Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"üldlaulupidu" - 490 õppematerjali

üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Tullakse kokku selleks, et oma hääled liita ja ühes kõlada.
thumbnail
1
doc

Esimene üldlaulupidu

Eestlastele tõi tutvustas suure ühislaulmise mõtet Johann Voldemar Jannsen oma ajalehes "Perno Postimee" . Kuid ka Eestis elanud saksa soost köstrid ja pastorid hakkasid tegelema kooride kokku panemisega ja õpetasid inimesi laulma. Väga suure tõuke sai eesti laulma hakkamine koos 19. saj vallandunud rahvusliku liikumisega mis soodustas Eestlaste koorilauluharrastuse kiiret levikut. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 aga selleks asuti ettevalmistusi tegema juba mitmeid aastaid enne seda. Näiteks 2 aastat enne laulupidu taotles Johann Voldemar Jannsen luba Peterburi võimudelt suure laulupea korraldamiseks. Kogu selle aja hoidis J.V.Jannsen eesti rahvast kursis toimuvaga läbi ajalehe" Perno Postimees". Esimesel laulupeost võisid osa võtta ainult mehed. Seda nii moraalsetel kaalutlustel kui ka teadmisel et kus on naised ja mehed koos tekib alati mingi pahandus. Aga...

Muusika
102 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Esimene eesti üldlaulupidu ( slaidid )

· Aleksander Kunileid. · Meestelauluselts Vanemuine. · Pastor Adalbert Hugo Willigerode. Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 ­ 13. juuli 1890) · Asustas ajalehe Pärnu Postimees. · Oli üks rahvusliku juhtimise juht. Korraldajad · Aleksander Kunileid (22. november 1845 - 27. juuli 1875) · Eesti helilooja · Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Korraldajad · Meestelauluselts Vanemuine Korraldajad · Pastor Adalbert Hugo Willigerode (2. veebruar 1818 ­ 28. august 1893) oli laulupeo peakomisjoni esimeheks. Sündmused · Toimus 18.-20. juuni 1869 · Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõ...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
odt

IX üldlaulupidu

aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaai all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks, juhatades naiskoorilaulu "Noor kevade" ja meestelaulu "Hakkame mehed minema". ÜLDJUHID Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) : Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav ­ "LAUL KODUMAAST" M. Saar ­ "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias ­ "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu ­ "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma ­ "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E. Võrk...

Muusikaajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Üldlaulupidu

Üldlaulupidu Referaat Koostaja: Maigrit Mägi, WE-1 Juhendaja: Taive Särg Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................. Mida kujutab endast üldlaulupidu ?............................................................................................ Ajalugu...................................................................................................................................... Milliste sõnadega meenutatakse laulupidu?.............................................................................. Pilte laulupeoga seotud melust....................................................................................................

Muusikaajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Eesti I üldlaulupidu

Tallinna 32. keskool Referaat Eesti I üldlaulupidu Õpilane: ................. 9. klass Juhendaja: ................ Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja...

Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid

Otto Kontro Kristo Lillma I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid I üldlaulupidu Toimus 18.-20.juunil 1869. aastal Tartus Elluviija ja üldjuht Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Aleksander Kunileid Meestelauluselts Vanemuine Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode Osaleda võisid ainult mehed Ettevalmistused 1867. a esitati palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Põhjuseks talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäev. Sai nõusoleku tänu oskustele pidu serveerida kui tänuüritust. Saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule....

Ühiskond
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Esimene üldlaulupidu

–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56-e puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868. Aasta ikaldus ja sellele järgnenud näljahäda ei soosinud korraldajaid. Vastukihutust tegid Peterburi eestlaste juhid Johann Köler ja C.R.Jakobson pidades laulupidu liig saksikuks ettevõtmiseks. Jannsen hoidis oma luge...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu

8-9 · Kolmas pidupäev............................................................................................................9 · Kava........................................................................................................................ 10-11 · Laulupeo mõju Eesti muusikakultuurile.......................................................................11 Kolmas Eesti üldlaulupidu 1880.aastal Tallinnas · Kolmanda üldlaulupeo mõtte areng..............................................................................12 · Koorijuhtide kokkutulek..........................................................................................12-13 · Laulupeo kontserdikava................................................................................................13 · Kava...

Muusika
70 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Esimene Üldlaulupidu

9 Esimene pidupäev .................................................................................................................12 Teine pidupäev.......................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................... 15 Enne esimest üldlaulupidu Eeskujud Eesti üldlaulupeole Eestis kajastusid Kesk-Euroopa laulupeod esialgu ajakirjanduses huvipakkuva lugemismaterjalina. Hiljem hakati rohkem kajastama ka baltikumis toimuvat. 1850-ndatel aastatel alustasid meie suurtemates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva) tegevust balti saksa lauluseltsid, ning varsti organiseeriti juba linnadevahelisi saksa kooride laulupühasid....

Muusikaajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Esimene üldlaulupidu

-20. juuni 1869.aastal Tartus Rahvusliku identiteedi väljendus "Laulev rahvas" Rahvusliku ärkamise manifestatsioon Muusikaline ja kultuuripoliitiline suursündmus · Laulupeo idee algatajaks ning ürituse Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Teine tase läbiviijaks oli meeste lauluselts "Vanemuine" Kolmas tase Neljas tase Viies tas eesotsas Johann Voldemar Jannseniga, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid · Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõu...

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti esimene üldlaulupidu

Tiigi tänaval möödusid lauljad ka majast, kus elas 1868. aastast laulupeo asepresident J. W. Jannsen oma perega. Kell 10 aeg hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval avajumalateenistus. Kell 4 pärast lõunat algas vaimulik kontsert saksa seltsi "Ressource`i" aias, mis asus praeguse Peetri kiriku vastas ning kuhu aastal 1959. püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu . Lauljad liikusid peoplatsile läbi linna rongkäigus. Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani. Selles majas on Lydia Koidula ilmselt kirjutanud oma luuletused "Sind surmani1" ja "Mu isamaa on minu arm". Need laulud olid ka järgmisel päeval kontserdi kavas.. 19. juuni oli laulupeo teine päev mis algas ilmaliku kontserdi peaprooviga Tartu ülikooli ratsamaneezis...

Muusikaajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ärkamisaeg, 1. üldlaulupidu ja esimesed heliloojad

Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts ,,Koit" Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) ,,Endla" Pärnus. Karl August Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, poliitika,hariduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades ja leidis ka simse seminarilt andeka poisi: Aleksander Saebelman-Kunileiu. I üldlaulupidu toimus 18.­20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeoga tähistati päris orjusest vabastamise 50 aastapäeva. Eesti esimesed laulud olid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", võetud L.Koidula luuletuste järgi. Laulupeol osalesid: meeskoorid ja pasunakoorid. Laulupidu kestis kolm päeva, 1...

Muusika
67 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti esimene üldlaulupidu - referaat

google.com............................................................................................................. 11 R. Põldmäe ,,3 laulupidu".......................................................................................................... 11 2 Eellugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu , mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus...

Muusika
107 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti Esimene Üldlaulupidu

Jõgeva Gümnaasium Referaat EESTI ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Karolin Küngas 8.D Juhendaja: Jana Tiido 2011 Eesti esimene üldlaulupidu Eesti esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. Juunil Tartus. Algataja oli Johann Voldemar Jannsen, kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas ,,Eesti Postimeest". Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastapäev....

10.klassi ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

I üldlaulupidu

­20. juunil 1869. aastal. Toimumiskoht oli Ressource'i aed, Tartu. Esinejate rühmi oli 51. Esinejaid oli 878. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ettevalmistused Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt juba 1867. aastal. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Johann Voldemar Jannsen Ta oli esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Esimene üldlaulupidu

aastal Tallinnas ja 1861. aastal Riias oma laulupeo, siis hakati peamiselt kirikuõpetajate eestvõtmisel mõtlema ka eestlaste laulupeo korraldamisele. Kirikuõpetaja Martin Körberi algatusel korraldati 1863. aastal ümbruskonna lauljate suur ühiskontsert. Suursündmuseks kujunes 1869. aastal Vanemuise lauluseltsi ja Johann Voldemar Jannseni eestvõtmisel Tartus toimunud laulupidu, millest sai alguse meie üldlaulupidude tava. Esimene üldlaulupidu toimus 18.­20. juunil 1869. aastal Tartus Ressource'i aias. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Dirigentideks olid J.W. Jannsen ja A. Saebelmann Kanti ette 15 ilmalikku laulu, nende hulgas kaks eesti algupärandit. Aleksander Kunileiu värskelt Lydia Koidula luuletustele loodud `'Sind surmani'' ja `'Mu isamaa on minu arm'' Jannsen ja Jakobson Esimesel laulupeol oli kavas ka Soome helilooja Fredrik Paciuse ,,Mu isamaa,...

Kultuur
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

I üldlaulupidu

- 20. juunil 1869. aastal. See toimus Johann Voldemar Jannseni ( ja Aleksander Kunileiu) eestvedamisel. See pidu kestis kolm päeva. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat ning hinnanguliselt oli 15 000 pealvaatajat. Esinesid erinevad meeskoorid, sest esineda lubati vaid meeskooridel. See tõi kaasa selle, et paljud koorid pidid oma laulud ümberseadma ja ka ümberõppima. Suuremal määral kõlas I üldlaulupeol ilmalikud laulud nagu näiteks "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner), "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel), "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) kuid kõlasid ka ilmalikud laulud nagu näiteks "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer), "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn), "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig), "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) . Peol kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena Aleksander Kunileiu...

Muusika ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Johann Voldemar Jansen, Perno Postimees, I Üldlaulupidu

mai 1819 Vana-Vändra vald ja Tartu Lydia Koidula isa. Õppis Vändra köstri ja kihelkonnakoolis Oli ametitelt Vändra Kantor, hiljem köster ja koolmeister, õpetaja, kutseline ajakirjanik "Eesti laulik" http://entsyklopeedia.ee/meedia/jannsen_johann_voldemar1/jannsen_johann_voldemar Johann Voldemar Jannsen Ajalukku läinud pideva eesti kirjanduse rajajana ja eesti rahvusliku liikumise...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Esimene üldlaulupidu ja laulupidude traditsioon

06.1969 Tartu J. V. Jansenn A. Kunileid Vanemuine Adalbert Hugo Willigerode 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga 822 lauljat Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Laulupeost 15 000 Vankritega, jalgsi, mööda jõge Soomest ja Ungarist Tsooru ja Väägvere koor Iga 5.a tagant Sind surmani Mu isamaa on minu arm Click to edit Master text sty...

Muusika ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
9
odp

Üldlaulupidu

Üldlaulupidu Regiina Pukk K13 Mis on üldlaulupidu ? Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Tallinna lauluväljakul iga viie aasta tagant peetavat pidustust korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Järgmine üldlaulupidu toimub 2014. aastal Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu ­ Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 19. sajandi...

Ajalugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun