Tal puudub ka käändelõpp. Nimetava käände tähtsaim funktsioon on nimetada asju ja tähistada lause alust, st seda, kes teeb midagi või lihtsalt on. Umbisikulises tegumoes, kus lausel puudub alus, võib nimetavas käändes olla täissihitis. Tahetakse välja selgitada tõeline põhjus. Laps saadetakse koju. See raamat toodi mulle eile. Täissihitis on nimetavas käändes ka käskivas kõneviisis. Saatke laps koju! Too raamat siia! Seega võib öelda, et nimetava käände funktsioon on tähistada lauses kõige tähtsam nimisõna. Tavaliselt on selleks lause alus, kui aga alus puudub- umbisikulises tegumoes ja käskivas kõneviisis- siis on lause kõige tähtsam nimisõna sihitis. Tulema + da-inf, on vaja, on tarvis+ da- inf (Laps tuleb koju saata. Laps on vaja koju saata.) Omastav . Nii nagu nimetaval käändel ei ole ka omastaval käändelõppu. Varem oli
Koidab. mitmesõnalised küsimusele: mis? on ära (on läinud) kus? millal? ununenud N: Mul on sünnipäev Alus Alus Vastab küsimusele: Käändsõna: N: Pontul on N: Pontu väljendab kes? mis? nimetava kuudis kont on kondi isikut, olendit N:Laps magab. osastava ja ära või asja, kes omastava peitnud midagi teeb . käändega märgib ära tegutsejad Sihitis kellele N: Arno mängib viiulit Ainult sihitise tegevus on vastab küsimusele tegusõna puhul
mõiste, siis need sõnad lahku, kui esimesel sõnal on kirjutatakse kokku. Kui ei teki laiend. uut mõistet, siis lahku. Nt: valge bussi juht Nt: väike mees ; väikemees b) üldreegli järgi lahku üle pea ; ülepea (üldse) kirjutatud sõnad kirjutatakse kogu aeg (pidevalt; koguaeg kokku kui on vaja vältida (aegade summa) kahemõttelisust 2.Vormireegel Nt: kooli lõpetamine > Nimetava kujuline, lühenenud, iga koolilõpetamine seotud tüvega sõna kirjutatakse koguduse liige > järgneva sõnaga kokku. iga koguduseliige Nt: 2. Sagedus reegel haridusministeerium( haridus Üldreegi alusel lahku kirjutatud on nimetavas käändes), sõnad võib kirjutada kokku, kui puitalus (puit on nimetavas tegemist on sagedase käändes), sõnaühendiga.
Erandid : põder (I) - põdra (II, nõrk) - põtra (III, tugev) nali – nalja – nalja Pöördsõnad: ma-tegevusnimi – da-tegevusnimi – oleviku ainsuse esimene pööre Erandid: astmevaheldust ei ole ühesilbiliste tüvedega sõnade puhul. AV esineb vaid pea- või kaasrõhulises silbis, tavaliselt esimese ja teise silbi piiril. Astmevaheldusmall: Käändsõnad: nõrgenev AV, kui ainsuse omastav on nimetava ja osastavaga võrreldes nõrgas astmes tugevnev AV, kui ainsuse omastav on tugevas astmes Pöördsõnad: nõrgenev AV, kui ainsuse oleviku esimene pööre on ma-/da-tegevusnimedega võrreldes nõrgas astmes tugevnev AV, kui võrreldes nendega on tugevas astmes Astmevahelduseks ei loeta: 1. Kahetüvelised esmavältelised nimisõnad + sama tüvestruktuuriga verbid (tuli, tulema) 2. Number-tüüp 3. Kõik ne-sõnad ja s-sõnad 4
number, sealt leiad tüüpsõna, mille järgi muuta) Ainsus Mitmus Nimetav jalg ---------- Omastav jala jalgade Osastav jalga jalgu (jalgasid) Sisseütlev jalasse e jalga jalgadesse e jalusse Peakäänded Ains om - sellest saame mitm nimetava tüve + mitm tunnus jala + d Ains omastavas pole sõnal lõppe, see on tüvehäälik jalg on a- tüveline Kukk on e-tüveline Pall on i-tüveline Ains osastav siit tuleb mitm osastava tüvi jalg u (lühike osastav) Mitmuse osatav siit saame i- mitmuse vomid jalus, jalul, jalule VI käändkond
Võõrnimede algustäht Ladinatähelistest keeltest ülevõetavate nimede puhul säilib nende algustäht nii nagu lähtekeeles, nt Wall Street, mitte Wall street Teistest tähestikest ümberkirjutatavate nimede puhul saab järgida vastava keele algustähereegleid, kui kirjas eristuvad suured ja väikesed tähed Nimetavapõhimõte Võõrnimi võetakse üle nimetavakäändelisel kujul, kaasa arvatud nimetava käände lõpud, nt läti (-s, -s) ja leedu keeles (-as, -is, -us) Kui lähtekeeles on grammatilisi teisendeid, siis kasutatakse vormi, mida vastav keel näiteks kaartidel ja teatmikes ise esinduskujuna kasutab TÄNAVANIMED Teatmetekstides jäävad tänavanimed reeglina tõlkimata, k.a liigisõnad Ernst Nurm käsitles 1965. aastal tänavanimede osalist või täielikku tõlkimist, tänapäeval tundub erandi tegemine Vene tänavanimedele ebapraktiline ja võib
''Stepihunt'' H. Hesse Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma.
augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskillud lapse põlvest ja noorusest. ·Kogu elu jooksul huvitus ta lapse psüühilisest arengust ning kasvatuse ja hariduse mõjust sellele. ·Hesse oli samaaegselt luuletaja, jutustaja, esseist, kriitik ja maalikunstnik, aga ta huvitus ka muusikast. "STEPIHUNT" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma
ASTMEVAHELDUS = tugeva ja nõrga astme seaduspärane vaheldumine sõna muutmisel laadivaheldus (LV vältevaheldus (VV) sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut- s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni] 3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV
kõrgemale või madalamale liikuda. Näiteks üks karistusmeetod on teatud perioodiks ühe palgaastme võrra madalamale viimine (maksimaalselt üheks aastaks). Palga aste oleneb ka teenistusstaasist ehk varasemast töötamisest avalikus teenistuses. Katseaeg kehtib ametnikul maksimaalselt kuus kuud ning kaks kuud enne katseaja lõppu tuleb vestlus ülemusega. Teenistusse nimetamise dokumendid Ametnikukohale kandideeriv inimene peab esitama teda ametisse nimetava õigusega isikule allkirjastatud avaldus koos kinnitusega, et ta vastab seaduses sätestatud nõuetele. Samuti peab esitama isikut tõendava dokumendi, kokkuvõtva elulookirjelduse ning haridust tõendava dokumendi. Ametiasutuse ametniku ametikohale kandideeriv isik lisab ametiisikule ettenähtud huvide deklaratsiooni kandideerimisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga, kui ametikohal, millele ta kandideerib, on deklaratsiooni esitamine korruptsioonivastase seaduse alusel nõutav.
4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1. lahjakas tyttö - nominatiiv omastav 2. ...
1) Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad 2) Pealkirjalaadsed üritustenimed 3) Sordinimed 4) Fotod 5) Mängud Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust mis ei ole nimed. Väikese tähega: 1) Taime- ja loomanimetused 2) Loomatõunimetused 3) Keelenimetused 4) Rahva- ja hõimunimetused 5) Tähtpäevade, pühade nimetused, aastanimetused 6) Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Mitmuse nimetava, omastava ja osastava käände vormid ( lõputa mitmus) Ainsuse osastav Mitmuse osastav e i i e u e u a i e Kui esimeses silbis on näiteks a, õ, i, ei, äi siis on mitmuse lõpus u (kass kõrtsis ei käi)
o. ä, ö, ü, mis kirjakeeles olemas pole (ädä, ärä, lännü, vettünü, tulõl) 4. pikk üü selgesti kuulda, mitte üi (nüüd, süüdü, müüdü, müürü) 5. pikk oo on ühesilbiliste sõnade nimetavas enam u poole, aga teistes käänetes pikk selge o (soov enam u; soovio) 6. lühike õ, mis esineb nimetavas käändes olevates sõnades on hästi kuulda (õnn, õrn, õigõ) 7. pikk õõ ja ka kõigis teistes käänetes peale nimetava on vene keelse õ tähe moodi (õõrma, sõõrma) 8. iseloomulik on eeldatava 2. välte ebaootuspärane pikenemine (suvve ~ `suvve, tsikule ~ tsikkule, jäänü ~ `jäänü). 9. Tartu murdele iseloomulik i-lõpuliste diftongide järelosise alanemine on Otepääl juhuslikum ja märksa nõrgem, mistõttu seda ei ole märgitud. 10. mitmetel sõnadel on alalütleval käände lõpus kaks l- tähte (-lle). (rahvallõ, kuningillõ, ilusillõ) 11
KEELEMUUTUS: KEELE ARENG JA MUUTUMINE Huvi keele päritolu vastu. Legendid (nt Paabeli torn, F. R. Faehlmanni ,,Keelte keetmine" jms). Ebateaduslikud ettekujutused: nt kõik keeled on pärit heebrea keelest, ladina keelest jne. Ettekujutused ei põhine keeleainese süstemaatilisel analüüsil. Monogenees: kõik keeled põlvnevad ühest allikast (nt Paabeli torni legend). Polügenees: keel on tekkinud eri paikades eri hetkedel. Monogenees on naiivne teooria, professionaalsed keeleteadlased seda ei usu. Moodsa keeleteaduse sünd: püüd selgitada keele päritolu ja arengu probleeme keeleainese süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omav...
tema põhigi, kuid teise mõiste kaudu. NÄIDE: härra Mets, õpilane Kuusk, pealinn Tallinn Pärnus, meie suvepealinnas,… Jaan Kross romaanikirjanikuna Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina Nimi eeslisandina on tavaliselt omastavas. Elva linn, Vanemuise teater, Adidase dressid, Kännu Kuke restoran Mõned nimetaolised elemendid võivad esineda nimetavalise eeslisandina. R-klahv, x-telg, lik-liide Halb on nimetava kasutamine omastava asemel. *Kodak film, *Tiit Reisid, *Jan Uuspõld show > Kodaki film, Tiidu Reisid, Jan Uuspõllu show *Star printer, *Balti Paber AS Vältida tuleb omastavas käändes nime kasutamist liigisõna järel. *hotell Kuninga, *kompvekid Peetrikese, *vorst Krakovi > Kuninga hotell, Peetrikese kompvekid, Krakovi vorst Liigisõna eeslisandina: Olendi- ja kohanimede puhul lisand tavaliselt ühildub nimega. Märkasin head tuttavat Kadrit. Käisin ülikoolilinnas Tartus.
Maeterlinck on "Sinilinnnu" autorina eelkõige filosoof, kõlbeline mõtleja, kes näeb oma ülesannet eluõpetuse jagamises. Too 5 märksõna F. Kafka loomingu iseloomustamiseks. Nimeta 3 teose pealkiri. sümbol e. võrdkuju, allegooria e. ülekantud tähendus; inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism e. usk saatusesse ning neist tulenev võõrandumine Teosed: "Protsess", "Metamorfoos", "Otsus" Millest räägib H. Hesse romaan ,,Stepihunt"? Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Mis iseloomustab eksistentsialismi, nimeta 3 autorit.
Häädemeeste randade keelt. Arusaadavuse tagamiseks on lisatud võimalikult täpne tõlge eesti keelde. Kõike siiski ei ole võimalik tõlkida, sellepärast siinkohal lühike seletus. Salatsiliivi keeles esineb vormide lühenemise tõttu palju mitmetähenduslikkust, seda kõige sagedasemate sõnade puhulgi. Näiteks om tähendab nii 'on' kui 'oma', vald on 'valge, valgus' ning ka 'vald, jõud; vabadus', ürg 'aeg', 'algus' ja 'hetk'. Sarnased on paljude sõnade nimetava ja omastava käände vormid, seda nii ainsuses kui ka mitmuses, nt nurm võib tähendada nii 'nurm, põld' kui 'nurme, põllu', pilud 'pilved' ja 'pilvede', nänt 'nemad' ja 'nende'. Salatsiliivi keeles on hulganisti omapäraseid hääliku- ja vormiarenguid. Järgneva silbi i on eelneva silbi tagavokaali võinud muuta eesvokaaliks ning iseloomulikud on hilisdiftongid, nii on saadud näiteks tüömki 'toomingas', hilisdiftong on ka sõnas üöl 'hääl'
Väär Õige Leksi kindlustus (Leksi kindlustusele) Leks kindlustus kindlustus Leks (kindlustusele Leks või kindlustus Leksile) Leks-kindlustus (Leks-kindlustusele) Grundigi teler (Grundigi telerile) Grundig teler teler Grundig (telerile Grundig, *teler Grundigile) Grundig-teler (Grundig-telerile) NB! Iseäranis halb on nimetava kasutamine omastava asemel siis, kui nime kohta saab esitada küsimuse kelle? mille?, st kui nimi on lähedane tavalisele täiendile, nagu firmanimi tootenimedes, nt Kodak film, või ongi tavaline eestäiend, nagu Tiit Reisid või Jan Uuspõld show. Siin ei sobi ka kokkukirjutamine, ainuvõimalik on omastav kääne: Kodaki film, Tiidu Reisid, Jan Uuspõllu show. Firmanime eristamine muudest tootenimedest võib mõnikord olla raske
Ande Andekas-Lammutaja Meister ja Margarita M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. ...
Hermann Hesse "Stepihunt" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma.
tüvevokaali teisenemine, nt i > a: jonn : jonni > jonna/kas, u > a: rippu/ma : ripu/n > ripa/ts, i > u: laadi/ma > laadu/ng, e > a: kerge > kerga/ts, a > i: tõmma/ta > tõmmi/ts; alustüve välte nõrgenemine, nt pehme > pehme/ne/ma, vanker > vanger/da/ma. Tuletiste välte nõrgenemise kohta vt ka O 10. 12. Liitnimisõnad: nimetavaline ja omastavaline liitumine. Täiendsõna nimetava või omastava käände (nimetavalise või omastavalise liitumise) valik oleneb vormilistest ja sisulistest teguritest. 1. Nimetavas käändes on: a. sõnad, mis märgivad olendi või eseme ehituslikult või funktsionaalselt olulist tunnust, nt lõõtspill, keelpill, linttraktor, okaspuu, sarvloom, ketassaag, tiibklaver, juurvili, pendelkell, mõõkkala, tornmaja, narmasjuur. Erandid on rahvapärasedsarvesai, karvamüts; b
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad ...
morfoloogilises paradigmas. Lõpuvaheldus ei ole eesti keeles nii süsteemne nähtus kui astmevaheldus.Asendumine, kadu 10. Käändsõna arvukategooria. Arvukategoorial on kaks liiget: ainsus ja mitmus, ainsus on selle kategooria markeerimata liige. Läänemeresoome keeltes leidub kahesugust mitmust: i- (e nn vokaalmitmus) ja de-mitmus. d-tunnus esineb kõikidel sõnadel mitmuse nimetava käände lõpus. Tõenäoliselt on sellest kujunenud de-/te-mitmus, mis pole aga läänemeresoome keeltes üldiselt levinud. 11. Käändekategooria. Eesti keeles on 14 käänet. Kääne on noomeni morfoloogiline kategooria, mis näitab käändsõna süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. Nimetav, omastav ja osastav on sisult abstraktsed e grammatilised käänded, neil puudub domineeriv tähendus. Neid ei saa lauses vormiliselt asendada
ka hundi üle ja alles siis jõuab ta oma iidolite Mozarti ja Goethe tasemele. Oma romaanis on Hesse suutnud oskuslikult kirjeldada inimhinges toimuvat võitlust, kuid kohati on teos psühholoogiliselt liiga raske ja sellepärast jääb mõni koht arusaamatuks või on mõistetav mitmeti. Raamatu lugemiseks ja sellest aru saamiseks on vaja suurt fantaasialendu. Stepihunt on Hermann Hesse romaan, mis esmakordselt ilmus trükist 1927. Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma.
Nende seas on tuletised, liitsõnad, ainsuslikud ja mitmuslikud käändevormid. Liitsõnad (emakeel, ema- eesel) ja tuletised jäävad analüüsist kõrvale. Kõige levinum käändevorm on ainsuse nimetav – kasutati 13 korral, näiteks tema ema ja wanem õde on nõdrameelseks jäänud). Ka selles näitelauses on näha, kuidas ema ees on tihtipeale täiend, mis näitab suhet temaga. Mitmust esines korpuses vaid korra ning see oli mitmuse nimetava vorm (kust eesti emad ja lapsed), mis näitab ema esimeses tähenduses, pannes selle kokku kuuluma teiste pereliikmetega. Omastavas käändes kasutati sõna 7 korral. Üldiselt kasutati ema täiendina põhisõna ees, nt kõrge ema ja lapse terwis või Eesti ema õpetus oma laste kallal. Osastavat käändevormi kasutati kahel korral, näiteks ehk politseil läheb korda ülekohtust ema tabada. Alalütlevat käändevormi kasutati ühel korral: Kõik sündis masina wiisil – ja
kõneviisi oleviku mitmuse III pöördes pikemaid vorme: elasivad pro elasid, rõõmustaksivad pro rõõmustaksid 1872 ühtlustada oleviku III pöörde aste: tahavad pro tahtvad, loeb pro luge 1962 lubada sõnu kolhoosnik ja ümbrik käänata nii maastik- kui ka õpik-tüübi järgi 1972 sümptoom: sümptoomi: sümptoomi kõrval lubada ka sümptom: sümptomi: sümptomit; samamoodi oktaav ja oktav Morfoloogianormingu muutusi 198082 lubada muuseum-tüüpi sõnu, mille nimetava lõppkonsonandi ees on kirjapildis vokaalide ühend, käänata ka album-tüübi järgi 198082 lubada III-välteliste 3-silbiliste ne- ja s-sõnade mitmuse osastavas nii si kui ka seid, vastavalt ka kaht võimalust vokaalmitmuses 198082 lubada 19 sõna pöörata nii astmevahelduslikult kui astmevahelduseta (nagu õppima ja nagu muutuma) 19951997 lubada sõnade politseinik ja pealik kaks rööpkäänamist 19951997 lubada sõna korsten kaks rööpkäänamist Morfoloogia omandamine
Albu Põhikool Käänded Euroopa keeltes Emakeeleolümpiaadi I vooru töö Albu 2003 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON.............................................................................................................................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid......
ja vokaalmitmus, mis avaldub omakorda kahe tüübina (nt `aasta/i/s, õnnelike/s). Lisaks de-mitmusele ja vokaalmitmusele võib mitmus väljenduda ka koos osastava käände tunnusega formatiivis sid, nt pesa/sid. Kahe asesõna mitmus väljendub ainult supletiivses tüvevariandis: mina : meie, sina : teie. Kaheksal asesõnal puudub üldse mitmuse vormistik: keegi, ükski, miski, kumbki, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puudub ka ainsuse nimetava käände vorm. Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pärineb hoopiski de- mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnisväljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks. de-mitmus 12
Artikkel Rootsi keeles on järgmised artiklid: 1. Määramata artikkel ehk OBESTÄMD ARTIKEL 2. Määratud (lõpp)artikkel ehk BESTÄMD ARTIKEL 3. Määratud vaba artikkel ehk BESTÄMD FRISTÅENDE ARTIKEL u Määramata artikkel Määramata artikkel on ainsuses en või ett. Mitmuses määramata artikkel puudub ning selle asemel kasutatakse vastavat mitmuse lõppu. Määramata artiklit kasutatakse nimisõna määramata vormi ehk nimetava käände ees: en flicka (üks) tüdruk en pojke (üks) poiss en fabrik (üks) vabrik 8 ett äpple (üks) õun ett hus (üks) maja Määramata artikliga nimisõna tähistab üldiselt mingit varem mainimata isikut või asja: Det är en flicka. See on (üks) tüdruk. Där är ett hus. Seal on (üks) maja.
vastamine). Tollivormistus (paaristöö). Saateleht (rühmatöö). Tolliprotseduur (lühiettekanne). Logistika- Hea logistika- Millega Verbirektsioon Verbirektsioon. Sõnade ettevõtte ettevõtte mõjutada klienti (vigade Nimetava, rühmitamine iseloomusta- tunnused (rühmatöö). parandamine, omastava, tunnuse järgi. mine (tekstile sobiva Logistika- lausete osastava käände Lünktekst. pealkirja ettevõtet tõlkimine). moodustamine valimine). reklaamiva (kordamine). teksti
kategooria moodustab opositsiooni, mille liikmetena esinevad morfosüntaktilised tunnused, eriti neid realiseerivad morfeemid, ning viimases järjekorras üksikmorfid. Opositsioonid võivad olla kas binaarsed või mitmeliikmelised. Kui opositsioonide liikmeid analüüsida neid realiseerivate morfide fonoloogilise struktuuri seisukohalt, siis torkab silma, et mõni liige on lihtsama struktuuriga (näiteks segmentaalselt lühem) kui sama opositsiooni teiste liikmete morfikujud. Ainsuse, nimetava, algvõrde, oleviku, kindla kõneviisi ja ainsuse isikute morfid on struktuurilt selgelt lihtsamad kui mitmuse, sisseütleva jne morfid. See konkreetne struktuuriline lihtsus on aluseks väitele, et ainsus, nimetav, algvõrre, olevik, kindel kõneviis ja ainsuse isikud on oma opositsioonide markeerimata liikmed ning vastavalt mitmus jne on omaopositsioonide markeeritud liikmed. Mõiste "markeerimata" tähendab mõnikord otseses mõttes tunnuse puudumist (ainsus,
need on? H 7. 1õige; 2vale; 3vale; 4õige; 5õige; 6õige; 7vale. H 8. Kolmandast, mind, luud ja kondid, roided, süsti. H 9. 1nupule; 2hooldustöötaja; 3luud ja kondid; 4normaalne; 5pea; 6miks; 7 lõikus; 8kolp; 9roided; 10põlvekeder; 11lüli. H 10. Silm, laug, kulm, pea, otsmik, ripse, kõrv, nina, suu, lõug; huul, hammas, keel. Vajadusel võib anda nende sõnade mitmuse nimetava vormid. Harjutamiseks sobib demonstreerimine skeleti mulaazil või iseendal. H 11. Võimalusel lugeda anatoomia õpikut või mõnda ajalehte (nt Meditsiiniuudised, Haiglaleht) ja otsida sealt mitmuslikke vorme. Iseseisev töö. H 12. See loovülesanne annab vabad käed fantaseerimiseks. Soovitav on jälgida riimumise põhimõtteid, kuid see pole peamine. H 13. Need on palju kasutatavad küsimused, vastused tuleb pähe õppida ja harjutada nende kasutamist lühidialoogide koostamisel. H 14
vokaalmitmus, mis avaldub omakorda kahe tüübina (nt `aasta/i/s, õnnelike/s). Lisaks de-mitmusele ja vokaalmitmusele võib mitmus väljenduda ka koos osastava käände tunnusega formatiivis sid, nt pesa/sid. Kahe asesõna mitmus väljendub ainult supletiivses tüvevariandis: mina : meie, sina : teie. Seitsmel asesõnal puudub üldse mitmuse vormistik: keegi, ükski, miski, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puu- dub ka ainsuse nimetava käände vorm. Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pärineb hoopiskide-mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnis- väljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks. Arv de-mitmus on üldine kõikidele sõnadele ja puudub ainult asesõnadel mina ja sina, mille mitmust väljendab tüvevariant meie, teie.
mõõdumäärusi langeb vormilt kokku sihitisega. Nad esinevad sihitise käänetes -- nimetavas, nt Oota viis minutit!, omastavas, nt Ootasin ühe minuti, ja osastavas, nt Ma ei oodanud minutitki, kusjuures üht või teist käänet tingivad siin paljuski samad asjaolud, mis sihitise puhul. Määrustena ei vasta nad aga mitte sihitise küsimustele kes? mis? kelle? mille? keda? mida?, vaid küsimustele kui kaua? ja kui palju? ning esinevad lauses ka sihitute verbide laiendina. Nimetava (või omastava) vaheldumine osastavaga on nagu sihitise puhulgi võimalik vaid jaatavas lauses, eitavas lauses on sihitisekäändeline määrus enamasti osastavas, nt Juku suusatas viis kilomeetrit (ühe kilomeetri) / viit kilomeetrit (ühte kilomeetrit), aga: Juku ei suusatanud viit (ühte) kilomeetritki. Osastavat ei nõua üksnes mitte .. vaid -- eitus, nt Juku ei suusatanudmitte viis kilomeetrit (ühe kilomeetri), vaid kolm. 26. Mida on vaja teada määruste õigekeelsusest?
Kirjutage Tallinna lillefestival. Ühendis Inglise hommikusöök on esimene sõna suure tähega. Lause keskel on sõna e-sigaret väikese algustähega. Kirjutage üleriigiline leivanädal (mõlemad sõnad väikese tähega). Kirjutage esimene ülestõusmispüha (väikeste algustähtedega). Eesti vetest püütud räim on Eesti räim. Õige on Kolme Papli allee. Arenguvestluse dokumendis on sõnad alluv ja juht väikese tähega. Sõna jõulukontsert on väikese algustähega. Mitmuse nimetava käände vorm on jõulukontserdid, mitte „jõulukontsertid“. Head vana aasta lõppu! Suure tähega on ainult esimene sõna. Tähtkuju nimi on Koot ja Reha. Kirjutage Sise-Eesti (sidekriipsuga ja suurte algustähtedega). Ühendis Argentina tango on esimene sõna suure tähega. Mööndav on Argentiina tango. Ühendis Viini valss on esimene sõna suure tähega. Kirjutage isadepäeva jalgpalliturniir (väikeste tähtedega). Kirjutage praetud veisemaks Berliini-päraselt (sidekriipsuga).
Kirjutage Tallinna lillefestival. Ühendis Inglise hommikusöök on esimene sõna suure tähega. Lause keskel on sõna e-sigaret väikese algustähega. Kirjutage üleriigiline leivanädal (mõlemad sõnad väikese tähega). Kirjutage esimene ülestõusmispüha (väikeste algustähtedega). Eesti vetest püütud räim on Eesti räim. Õige on Kolme Papli allee. Arenguvestluse dokumendis on sõnad alluv ja juht väikese tähega. Sõna jõulukontsert on väikese algustähega. Mitmuse nimetava käände vorm on jõulukontserdid, mitte ,,jõulukontsertid". Head vana aasta lõppu! Suure tähega on ainult esimene sõna. Tähtkuju nimi on Koot ja Reha. Kirjutage Sise-Eesti (sidekriipsuga ja suurte algustähtedega). Ühendis Argentina tango on esimene sõna suure tähega. Mööndav on Argentiina tango. Ühendis Viini valss on esimene sõna suure tähega. Kirjutage isadepäeva jalgpalliturniir (väikeste tähtedega).
Vahel metafoor lausa struktureerib ühtesid mõistealasid teiste terminites -- nt. sotsiaalsetel positsioonidel ei näi olevat mingit otsest sarnasust ruumivahekordadega, ometi on sotsiaalseist seisundeist otse võimatu kõnelda ilma ruumitermineid kasutamata: Mis nüüd mina, madal mees; kõrgelseisvad ametiisikud; ülemad seisused; ühiskondlik redel; valitsus kukkus eile; tippsportlane ~ -teadlane ~ -näitleja. Metonüümia on nimetava, referentsiaalse põhifunktsiooniga troop, mis toimib üheainsa mõisteala ja üheainsa kommunikatiivse stseeni (nn. skeemi) piires ja fokuseerib parima "sisendpunkti" räägitavasse. Tavatsetakse öelda, et metonüümia asendab mõisteid nende külgnevuse alusel (mõnes stseenis, skeemis): soni (= sonimütsi kandev inimene); song (= patsient, kel on song); tsello (= inimene, kes mängib orkestris tsellot); mustad (= neegrid); punane taga (= veri taga); sininina (=
pudru, kolmas : kolmanda. Kaks viimast foneemi võivad ka kohad vahetada, nt suhkur : suhkru, teder : tedre. 3) Kao korral on muutetüves üks foneem vähem kui lemmatüves, nt tünjas : tünja, toekas : toeka. 17. Käändsõna arvukategooria - Arvukategoorial on kaks liiget: ainsus ja mitmus, ainsus on selle kategooria markeerimata liige. Läänemeresoome keeltes leidub kahesugust mitmust i- (e nn vokaalmitmus) ja de-mitmus. d-tunnus esineb kõikidel sõnadel mitmuse nimetava käände lõpus. Tõenäoliselt on sellest kujunenud de-/te-mitmus, mis pole aga läänemeresoome keeltes üldiselt levinud. e tuli de-mitmuses ilmselt kasutusele häälduse hõlbustamiseks, sest raske oleks hääldada nt häälikukombinatsiooni *seppätn. Kahetüvelistel sõnadel liitub de- mitmuse tunnus konsonanttüvele. Kui tüve lõpus oli juba t olemas, langes see mitmuse t-ga kokku, nt uut/te (hääldub geminaadina), käe, vare (t poolitub analüüsil)
eesmärkide suunas. Vastuvõtja relevantsuse põhimõte – vastuvõtja teadmiste ja taustaga arvestamine, s.o eeldus, et vastuvõtja mõistab vastuvõetavat sõnumit. Tema huvid on eeldus, et viitsib reklaami vastu võtta. Kohanemine vastuvõtja huvide ja seisukohtadega. Inimestele meeldib, kui nende poole otse pöördutakse, mistõttu ongi viimasel ajal reklaamid isiklikud, algavad nimetava pöördumisega. Ümbriku, millel on tema nimi ja aadress peal, võtab tarbija alati lahti. Stilistid soovitavad kasutada individuaalset pöördumist, st see on suunatud ühele konkreetsele inimesele. Suhtlus võib olla kas intiimsem või ametlikum. Noorte ja vanade tarbijate puhul on põhjust pöörduda erinevalt: noorte puhul võib kasutada slängi, vanemate poole pöördudes kirjalikult ja teietades. See näitab reklaamija suhtumist.
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele
riikidele uue okupatsiooni algust. 15. mai Tallinna Ülikooli ametlik avamine. U. Paet ja Sergei Lavrov kirjutasid Moskvas alla Eesti-Vene maa- ja merepiiri lepingule, mis suures osas fikseerib a-st 1945 eksisteeriva piirijoone. Lepingut 18. mai kritiseerisid teravalt opositsioonierakonnad; 20. juunil ratifitseeris Riigikogu lepingud, lisades tekstile Tartu rahulepingut nimetava sissejuhatuse. Venemaa võttis seepeale oma allkirja lepingult tagasi. Kümme aastat tagasi erastamisväärtpaberite (EVP-de) tagasiostmiseks ja nende 20. mai hinna stabiliseerimiseks loodud Hüvitusfond lõpetas tegevuse. Saksa ja Eesti vaimulikud pühitsesid sisse kahe maa ühisel jõul varemetest üles 29. juuni ehitatud Tartu Jaani kiriku, mis oli hävinud sõjatulekahjus 1944. aasta augustis.
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
