Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tarbimise mõjutajana 2006 Milleks ÖMR? Eestis ei kasutata loodusvarasid ei jätkusuutlikult ega säästlikult. ÖMR näeb ette maksude osalise ümberorienteerimise tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Eesti arengu jätkusuutlikkus on langustrendis vastavalt Maailmapanga hinnangule. EL Loodusvarade Jätkusuutliku Majandamise Strateegia raames koostatud uuringu kohaselt on Eesti majanduse tõhusus madalaim EL liikmesriikide hulgas arvestades materjalimahukust (Direct Material Input) ühe ühiku SKP tootmisel ühe elaniku kohta. Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline? Materials Productivity, GDP/DMI in 1999 EUR/t 1400 1152 1200 1000 868 896 957 800 Materials Productivity, 586 600 ...
1696ndal aastal. Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised. 1700. aastal algas Peeter I’se eestvedamisel Põhjasõda Rootsiga, et tagada Venemaale pääs Läänemerele. 1700. aastal kaotas Peeter I Narva lahingu ning peale seda alustas ta tõsiseid reforme: sõjaväereform, millega uuendati sõjaväge ja loodi elukutseline regulaararmee; maksureform, millega kehtestati pearahamaks ning alustati perioodilisi hingerevisjone; haldusreform, millega loodi uued valitsusasutused ning haldusüksused; avaliku elu reform, mis seisnes euroopalike kommete juurutamises Venemaal. Pahatihti oli see vägivaldne ning tekitas tõsist vastuseisu; kirikureform, millega Vene õigeusukirikust sai riigikirik. 1712. aastal sai Venemaa uueks pealinnaks Peterburg. Peeter Suure sõnul oli just Peterburg aknaks Euroopasse
Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine:
parem informatsiooni edastamine ja tarbimine. Riigi ja ettevõtjate rajatud manufaktuurid. Peeter I reformid. Reformide positiivsed ja negatiivsed tagajärjed SÕJAVÄEREFORM sõjaväe komplekteerimine nekrutite abil. Seati sisste teenistus astmestik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ning positsiooni. VALITSEMISREFORMID bojaaride tuuma asendati senatiga. Luuakse uued keskasutused kolleegiumid. KIRIKUREFORM kirik allutati riigile. MAKSUREFORM seati sisse pearahamaks. HARIDUSREFORMID rajati mitmesuguseid koole. Edendati õpikute ja aabitsate väljaandmist. Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus tsentrum, tiivad.
Konsulit. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustab plebeide ja patriitside vaheline võitlus. · Varane keisririik (30 eKr 3.saj.pKr) esimene keiser Octavianus, väliselt vabariik, tegelikult kuulus võim ühele isikule. Kodakondsust jagati vabalt ning Rooma riik sai kodanikke juurde, kuid samas vähenesid kodanike õigused. · Hiline keisririik (284-476) riigis hakati taastama endist korda, tehti haldus-ja maksureform, keisrit hakati austama jumalana juba eluajal, senat kaotas tähtsuse ja muutus Rooma linna linnanõukoguks.
Pikaajaliselt säästlikuks tasemeks peetakse 0,11 tonni CO2 inimese kohta ehk Eesti peaks CO2 emissioone vähendama 100 korda. Kasvuhoonegaaside vähendamise võimalused Eestis · ökoloogiline maksureform · investeeringud parimasse tehnoloogiasse ja üleminek põlevkivilt keskkonda vähem saastavale energiatootmisele · investeeringud energeetika efektiivsuse tõstmisesse · investeeringud energia säästmisesse Vaesus maailmas Pool inimkonnast elab vähem kui 2 dollariga päevas, nendest üle miljardi inimese elab alla 1 dollariga päevas. Mis on vaesuse põhjused? · Majanduslangus · Majanduslik ebavõrdsus · Demokraatia puudumine ja korruptsioon
Rooma vabariik (509- 265) Valitses senat, riigiametnikud ja 2 konsulit. Itaalia lõplik vallutamine. Rooma varane keisririik (30. eKr 235 pKr) Valitsejateks Octavianus e Augustus, keiser Nero ja Traianus. Kehtestati Rooma rahu. Hiline keisririik e dominaat -Rooma riigi lagunemine 3. saj poliitiline ja majanduslik kriis. Poliitiline anarhia. Riigi korra suutis alles taastada keiser Diocletianus (284 305) Võõrsõdurite kasutuselevõtt, piirikaitse tugevdamine. Haldusreformid ja maksureform. Kolonaadid. Koloonidelt võeti liikumisvabadus ja neist said sunnimaised. Ristiusu vastuvõtt Constantinus Suur (306 337 pKr) ajal rahutused jätkusid. Andis Milano ediktiga kristlastele usuvabaduse. 330. a muutis Konstantinoopoli pealinnaks. Julianus (361 363 pKr) Kristlaste tagakiusamine aga kukkus läbi. 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Keiser Theodosius ühendas riigi aga tema surma järel Rooma jagunemine kaheks, Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476
Põletas Rooma linna ja luges selle valgel Homerose eepost "Iilias". Rooma õigus- olid võrdsed seadused,inimesi ei tohtinud ilma kohuta süüdi mõista;hakati koguulatuslikku õigusalast materjali süstematiseerima ja ühtlustama; kõik said kodaniku staatuse; kujunes selge juriidiline terminoloogia, millega pandi alus õigusteadusele Keisririigi languse põhjused:3.saj sattus Rooma riik sügavasse kriisi,selle ajal tekkis anarhia, sõdurkeisrite aeg.Rooma sõjavägi barbariseerus.Viidi läbi maksureform,et takistada liigkasuvõtmist, kehtestati kaupadele piirhinnad,mis tõi kaasa inflatsiooni.Riik tõstis makse,hinnad tõusid.Selle kõige tagajärjeks oli linnaelu allakäik,linnad allutati keisri kontrollile,tekkis erinevus lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaaomanikest,orjade töö polnud enam efektiivne ning levisid haigused, epideemiad. Ristiusu kiriku kujunemine-
keskkonnaluba – keskkonnakasutuse eest tasumise aluseks (saastetasu – välisõhk, veekogu, põhjavesi, pinnas, kõrvaldatakse jäätmeid), loodusressursi kasutusõiguse tasu) keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind „Saastaja maksab“ – kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise või saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale, vaid neile, kes saaste põhjustasid ökoloogiline maksureform – maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega (energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis), transpordimaksud (raskeveokitele, mootorsõidukitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, jäätmekäitlus, pakendid, maavarad)) keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon:
4. Diocletianuse reformid. · Sõjaväereform-Rooma sõjaväkke hakati võtma piiritaguseid barbareid, eelkõige germaanlasi. Armee jäi küll võitlusvõimeliseks, kuid barbarid ei saanud aru nendest väärtustest, mida neil kaitsta tuli. Lähtuti mitte Rooma riigi huvidest vaid isiklikust kasusaamisest. · Haldusreform- suurendas provintside arvu ja nende asevalitsejad allutati otseselt keisrile · Maksureform-kuna raha väärtus langes pidevalt, hakati raha asemel makse koguma natuuras, st. kujunes naturaalmajandus. · Inimest liikumisvabadust piirati- tagada maksude laekumine · Riigi valitsemises- senat kaotas oma senise rolli ja muutus Rooma linna linnanõukoguks. 5. Constantinuse reformid. · 313. kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas Kristuse legaliseerimist. · 330. rajas impeeriumile uue pealinna Konstantinopol. 6. Kiriku tähtsus hilises Rooma keisririigis
Reformid. Stolõpin mõistis, et Venemaad on vaja reformida. Venemaal on läbi aegade olnud nendel inimestel väga raske, kes tahavad midagi muuta. Venemaa on nagu seisev vesi. Seaduseprojektid, mille Stolõpin välja töötas: a) usutunnistuse vabadus b) isikupuutumatus c) talupoegade maapuuduse vähendamine d) tööliste olukorra parandamine e) riikliku kindlustussüsteemi sisseviimine f) omavalitsusreform g) kõrg- ja keskkooli reform h) maksureform i) politseireform 2 j) maareform Stolõpini maareformist/agraarreform. Esimese (1905-1907. aasta) Vene revolutsiooni põhiküsimus oli agraarküsimus.. See oli vaja lahendada, et hoida ära uusi rahutusi külas. Isevalitsust toetasid külas mõisnikud ja vaimulikud. Tsarismi ees seisis ülesanne laiendada külas oma sotsiaalset baasi (luua külas soodne pinnas jõuka talupoja tekkimiseks ja saada nad isevalitsuse poole)
kõirgeim kohtumõistja keiser ja seadused põhinesid tema määrustel. tuli lähtuda rahva kasust, mitte isiklikest huvidest. rooma õigused kujunesid 12 tahvli seadustest ja lähtusid varem asetleidnud juhtumitest (praktilised kogemsued, kreeka seaduste eeskuju. roomlased panid aluse õigusteadusele. Keisririigi languse põhju-3saj.sattus R sügavasse kriisi,selle ajal tekkis anarhia,sõdurkeisrite aeg.Rratsavägi barbariseerus.Viidi läbi maksureform,et takistada liigkasuvõtmist,kehtestati kaupadele piirhinnad,mis tõi kaasa inflatsiooni.Riik tõstis makse,hinnad tõusid.Selle kõige tagajärjeks oli linnaelu ja kaubanduse allakäik.Linnad allutati keisri kontrollile,tekkis erinevus lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaa omanikest,orjatöö polnud enam efektiivne ning levisid haigused,epideemiad.majanduselt ja kultuuriliselt üsna
Peamised probleemid olid sisesõjad ja piiride turvalisus. Hiline keisririik e dominaat 284-476 pKr Keisri poole pöörduti sõnadega dominus et deus (isand ja jumal) Riigis suutis korra taastada keiser Diocletianus (284-305).Ta teostas järgmisi reforme: Sõjaväereformid Leegionite arvu suurendati, loodi reservvägi, hakati värbama barbareid sõjavägi barbariseerus (vt. lk.214- 215) Haldusreformid. Riik jagati haldusüksusteks, linnade omavalitsust kitsendati. Maksureform. Raha väärtus alanes ja kaupadele kehtestati piirhinnad (301 a), et takistada liigkasuvõtmist. Lõpuks hakati makse korjama natuuras. Rooma languse põhjused: Inflatsioon. Riigi kulud kasvasid ja neid püüti katta järgmiselt: Makse tõsteti Vähendati raha väärismetallisisaldust (tõi kaasa hindade tõusu ja naturaalmajanduse). Barbarite rüüsteretked (talupojad pagesid linnadesse ja latifundiumitesse).
Olulist rolli mängib ka riiklik litsentside süsteem, mis põhjustab monopole. Kõik riiklikud monopolid põhjustavad samuti vabaduse vähenemist turul. ● Võmalus on valida vaid kolme kurja vahel: reguleerimata eramonopol, riigi poolt reguleeritud eramonopol ja riigi tegevus. Riik peaks kaotama tegurid, mis põhjustavad monopole. Kõige olulisem on võrdselt kohaldada seaduseid ametiühingutele ja ettevõtetele. Edasi tuleks läbi viia maksureform, kus esimesena kaotatakse ettevõtluse tulumaks. Omanikel peab olema võimalik ettevõttest kätte saada tulumaksuga maksustamata dividendid, et seda mõistlikult, oma äranägemisel reinvesteerida. Kaotada tuleb proportsionaalne tulumaks – kõiki tuleb maksustada ühe maksumääraga. Vabaturumajandusega on täeilikult vastuolus arusaam, et ettevõtjal peaks olema sotsiaalne vastutus. Ainsakt tõeliseks sotsiaalseks vastutuseks on tulude suurendamine.
• Korporatismi tüübid: liberaalne (Šveits, Holland) ja sotsiaalne (Austria, Norra) • Paindlik kohandumine välismõjudele (globaliseerumisele) ja tasakaalustava rahvusliku kompensatsiooni (filtri) rakendamine sõltuvalt konkurentsivõimest 6.3 Erinevate valitsuste majanduspoliitikad • Savisaar – kriisi- ja üleminekuvalitsus, esimesed reformid • Vähi I - rahareform, • Laar I - uusliberaalne turumajandus, omandireform, maksureform (ühtne tulumaksumäär), vabakaubandus • Tarand, Vähi II ja Siimann – sotsiaalne turumajandus (pensioniref.) • Laar II – eelarve tasakaal, ettevõtete tulumaksuvabastus (1999), • Kallas, Parts – EL majandusmudel • Ansip – euro, majanduskriis • Rõivas – peenhäälestamine, stagnatsioon • Ratas I – astmeline tulumaks, aktsiisitõusud 6.4 Eesto majanduspoliitika erisused • Madal (0 ja 20%) tulumaks
rekordilist inflatsiooni, mis oli 1,3%, taas hinnakasvu kiirenemine 3,11%-ni. Prognoosi kohaselt keskmise brutopalga kasv kesk-pikal perioodil aeglustub. Selle põhjuseks on ettevõtete alanenud konkurentsivõime, mis sunnib palgakasvu aeglustama, ja tulumaksureform, mis suurendab töötajate reaalset sissetulekut. 2004. aastal kasvab tarbimine 6,2%. Lisaks jätkuvalt madalale intressimäärale ja soodsale olukorrale kinnisvaraturul mõjutavad tarbimist veidi ka maksureform ja valitsussektori suurenenud ülekanded. Alates 2005. aastast hakkab eratarbimiskulutuste kasv aeglustuma, mille põhjuseks on suurenevad laenuteeninduskulud, kaasa arvatud intressimäärade tõus. Pikemas perioodis jääb eratarbimise reaalkasv SKP kasvust mõnel määral aeglasemaks ning intressimäärade tõus annab tõuke säästude suurendamiseks. Eratarbimise osakaal SKPst on viimasel kahel aastal püsinud 56% juures, kuid pikas perspektiivis on oodata vähenemist ühe
õiguste järk-järguline kasv) · Hiline keisririik - 2.-3. saj. impeeriumi nõrgenemine; 3. saj. kriis, kodusõjad, sõdurkuningate aeg (235-284), Diocletianus (284-305) taastab korra. Valitseja - dominus et deus, sõjaväereformid, suurendati leegionide arvu ja tugevdati piirikaitset, kindlustussüsteemid linnade kaitseks, reservväe moodustamine, haldusreformid, suurenes keisrivõim ja vähendati piirkonnade ja linnade omavalitsuste õigus, maksureform, raha väärtuse alandamine, piirhindade kehtestamine, maksude, kogumine natuuras, Constantinus Suur (306-336) jätkas Diocletianuse ümberkorraldusi (lisaks ristiusu legaliseerimine, uue pealinna rajamine) · Langus o Languse põhjused - majanduslikud probleemid - inflatsioon -> maksude tõstmine ja väärismetalli sisalduse vähendamine rahas -> hinnatõus -> kaubanduse allakäik, linnaelu pidev allakäik ida- ja lääneprovintside
Gladiaatorid olid enamasti orjad, nad saavutasid kuulsust ning mõnele anti silmapaistva esinemise eest vabadus. Hiline keisririik: Hilise Rooma keisririigi algust loetakse Diocletianuse valitsemisajast. Diocletianuse reformid: * Sõjaväereformid suurendati leegionide arvu ja tugevdati piirikaitset, kindlustussüsteemid Rooma kaitseks, reservväe moodustamine. * Haldusreformid suurenes keisrivõim ja vähendati piirkondade ja linnade omavalitsuste õigust * Maksureform raha väärtuse alandamine, piirhindade kehtestamine, maksude kogumine natuuras. Rooma keisririigi langus: Põhjused: * Majanduslikud probleemid inflatsioon maksude tõstmine ja väärismetalli sisalduse vähenemine rahas hinnatõus kaubanduse allakäik * Linnaelu pidev allakäik * Ida- ja lääneprovintside erinevuste süvenemine * Talupoegade olukorra halvenemine suurenevad maksud talupojad muutusid sõltlasteks; barbarite rüüsteretked talumaade laastamine
· tsentraliseeritud bürokraatia: administratiivkeskused Susa, Ekbatana (tänapäeva Hamadan), Memfis, Babülon. Asjaajamine toimus aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid olid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda. · kodifitseerimine: seaduseid; võeti eeskuju Babülooniast. · maksusüsteem: maad hinnati ära ja maksustati vastavalt; pärslased olid maksuvabad . · maksureform: mündi kasutuselevõtja maksud maksureformis, aga ka natuuras. 1 dareika (kuldmünt) = 20 seeklit (hõbemünt). · sõjaväereform: jaguneti viieks, tähtsaim roll oli pärslastel; üleüldine sõjaväekohusus. Xerxes I (486465) Xerxes I oli viimane märkimisväärne ahhemeniid. Sõdis Kreekaga ja kaotas - Pärsia sõjaväge enam võitmatuks ei peeta. Babüloni linn käib alla, kuna sealne mäss väga armutult maha surutakse: karistuseks purustatakse ka kultuskeskusi
1957.a-ni.). Peale Soome iseseisvumist tekkis probleem Rootsi ja Soome vahel Ahvenamaa (Ålandi saared) pärast. Läbi aegade olid need rootslastega olnud asustatud, nüüd aga hoidis Soome Ahvenamaast kramplikult kinni. Tüli lahenes 1921. a., kui Ahvenamaa tunnistati Rahvasteliidu komisjoni otsusega autonoomseks Soome koosseisus. Rootsi poliitikat kujundasid peamiselt sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja konservatiivid. Riigis kehtestati 48 tunnine töönädal, maksureform nägi ette isegi kindlustusrahad tööpuuduse korral. 1920. aastatel oli Rootsi majanduses nii tõusu kui ka mõõna perioode, kuid aastakümne lõpu suur ülemaailmne majanduskriis avaldas oma mõju ka Rootsis. Töötute hulk suurenes, palgad langesid. 1933. a. olukord mõnevõrra juba paranes. 1935.-1938. a. viisid sotsiaaldemokraadid läbi taas olulisi reforme: 1) kindlustus tööpuuduse korral; 2) tõsteti vanaduspensioni määra; 3) seati sisse
linnade kaitseehitiste tugevndamist ja lisaks sellele loodi reservväed. Selle tagajärjel kasvas ratsaväe tähtsus, kuna uutesse leegionitesse ei jätkunud mehi hakati sõdureid värbama piiri tagant. Rooma sõjavägi barbariseerus · haldusreform, keiser valitses nagu idamaade despoot ehk hirmuvalitseja. Riik jagati haldusüksusteks ja linnade omavalitsust kitsendati. See võttis tohutul hulgal raha. · maksureform, raha väärtus langes ehk inflatsioon ja selle pidurdamiseks kehtestati kaupadele piirhinnad, et takistada liigkasu võtmist. See reform ei andnud soovitud tulemust ja inflatsioon kiirenes ja juhtus selline asi, et makse hakati võtma natuuras Rooma languse põhjused Selle kohta on kaks teooriat: · murenemisteooria · katastroofiteooria Tänapäeval peetakse murenemisteooriat tähtsamaks. Põhjused murenemisteooria järgi.
Põhjamaade tsentrism sotsiaal-liberaalsete ideede põimimine rohelise ja konservatiivse mõttega Kristlik demokraatia: n kiriku ja kristliku moraali oluline osa n solidaarsus vendade vahel Kristuses n Kesktee vabakapitalismi ja sotsialismi vahel, kohati protektsionism Puzadism protestiideoloogia näitena ® Kaotatud kuldajastu ® Suurusevastasus ® Poliitikute ründamine ® Perifeeria kaitsmine ® Ksenofoobia ® Raha- või maksureform Pierre Poujade'i erakond Prantsusmaal, Suomen Maaseudun Puolue Rohelised n Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest n Holism: küsimuste käsitlemine terviku seisukohast n Skeptilisus progressi suhtes n ,,Kosmoselaev Maa" n Edasikestmine n Sotsiaal- vs süvaökoloogiline suund Rahvuslus/natsionalism ® Rahvused inimkonna loomulik jaotus ® Iga rahvus on unikaalne
Venemaa enda arvates nõustuti piiridega, mis olid “valed”. Enamusega leping saavutatud v.a Jaapan. Uute riikide tunnustamine: Balti riikidest sõjatehnika ära toomine. Piirkonna integratsioon CIS. Koht rahvusvahelises süsteemis- Gorbatsiovi nägemus oli saada Läänega sõbralikesse suhetesse. Jeltsini lootis integratsiooni Läänega kui võrdse partneriga (Lääs ei aksepteerinud). Venemaa välispoliitika 2000ndad Majanduse taastamine 1998a kriisist- energia hinna tõus, maksureform, välisvõla ära maksmine ja valuutareservi suurendamine, kriisid uuesti 2009 ja 2015 Suhted naabritega- Shangai koostöö organisatsioon- head suhted Hiina ja Kesk-Aasiaga; turvalisuse teemal suhted CISiga. Euraasia Majandus Ühing. Suhted Läänega- pinged üleval Serbia pommitamisest. Strateegiline partnerlus Bushiga (lühike). Karm seisukoht Nato laienemise suhtes- 2008 Gruusia sõda. Vaenulikkus EU ja USA tegevuses Ukrainas. Lääne süstemaatiline
Neoliberalism Developmental state Arenguökonoomika 1940ndatest Ideed: o Arengumaade erinevus o Väga hiline (`late-late') algus o Vaesuse nõiaring o Riigi sekkumine Neoliberalism Nii akadeemias kui praktikas Mehhiko võlakriis Washingtoni konsensus: o Poliitiline Washington o Tehnokraatlik Washington Washingtoni konsensus Eelarvedistsipliin; Kärpe prioriteedid; Maksureform; Intressimäärad; Vahetuskursid; Kaubandus; FDI; Erastamine; Dereguleerimine; Omandiõigus Konsensustest - Foreign Policy Washingtoni kriitika o IMF ja WB möödalaskmised Stiglitz o Williamsoni kriitika kasutamise aadressil Teised konsensused o Monterrey o Kopenhaagen o Mehhiko o Peking Developmental state Ida-Aasia vastukaal neoliberalismile: o Valitsused loovad võimalusi o Tööstuse kaitse
Saastaja maksab põhimõte. tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnamajandus Keskkonnamaks: Kohustuslik makse, mida kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks. Laekub riigieelarvesse. Maksab tarbija. Ei lähe tootmiskuludesse. Ei mõjuta tootjat vähem saastama. Mõjutab tarbijat vähem tarbima. Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Ökomaksureformi eesmärk on muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust. Keskkonnamaksu liigid:
taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses: administratiivsed- institutsioonilised abinõud, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine, nt piirnormid; majanduslikud- meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest; veenmine ja surve). Ökoloogiline maksureform: maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist. Maksustamine- emissioonimaks (Eestis Saastetasu), teenusemaks, kaudsed maksud, administratiivmaksud, maksude diferentseerimine - eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu; subsideerimine, sisse- ja tagasimaksed, turu loomine, müüdavad saasteload.
transportimise käigus; Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu: Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnamajandus: Ökoloogiline maksureform: ÖMR tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist. Ökomaksureformi eesmärk: On muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust. Keskkonnamaksu liigid:
Sõltumatud kuningriiklased 8 Eesti Kodanik 8 EEE 1 Rohelised 1 Peaministriks sai M.Laar Presidendiks valiti L.Meri Peaministrid 1992-1994 M.Laar 1994-1995 A.Tarand 1995-1997 T.Vähi 1997-1999 M.Siimann 1999-2002 M.Laar 2002-2003 S.Kallas 2003-2005 J.Parts 2005-2014 A.Ansip Jäägrikriis 1993 1993 a suvel teatas Pullapääl asuv jäägrikompanii oma allumatusest Eesti Vabariigile Omandireform (riigistatu vara tagastamine, ettevõtete erastamine,kolhooside likvideerimine) Maksureform (üleminek proportsionaalsele maksusüsteemile) 1994 juulilepingud Vene väed lahkusid Eestist 1994 Paldiskile anti mõneks ajaks eistaatus Vene sõjaväepensionäridele anti sotsiaalsed garantiid
o raha jaotus on projektipõhine o kohalike omavalitsuste eelarve o saastetasu – rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid „Saastaja maksab“ printsiibi põhimõte: o kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise või saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale, vaid neile, kes saaste põhjustasid ökoloogiline maksureform – maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse tööjõu maksustamist ökomaksureformi eesmärk: muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja
● A.Tarand 1994 - 1995 ● T.Vähi 1995 - 1997 ● M.Siiman 1997 - 1999 ● M.Laar 1999 - 2002 ● S.Kallas 2002 - 2003 ● J.Parts 2003 – 2005 ● A.Ansip (ANZIP) 2005-2014 ● T. Rõivas 2014-2016 ● J.Ratas 2016- Jäägrikriis 1993 ● 1993.a suvel teatas Pullapääl asuv jäägrikompanii oma allumatusest Eesti Vabariigile. Reformid ● Omandireform (riigistatud vara tagastamine, ettevõtete erastamine kolhooside likvideerimine) ● Maksureform (üleminek proportsionaalsele maksusüsteemile) 1994.a juulileping ● Vene väed lahkusid Eestist 31.augustil 1994. ● Paldiskile anti mõneks ajaks eristaatus. ● Vene sõjaväepensionäridele anti sotsiaalsed garantiid. Metalli äri 2004 ● Liitumine EL ja Natoga 16.05.2017 30 PILTI 1. Berliini müüri langemine 2. Gorbatšov 3. Kreml, 1991 ja riigipöördekatse augustis 4. Lech Walesa 5. Hirvepargi miiting 6. Sametrevolutsioon 7
Soome Ahvenamaast kramplikult kinni. Tüli lahenes 1921. a., kui Ahvenamaa tunnistati Rahvasteliidu komisjoni otsusega autonoomseks Soome koosseisus. Ligi paarkümmend aastat kestnud võitlus valimisõiguse ümber lõppes 1921. a., mil vastu võeti demokraatlik seadus: võrdne valimisõigus nii meestele kui naistele (23 eluaastast alates). Rootsi poliitikat kujundasid peamiselt sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja konservatiivid. Riigis kehtestati 48 tunnine töönädal, maksureform nägi ette isegi kindlustusrahad tööpuuduse korral. 1920. aastatel oli Rootsi majanduses nii tõusu kui ka mõõna perioode, kuid aastakümne lõpu suur ülemaailmne majanduskriis avaldas oma mõju ka Rootsis. Töötute hulk suurenes, palgad langesid. 1933. a. olukord mõnevõrra juba paranes. 1935.-1938. a. viisid sotsiaaldemokraadid läbi taas olulisi reforme: 1) kindlustus tööpuuduse korral; 2) tõsteti vanaduspensioni määra; 3) seati sisse peretoetused 4) kehtestati
majanduses, omandikindlus ja -puutumatus. Mis tahes riiklik sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis ainsana annab puhastulu (produit net). Kõik teised majandusharud tegelevad üksnes töötlemise või vahendamisega. Quesnay soovitatud maksureform nägi ette vaid puhastulu maksustamist, mis tähendas ka seni maksuvabade vaimulike ja aadlike maksustamist. Ka pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kaitsele. Laisser faire, laisser passer- Andke minna! Ei mingeid ülemääraseid seadusid, kõik areneb loomupäraselt ja kenasti. Franqois Quesnay hüüdlause. Talurahva kaitse- Tekib arusaam, et talurahvast tuleb hakata kaitsma, nemad on need,
komisjoni- Venema seaduste kodifitseerimiseks(1767-68). Asehalduskord · Katariina II(1762-1796) reformis ja unifitseeris valgustatud absolutismi vaimus Venemaad: - Haldus-, maksu- ja kohtureformid · K II ringreis Eest- ja LM-le(1764) · Venemall kubermangureform(1775), mis laienes Baltikumisse 1783 - Kohaliku aadli arvates eiras see nende kinnitatud privileege Maksureform: · Aadli rahutsamiseks said kõik aadlimõisade valdajad piiramatu omandiõiguse oma mõisadele (läänidest said pärusmõisad) - Viidi läbi I hingeloendus, mille alusel kehtestati uus kroonumaks: pearahamaks(nagu Venemaal, kehtis Vene aja lõpuni) ja kaotati tollipiir(1782) Haldusreform(ajutine): A. Tallinna- ja Riia asehaldurkonnad
L'ancien régime (vana korra ajastu): Prantsuse ühiskond on kivistunud, vanad struktuurid kehtivad edasi ja ei võeta vastu vajalikke uuendusi: 1) Privileegidele (eesõigustele) põhinev seisuslik ühiskond (nt aadli maksuvabadus) 2) Feodalismi riismed (va pärisorjus) 3) Absolutism (17saj vaimus: ummik) Riigi permanentsed majandusprobleemid peale Hispaania pärilussõda (1720 Prantsusmaa on I korda pankrotis). Vaid talupojad maksavad täies mahus makse. Vältimatu maksureform ei teostu aadli vastuseisu tõttu. 1750.-test alates valgustusfilosoofid ja vaimueliit nõuavad valju häälega poliitilisi reforme: eliidi soov piirata monarhiat. Louis XVI (s 1754, valitses 1774-1792) pole oma ülesannete tasemel ja tema naine (organiseeritud abielu) Marie Antoinette (austerlanna) on ebapopulaarne. Nõutakse generaalstaatide kokkukutsumist (eksisteeris 1302-1614: aadel, vaimulikud, kolmas seisus). Kuningas nõustus 1788, kuna Prantsuse riik oli jälle pankrotis
päritolu): Ostis endale riigiameti, sai maksuvabaduse - Kehtib vana seisuslik korraldus, vaid pol. õigused puuduvad. - Nõrkus: Maksupoliitikat ei reform. I Aadel ja vaimulik seisus maksudest vabad II Kodanlus kosus (merkantilism) III Talupoegade tuludest maksudeks 60-70%, - Toimetulekuraskused! · Maksudekogumine efektiivsemaks PUUDUV OSA ! -Riik juhtis ja valvas väliskaubandust!Manuf. ja kompaniide riiklik subsideerimine - Colbert kahekordistas riigi sissetulekud ilma maksureform. - Sissetulekud vaja: sõjaväe,halduse ja õukonna jaoks 5.Sõjaväereformid - Tulemus: Prantsusmaa sõjavägi on suurim Euroopas - Eesmärgiks: Prantsusmaa hegemoonia mandri-Euroopas Vallutuspoliitikia teostamine - Prantslasi 18milj. kellest alalise armee ridades 200 000 meest (300 000). - Armee seoti kokku tsentraliseeritud riigistruktuuriga - Kasarmud,munder, riik korraldas varustamise, eriväeosad, teenistusastmik, aadlikest ohvitseride jaoks sõjakoolid.
Kui meetmete rakendamine võimaldab vähendada saasteainete paigaldamist keskkonda kolme aasta jooksul 15% võrra võrreldes meetmete rakendamise perioodile eelneva aastaga. Saastetasu asendamine - Asendamise aluseks on leping saastaja ja keskkonnaministri vahel; - Lepingu eelduseks on heakskiidetud taotlus. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus - Raha jaotus on projektipõhine - Kohalike omavalitsuste eelarve Ökomaksureform Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist. ÖMRi vahetu eesmärk on muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust.
tapetute ja haavatutena. Toimub Preisi riigi ja armee demoraliseerumine. 1807 Pilsiti ?? rahu, kaotab üle 50% territooriumist, üle 100 milj ?? kontributsiooni, armee suurus 40 000 meest. Preisi reformid, mis toimuvad vana eliidi juhtimisel: Sõjaväereform, üleminek kohustuslikule ajateenistusele, mis võimaldab hilisemates sõdades välja panna väga suure armee. Armee on olnud oluline kasvatuskoht riigiametnike jaoks. -- maksureform -- omavalitsusreform, seisuste ülene moderne omavalitsus, von Stein -- valitsus- ja haldusreform, üleminek temaatilistele ministeeriumidele -- haridusreform, Humboldt, Savigny, ülikool on koht, kus õppe ja teadustegevus on seotud. Berliini ülikool saab suure vabaduse. -- juutide emantsipatsioon -- ettevõtlusreform -- pärisorjuse kaotamine Preisimaal Oktoobriedikt, pärisorjuse kaotamine 1907, jõustus mardipäeval 1910.
). Füsiokraatide põhimõtteks oli tagada üksikisiku vabadus majanduses, omandikindlus ja -puutumatus. Mistahes riiklik sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna. Erinevatest majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis ainsana annab puhastulu (produit net). Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega. Quesnay soovitatud maksureform nägi ette vaid puhastulu maksustamist, mis tähendas ka seni maksuvabade vaimulike ja aadlike maksustamist. Ka pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kaitsele. Oma ideaalide teostamist nägid ka füsiokraadid valgustatud monarhias, piiramatu võimuga valitsejas, kes suudab füsiokraatlike eesmärkide nimel sellele vastuseisvate ühiskonnakihtide vastupanu võimutäiusega murda. ,,Ka kuningad on inimesed"
annaabi.ee 
