemuste tõrjumine/tagakiusamine (kuni valgustusajastuni). Religioon ei ole eraasi, vaid seostub pol lojaalsusega. Uusaja alguses "rahvusriigi" alamaid ühendab riigireligioon ja ühine rahvusmonarh, mitte ühine emakeel. Teatud usuvabadus kehtis vaid Saksamaa, Sveitsi ja Hollandi "linnriikides" (mis olid maj sõltumatud). Protestantlikud konfessioonid soodustavad: 1) rahvahariduse tõusu (rahvas omandab elementaarse lugemisoskuse), 2) varakapitalistliku maj arengut (protestantism sobib arenenud majandusega kaubalinnadele), protestantlik töömoraal ja väärtushinnangud toetavad majanduskasvu, 17. saj Euroopas domineerivad kaubanduses protestantlikud Inglismaa ja Holland, 3) teaduslikku mõtlemist, 17. saj "teadusrevolutsioon" = loodusteaduste areng toimub
Vana Testamendi mahukus erineb paikkonniti (protestantide VT on lühem), kuid Uus Testament on igal pool samasugune. Muudeti hingamispäeva pidamise nädalapäeva (laupäevalt pühapäevale). Verbaalinspiratsioon ka sõnad on jumala poolt Fundamentalism pole nõus teksti nägema ajaloolises kontekstis. Praegu saab sellest rääkida isegi kasvutendensis. Tegemist on puhtalt 20.sajandi nähtusega. Rooma-katoliku ja õigeusu kirik. 1517 M.Luther lõi oma teesid uskele. Konfessioonid: 1)õigeusu ja ida kirikud 2) 3)protestantlikud kirikud Ristiusk esineb konfessioonideks jaotatuna. Konfessioonidevahelised piirid muutuvad järjest väiksemaks. Toimub kristluse globaliseerumine ehk erinevate kirikute vaimulikud suhtlevad omavahel. See on seotud oikumeenilise liikumisega. Individuaalne religioossus esiplaanil on üksiku inimese kogemus, tema enda mõtted usuasjadest ja selle kõrval tema kuulumine mingisugusesse organisatsiooni on teisejärguline,
Uusaja alguses ,,rahvusriigi" alamaid ühendab riigireligioon ja ühine rahvusmonarh, mitte ühine emakeel. 5) Teatud usuvabadus kehtis vaid Saksamaa, sveitsi ja Hollandi ,,linnriikides", mis olid majanduslikult sõltumatud. 18 Protestantlikud konfessioonid soodustavad: 1) Rahvahariduse tõusu Rahvas omandab elementaarse lugemisoskuse. 2) Varakapitalistliku majanduse arengut (Protestantism sobib arenenud majandusega kaubalinnadele: nt Sveits, Holland, Põhja-Saksamaa) Protestantlik töömoraal ja väärtushinnangud toetavad majanduskasvu. 17saj Euroopa kaubanduses domineerivad protestantlikud riigid Inglismaa ja Holland 3) Teaduslikku mõtlemist 17saj ,,teadusrevolutsioon" = loodusteaduste areng toimub
Jogaila asub ka Poola troonile. Poola-Leedu personaalunioon, ajutine. Astub välja Vytautas, lõpus sõlmitakse kokkulepe kus Jogaila ja Vytautase eluajal riik jagatud. Vytautas Suur, teatakse siiani. Leedu ristiti Poolas. Läbi 15.saj toimub Leedu aadli ematsipatsioon. Omandavad samad kaasarääkimise omadused. Terve rida konflikte. Slaavi-Leedu päritolu küssast pole keskaja ja varauusajal saanud probleeme. Leedu oli 16.-17.saj kõige usutolerantsem maa, kus kõrvuti eksisteerisid eri konfessioonid ja suunad, polnud 17.sajandini ainsat domineerivat religiooni. Poola-Leedu kirik ei aksepteerinud õigeusu ristimist, kuid argielus oluline. Juudi-, armeeniakogukonnad. 39 Firenze unioon- õigeusu ja kat kiriku vahel. Hiljem Leedu-Poola õigeusust kat usku ümber astumine on/pole (??) vajalik ümberristimine. Võimupositsiooni küsimus
annaabi.ee 
