VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUSE SEADUS 1. veebruar 1925 KEELESEADUS RIIGIVANEMA DEKREET 29.oktoober 1934 kehtib 1.jaanuar 1935 Riigikeeleks eesti keel, asjaajamine eesti keeles, erandid vaid rahvusvahemuste omavalitsustele vastavalt kultuuriomavalitsuse seadusele. Riiklike asutuste läbikäimine võibtoimuda võõras keeles, ent seletused peavad olema juures ka eesti keeles. Kirjalikud vastused päringutele antakse eesti keeles. Kohalikus omavalitsuses võib kasutada selle vähemusrahvuse keelt kokkuleppel. Raamatupidamine peab olema eesti keeles. Pealiskirjad peavad olema eestikeelsed. Ametnikud peavad valdama eesti keelt. Iga kodanik võib pöörduda eesti keeles selle ameti poole, kus asjaajamiskeeleks on võõrkeel. Vaestelastekohtute asjaaja...
Keeleseadus Keeleseadus sisaldab riigikeele oskuse nõudeid avaliku ja erasektori teatud kategooria töötajatele. Seadus kohustab töötajaid oma keeleoskust tõestama ning seaduse täitmist kontrollib Keeleinspektsioon. Keeleseaduse kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel, mille ametliku kasutuse aluseks on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Iga muu keel peale eesti keele on keeleseaduse mõttes võõrkeel. Nt. vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena. Seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele ja võõrkeelte kasutamist. Äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks keeleseaduse mõttes on ühiskonna turvalisus,
6.1. Saada ettevõtte juhtkonnalt informatsiooni, dokumente jms, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. 6.2. Saada ametialaselt vajalikku täiendkoolitust. 6.3. Keelduda tööst, milleks töötajal puudub väljaõpe. 6.4. Saada tööks vajalikke töövahendeid. 7. TÖÖVAHENDID 7.1. Printer, paljundusmasin. 7.2. Arvuti vajaliku tarkvaraga. 7.3. Telefon. 8. NÕUETEPROFIIL 8.1. Vähemalt keskharidus. 8.2. Asjaajamise alased teadmised ja oskused. 8.3. Eesti keele oskus vastavalt keeleseaduse nõuetele. 8.4. Hea arvutikasutusoskus (teksti-, tabeltöötlus ja registrite kasutus). 8.5. Hea suhtleja, hea eneseväljendus- ja kuulamisoskusega, valmis koostööks, enesekindel, täpne, kohusetundlik, energiline, otsustuskindel, usaldusväärne. Koostaja Tutvunud Allkiri Allkiri Nimi: Mari Murakas Nimi: Sille Ilves
Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine) semantilisse rühma, kuid on ka erandeid: -us, -line • Liite tähendus väga üldine, selgub alles konkreetses sõnas: -ik 13. Millise printsiibi huvides valitakse alati kõige kesksem ja väljakujunenuma tähendusega grammatiline konstruktsioon, sõna, väljend? 14. Millisele legaalsele põhjale Eesti Vabariigi keeleseadus oma määrustega toetub? Ametlik keelekasutus 2011. a keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel: eesti kirjakeele normi rakendamise kord, Vabariigi Valitsuse määrus nr 71 (09.06.2011), kehtib alates 1. juulist 2011 (sama sisuga määrused on kehtinud alates 3.10.1995) 15. Milline akt reguleerib keelekasutust õigusloomes? Määrus. Õigus- ja haldusaktide koostamise eeskuju: hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, Vabariigi Valitsuse määrus nr 180 (22.12.2011), kehtib alates 1. jaanuarist 2012 16
Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23 augustil 1989.aastal enneolematu protestiaktsiooni-moodustati katkematu inimkett Talinast-vilniuseni.660 kilomeetri pikkuses nn balti ketis seisis umbes kaks miljonit inimest.1989 aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939.aastal salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks.1989.aasta jaanuaris võeti vastu keeleseaduse,millega anti eesti keelele riigikeele staatus.24.veebruar sai iseseisvuspäevaks.Pika Hermanni tornis heisati sinimustvalge rahvalipp.Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele,mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juiidilise järjepidevuse alusel. 1990.aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV ülemnõukogusse.Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel.Uueks valitsusjuhiks kinnitas ülemnõukogu Edgar Savisaare.30 märtsil 1990
Mis või kes ohustab Eesti kirjakeelt? Keele säilimise ja arenemise jaoks on kõige tähtsam see, et seda kasutatakse. Eesti keel on Eesti riigikeel alates 1989. aasta keeleseaduse järgi. Kõigil eestimaallastel on seaduslik õigus saada keelelist õpet ja haridust. Paraku ei ole kõik nii ilus ja muretu kõikides Eesti piirkondades. Õnneks on meil olemas keelekaitse Keeleinspektsiooni näol. Keeleinspektsioon pakub järelvalveteenust eekõige mitte-eestlaste keelekasutuses. Eesti keelt kasutab aktiivselt kirjakeelena veidi rohkem kui miljon inimest. On suur saavutus, et sellise suhteliselt väikese rahvaarvu juures on meie kirjakeel sajandeid säilinud.
Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti keel riigikeeleks 24.02- see päev kuulutati iseseisvuspäevaks, ERSP, EMS, ja Eesti kristlik liit tulid välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. kodanikekomitee loomise eesmärk: Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse aluse lPika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp. märts- üle nõukogude liitu toimusid rahvasaadikute kongressi valimised 23
Henn Saari ,,Keelehääling". Eesti Raadio ,,Keeleminutid" 1975-1999. Koostanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus 2004. 1976. aastal ilmunud keelehäälingu järg on sisuliselt oma aja keele- ja ühiskonnaelu kroonika. Henn Saari igakuised Keeleminutid olid raadiokuulajate seas oma särava esitlusviisi tõttu väga oodatud. Kokku kolmekümne aasta ja 329 saate jooksul tulid jutuks paljud keeleküsimused, alates lihtsatest keelevigadest ja lõpetades kogu ühiskonda erutanud keeleseaduse teemaga. Algusest peale oli Henn Saari seda meelt, et peamine on näidata keelt tema rikkuses, rääkida keele arengu seaduspärasustest ja teadliku suunamise võimalikkusest. Keeleminutite peaeesmärk oli kuulaja harimine. Keelehääling on ühtlasi allikpublikatsioon, millel on keele ajalugu dokumenteeriv väärtus. Nimekorralduses oli veel olulisel kohal Peeter Päll. Isikunimesid hakati uurima 19. sajandi lõpus. Koguma hakati neid varem, kuid ei analüüsitud. 19
E.A. Vignobles J.Audebert Saint-Yzans du Medoc ( Gironde) Prantsusmaa Joogiõpetus 2006 Kaartide kujundus. Joogikaart paigutatakse kas eraldi kaante või toidukaardi vahele, tellitavate roogade ja lõunamenüüde järele. Jookide nimetused peavad olema erinevates keeltes, mille valikul tuleb arvestada oma põhiklientuuri rahvusi. Eesti restoranides on levinud võõrkeelteks soome, inglise ja saksa keel. Keeleseaduse järgi peab kindlasti kasutama riigikeelt, teiste keelte valik on juhtkonna otsustada. Samuti pole kohustuslikku järjekorda. Hindu ei kalkuleerita iga päev, vaid need arvestatakse pikemaks ajaks ja võimalikult ümardatuna. Kaardil ei näidata teenindustasu, selle võib kliendi soovil lisada arvele või klient jätab jootraha. Osad restoranid toovad joogikaardil hinnad nii kroonides kui ka eurodes. Joogikaart kujundatakse sarnaselt toidukaardile.
Kas märgukirja vastamisest võib loobuda, kui jah siis millal? Vastamisest võib loobuda, kui: 1) isikut ei ole võimalik kindlaks teha; 2) puuduvad isiku sideandmed; 3) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta; 4) isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi märgukirjale vastust; 5) märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama; 6) märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav; 7) selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Milline on märgukirjale vastamise tähtaeg? Märgukirjale vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest.
sobi sinu teksti konteksti. Komad panen tunde järgi Üte, kiil, lisand, täiend, liitlause, põimlause, lauselühend. Eesti keeles on palju reegleid ja ka erandeid, mida tunde järgi ei ole võimalik õigesti panna. Ükskõik, mis aasta ÕS- i võib kasutada Keeleseaduse järgi on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006" normide järgimine Eesti Vabariigis ametlikes tekstides kohustuslik. Ajalehti pole vaja lugeda Kultuuriinfo, rahvusvahelised suhted, poliitika, arvamuslood, haridusteave. Info ja teadmised, mida kasutad oma suisukohtade põhjendamiseks
peredele, kus kasvamas kolm või enam last ja maksta seda toetust vähemalt kuni noorima lapse 12 aastaseks saamseni. 4. Muuta seadusandlust erakondade finantseerimise osas nii, et see poleks sõltuvuses mitte kohtade arvust Riigikogus, vaid kohalike omavalitsuste valimistel saavutatud tulemusest. 5. Muuta madalamaks seni Riigikogu valimistel kehtiv 5% barjäär. 6. Võtta keeleinspektsioonilt õigus karistada iseseivalt avastatud keeleseaduse rikkumiste eest, andes otsustamis õiguse nendes küsimustes Maakonnakohtutele.
Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis tegurid
Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis
puudumise, mille olemasolu on vajalik antud kutsetööle lubamise eetilisel. Erialase tööoskustega on võrdsustatud ka ebapiisav keele või suhtlemis eoskus, mis takistab edukalt tegutsemist oma töö või ameti kohal. TLS §103 järgi võib TL lõpetada ka siis, kui töötaja ie täienda erialaseid teadmisi kindlaks määratud korras(nt koolitusi, milles töötaja ei osale). Keeleseaduse õ5, lõige 3 järgi sätestatakse keeleseaduse nõue, kui see on vajalik avalikes huvides. Töötaja pikaajaline töövõimetus – pikaajalise töövõimetuse tõttu saab TL lõpetada TLS§86,punkt9 alusel, kui töötaja on töölt puudunud ple 4 kuu järjest või üle 5 kuu summaarselt kalendir aasta jooksul. Tuberkuloosi haigetele säilitatakse töökoht 8 kuu jooksul. Kui aga haigestumine on tingitud töövigastusest, siis ei ole lubatud pikemaajalise töölt puudumise tõttu tööleingut lõpetada
on liialt vaene. Ta panustas iluprintsiibi, kunstlike sõnade, morfoloogia lühikeste vormide, i- mitmuse ja i-ülivõrde peale. Johannes Voldemar Veski keelekorradus: tahtis luua süsteemsust koos loogiliste seletustega, otstarbekust ja rahvakeelsust. Panustas keele normimisele ja terminoloogia looomisele. Normingute loojaks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, olulisim ettepanekute tegija Elmar Muuk. 1998 sai eesti keel riigikeeleks, viimane keeleseaduse uuendamine oli 1995, loodi keeleinspektsioon, kes peab keeleseaduse täitmist kontrollima, nüüd 2009 on ajalehtedes ilmnenud vaidlused uue keeleseaduse üle. Põhjaeesti murre afrikaat puudub(siga,küpsetab), larüngaalklusiil puudub(kalad), harv palatalisatsioon(t,l,s,n,r), ks-ks(saaks), ksi-ks(üks,läks), psi-ps(laps), tk-tk(katki), kt-ht(kõht), ajalooline muutus, rekonstruktsioon, vokaalharmoonia puudub(näha), erinevad vokaalid teatud
Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak) Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks eesti kirjakeele normatiivid. Korrektne kirjakeel on normiga piiritletud ja see on Õigekeelsussõnaraamatu kirjakeel. Kõrgema astme kirjakeel on selle maa või riigi kapital. Kuid normid ei ole kohustuslikud meie isikliku igapäeva elu kohta, suhtluskeele, kunsti ja ilukirjanduse vallas. Seal saab kasutada murdesõnu, slängi ja isegi vandesõnu. (1, Laurisaar Riho) Võin omaltpoolt tuua näite ilukirjandusest, kus kirjanik tahtlikult eirab
Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak) Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks eesti kirjakeele normatiivid. Korrektne kirjakeel on normiga piiritletud ja see on Õigekeelsussõnaraamatu kirjakeel. Kõrgema astme kirjakeel on selle maa või riigi kapital. Kuid normid ei ole kohustuslikud meie isikliku igapäeva elu kohta, suhtluskeele, kunsti ja ilukirjanduse vallas. Seal saab kasutada murdesõnu, slängi ja isegi vandesõnu. (1, Laurisaar Riho) Võin omaltpoolt tuua näite ilukirjandusest, kus kirjanik tahtlikult eirab
Rahva poliitiline aktiivsus järjest tõusis. 23. augustil 1989 toimus Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon balti kett, milles osales 600 kilomeetrises inimketis ligikaudu 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja omariiklust Balti liiduvabariikidele. Erimeelsused poliitikas Impeeriumimeelsed jõud töötasid Eesti omariikluse ideele ägedalt vastu. Protesteeriti keeleseaduse vastu, korraldati streike ja nõuti Kirde- Eesti muutmist autonoomseks oblastiks. Moskva toetas nende tegemisi majandusblokaadiga.Vastukaaluks sellele tulid ERSP, EMS ja Eesti Kristlik Liit 24. veebruaril 1989 välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. Selle eesmärk oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki eesti vabariigi kodanikke kutsuti üles valima endale esindusorgan- Eesti Kongress.
NSV suveräänsusest, millega Ülemnõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks ja teostajaks, ning deklareeris enda antud seaduste ülimuslikkust Eesti territooriumil. See kogu maailmas tähelepanu pälvinud akt väljendas eestlaste kindlat tahet rahvuslikuks enesemääramiseks ning andis ühtlasi märku Nõukogude impeeriumi lagunemise algusest. (Iseseisvuse taastamine [http://www.estonica.org]) Jaanuaris 1989 võttis Eesti Ülemnõukogu vastu keeleseaduse, millega eesti keel kuulutati riigikeeleks. 24. veebruaril 1989 tähistati esmakordselt Nõukogude okupatsiooni ajal ametlikult Eesti iseseisvuspäeva. Samal aastal hakati Eesti Vabariigi kodanike ja nende järglaste registreerimiseks moodustama Eesti Vabariigi kodanike komiteesid, millest kujunes keskne Eesti täielikku iseseisvust taotlev liikumine. Kodanike komiteede (Peakomitee esimees Tunne Kelam) liikumine tugines Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse, riigi
de fakto kakskeelsus ühiskonnas tegelikult valitsev kakskeelsus, nt Eestis on eesti ja vene keel Territoriaalne kakskeelsus riigi territooriumi ühes osas kasutatakse üht keelt ja teises osas teist, nt eesti ja vene keel Eestis Funktsionaalne kakskeelsus ametlikus olukorras kasutatakse üht keelt ja mitte ametlikus teist, nt NSVL ajal Eestis oli vene keel ametlik ja eesti keel mitte ametlik suhtluskeel Keeleseaduse kolm punkti, mis peaksid tagama eesti keele püsimajäämise 1) Eestis on ainus riigi keel eesti keel 2) avalikel üritustel peab olema võõrkeel tõlgitud eesti keelde 3) keelemaastikul peab olema eesti keel suuremalt kui võõrkeel Missugust informatsiooni annab keelemaastik? Peegeldab tänapäeva mitmekeelsust 1) missugune keel on riigikeel ja missugust keelt peetakse mainekaks 2) missugust keelt kohalikud eelistavad
ühest küljest paranenud: eesti keelel on riigikeele staatus ja tema püsimine on tagatud seadustega. Paljudele teistele keeltele tuntud probleemid on saanud ohuks ka eesti keelele: väheneb emakeelsete kõnelejate arv, hägustuvad keelenormid, võõrkeelte tugev mõju, eriti ingliskeelsete suhtlusvõrgustike ja ingliskeelse laiatarbekultuuri pealetung. Eesti keele kaitseks on loodud mitu riikliku organisatsiooni. Keeleinspektsioon hoiab silma peal keeleseaduse täitmisel. Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakond planeerib Eesti keelepoliitikat ja hooliteseb meie keele maailmale tutvustamise eest. Ministeeriumi haldusalas tegutsev Eesti Keelenõukogu on koostanud ,,Eesti keele arengukava". Keelekorraldusega tegelevad Eesti Keele Instituut, Emakeele Seltsi keeletoimkond, Tartu keelehooldekeskus ning Tartu ja Tallinna ülikoolide õppejõud. 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?
rahuslipuks. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988a sept-s lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritusega ,,Eestimaa laul", millest kujunes ulatuslik massimeeleavaldus. Kodanike komiteede liikumine, kirjelda 1989 jan võeti vastu keeleseadus, millega määrati eesti keelele riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24.veb iseseisvuspäevaks. Selle tähtpäeva eelõhtul langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis Eesti NSV lipp ja iseseisvuspäeva koidikul heisati trikoloor. Keeleseaduse vastuvõtmise ja iseseisvuspäeva suurejoonelise tähistamise vastu protestisid ägedalt impeeriumimeelsed jõud. Organiseerusid rahvuslikud jõud, kes olid rahuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu okupatsiooni tingimustes. Sellele vastukaaluks tulid ERPS, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit 24.veb välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine, mis peagi muutus massiliseks kodanikualgatuseks. Selle poliitilise liikumise eesmärk oli Eesti iseseisvuse
Asjaajamise all mõistetakse igasugust ametlikku suhtlust ning ametlike dokumentidega seonduvat tegevust. Asjaajamiskeel on reguleeritud seadusega või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalike ülesannete täitmisel teabe edastamisel kasutatav keel. (Annus 2012: 484-486) 2.2 Nõuded keeleseaduses Keeleseadus on põhiline õigusakt, mis reguleerib keeleküsimusi. Käsitletav seadus täpsustab teistes seadustes olevaid keelesätteid (Kukk 2002: 11). Keeleseaduse §1 sõnastab õigusakti eesmärgi. Selleks on keele arendamine, kaitsmine ning tagamine, et kõikides eluvaldkondades toimuks peamine suhtlus eesti keeles. § 2 toob välja seaduse reguleerimisala. Paragrahv 2 lg 1 puudutab asjaajamiskeelt kõige enam ning see sätestab, et „Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja
Püüdes vähendada Venemaa mõju, mis on enamasti Nõukogude Liidu ajast pärit, on üritas valitsus asendada venepärased kohanimed kirgiisi nimedega ning varem domineerinud vene keelt kirgiisi keelega. Need ja veel mitmed muud asjaolud, millele on lisandunud poliitika järk-järguline islamiseerumine, on toonud kaasa paljude venelastest ja eurooplastest oskustööliste ja haritlase emigreerumise. Seetõttu vähendati 1994 keeleseaduse ulatust ning 2001. aastal kuulutas parlament kirgiisi keele kõrval võrdväärsena ametlikuks keeleks vene keele. 4. Rahvas Kirgiislased, kellest moodustub umbes 69,5% riigi populatsioonist, on türgi- mongoolia rahvas, kelle algne kodumaa oli arvatavasti Siberis. Modernsete Nõukogude etnograafide järgi migreerusid nad Tian Shan'i ahelikku 12. sajandil ning hiljem said tuntuks kui edukad kariloomade karjatajad ja aretajad. Nende keel kuulub Türgi keelkonda
Ants Tammeleht tegi ettepaneku Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Tammeleht toetas ka mahepõllumajandst. Istungijärgu juhataja kuulutas välja vaheaja. Eesti keel ja eesti meel jälle koos Sõna võttis Enn Põldroos. Tema arutles eesti keelest. Põldroos ütles, et ligi 40% Eesti elanikest kõneleb vene keelt. E. Põldroos rääkis pikalt, et oleks parem kui riigi keel oleks eesti keel. Sõnavõtud jätkusid. Oma ettekandega esines Elsa Pajumaa. Ta kõneles keeleseaduse töögrupi nimel. Kodukorras olnud töö ajast oli töötatud üle juba tund, kuigi sõna ootas veel kuus inimest. Otsustati et jätkatakse järmisel päeval. Järgmisel päeval jätkati kell 13.00. Esimesena kõneles Nikolai Preiman. Ta kõneles parandatud keeleseaduste projektist. Arnold Rüütel tegi Ülemnõukogu juhatuse nimel võtta vastu otsus ENSV põhiseaduse paranduse kohta, millega kuulutatakse Eesti keel riigikeeleks. Otsustati et seda arutatakse veel järgmisel istungijärgul.
Milleks on tehnonõudeid vaja? · Liikluse ohutus ja korraldus (standardiseeritud massid, mõõtmed, laternad, märgistus jne) · Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. · Autok...
järeleandmisi teha; edaspidi võis lapsele anda ka kaks sidekriipsuga seotud nime (sidekriipsu kasutamist peeti iseenesestmõistetavaks ja oli sisuliselt kohustuslik) (Henn Riive, Keelatud Anna-Liisa? Anna-Liisa jälle vaba, Edasi 29.07.1987, nr 173, lk 4). Piirangu tühistamise järel on paljud vanemad kokkukirjutatud nimele algselt kavatsetud kirjakuju andnud (nt Sten-Erik pro Stenerik). 3.3 Isikunimekorraldus praegu 21. veebruaril 1995 vastu võetud keeleseaduse (RT I 1995, 23, 334 jj) järgi on Eesti riigikeel eesti keel. Riigikeele ametliku kasutuse aluseks keeleseaduse mõttes on eesti kirjakeele norm. Sama seaduse § 20 sätestab, et Eesti kodaniku nime ametlik kuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega; Eesti kodaniku nimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega. Keeleseaduse § 22 põhjal on Eesti kodaniku nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju samane Eestis
Kremlis kaalutleti ka juhtkonna väljavahetamise üle, kuid sellest loobuti. Eesti NSV Ülemnõukogu jätkas kindlakäeliselt tegutsemist Eesti iseseisvumise suunas. 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega muudeti eesti keel riigikeeleks. Ei läinud palju aega, kuni kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Selle rahvusliku tähtpäeva eelõhtul langetati Pika Hermani tornis Eesti NSV lipp ning koidikul heisati sinimustvalge lipp2. Keeleseaduse peale aktiviseerusid eriti kriitilisel moel impeeriumimeelsed, kes nõudsid Kirde-Eesti muutmist ,,autonoomseks oblastiks", moodustasid streigikomiteed ning valmistuti kaitsma nõukogude võimu. 2 Lisa 3 5 Eesti NSV Ülemnõukogu 18. mail 1989. aastal vastu võetud otsusega ,,Suhtumisest Molotovi-Ribbentropi pakti" Hitleri-Stalini salasobing mõisteti hukka
ja Viljandi koolides. Jüri on töötanud õpetajana juba kakskümmend aastat. Enneminevik: Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas. Tuleviku väljendamine: tuleks vältida saama-tuleviku kasutamist (saab olema, saab tegema, saab rääkima). mas-tarind: tarniga olema+mas-vorm väljendatakse parajasti kestvat järkjärgulist protsessi, nt Kuritegevus on vähenemas. Külalised on lahkumas. Vältida tuleks nt Keelenõukogu on arutamas keeleseaduse parandusettepanekuid. Kaassõnade üle ja läbi kasutus Hüppas läbi akna õue. Läks läbi metsa. Lendasime üle Peipsi järve. Halb Hea Liikumistee Sõitsime laevaga Stockholmi Sõitsime laevaga Stockholmi läbi/üle Helsingi Helsingi kaudu Vahend Hommikul teatati läbi raadio, Hommikul teatati
a kui õigusakt nõuab notariaalset kinnitust (mõiste "ärakiri" hõlmab mõistet "koopia"). 32 IV Menetlustähtaeg Menetlustähtaeg hakkab erireeglite puudumisel kulgema taotluse registreerimisest (HMS § 35 lg 4), v.a: võõrkeelne taotlus: kui nõutakse tõlget, hakkab tähtaeg kulgema tõlke saabumisele järgnevast päevast; tõlget tuleb nõuda koheselt (HMS § 33 lg 4, keeleseaduse § 8); puudulik taotlus: isikule taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramisel menetlustähtaeg peatub (HMS § 15); esitatud ebapädevale haldusorganile (HMS § 15 lg 4); põhjendamatu viivitus taotluse registreerimisel. Määratlemata õigusmõiste “mõistlik aeg”! 33 Seos HMS § 5 lg-ga 2 - üldine menetluse kiire läbiviimise kohustus.
Registreeritud äriühing on alati ettevõtja. Ärinimi: · on registrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (saab olla ainult üks ärinimi) · FIE nimi sisaldab ettevõtja ees- ja perenime (v.a.juhul kui sisaldab talunime) · ärinimi ei tohi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas · ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega igast kräppi ei tohi panna. Kohvik on kohvik, mitte Cafe. Uue keeleseaduse järgi ei tohi olla võõrkeelseid nimesid. TSÜS NB! Tava muutub õigusnormiks, kui ta on seaduses kirja pandud. Ühepoolne tehing testament, kinkeleping. Kohustused tekivad lepingutest ehk tehingutest abiellumine, surm, lapsendamine jne. Suur probleem Eestis on see, et ettevõte viiakse pankrotti ja vara jaotatakse ära ja siis tehakse uus ja alustatakse samade inimestega ja sama varaga.
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest 1. võõrkeelne taotlus: kui nõutakse tõlget, hakkab tähtaeg kulgema tõlke saabumisele järgnevast päevast; tõlget tuleb nõuda koheselt (HMS § 33 lg 4, keeleseaduse § 8); 2. puudulik taotlus: isikule taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramisel menetlustähtaeg peatub (HMS § 15); 3. esitatud ebapädevale haldusorganile (HMS § 15 lg 4); 4. põhjendamatu viivitus taotluse registreerimisel. Tähtaja arvestamine: tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Päevadega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval, v
aknapesuri, tuuleklaasi soojendi osas? Kere korrosioon ja välimus: 1) praod ja murded peavad olema remonditud; 2) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm 2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud värvist; 3) alarmsõidukite värviskeemi ja eritunnuseid on keelatud kasutada muudel sõidukitel; 4) sõidukile kantud kirjed peavad vastama Eesti keeleseaduse nõuetele. (Määrus ,,Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded" kood 614) Klaasipuhasti nõuded: 1) klaasipuhasti peab töötama, tehes suuremal kiirusel vähemalt 55 ja vähimal 10 edasi- tagasikäiku minutis. Kiirusastmete kiiruste vahe peab olema vähemalt 15 edasi-tagasikäiku minutis; 2) ühel kiirusel töötav klaasipuhasti peab tegema vähemalt 45 edasi-tagasikäiku minutis; 3) 1990
iseseisvumisprotsessile hoogu juurde. Eesti Kodanike Komiteed (EKK) loodi kodanikualgatuse korras, et asuda registreerima 1940. aastal okupeeritud ja juriidiliselt edasi kestva Eesti Vabariigi kodanikke ning ette valmistama nende esinduskogu Eesti Kongressi kokkukutsumist. 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus – selle seadusega sai eesti keel riigikeele staatuse. (Mõne aja möödudes kuulutati 24.veebruar iseseisvuspäevaks). Keeleseaduse ülem mõte on aidata riigil tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti Kongress oli Eesti taasiseseisvumise käigus 1990. a kokku tulnud rahvaesindus, mis seadis eesmärgiks Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel. Algkoosseisu kuulus 499 hääleõiguslikku liiget ja 43 Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejate seast valitud sõnaõiguslikku liiget. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee. Selle esimeheks sai Tunne Kelam.
võidakse pidada pornograafiliseks, vägivalda soodustavaks, rassistlikuks või seksistlikuks. 31. Mida tähendab mõiste "näitusürituste klassifikatsioon"? 32. Millised on näitusele paigutavate reklaamile esitatavad põhinõuded? 33. Missugused on põhierinevused reklaamimisel ühe- ja mitmekeelses keskonnas? Keelenõudeid reklaamile reguleerib keeleseadus, kus põhisäte reklaami kohta on §23, mille alusel reklaam tohib olla ainult eestikeelne, välja arvatud keeleseaduse §-ides 13,15 ja 18 sätestatud juhtudel ning rahvusvaheliste ürituste korraldamisel. §13 räägib kohalikest omavalitsustest, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, ja §15 vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustest, kus sisemise asjaajamise keelena võib kasutada vähemusrahvuse keelt. Mõlemal juhul on eestikeelsele tekstile lubatud lisada tõlge vähemusrahvuse keelde. §18 käsitleb võõrkeelte kasutamist informatsiooni edastamiseks
1) olema teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis; 2) olema omandanud kõrghariduse või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 3) omama kollektiivse töötüli lahendamiseks vajalikke oskusi, kogemusi ja teadmisi, sealhulgas oskusi, kogemusi ja teadmisi tööõigusest ning tööturu ja ettevõtluse toimimisest; 4) valdama keeleseaduse nõuetest lähtudes riigikeelt vähemalt C1-tasemel. § 82. Riikliku lepitaja valimine ja ametisse nimetamine (1) Tööandjate ja ametiühingute keskliidud lepivad riikliku lepitaja kandidaadis kokku: 1) hiljemalt kolm kuud enne ametisoleva riikliku lepitaja ametiaja lõppemist käesoleva seaduse § 83 punktis 1 sätestatud alusel või 2) kolme kuu jooksul pärast riikliku lepitaja ametiaja lõppemist käesoleva seaduse §
oktoober EMS-i õhtu eesti keele kaitseks „Eesti maa ja eesti keel” Tallinna Linnahallis; F. R. 13. oktoober Kreutzwaldi nim ENSV Riiklik Raamatukogu nimetati Eesti Rahvusraamatukoguks. 16.–22. EMS-i eesti keele nädal Tallinnas, Rakveres, Torontos ja Stockholmis, keeleloits. oktoober 17. oktoober NSV Liidu vanglast vabanenud Enn Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas. 30. oktoober Ilmus keeleseaduse eelnõu. NSV Liidu seaduse eelnõu „Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis oktoober– (põhiseaduses)” rahvaarutelu ajal koguti Eestis RR-i eestvõttel selle vastu üle 800 november 000 allkirja. 2. november Hingedepäeva tähistamine; Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist. 10. november Pärnu teater sai tagasi Endla nime. 12. november Valiti Miss Estonia 1988, selleks sai Heli Mets.
4) Fosforiidikampaania. 5) Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi loomine ja selle tegevus. 6) Eesti Muinsuskaitse seltsi loomine. Ajalooliste tähtpäevade teadvustamine. 7) Loominguliste liitude ühispleen, selle nõudmised. 8) Eestimaa Rahvarinde loomine. 9) Laulev revolutsioon. 10) Suur üritus "Eestimaa Laul". 11) Impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. - 28 - 12) Suveräänsusdeklaratsooni vastuvõtmine. Selle sisu. 13) Keeleseaduse vastuvõtmine. 14) Kodanike komiteede liikumine, selle eesmärgid. 15) Balti kett. Üleminekuperioodi väljakuulutamine. 16) Verised sündmised Vilniuses ja Riias. 17) Isemajandava Eesti konseptsooni väljatöötamine. (IME) 18) Riigipöörde katse Moskvas. (Augusti Puts) 19) Eesti omariikluse taastamine. 1) Hiiglaslik rook vajas reformaatorit, kes viiks impeeriumi kriisist välja ja säilitaks samal ajal olemasoleva poliitilise reshiim alustalad. Selleks reformaatoriks sai 1985. a
Etteteatama peab siis, kui töötaja on võimeline veel järgneva etteteatamisaja jooksul edasi töötama, kui ei ole mõistlik ja töötaja ei ole üldse võimeline töökohal lepingu lõppemiseni edasi töötama, n.t on täiesti töövõimetu, või tööandja ei usalda teda piisavalt et lasta tal selle aja jooksul edasi töötada, n.t on alkohoolik või varastab, siis võib etteteatamistähtaja ära jätta. Läbitöötamist vajav materjal: töölepingu seaduse §§ 86, 88, 92, 96, 97 keeleseaduse §§ 2, 23-27, 30-32, 37 Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrus nr 84 Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. Kättesaadav ka: 55 http://www.sm
212 Toimetamine, kvaliteedikontroll ja hindamine (57) Kui lepingus on viga defineerimata, siis vaidluse korral saab selle sõna tähenduse EKSSist järele vaadata, sest kirjakeele normi ei peagi lepingus üle kordama. Niimoodi viidatakse „Eesti kirjakeele seletavale sõnaraamatule” (EKSS) hämmastavalt sageli. Miks nii ei sobi: EKSS on täiesti deskriptiivne ja sellel pole mingit lepinguliste suhete reguleerimise ambitsiooni; EKSS ei ole keeleseaduse rakendusotsuses nimetatud kirjakeele normi allikate hulgas; märksõnal viga on EKSSis neli põhitähendust ja palju alamtähendusi, mille vahel valimise meetodit pole teada; pealegi on ju seisukoht, et viga peaks eri inimeste jaoks sama tähendama, algusest peale vildakas. Keeleteemadel vaieldes kasutatavate demagoogiavõtete repertuaar ei ole sellega muidugi ammendatud. Pingelises vaidluses hätta sattudes lasevad inimesed käiku kogu kättejuhtuva arsenali alates isiklikest
annaabi.ee 
