Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"linnaõiguse" - 243 õppematerjali

thumbnail
4
docx

11.kl Ajaloo küsimuste vastused Ptk 13-19

Mis muutus linnade õiguslikus seisundis varauusajal? Mis oli muutuste põhjuseks? · Linnaõigused said Kuressaare, Valga, Paldiski ja Võru ­ Magnuse residents; Poola tugipunkt; jäävaba sadam; maakonnakeskus · Linnaõiguse kaotasid Vana-Pärnu, Viljandi, Paide, Rakvere, Valga kuna olid sõdades purustatud · 1783 taastati kõigi maakonnakeskuste linnaõigused, kokku 12 linna · Linnade omavalitsus jäi püsima, kuigi riigivõim õigusi kärpis; kodanikuõigused ainult sakslastest ülemkihil 17. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest? · Luteri usu põhiseisukoht oli, et inimene saab õndsaks tänu usule · Usu allikas Piibel pidi olema rahvakeelne...

Ajalugu
159 allalaadimist
thumbnail
4
docx

KESKAEG, Frangi riik

sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Rakvere

juunist 1302. Rakvere pindala on 10,64 km². Rakvere lipp Rakvere vapp Rahvastik Rakveres elab 15 264 inimest. u. 85% elanikest on eestlased. u. 10% elanikest on venelased. u. 5% elanikest on muud rahvad. Juhtimine ja haldus Rakvere linnapea on Toomas Varek. Rakvere linnavolikogu esimees on Mihkel Juhkami. Rakveres on 19 linnaosa. Kliima Rakvere paikneb Eesti tingimustes kontinentaalse ja merelis kliima mõjupiirkonnas. Keskmine õhutemperatuur aastas on 4,5 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 750mm ja lumikatte keskmine paksus on 30-40 cm. Loodus Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil, 20 km kaugusel Soome lahest. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala. Rakvere linna läbib Soolikaoja. Metsapealinn 2012. Haridus Rakveres tegutseb 8 kooli. Linnas tegutseb muusikakool ja spordikool. Ettevõtlus Põhiliselt tegeletakse Rakver...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ajaloo eksami materjal

Karja linnust ründas ordu terve päeva ja vallutas selle suurte kaotustega. Vesse ­ saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. Maasilinna tuli saarlastel ehitada odrule karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 13. Linnad keskajal Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum. Tallinn sai linnaõiguse 1248.aastal. Piiskopiõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum, mille piiskop on välja andnud. Raad on linna võimuorgan, tema ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Ta pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaesta ja tõbiste ülalpidamist. Raad oli kõrgeim kohtuvõim linnas...

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

3. Linn ja senjöör a. Kogu maa kuulus maaisandatele ­ senjööridele: · Lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda. b. Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: · Linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha. · Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele. · Senjööri õiguseks oli nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. · Senjöör kinnitas linnaõiguse ­ seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. c. Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks: · Linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse. d. Linnade püüd iseseisvusele: · Paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt. · Linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Põhjasõda

8.George Browni tähtsus-Hakkas Katariina 2 poliitikat Eestis ellu viima, püüdis talurahva elu kergendada, kooliharidust edendada. 9.Asehalduskord-Lisandus Paldiski maakond.Pärnu mk lahutati Viljandimaa ja Tartu mk lõunapoolne osa, mis 1784.a rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa.Eestis oli 5 mk.Osa praeguse lõunapiiri äärde jäävatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga mk all.1783.a sai kõik mk.keskused linnaõiguse ,kaks uut linna Paldiski ja Võru. 10.Poliitilised ümberkorraldused-Muudeti sarnaseks Venemaa omaga, eesotsas oli asehaldur, raad saadeti laiali.Eesti ja Liivimaal võrdsustati õigusi, muudeti maksukorraldust, kehtestati ühtne pearahamaks, hakati korraldama hingeloendusi. 11.Posit.määrused-Georg Eisen von Schwarzenberg-propageeris pärisorjuse kaotamist,pakkus lahenduseks turumajanduslikke elemente,et talupojad võiksid oma töö eest palka saada.1765.a võesti vastu posit. määrused....

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Algas Padise kloostri vallutamisega. Toimus Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal, aga rahutusi oli ka mujal Eestis. Paides tapeti eestlaste 4 vanemat. Eestlased pidid ülestõusu eest Saaremaal ehitama Maasilinna linnuse 1346 ­ Taani kuningas loovutas oma valdused Saksa ordu kõrgmeistrile Linnaõigus ­ dokument või ürik, mis tõestas, et tegemist on linnaga. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas linnas ja maksis kodanikumaksu. 1248 ­ Tallinn sai Lübecki linnaõiguse Raad ­ linnanõukogu, valitsus Bürgermeister ­ president, rae juht Linnafoogt ­ maahärrra esindaja rae juures Gild ­ tsunftide ühendus Tsunft ­ ühe eriala käsitööliste ühendus Skraa ­ tsunfti põhikiri Kaubandus Hansa liidu liikmed: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Liivimaal oli ekspordiartiklitest tähtsaim teravili, mida veeti välja soola vastu...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Elu keskaja linnas

Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid käsitöö ja kaubandus. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt, Prantsusmaal aga jagas linnadele linnaõigusi kuningas, kes lootis sel teel teha linnadest oma liitlased võitluses feodaalide võimu kärpimise eest. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks: linnriigid, mis omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat, vabalinnad, mis omasid laiaulatuslikku...

Ajalugu
167 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keskaegne linn–õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid

Essee Keskaegne linn ­ õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad.Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused. Kutsuti kohale vajalikud kaupmehed ja käsitöölised. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus. Eesti linnad said linnaõiguse Saksa linnadelt. Linnakogukonna kodanikuks võis saada igaüks, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna võimuorganiks oli raad, selle liikme seisus oli eluaegne. Rae ülesanneteks oli näiteks heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. Linnad olid tavaliselt ümbritsetud müüriga või valliga. Rikkamaid linnu ümbritses kivist müür, aga vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. Kuna kõik inimesed ei mahtunud linna ära, siis elas vaesem elanikkond eeslinnades. Linnaelu keskuseks oli...

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese Linnad ­ Liivi sõja alguses oli Eestis 9 linna : Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana- Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva; neile lisandus 1563.aastal Kuresaare ja 1584.aastal Valga; Vana-Pärnu kaotas linnaõiguse 1599.aastal; seega 16.sajandi lõpuks oli Eestis 10 linna; 17.sajandil kaotasid mitmed sõjas purustatud ja tühjaks jäänud linnad oma õigused; 1783.aastal kehtestati asehalduskord st kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametlike linnavappidega; lisandus veel 2 linna : Paldiski ja Võru; Vene aja lõpuni oli linnade arv 12; Eesti ala suurim linn oli Tallinn; keskaegne linnade omavalitsus jäi püsima, kuigi riigivõim linnade õigusi...

Ajalugu
152 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti keskaeg

Ta vallutas ka Pihkva ja Irboska. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Viimaste võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire. · 1248 - Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse . Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus - raad - olemas. · 1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. · 1253 - Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust....

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

1582 Jam Zapolski vaherahu Lõuna-Eesti + Tartu läksid Poolale 1583 Pjussa vaherahu Venemaa tunnistab Rootsi ülemvõimu Põhja-Eestis ja Läänemerel 1590. puhuhkeb taas sõjategevus, lõplik rahu sõlmitakse 1595.a Täyssina rahuga. Saaremaa jääb Taanile Pilet nr.4 Keskaegsed linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike iskliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. ,,Linnaõhk teeb vabaks" ­ tuli elada aasta ja üks päevlinnas, et saada vabaks linnakodanikuks. LINNAD: Lübecki õiguse aluselised: - Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere kaubanduslinnades kehtiv. - Tallinn - Rakvere - Narva Riia õiguse aluselised: - rajanes Hamburgi õigusel. - Tartu - Paide - Viljandi...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ülevaade Hiliskeskajast, konspekt

Valitsemine ja majandus. Linna asukoha puhul on oluline paiknemine soodsas asukohas. Enamik linnu tekkis jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, sadamakohta või mujale. Linna arenguks oli vaja ka talupoegi, kelle toodang linna toidaks. Kogu maa kuulus maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal). Senjöör kinnitas sageli linnale linnaõiguse , mille alusel sai linn kauplemise eest tolli maksta jne. Levis Lübecki õigus. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase eest või ka oma senjööri võimalike kallaletungi vastu. Eeslinnad tekkisid samuti. Tekkisid gildid ja tsunftid, mis reguleerisid kogu kaupmeeste toodangut. Ristiusk ja kirik Püha Kolmainsus- Jumal kui isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim. Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054...

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viljandi 13.sajand

ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu-Pihkva-Novgorodi kaubatee üle. Kaup vajas laoruume, kaupmehed peatuspaika ja kirikut. Linnuse kindlustamine ja hoonestamine oli kaubatee kaitsest tingitud vajadus. 283. aasta 29. Juuli mainitakse esmakordselt kirjalikult Viljandi linnaõigusi. Ordumeister Villikinus de Endorpe (Wilhelm von Endorp) kinnitas ametisse asumisel Viljandi linnale heina- ja metsamaa kasutuse (sarase) ning Hamburg-Riia linnaõiguse . Võrreldes naaberlinnade arenguga on järeldatud, et linnamüüri hakati ehitama 13. sajandil. Keskaegset Viljandit ümbritsesid müürid kolmest küljest - idast, põhjast....

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keskaegsed linnad.

saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. · Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid) · Linnade võitlus senjööridega: NB! Linnad asusid senjööride (feodaalide / kiriku) maadel: senjöör andis asulale linnaõiguse (mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid) senjöörid polnud huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest (P: linnadest saadav tulu) · Linnad saavutasid iseseisvuse: sõdadega senjööride vastu osteti end senjööri võimu alt vabaks NB! Kõige kiiremini iseseisvusid Itaalia linnad 11.-13.saj. (P: seos aktiivse kaubandusega ja sellest saadavate tuludega) Näiteks: · Genua kujunevad iseseisvateks linnvabariikideks:...

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaja linnade areng

Linnad kasvasid järk­järgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa-asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt., Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines kohalikul tavaõigusel. See seisnes senjööri poolt antud privileegidel, rae poolt välja antud määrustel jne....

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ida-Virumaa

sajandil taanlaste poolt rajatud kindlus ning Vene poolele alles 15. sajandil ehitatud Jaanilinna kindlus. Põlisele piirilähedusega kaasnevale ohule viitab ka kindlustatud ehitiste arvukus teel Narvast Tallinna. Lisaks Narva Hermanni kindlusele jäävad tee äärde Toolse ja Rakvere linnus ning Purtsesse 1533. aastal rajatud kindluselamu, samuti Vao ja Kiiu tornlinnused ning Jõhvi, Lüganuse ja Haljala kindluskirikud. Kuigi Narva sai linnaõiguse juba 1345. aastal, saabus suurim õitseng alles 17. sajandi lõpus, kui Rootsi kuningas asus tules hävinud linna üles ehitama. Sellest pidi saama Rootsimaa näidislinn, kuningriigi teine pealinn ja Ingerimaa administratiivne keskus. Õitseng jäi aga lühikeseks. Põhjasõjas (1700-1721) leidsid Narva all aset kaks otsustava tähtsusega lahingut, millest esimeses võidutses Rootsi kuningas Karl XII mitu korda suurema vene väe üle, kuid teise võitis Venemaa tsaar Peeter I...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põlevkivi, kirde-eesti

sajandil taanlaste poolt rajatud kindlus ning Vene poolele alles 15. sajandil ehitatud Jaanilinna kindlus. Põlisele piirilähedusega kaasnevale ohule viitab ka kindlustatud ehitiste arvukus teel Narvast Tallinna. Lisaks Narva Hermanni kindlusele jäävad tee äärde Toolse ja Rakvere linnus ning Purtsesse 1533. aastal rajatud kindluselamu, samuti Vao ja Kiiu tornlinnused ning Jõhvi, Lüganuse ja Haljala kindluskirikud. Kuigi Narva sai linnaõiguse juba 1345. aastal, saabus suurim õitseng alles 17. sajandi lõpus, kui Rootsi kuningas asus tules hävinud linna üles ehitama. Sellest pidi saama Rootsimaa näidislinn, kuningriigi teine pealinn ja Ingerimaa administratiivne keskus. Õitseng jäi aga lühikeseks. Põhjasõjas (1700-1721) leidsid Narva all aset kaks otsustava tähtsusega lahingut, millest esimeses võidutses Rootsi kuningas Karl XII mitu korda suurema vene väe üle, kuid teise võitis Venemaa tsaar Peeter I...

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

Näiteks 1230.a. kutsus Mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja teistesse Põhja-Eesti keskustesse 200 saksa kaupmeest, lubades neile mitmesuguseid soodustusi. · Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus, see on õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Eesti linnad said linnaõiguse Saksa linnade eeskujul. Näiteks 1248 sai Tallinn linnaõiguse Lübeckilt. · Tartu linnaõiguse saamise aeg on teadmata, kuid 1262.a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised - Linnade kaitseks rajati linnamüürid. - Hakati rajama kivilinnuseid....

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg

- Paljudel itaalia linnriikidel kehtestati dünastiline võim - Väljaspool itaaliat ­ magistraat, raad hakkas linna valitsema - Rae eesotsas seisid bürgermeistrid - Raad koondas enda kätte nii täidesaatva, seadusandlik ja kohtuvõimu - Linnades hakati keskaja lõpus aadeellikku elustiili harrastama - Raeliikmed said ametisse erinevalt: maahärra nimetas, raad ise kutsus, valiti - Linnaõigus reglementeeris linna haldamist, võimaldas linna kaitse jms - Linnaõiguse lubas linnale maahärra - Linnaõiguse normid kirj. Ülesse 12-13 sajandist - Linnaõigus anti tavaliselt mõne vanema linna eeskujul (Tallinnal Lübecki õigus) - Linnaõigus on seotud linna kodanikkonnaga - Linnaelanik oli nii õiguslikult kui ka varanduslikult differentseeritud - Ntx. Hamburgi elanikkond varanduslikult: rikkad (suurkaupmehed jms), jõukad (laevaomanikud, keskmised kaupmehed), keskkiht (käsitöölised), lihtkodanikud (tavalised kösitöölised), ülejäänud...

Ajalugu
406 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun