Eesti iseseisvumine (0)

Eesti iseseisvumine
Iseseisvuse eeldused
Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks:
· Kultuurilised eeldused
· Majanduslikud eeldused
· Poliitilised eeldused
Iseseisvuse eeldused
· Iseseisvuse kultuurilised eeldused
kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast
alates 19. sajandi II poole jooksul.
· Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed
raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik
haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi
(laulupidu, vanavarakogumine), mis
tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus
seltsielu.
Iseseisvuse eeldused
· Majanduslikud eeldused kujunesid välja
19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel.
Talude päriseksostmisega muutusid
talupojad oma maa peremeesteks
(peremehetunne). Eesti alast kujunes
Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond.
· Algas linnade eestistumine.
Iseseisvuse eeldused
· Poliitilised eeldused kujunesid välja 20.
sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon
äratas rahva poliitilisele elule.
· Hakati looma erakondi, esile kerkisid
eestlastest poliitikud.
· Tõusis eestlaste tähtsus maa- ja
linnaomavalitsustes (kogemused), arenes
kooperatiivliikumine. Lõplikult kujunesid
poliitilised eeldused välja I ms käigus.
Iseseisvuse eeldused
· I maailmasõja ajal kitsendati baltisakslaste
mõju. Eestlaste rahvuslik enesetunne
kasvas. Nendest, kes sõjast tagasi
pöördusid, sai sõjalise karastuse saanud
kaader tulevasele Eesti rahvaväele.
Iseseisvuse eeldused
1917. aasta alguseks oli I maailmasõda
viinud Venemaa krahhi äärele.
· Kütusepuudus
· Toiduainete nappus
· Tarbekaupade puudulikkus
· Häired transpordisüsteemis
· Inflatsioon
· Väest omavoliline lahkumine
Iseseisvuse eeldused
Kasvas sõjatüdimus.
Räägiti nii vabariigi kehtestamisest kui ka keisri
väljavahetamisest uue ja radikaalsema vastu.
Veebruaris 1917. toimub stiihiline ülestõus leivanappuse
tõttu.
· 27. veebruar 1917. a. ­ tsaarivõimu kukutamine
· 3. märts 1917. a. ­ tsaar loobub troonist
· 5. märts 1917. a. ­ avalikustatakse Vene AV koosseis
Iseseisvuse eeldused
· Vene AJUTINE VALITSUS kehtestas ühe
tolleaja maailma demokraatlikumatest
riigikordadest ja üritas Venemaad
demokratiseerida.
· Revolutsiooni tulemusena tekkisid stiihiliselt
tööliste ja soldatite saadikute nõukogud,
mis konkureerisid Vene AV-ga võimu pärast
ja vähendasid viimase suutlikkust.
· Venemaal kehtis sisuliselt topeltvõim
Iseseisvuse eeldused
· 1917. a. 2. märtsil Tallinnas ülelinnaline streik ja 20
000 osavõtjaga miiting. Vabastatakse vange,
rüüstatakse politsei- ja kohtuasutusi. Tapeti
ohvitsere ja politseinikke.
Korratused likvideeriti siiski kiiresti.
· 1917. a. 5. märtsil saab uueks Eestimaa
kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan
Poska. Poska koostas uue kubermanguvalitsuse
oma äranägemise järgi.
Iseseisvuse eeldused
· 26. märts 1917. a. ­ Eesti Vabariiklaste
Liidu korraldatud rongkäik Petrogradis
· 30. märts 1917. a. ­ Vene AV kinnitab
Eesti autonoomia seaduseelnõu,
millega:
· Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks
kubermanguks;
· Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks
(kubermangukomissar) sai eestlane (Jaan
Poska);
· Valiti Eesti esimene rahvaesindus ­ Maapäev-
ja moodustati täidesaatev organ - Maavalitsus.
Iseseisvuse eeldused
· 1917. a. Veebruarirevolutsioon ­
tsaarivalitsuse kukutamine ja Ajutise
Valitsuse loomine Venemaal, mille
tulemusena ühendati kogu Eesti ala
esmakordselt üheks
administratiivüksuseks (Eestimaa
kubermang), mis sai piiratud autonoomia
(Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev).
Iseseisvuse eeldused
· Loodi eesti (Eesti diviis; Joh. Laidoner)
20. 05. 1917. a. rahvusväeosad.
· Järk-järgult muutusid üha mõjukamateks
enamlased, kes valmistusid jõuga võimu
haarama.
· 1917. a. sügisel maabusid Lääne-Eesti
saartel Saksa väed.
Iseseisvuse eeldused
· 25. august 1917. a. ­ Saksa väed
vallutavad Riia.
· 8. oktoober 1917. a. Saksa väed
vallutavad Lääne-Eesti saared.
Laidoner 1915. a.
Iseseisvuse eeldused
Suvel 1917. a. kujunevad poliitilised
erakonnad:
· Maarahva Liit (suurtalunikud)
· Demokraatlik Erakond (Lõuna-Eesti
keskkihid ja suurtalunikud)
· Tööerakond (linna keskkihid)
· VSDTP ­ suurim erakond Eestis
Iseseisvuse eeldused
Oktoobripööre 1917. a. 23-25 oktoober/7.
november.
· Enamlaste võimuhaaramine; nõukogude
võimu kehtestamine.
· 2. november 1917. a. ­ Nõukogude manifest
Venemaa rahvaste enesemääramisest.
Iseseisvuse eeldused
· 15. november 1917. a. ­ Maanõukogu
koosolek Tallinnas. Otsus kuulutada end
Eestimaa ainsaks kõrgeimaks
võimukandjaks. Sobivusel lahkulöömine
Venemaast.
· 24. detsember 1917. a. ­ Maanõukogu
Vanematekogu otsus õigel ajal Eesti
iseseisvuse avalikuks väljakuulutamiseks.
Iseseisvuse eeldused
1917/1918. a. vahetusel langeb enamlaste populaarsus:
· Sooviti rahu ja stabiilsust, mitte maailmarevolutsiooni;
· Enamlased ei soovinud Eesti omariiklust, vaid autonoomiat
Nõukogude Vene koosseisus;
· Talurahvas ei saanud maad, vaid rajati kommuune;
· Enamlased olid kirikute vastu;
· Enamlased kasutasid vägivalda ja olid diktatuuri poolt.
Iseseisvuse eeldused
· 21-22 ja 27-28 jaanuar 1918. a. ­ Eesti
Asutava Kogu valimised.
· 10. veebruar 1918.a. ­ Balti aadel
kuulutatakse lindpriiks.
Iseseisvuse väljakuulutamine
1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa
armee Idarindel pealetungi eesmärgiga
sundida Nõukogude Venemaa sõjast
välja astuma.
· Punakaart taandub, sh ka Eestist
· Luuakse salajane EESTI
PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja
välja kuulutada
Iseseisvusdeklaratsioon.
Konstantin Päts
Iseseisvuse väljakuulutamine
PÄÄSTEKOMITEE liikmed:
· Konstantin Päts
· Konstantin Konik
· Jüri vilms
Iseseisvuse väljakuulutamine
· 23. veebruar ­ Pärnu Endla teatri rõdu;
H. Kuusner.
· 24. veebruar Tallinn ­ moodustatakse
Eesti Ajutine Valitsus. Peaministriks
saab Konstantin Päts. Teavitatakse
kogu riiki iseseisvuse
väljakuulutamisest.
Iseseisvuse väljakuulutamine
Eesti Ajutine Valitsus annab välja oma
esimesed 5 käsku:
· Eesti on sõjas erapooletu
· Tühistati enamlaste korraldused;
· Rahvusväeosade loomine;
· Pöörduti välisriikide poole tunnustuse
saamiseks
Iseseisvuse väljakuulutamine
Iseseisvuse väljakuulutamise tähtsus:
· Võimaldas tõsta Eesti küsimuse
rahvusvahelisele tasandile;
· Võimaldas pidada Saksamaa vallutust
okupatsiooniks;
· Suurendas võimalust välisabiks;
Saksamaa I okupatsioon
· 3. märts 1918. a. ­ Bresti rahu.
· 12. aprill 1918. a. ­ Riias Landesrati
koosolek ­ Eesti,- Liivi ja Lätimaa liita
Preisimaa alluvusse üheks riigiks, Balti
hertsogiriigiks.
· 27. august 1918. a. ­ Bresti rahu
lisaleping.
Saksamaa I okupatsioon
1918. a. Veebruar-november
Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust
· Terrorireziim
· Balti hertsogiriik ­
· ``Keelan, käsen, poon ja lasen``
Saksamaa I okupatsioon
Novembrirevolutsiooni tõttu 3. november 1918. a.
(ülestõus Kielis) väljub Saksamaa sõjast ja
annab võimu Eesti valitsusele.
Relvasis Eesti armeele ei anta.
· 9. november 1918. a. ­ Wilhelm II põgeneb
Hollandisse.
· 11. november 1918. a. ­ Compiegne`i vaherahu;
EV AV taas koos.
· 13. november 1918. a. ­ Nõukogude Venemaa
tühistab ühepoolselt Bresti rahu.
Eesti Vabadussõda 1918-1920
· 1918. a. 22 november ­ enamlaste I
rünnak Narvale.
· 1918. a. 27. novembril võtab Eesti
Valitsus pärast pingelist arutelu vastu
otsuse hakata Nõukogude Venemaale
vastu ­ Vabadussõja algus.
Eesti Vabadussõda 1918-1920
VABADUSSÕDA
1918. a. 28. 11- 1920. a. 2.
02.
Eesti Vabadussõda 1918-1920
1918. a. 29. novembril kuulutavad
bolsevikud Narvas välja
EESTI TÖÖRAHVA KOMMUUNI
(J. Anvelt) eesmärgiga näidata, et Eestis
toimub kodusõda.
Eesti Vabadussõda 1918-1920
Eesti Töörahva Kommuun polnud iseseisev riik ja
ei väljendanud enamiku eestlaste soove, sest:
· Kommuuni juhtkonnal polnud tegelikku võimu;
· Enamus eestlasi ei toetanud kommuuni;
· ETKd ei tunnustanud ükski riik peale Nõukogude
venemaa;
· Enamlased ise eitasid omariiklust.
Eesti Vabadussõda 1918-1920
1919. a. jaanuari alguseks on enamlased
vallutanud ca pool Eestist.
· 1919. a. 6. jaanuar algab eestlaste
vastupealetung;
· 14. jaanuar 1919. a. ­ Tartu vabastamine.
· 19. jaanuar vabastatakse Narva. Eesti on
sisuliselt vaenlastest vaba. Sõda siiski
jätkub.
Eesti Vabadussõda 1918-1920
· 1. veebruar 1919. a. ­ Valga, Võru
vabastamine.
· 4. veebruar 1919. a. ­ Petseri
vabastamine.
· Veebruaris 1919. a. ­ lahingud L-Eestis.
Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja ruumis
murti Punaarmee vastupanu.
Eesti Vabadussõda 1918-1920
· veebruar 1919. a. ­ mäss Saaremaal.
· 5.-7 aprill 1919. a. ­ Asutava Kogu
valimised.
· 24. aprill 1919. a. ­ AK kokkutulek
ESTONIAS.
· 10. oktoober 1919. a. ­ Maareform
Vabadussõja tegevuspiirkond
Leitnant Julius Kuperjanov
Suurtükipaat ``Lembit``
Miiniristleja ``Lennuk``
Miiniristleja ``Vambola``
Enamlaste soldatid
Soomusrong ``Onu Tom`´
Suurtükid positsioonil
Eesti Vabadussõda 1918-1920
Sõda Landeswehriga 1919. a. 5. juuni- 3.
juuli ­
Baltisaksa vabatahtlikest sõdurid/parunid,
kelle eesmärgiks oli Balti hertsogiriigi
loomine ja selleks võideldi nii Eesti ja Läti
riikide kui ka Nõukogude Venemaa vastu.
· 1919. a. 23. juuni ­ eestlaste võit Cesise
ehk Võnnu all ­ Võidupüha.
Vabadussõja tegevuspiirkond
Eesti Vabadussõda
1919. a. oktoobris ­ võitlus Bermondt-Avalovi vastu, kes püüdis
kukutada Lätis valitsust.
· 31. detsember 1919. a. ­ vaherahu
· 3. jaanuar 1920. a. ­ vaherahu jõustumine.
· 2. veebruar 1920. a. ­ Tartu rahu.
· 26. jaanuar 1921. a. ­ Entente`i nõukogu tunnustab Eesti
iseseisvust.
· 22. september 1921. a. ­ Eesti võetakse vastu Rahvasteliitu.
Võit Vabadussõjas
PÕHJUSED:
· Punaarmee üksused nõrgenesid; sattusid
paanikasse ja alahinnati EV armee
võitlusvõimet.
· Eesti kiire mobilisatsioon.
· Vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist,
Taanist.
· J. Laidoneri ja J. Pitka tegevus.
· Inglise laevastiku appitulek
Võit Vabadussõjas
· EV mobiliseeris 100 000 meest (10%
elanikest)
· 1919. a. 10. oktoobri maaseadus, mis pani
kogu rahva toetama EVd.
· Kõikide ressursside võidu tarbeks
mobiliseerimine
Vabadussõja võidu tulemus
· Langes 3588 meest; 14 000 haavatut,
2600 invaliidi
· 402 päeva
· Toimus eestlaste rahvuslik-riiklik
enesemääramine ja identiteedi
kinnistumine
· Loodi Eesti sõjavägi
· Toimus järsk murrak demokraatia suunas
Vabadussõja tähtsus
· Vabadussõda oli esimene eestlaste
täielikult võidetud sõda
· Oli osa uue Euroopa ja uute riikide sünnist
pärast I maailmasõda
Läbirääkimised enamlastega
Jaan Poska kirjutab rahulepingule
alla
Tartu rahuleping
Tartu rahuleping
· Jaan Poska ja Adolf Joffe ­
Tartu rahulepingule allakirjutajad.
Tartu rahulepingu sisu
· Eestile soodsad piirid (Petserimaa ja
Narva jõe tagused alad)
· 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 t.
· Vahetati vange
· Nõukogude Venemaa lubas eestlastel
repatrieeruda
· Eesti lubas desarmeerida valgekindrali
Judenitsi armee
Tartu rahulepingu sisu
· Kaubanduse arendamise kokkulepe
· Venemaa andis Eesti riigile meie
territooriumile jäänud ettevõtted ja
sadamatesse jäänud laevad
· Nõukogude Venemaa tunnustas
tingimusteta Eesti iseseisvust ja
loobus igaveseks ajaks kõigist
õigustest Eesti üle
Kuld saabub Eestisse
Eesti Vabriik
· 1920. aastal algas Eesti Vabariigi tegelik
ülesehitamine. Eestist sai demokraatlik
parlamentaarne Vabariik.
· Põhiseaduse võttis ASUTAV KOGU vastu
1920. a. 15. juunil.
1920. aasta põhiseadus
· Parlamentaarne vabariik
· 3. a. valitav ühekojaline Riigikogu; 100 liiget
· Rahvaalgatus (25 000) ja rahvahääletus
· Valitsus koosneb riigivanemast ja ministritest
· Valitsus ja riigivanem alluvad Riigikogule ja peavad
Riigikogu vastava avalduse korral ametist lahkuma.
· Kohalik omavalitsus
Eesti pärast Vabadussõda
Suur kriis
Majandusraskuste ja
parlamentaarse kriisi mõjul tekkis Eestis
radikaalne ja demagoogiline
vabadussõjalaste ehk vapside liikumine.
Vapsid
1920. a. Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste
Liit.
· Liikmete huvide kaitsmine
· Poliitikasse ei sekkutud
1926. a. Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liit
1929. a. Eesti Vabadussõjalste Keskliit;
I kongress Tallinnas 1930. a. 26. jaanuar
Vapsid
1931. a. 22 märts ­ EVK II kongress
· Liit politiseerub
Nõuded PSi muutmiseks:
· Laiade volitustega riigipea
· Isikuvalimised
· 50-liikmeline Riigikogu
· Majanduskriisi likvideerimine
· Kokkuhoidlikkus
Vapsid
1932. a. 20 märts ­ EVK III kongress
· EVKsse võib võtta ka isikuid, kes pole osalenud
Vabadussõjas.
· EVK muutumine poliitiliseks rahvaliikumiseks.
· EVKst astub välja J. Pitka, kes ei olnud rahul
ühenduse jätkuva politiseerumisega.
· Kriitika erakondade aadressil.
· Rahvusterviklikkuse rõhutamine.
Vapsid
1932. aastal kasvab tunduvalt
vabadussõjalste populaarsus.
Korraldatakse miitinguid, meeleavaldusi ja
rongkäike.
· 21. veebruar ­ Pärnu
· 17. juuli ­ Tapa
· 14. august ­ Lõuna-Eesti (Valga)
Esineb kokkupõrkeid sotsialistidega.
1932. a. põhiseaduseelnõu
· 1929. a. ­ esimesed eelnõud põhiseaduse
muutmiseks. Valitsus ei võta neid eriti
tõsiselt ja protsess hakkab venima.
· 1932. a. märts ­ Riigikogus saab valmis
PSi muutmise eelnõu.
Põhiseaduse muutmise vastu olid
sotsialistid; Tööerakond ja asunikud olid
kahtleval positsioonil.
1932. a. põhiseaduseelnõu
1932. a. augustis rahvahääletusel olnud
Põhiseaduseelnõu sisu:
· Valimised 4 aasta järel
· 80 liikmeline Riigikogu
· Proportsionaalne
· President 5. a. rahva poolt
· Presidendil vetoõigus ja edasilükkav õigus
1932. a. põhiseaduseelnõu
Vabadussõjalastele eelnõu ei sobinud, kuna
erakonnad ja nende roll jäi alles ning
väikene oli ka presidendi võimutäius.
Vastu hääletas 11 233 inimest rohkem, kui
poolt.
Põhiseaduseelnõu kukkus läbi.
1932. a. põhiseaduseelnõu
Põhiseaduseeelnõu läbikukkumisele
reageeris juba 1932. a. 18. augustil
esimesena K. Päts.
Tema arvates pidanuks uue põhiseaduse välja
töötama erakorraline kahekojaline
Rahvuskogu (valitav 80-liikmeline Riigikogu
ja 40 liikmeline komplekteeritav
Vanematekogu).
Idee oli hea, kuid seda ei toetatud.
1933. a. põhiseaduseelnõu
1932. aasta 10. novembril esitasid oma
põhiseaduse eelnõu vabadussõjalased ja 23
novembril oma eelnõu täiustatud variandi ka
Rahvuslik Keskerakond.
Riigikogu valik langes RKE variandile, mis
valmis detsembri lõpuks.
1933. a. veebruaris otsustati panna see
rahvahääletusele sama aasta juunis.
Vapside eelnõu lükati kõrvale.
1933. a. põhiseaduseelnõu
V Riigikogu 1933. a. täiustatud
põhiseaduseelnõu oli eelmisega väga
sarnane.
· 100 liiget Riigikogus
· Presidendi võimu vähendamine
Sellest oleks võinud saada väga hea
põhiseadus, kuid ka see lükati
referendumil tagasi.
1933. a. põhiseaduseelnõu
Põhiseaduseelnõu läbikukkumist
referendumil soodustas ka küsimus
krooni kursist, mis oli päevakorda
kerkinud.
1933. a. 26. aprillil astus K. Päts tagasi, sest
ei suutnud Riigikogus läbi suruda krooni
devalveerimist, mille vajalikkus oli selge.
1933. a. põhiseaduseelnõu
Järgnes Eesti ajaloos enneolematu uue
valitsuse kokkupanek:
Valitsust üritasid moodustada Jaan Tõnisson,
seejärel K. Einbund; siis J. Uluots; siis jälle K.
Einbund; siis A. Rei; siis K. Päts; siis K. Päts II
korda; siis III korda K. Einbund; siis T. Kalbus; siis
A. Kerem.
Seejärel teatas Tõnisson, et lõpuks on olemas
edukas uue valitsuse moodustaja ­ selgus, et see
on jälle (IV korda katsetav) K. Einbund.
1933. a. põhiseaduseelnõu
1933. a. 18. mail üritas Jaan Tõnisson ise
veelkord ja kinnitatigi tema valitsus.
Kriis oli kestnud 22 päeva ja uus
riigivanem saadi alles 12. katsel!!
1933. a. põhiseaduseelnõu
· Tõnissoni valitsus alustas, kui uue
referendumini oli 23 päeva ja sattus kohe
rünnaku alla.
· Tõnisson ja tema vastased sõimasid oma
ajalehtedes üksteist ja see jättis rahvale
halva mulje ning aitas veelgi kaasa
vapside populaarsuse kasvule.
· Üksteist sõimasid ka vapsid ja sotsialistid.
Toimusid löömingud.
1933. a. põhiseaduseelnõu
· 1933. a. 7. mai ­ Tallinnas vapside miiting. A. Sirk
ründab kõiki erakondi ja kutsus hääletama II
parandatud põhiseaduseelnõu vastu.
· Vapsid jätkavad oma kogunemiste ja marsside
pidamist. Valmis vapside vormiriietus.
· 1933. a. 1. juuni ­ Tartus on riigivanem J. Tõnisson
agiteerimaks tartlasi hääletama II parandatud PSi
eelnõu poolt. Vapsid segavad ja takistavad
riigivanema kõnet.
1933. a. põhiseaduseelnõu
· 1933. a. 2. juuni ­ Tõnisson kehtestab
Tartus ja maakonnas kaitseseisukorra
vastuseks eelmisel päeval toimunule.
· 1933. a. 3. juuni ­ sise- ja kohtuminister
sulgeb EV Tartu Liidu koos valdade
osakondadega.
1933. a. põhiseaduseelnõu
· Ka II parandatud põhiseaduseelnõu kukkus
rahvahääletusel läbi. Viga oli hääletussunduse
kaotamine. Referendumil osales 66,5%
hääleõiguslikest kodanikest. 1932. a. augustis oli
neid 90,5%.
· Poolthääle andis vaid 1/3 kohaletulnutest.
· Läbikukkumisele järgnes Pätsi ja Tõnissoni
pooldajate järjekordne teineteise süüdistamine.
Krooni devalveerimine
· 1933. a. 28. juunil devalveeris valitsus krooni
35%. Poolt 46 ja vastu 45 saadikut.
· Puhkes paanika. Rahvas ründas panku ja
kauplusi. Hoiuseid võeti välja ja osteti asju
kokku.
· Osteti suures koguses ja mõttetult ­ suhkur,
sool, tikud, petroolium, raud, riided, jalatsid.
· Hakkasid tõusma hinnad ja üürid.
Laevade müük Peruule
· 1933. a. juuli algul müüs valitsus Peruule
sõjalaevad ``Vambola`´ ja ``Lennuk``.
· Vapsid väitsid, et laevad oleksid teeninud
riiki veel 20-25 aastat ja nad müüdi odava
raha eest.
· Valitsust ründasid ka kogumehed ja
sotsialistid. Valitsus kaevati kohtusse, kuni
Riigikohtuni välja.
1933. a. poliitiline kriis
· Moodustati erakondade võitlussalku (vapsid;
sotsialistid).
· Poliitiline kultuur oli äärmiselt madal.
· 1933. a. 11 august ­ J. Tõnissoni valitsus
otsustas kasutada juhust, mis tulenes
sotsialistide Rahva Sõnas ilmunud artiklist ja
kuulutas välja kogu riigis kaitseseisukorra
ja trükiste eeltsensuuri.
Vapside põhiseaduseelnõu
hääletus 1933. a.
1933. a. 14.-16. oktoober ­ vapside põhiseaduseelnõu
rahvahääletus.
· Sisuliselt presidentaalne riik
· 50- liikmeline RIIGIKOGU; 4- aasta järel
proportsionaalsed valimised; üks 6-kuuline istungijärk.
· RIIGIVANEM ­ valiti rahva poolt 5. aastaks. Võis laiali
saata Riigikogu ja tagandada valitsuse; panna RK
otsustele veto ja anda dekreete.
Vapside põhiseadus 1933. a.
· Seadusi võib riigivanem jätta ka
väljakuulutamata kui ta arvab, et seda
nõuab riigi huvi.
· PEAMINISTER ühtlustab valitsuse tegevust
ja juhatab VV istungeid, kui SEDA EI TEE
RIIGIVANEM. Peaminister võib pärida
ministritelt aru ja esitada ministreid või
valitsust ametist vabastamiseks.
Vapside põhiseadus 1933. a.
· Sisuliselt tähendas vapside Põhiseadus
autoritaarse riigikorra kehtestamist.
VAPSE toetasid Põllumeestekogud, keda
juhtis K. Päts.
Ülejäänud erakonnad olid vapside eelnõu
vastu. Kõige ägedamalt sotsialistid ja
kommunistid.
Vapside põhiseadus 1933. a.
Riigikogu oli püüdnud raskendada vapside eelnõu
läbiminekut rahvahääletusel:
Läbiminekuks oli vaja hääleõiguslike kodanike enamuse
`´jaa``, mis tähendas 20% rohkem hääli, kui juunikuise
Riigikogu II parandatud põhiseaduseelnõu puhul.
Hääletama tuli 56,4% hääleõiguslikest kodanikest ja
nendest 72,7% oli eelnõu poolt
Vapside põhiseadus 1933. a.
· Eelnõu võidule aitasid kaasa Pätsi,
Laidoneri ja Einbundi üleskutsed.
1933. a. sügis
1933. a. 17. oktoobril astus Jaan Tõnissoni
valitsus tagasi.
1933. a. 21. oktoobril sai uueks
riigivanemaks Konstantin Päts.
Uus valitsus pidi olema vahevalitsus, mis
juhib riiki kuni 1934. a. (22.-23) aprilli
riigivanema ja (29.-30. aprill) Riigikogu
valimisteni.
1933. a. sügis
· 1933. a. jaanuari määrati uue
põhiseaduse järgsed kohalike
omavalitsuste volikogude valimised.
· Kõik erakonnad hakkasid tegema
valimispropagandat, suurvõitu võisid loota
vapsid.
· 1933. a. augustis suletud EVK asemele
loodi EVL.
1934. a. algus
1934. a. 7.-8. jaanuaril toimusid kohalike
volikogude valimised:
MAAL
Põllumeestekogud ­ 23.4%
Asunikud ­ 18,3%
....
Vapsid 8,9%
Sotsialistid 8,7%
1934. a. algus
LINNAD
Keskmiselt 37,6% häältest.
· Tallinnas 46,1%
· Tartus 43%
· Narvas 38,3%
· Viljandis 35,8%
· Pärnus 27,8%
Väikelinnades 15-25%
Riigivanema kandidaadid
Riigivanema kandidaate sai kokku neli:
Larka ­
Laidoner ­
Päts ­
Rei -
1934. a. algus
Vapsid alustasid laimukampaaniatega. Avaldati
``Võitluse`` erinumber J. Laidonerist.
Märtsi algul 1934. a. ähvardasid mõned EVL
liikmed, et kui valimised ei too vapsidele võitu,
võetakse see võimuga.
Valitsus keelas vastuseks sõjaväelastel
liikmeksoleku poliitilistes organisatsioonides.
1934. a. algus
· Vapsid hakkasid alates veebruarist 1934.
a. saama hoiatusi kavandatavast
endavastastest repressioonidest.
· Midagi aga ette ei võetud, sest arvati, et
asi piirdub Tõnissoni 1933. a. 11. augusti
stiilis sammuga ja see elatakse üle.
K. Pätsi riigipööre 1934. a.
· 1934. a. 12. märts ­ K. Päts, J- Laidoner
teostavad Sõjakooli ja Kaitseliidu abil
riigipöörde - Vahistatakse 500
vabadussõjalast.
· Kehtestatakse 6. kuuks üleriigiline
kaitseseisukord.
· Laidoner määratakse sõjaväe
ülemjuhatajaks.
K. Pätsi riigipööre 1934. a.
Laidoner:
keelustas sundmäärusega poliitilised
koosolekud ja rongkäigud;
sulges kõik EVL osakonnad ja ajalehed.
Vapside arreteerimist ja nende osakondade
sulgemist tervitasid kõik ülejäänud
erakonnad, eriti sotsialistid.
K. Pätsi riigipööre 1934. a.
· 1934. a. 15. märts ­ K. Päts esineb kõnega
Riigikogus, kus ta süüdistas vapse ``riigielu
lõhkumises, neid mittepooldavata inimeste
ähvardamises, revolutsiooni ettevalmistamises
ja kindlas kavas võim jõuga üle võtta``.
· Hiljem ei ole mitte kunagi suudetud esitada
veenvaid tõendeid, et vapsidel oleks olnud
kavas võim jõuga üle võtta juba 12. või 13.
märtsil.
K. Pätsi riigipööre 1934. a.
· Riigipöördevõimalus oli siis, kui vapsid ei
oleks saanud Riigikogu ja riigivanema
valimistel enamust. Valimiskaotuste ei
olnud aga ette näha.
· Valitsuse sammud kiideti esialgu aga
heaks, sest jutte vapside 12. märtsi
riigipöördekavadest võeti tõsiselt.
K. Pätsi riigipööre 1934. a.
· 1934. a. 19. märtsil lükati edasi K. Pätsi
dekreediga riigivanema ja Riigikogu
valimised kuni kaitseseisukorra lõpuni.
· Vapside võimaliku riigipöörde ja
autoritaarsuse asemele oli tulnud K.
Pätsi reaalne autoritaarsus. Sisuliselt tegi
Päts ise seda, milles ta süüdistas vapse.
K. Pätsi riigipööre 1934. a.
· Tühistati seni läbiviidud valimistoimingud.
riigivanema ja Riigikogu valimiste
kandidaadid kaotasid oma staatuse.
· 1934. a. 22.märts ­
o kohtu- ja siseminister sulges EVLi oma
otsusega lõplikult.
o tühistati vapside nimekirjades
kohalikesse volikogudesse saanud inimeste
volitused.
K. Pätsi riigipööre 1934. a.
· Pätsi dekreedid nägid ette, et
vabanenud kohad jäävadki vabadeks ja
kui vabu kohti on üle 30%, siis määrab
sinna linnapea ja vallavolikogu
valitsus.
· Sellised kohad olid näiteks Tallinn, Tartu,
Narva ja Nõmme.
Pätsi 1934. a. 12. märtsi
riigipööre
· 1934. a. 16. märts ­ Riigikogu kinnitab
valitsuse 12. märtsi otsused.
· 1934. a. 24. aprill ­ Riigikogu saadetakse
suvepuhkusele.
· Vapsid üritasid korraldada meeleavaldust,
kuid valitsus likvideeris need katsed
kindlakäeliselt.
Pätsi 1934. a. 12. märtsi
riigipööre
· 1934. a. märtsi lõpp ­ valitsus saadab
mõned vapse toetanud suurärimehed
sundasumisele Kihnu saarele.
· 1934. a. aprill ­ asunikud on poliitilistest
jõududest esimestena veendunud, et Päts
on läinud oma sammudega liiale ja
hakkavad toetama ja otsima koostööd
vapsidega.
Vaikiv ajastu
· 1934. a. 1. aprill ­ kohtu- ja
siseministeerium jagatakse kaheks.
· 1934. a. 25. augustil nimetati
siseministriks senine Riigikogu esimees K.
Einbund.
· 1934 .a. 7. september ­ kaitseseisukorda
pikendatakse 1. a. võrra. Riigikogu
kinnitust ei küsitud.
Vaikiv ajastu
· 1934. a. 28. september ­ Riigikogu
kutsutakse kokku; kritsieeritakse valitsust:
A ­ kaitseseisukorra pikendamise otsust pole
RK kinnitanud
B ­ pole läbi viidud riigivanema ja Riigikogu
valimisi
C ­ Riigikogu võib koguneda istungile oma
päevakorraga valitsusest sõltumatult, mida
aga valitsus ei lubanud.
Vaikiv ajastu
· 1934. a. 2. oktoober ­ K. Einbund saadab
Riigikogu laiali.
· 1934. a. 12 oktoober ­ Einbund teatab
ajakirjanikele, et Riigikogu vaikivasse
olekusse ja teda ei kutsuta isegi eelarve
kinnitamiseks kokku.
``Kõik organisatsioonid ja isikud, kes pooldasid valitsuse
suunda ja uuendusi, omavad tegevusvabaduse ka poliitika
ala, kuna aga need, kes tahtsid asuda vastasrinda
valitsuse üldise riikliku suunaga, peavad vaikima``
Vaikiv ajastu
ALGAS nn VAIKIV AJASTU:
· Erakonnad keelati
· Riigikogu saadeti laiali
· Kehtestati tsensuur
· Poliitilised vastased arreteeriti
Sisuliselt tegi Konstantin Päts selle, mille
teostamise kavatsustes süüdistas ta vapse.
DEMOKRAATIA EESTIS OLI LIKVIDEERITUD!
Vaikiv ajastu
· 1935. a. kevadel - keelatakse poliitiliste
erakondade tegevus.
· Luuakse Isamaaliit.
· Luuakse kutsekojad, tsensuur ja
alustatakse erinevaid kampaaniaid.
· 1935. a. suvi ­ vabanevad arreteeritud
vabadussõjalased.
Vaikiv ajastu
· 1935. a. 8. detsember ­ vabadussõjalaste arreteerimine.
· 1936. a. veebruar ­ referendum Rahvuskogu valimiseks.
· 1937. a. veebruar ­ Rahvuskogu tuleb kokku.
Vaikiv ajastu
· 1938. a. 1. jaanuar ­ jõustub uus
Põhiseadus.
· 1938. a. aprill ­ K. Päts valitakse
presidendiks.