Mosaiigikunst Mosaiigikunst on ornamentaalne pinnakaunistus. Seda kasutatakse põrandate, lagede ja võlvide kaunistamiseks. Väikesed ebakorrapärased kuubikesed mitmesugustest materjalidest, nt klaas, marmor, kivi ja keraamika, seatakse kokku ornamentideks ja piltideks. Kivid vajutatakse niiskesse mördikihti ja hiljem enamasti lihvitakse. 5. saj. e.Kr loodi Kreekas must- valgeid mosaiike, hiljem esines see tehnika ka Rooma kunstis. Varaseimad säilinud värvilised mosaiigid pärinevad Babülooniast IV aastatuhandel e.Kr. Olulisel kohal oli see pinnakujundusvorm varakristlikus ja bütsantsi kunstis, kus kuldplaatidest tausta kasutamisega anti mosaiikteostele iidne ilme. Vanimad näited pärinevad u 3000 e.Kr. (Kunstileksikon: 357) Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. (Kangilaski 2001: 79) Keisririigi ajastul mosaiigi tähts...
Vana-Rooma maalikunst Erinevalt Vana-Kreeka suures osas hävinud maalikunstist, tuntakse märksa rohkem vanade roomlaste oma. Seda tänu aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud suvituslinnale Pompeij, kust on väljakaevamiste käigus leitud rohkearvuliselt seinamaale. Pompeijs säilinud seinamaalingutele on iseloomulik looduse jäljendamise meisterlikkus. Suurepäraselt anti edasi inimkeha proportsioone ning liigutusi. Erinevalt vanadest kreeklastest kasutati edukalt ruumi perspektiivis, suur tähelepanu oli ruumilisel illusioonil. Edukalt kasutati ka valguse ja varju mängu. Maalide teemad olid võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid,
maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. • Pompeij - Erinevalt Vana - Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. • Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. • Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud.
Sai luua mitmekesise plaaniga siseruume ja väga suuri siseruume. Näiteks kõikide jumalate tempel Panteon. Võeti üle kreeka sambad- eelistati toretsevat kornitose stiili. Kui Kreekas olid sambad tugisüsteem, siis Roomas dekoratiivne element. Kõige uhkem arhitektuurimälestis Panteon pärineb umbes 118-128 pKr. 11. Kirjelda rooma elamuehitust. Kus elasid valitsejad, kus jõukad inimesed ja kus vaesed? Milline oli eramaja Roomas? Pompeij olulisus ajaloolastele. Valitsejad elasid paleedes. Vaesemad mitmekorruselistes üürikorteritega majades. Tavaline linlane elas majas, kus ruumid paiknesid ümber katuseta aatriumi, vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein, maja taga asus sammasõu taimede ja purskkaevuga. Seinad olid kaetud seinamaalidega, sest valgus tuli tavaliselt vaid aatriumipoolsest seinast. Pompeij on olulien ajaloolastele, sest nende abil on hea linnaehitust tundma õppida(mattus 79
Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtub esivanemate austamisest. Esivanemaid kujutati realistlikult. Tehti ka keisrite portreesid. Oluline oli Kreeka hellenistliku kunsti mõju. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuure.maalide temaatika on mitmekesine. Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid ka maalitud portreed. Julius Caesar Keiser Trajanus Kiriku ehituse algus Aastal 380 kuulutati ristiusk ametlikuks usuks. Aluse sai basiilika ehitusvorm. Kirikuid võib olla alates kolmelöövilisest kuni seitsmelööviliseni. mosaiigid olid kaunistatud kulla, lilla ja rohelise tooniga.
Ei varjatud ebatäiuslikkust. Idealiseerivamat laadi eelistas esimene keiser Augustus . see sobis rõhutama tema jumalikku olemust. 2) Koopiad ja Kreeka mõju- rikaste jaoks hakati valmistama Kreeka kunsti koopiaid. Kreeka mõjul levis idealiseeriv skulptuuri stiil. Koopiad võisid olla teistest materjalidest ja erineva kvaliteediga.. need on ka peamised allikad, mille kaudu me tunneme kreeka skulptuuri. Rooma maal Pompeij seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism. Jäljendatud on erinevaid materjale nt marmor. Armastati ruumilisi silmapetteid. Müsteeriumide villa- söögitoa seinal kujutatud Dionysosega seotud rituaale. Suurim kunstivaramu on Faunimajas, nime saanud leitud tantsiva fauni kuju järgi. Hassose lahingu mosaiik. Vettiuste maja tuntud omanike nime järgi. Maja friisina kujutatud spordisündmusi(kaarikute võidusõit) ja igapäeva elu. Elutoas mütoloogilised stseenid
dekoratsioonidest ja illusioonidest, sein on jälle sein; seinapind liigendub sammastega, mille vahel tahvelmaalid; ornamendid rikkalikud, pinnalised; üldmulje suursugune, kuid külm; · neljas stiil - alates 1. saj. pKr.; hele, rikkalik, kirju värvipalett; ruumi avardumine; vaated teistesse ruumidesse; ülevoolav ja loominguline arhitektuurivormide mäng; Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama. Maalikunst oli igatahes populaarne, väga paljudes majades kaunistati põrandaid(hiljem ka seinu ja sambaid) mosaiikidega ja seinu maalingutega. Roomaaegne on mosaiik Aleksandrist Issose lahingus, mis on koopia kreeka maalist. Pompeij linna seinamaalingud on väga natuurilähedased, looduse ja erinevate materjalide jäljendamises on roomlased meistrid, näiteks marmori imetabane kujutamine. Tubadesse
· Klassitsismi ilmekaimaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine · Klassitsism hakkas levima 18. Saj II poolel · Stiilinimetus klassitsism on levinud ainult Kesk ja Ida Euroopas , Inglise ja prantsuse keeles on sama stiili nimetuseks neoklassitsism (sest prantsuse ja inglise kunstis oli antiiki jäljendav suund tugev ka 17. Saj) · 18. Saj = valgustsuaeg (Voltaire, Montesquieu, Diderot) mõistuspärane elulaad ja mõtteviis · Pompeij ja Herculaneumi väljakaevamised avasid antiikkultuuri Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud: · Antiikehitised · Paljude arhitektide eesmärgiks ühiskonnaelu reeglipärasemaks, mõistlikumaks muutmine · Renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju , sest ka tema järgis antiikarhitektuuri reegleid · Kolossaalorder (üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikus(antiiktempli otsafassaadi meenutav väljaehitis) - antiigi ja Palladio mõjul
elu, sõjalised võidud; Trajanuse sammas, sisaldab ka urni; Rahu altar, Rooma asutamine) ning monumentaalplastika (jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar). Maalikunst. Valdavalt oli seinamaale (suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikus) ning põrandamosaiike. Kogu info selle kohta saadakse Pompeij ja teiste vulkaanituha alla mattunud linnade väljakaevamistel. Ainest saadi mütoloogiast, kirjandusest, olustikust, loodusest. Maalikunsti stiilid on inkrustatsioon (imiteeritakse värvilist marmorit, mosaiikpõrand), arhitektuuristiil (püütakse kujutada arhitektuurilisi kujundeid ning luua pettekujutlusi; sambad, valeuksed ning aknad, kasutatakse varjude abi ja perspektiivi), mosaiik
poolest.Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude kopeerimisega. Millest lähtus portreeskulptuuri õitseng? Portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme. Nimelt austasid roomlased oma esivanemaid ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises. Kust pärinevad andmed V-R maalikunsti kohta? Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama . Mis oli omane V-R maalikunstile? Milliseid tehnikaid kasutati? Eristatekse nelja stiili, mis ei ole ranges ajalises järjekorras, vaid osaliselt kattuvad. .inkrustatsioonistiil imiteeritakse kivimustreid, näit. marmorit, figuraalseid kujutusi ei esine, põrandatel mosaiik; . arhitektuurstiil u.70. a. eKr. kuni Aunustuse ajani; seina osad maalitakse nii, et tekib
Roomlaste omapära oli selles, et nad kujutasid esivanemaid realistlikult. Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema kohaloleku. Tõenäoliselt kasutati sarnasuse saamiseks vahast surimaske. Kui esivanemate austamine oli tagaplaanile jäänud, hakati kujutama riigle teeneid osutanud inimesi. Rooma maalikunst Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega väikestest varvilistest kivi või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid.
Reljeedidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille ostas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaarti. Kameed – reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid Maalikunst Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18.sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi. Elumajade kõige esinduslikumad ruumid kaunistati maalingutega. Väljakaevatud majades Rooma seinamaalid Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid Mosaiik – väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud pilt. Miski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks. Suur rahvasterändamine 3.-5.sajandini pKr tegi lõpu
pKr. Ees on sambad, kaunistatud marmoriga, laes kassetid. Colosseum Rooma südalinnas, peeti võitlusi, koosolekuid, tehti teatrit. Kaarteridu nim. arkaadideks. Termid e. saunad . kuulsaimad Caracalla termid. Saunad olid kultuurikeskused olemas pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku ja vestlusruumid ning kanalisatsioon. Ansamblid kuulsaim Foorum. Triumfikaared monumendid mingi sündmuse auks. Toimusid väljakaevamised vesuuvi jalamil, kus asusid kaks linna: Pompeij (peale vulkaanipurset tuhasadu looduslik betoneerimine inimkujujäljendid) ja Herculaneum. Skulptuur. Domineerisid Kreeka meistrid, jäljendati Kreeka skulptuure. Oluline portreeskulptuur, inimesi ei idealiseeritud, pööraati tähelepanu sarnasusele ja iseloomule. Mündid kellegi, millegi auks. Tehti ka täisfiguure, kujutati inimese ebatäiuslikkust, asetati ka pjedesaadile. Valmistati reljeefe, millel kajastati sündmusi. Hakati püstitama monumente.
Seda eelistasid I keiser Augustus ja tema õukond. 1. Rooma skulptuur Augustus 1. saj. algul pKr. Idealiseeriv laad sobis rõhutama Augustuse peaaegu jumalikku rolli. 2. Caesar 3. Traianus 4. Patriits. Surnult võeti kipsist või vahast mask. 5. Roomlane esivanematega. See marmorist kuju on elusuurune. 6. Roomlanna u. 90. pKr. Soengud käisid ära. 7. Acilia sarkofaagi figuurid 250. a. pKr. Maalikunst Peamiseks maalikunsti varanduseks oli Pompeij. Aatrium on Rooma elamu keskel asuv pearuum. Valguse sisse- ja suitsu väljapääsuks oli laes suur 4-nurkne ava. Roomlastel oli omane silmapette loomine. Näiteks võis söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati toidujäänuseid, mis oleksid justkui söödes purunenud maha. Osa ruume võis olla pööratud ka maja taga asuva suletud sammasõu nn peristüüli poole. Seal oli mugavaid puhkeruume, skulptuure, ilutaimi ja purskkaevi. Majades oli olemas ka lihtne kanalisatsioon
teatris ainult naerutati ja lõbustati inimesi. c) Kirja hakati panema III sajandil eKr, ajalugu kirjutas ka Caesar, tuntuim Rooma ajaloolane on Titus Livius, kes Augustuse innustusel kirjutas raamatu `'Raamatud linna rajamisest alates'', milles jutustab üksikasjalikult riigi ajaloost. 11) Mõisted: Foorum- turu-ja koosolekuplats Term- avalik saun kõikide võimalike luksustega, inimesed käisid seal tasuta Akvedukt- veejuhe Pompeij- tähtis linn, kus on säilinud kritseldused ja arhitektuuriline üldilme
kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Erinevalt Vana - Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Kasutatud kirjandus: · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/index.htm
Musta figuurilisel vaasimaalil kasutati kohati kaelaosas erinevaid meandreid, nagu vaas teemaga Ajax ja Achilleus malet mängimas. Ka roomlased tegid vaasimaale, aga materialidest lisandus savile läbipaistev ja lihvitud klaas, ilus näide nn Portlandi vaas. Rooma maalikunstis tehti palju portreid, teemad olid samad - igapäeva ja pere-elu. Maal oli nagu skulptuurgi naturalistlik ja dokumenteeriv. Hästi on säilinud vulkaani tuha all peidus olnud Pompeij linna seinamaalid, kus on tähtis osa perspektiivil. Lääne-Rooma lõpuga 476. a. lõppes antiikaeg ning algas renessanss ja uus etapp kunstiajaloos. Kasutatud allikmaterial 1. Sultson S., Mainori Kõrgkooli veebikeskkond moodle Üldkunstiajalugu [Online]https://moodle.mk.ee/course/view.php?id=232 [11.11.2009] 2. Vaga V., 2007. Üldine kunstiajalugu Tallinn: Koolibri
keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Reljeefid Trajanuse sambal Erinevalt Vana Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega väikestest varvilistest kivi või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati
12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument oli Marcus Aureliuse ratsamonument. 13. Fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid, soodustas portreeskulptuuri arengut. 14. Rooma kunstnikud jäljendasid Kreeka skulptuuri. 15. Rooma originaalskulptuurid olid keisririigi perioodist keisrite kujud (ideliseeritud, uhkes poosis). 16. Rooma maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Roomlaste maalikunstist teame tänu Pompeij ja Herculaneumi linnadest leitule. 17. Ristiusk oli roomlaste senise usuga võrreldes radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käks armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. 18. 19
· Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. · Seinamaalidele iseloomulik: Illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalilisega on jäljendatud erinevaid materjale. Armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalitud aknaid, uksi. · Maalid temaatika on mitmekesine. mütoloogia, kirjandus, olustik, maastiku või eseme kujutlus. · Suurim kunstivaramu on Fauni majas. · Pompeij majad. · Levis ka tahvelmaalikunst. Selle puhul segatakse värvimuld kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära. Termid sainad, kus olid erineva tem.-ga higistamisruumid ja basseinid. Triumfikaar ühe või kolme õrge kaarvaga massiivne kivisein, mida püstitati suurte sõjaliste võitude puhul. Atika poolkorrus Foorum- teede ristumiskohas kujunenud väljakud, mida ümbritsesid esinduslikud hooned.
Trajanuse sammas. 113 Reljeefid Trajanuse ratsamonument. 161- m.a.j. sambal. 180 m.a.j. Maalikunst Erinevalt Vana - Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Maalingutega Kolm graatsiat Aleksander Suur kaunistatud aatrium. lahingus. Mosaiik. Rekonstruktsioon. Elamud, villad, lossid Maalikunst
Keiser ei jõudnud igale poole ja ss provintsides olid keisri portreed, mida kummardati. Keisri ajal pigem idealiseeritud portreed Skulptuurid olid värvitud väga erksalt Loodi arvukalt mälestusmärke ja monumente. Ajalooline reljeef oli väga oluline, kõige paremini on seda näha Trajanuse sambal Reljeefid olid sammasstel, triumfikaartel Kamee- elevandiluust tehtud reljeef, mida kanti kaelas. MAALIKUNST Pompeij-suvituslinn, mattus 79 aastal mattus tuha alla o Alates 18.saj on sela korraldatud väljakaevamisi. Elumajade kõige esinduslikumad ruumid kaunistati maalingutega Mosaiikidega armastati kauninstada ka ruumide põrandaid o Mosaiik-väikestest kividest kokku laotud pilt Palju kasutati silmapetteid, seintele maaliti aknaid ja sealt väljavaateid. Kolm graatsiat TAHVELMAAL Levis Rooma provintsides Väga levinud oli portreemaal
Peristüül (kr. k. Peristylon - ümberringi sammastega piiratud) 1) antiikelamu keskel asuv nelinurkne sammastega ümbritsetud õu, kust pääses eluruumidesse. Peristüüliga maja oli hellenismiaegne nähtus. Roomlased hakkasid neid tegema kreeklaste eeskujul ning kombineerisid neid aatriummajadega. 2) sammastega ümbritsetud sisehoov templis. 3) eesõu varakristlikes kirikutes ja islami moseedes. Pildil ühe Pompeij maja peristüül. 13 Klismos Antiik-Kreekas 5. saj e. Kr välja kujunenud, peamiselt koduseks otstarbeks mõeldud tooli tüüp. Klismos on tugevalt väljapoole kaarduvate jalgadega, tagajalad moodustavad sel moel seljatoega ühtse kurvi. Oli eriti populaarne 4. saj e. Kr. Klismosel istuvaid inimesi on sageli kujutatud Antiik-Kreeka amforatel ja bareljeefidel. Alabaster (lad. k
k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. · Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). · Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d. Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: · Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. · Hoone keskmeks oli aatrium avatud katusega siseõu. · Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. · Hoone taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. e. Pompej (Pompeij/Pompei) · Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. · Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. · Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. · Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2. Ehituskunst a. Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: · Uudseks oli nn Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks. · Võlvid, kaared ja kuplid.
põletatud keraamika jms.Klaasi võib vaadelda kui allajahutatud vedelikku. Klaasi tuntakse vähemalt 7000 aastat: Egiptuse, Assüüria aladelt on leitud klaasamulette, mida dateeritakse aastatesse 2000 a eK. Aastatel 1500-1000 eK valmistati klaasist helmeid, kujusid, aga ka mööblit. Foiniiklased leiutasid klaasipuhumise arvatavasti 100 a eK, sealt levis see Kreeka ja Rooma aladele. Roomlased valmistasid juba aknaklaasi. Pompeij varemetest, mis hävis 79. aastal, leiti värvilisi aknaklaase. Värvitut klaasi õpiti valmistama hiljem, aastatel 200-300. Kuuendal sajandil hakati valmistama metall- ja tinaraamides aknaid kirikutele. Keskajal saavutas kunstilise klaasi alal meisterlikkuse Veneetsia. Aastal 1699 leiutati uus lameklaasi valmistamise meetod: õpiti klaasi vertikaalselt sulast klaasimassist välja tõmbama. Üks viimaseid leiutusi klaasitehnoloogia alal on nn float klaasi valmistamine, kus klaasipinna
Esteetika ülimus. Saeculum Historicum. Autentsuse, korrektsuse püüe. Arenes antropoloogia, lingvistika, religioonilugu, võrdlevad suunad ajaloos, periodiseeringud, tekstikriitika Teatmeteosed RE: Real-Enzyclopädie der classischen Altertumswissenschaft (Pauly-Wissowa), raidkirjad, epigraafika: Corpus Inscriptionum Graecarum, Latinarum (CIG, CIL). Liddell-Scott, Thesaurus. Ajaloolised romaanid: E.G.E.L. Bulwer-Lytton (1803-73) Pompeij viimased päevad; Lewis Wallace Ben Hur; Henrik Sienkiewicz (1846-1916) Quo vadis? Antiikaja kunstiteos ärkab ellu ja osaleb uue teadussuuna tekkes. Gradiva Wilhelm Jensen (1837-1911) Gradiva: fantaasialugu Pompeist. Sigmund Freud (1856-1939). "Pettekujutlus ja unenäod W. Jenseni Gradivas" (Der Wahn und die Träume in W. Jensens Gradiva). 29. Võrrelda Roomast lähtunud ladinakeelse kultuuri ja kreeka kultuuri osa Euroopas. Kreeka: klassikaline aeg (5. saj
saj algul e.Kr hakkasid seina-ja tahvelmaalijad oluliselt paremini looma 3D illusiooni. Lisati valge värviga maalimine. Kujutati olustikku ja võitlusi, mütoloogia. Palmett ja meander olid ornamentikas populaarsed. Maalikunst muutus looduslähedasemaks ja see meeldis kreeklastele. 4.saj alguses e.Kr korraldati kahe maalikunstniku vahel võistlus, kes suudab realistlikumalt maailda, viinamarjad ja eesriie. 4.saj kuulsaim kunstniks oli APELLES ja tema Aphrodite kujutis.PHILOXENOS't tunneme Pompeij mosaiikkoopia järgi, see kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus võitmas. See polnud mütoloogia, vaid reaalne ajaloosündmus. 9. 7 maailmaime. o Halikarnassose mauseleum. Kõrgel seisev joonia stiilis templitaoline ja seda kattis püramiiditaoline katus. Selle järgi nimetati hiiglaslikke haudehitisi nimetama mauseleumideks. o Artemise tempel Hiiglaslik taastatud tempel o Aleksandrias asuv Pharose tuletorn Üle 100 m kõrgune tuletorn.
Ülekohtune maksukoormus (kuni 70%) talupoegade õlgadel, kes seetõttu vaesusid. Riigikassa oli tühi, aga maksureformid luhtusid aadli vastuseisu tõttu 2) (Neo)Klassitsism (u 1755-1850) kunstis ja kirjanduses. Taust: Valgustusfilosoofid uskusid, et mõistuspärase eluviisi eeskujud leiduvad antiikajast. Rousseau'lik demokraatia hindas Antiik-Kreeka poliitilist eeskuju (vahetu demokraatia). Algasid mitmed arheoloogilised väljakaevamised (mh Pompeij). Vana-Kreeka kunsti avastamine (renessanssi eeskuju oli Vana-Rooma). Esteetiline ja poliitiline vaimustus: ,,Õilis lihtsus ja vaikne suurus". a. Oluline oli arhitektuur: Napoleoni ajal ampiir Rooma Keisririik b. Kirjanduses: Uushumanism (1770-...) oluline Saksa aladel: nt Goethe Uus ülikooliideoloogia akadeemiline vabadus 18sajandi majandus Paljudes riikides jätkus veel merkantilism, aga 18saj hakatakse vastukaaluks
Roomlaste suurimatest teedest on teateid juba 4. saj. eKr., neist kuulsaim on 312. a. eKr. alustatud Via Appia, Roomast lõunasse Capuasse viiv 195. km. pikkune tee, mis sai eeskujuks hilisematele teedele. 3. ja 2. saj. eKr. laienes teedeehitus veelgi, alates 2. saj. eKr. tehti teed juba betoonkattega. Nagu öeldud, on vabariigi - aegseid ehitisi Roomas suhteliselt vähe säilinud. Nende kujunemist võib aga jälgida 79. a.. pKr. Vesuuvi purske tagajärjel laava alla mattunud linnade Pompeij, Herculaneumi ja Stabiae arhitektuuris, kuigi ka neis linnades püstitati enamik säilinud ehitisi juba keisririigi ajal. Pompeijs on üks huvipakkuvamaid vabariigiaegseid rajatisi 1. saj. eKr. ehitatud amfiteater, mille ülemine galerii on küll purunenud, allesjäänud istmeread ja keskne ellipsikujuline areen annavad aga tunnistust ehitise arhitektuursete vormide lakoonilisusest ning selle üksikosade otstarbekusest. Pompeijs on säilinud ka
kuuluvaks. Silmapaistvad kunstiteosed on Caracalla portree. Altkulmu vaatav Caracalla on tark, kuid valvel, kättemaksuhimuline ja ohtlik 4. sajandil käis Rooma kunst alla. See on näha keiser Constaninuse portreest - puudub elav inimene, on skemaatilised jooned, ebaloomulikud ja stiliseeritud näojooned nagu tulevases Bütsantsi kunstis. Maalikunst. Maalikunsti vallas olid roomlased tunduvalt originaalsemad. Tänu Pompeij katastroofile tunneme hästi nende seinamaale (aastal 79 mattus Pompeji Vesuuvi tuha alla. Alates 18. saj keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi. Majadest on leitud hulgaliselt mosaiike ja maale, mis üldjoontes sarnanevad kreeka klassikalise perioodi vaasimaaliga). Maalikunsti taotluseks oli ruumide avardamine ja looduslike elementide abil sisekujunduse elavdamine. 17
Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. Hoone keskmeks oli aatrium avatud katusega siseõu. Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Hoone taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. Ehituskunst Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: Uudseks oli nn Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks. Võlvid, kaared ja kuplid. Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor.
Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d)Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. Hoone keskmeks oli aatrium avatud katusega siseõu. Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Maja taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. C)Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2.Ehituskunst a)Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: Uudseks oli nn Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks. Võlvid, kaared ja kuplid. Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor.
Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid – avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d)Aatriumelamu – jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. Hoone keskmeks oli aatrium – avatud katusega siseõu. Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Maja taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. C)Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2.Ehituskunst a)Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: Uudseks oli nn Rooma betoon – lubjamört kivide sidumiseks. Võlvid, kaared ja kuplid. Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor.
annaabi.ee 
