pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule, hiljem tuleb valitsema Tartu piiskop(Damerow). 1397.a.Danzigi kongress (poola, tol ajal saksa ala) Saksa ordu kõrgmeister Jungingen. Võitjana piiskopid välja(võeti ära mõned kohustused). Ordu hakkas nõrgenema. Jungingeni armukiri annab harju-viru vasallidele igavesest ajast igavese ajani lõpliku maa pärandamise õiguse nii nais-, kui ka meesliinil. Kodusõjad jätkuvad. 4. Liivimaa välissuhted Venemaa 1942 rajab suurvürst Ivangorodi linnuse(Jaanilinn), sõjaline valmisolek Poola-Leedu 14.sajandi lõpus ühtne riik, 1410.-Grünvaldi lahing
Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon, mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, sest pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes.(Oli üleüldine Saksa ordu, mis jagunes harudeks. Siinne ordu oli Saksa ordu Liivimaa haru.) Saksa ordut juhtis sellel ajal kõrgmeister, kes Danzigi kongressi ajal oli Konrad von Jungingen. Sisusliselt ka meie Liivi ordu tähtsaim liige, ordumeister allus temale. Saksa ordu ja Jungingen ise vähendasid Liivi ordu võimu. ''Jungingeni armukiri''- Harju Viru vasallid, ekkele Taani aladel oli maad läänistatud ja neil olid suhteliselt suured privileegid Taani aladel, sest Taani kuningas oli kaugel ja seadustest vaadati mööda. Ordu ajal ei olnud see enam võimalik. Selliste privileegide kärpimise vastu olid vasallid ja
Heinrich Stahl- Esimese eesti keele grammatika autor, avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara Horatio Nelson- 1801 Tallinna alla eskaadriga tunginud kuulus Briti admiral Napoleoni sõdade ajal. I.IV Julm-Moskva suurvürst al. 1533 ja Vene tsaar al. 1547, verisemaid Venemaa valitsejaid. I. Schenkenberg-Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka Igantsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri-Forseliuse õpilased, kes käisid Rootsi kuninga vastuvõtul Jungingen - Saksa ordu kõrgmeister a'tel 13931407. 1397.a andis kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru rüütelkonnale rea privileege,millest olulisim oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui naisliinis Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. JohannesIVKievel-Saare-Lääne piiskop151527
Vesse-oli saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal.Saarlased alustasid ülestõusu 1343. aasta teisel poolel.Tema juhtimisel vallutasid nad Pöide linnuse ning kihutasid sakslased Saaremaalt välja.1344. aasta alguseni oli Saaremaa iseseisev, kuni orduväed saarlased alistasid. Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 13791400. Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär. Jungingen-oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 139307. 97.aastal andis ta kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru rüütelkonnale rea privileege, millest kõige olulisem oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui ka naisliinis. Wolter von Plettenberg- oli Liivi ordu maameister 14941535.Suutis mitmes lahingus võita Moskva Suurvürstiriiki ning 1520. aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada
Damerowil õnnestus saada Tartu piiskoponna liitlaseks Poola-Leedu. Poola-Leedu oli huvitatud Saksa ordu võimu vähendamisest, seda sai teha, võideldes ühe Saksa ordu haru vastu. Tal õnnestus liitu kaasata ka mõningad saksa väikevürstid. Samuti ka Läänemerel tegutsenud mereröövlid vitaalivennad. Tegelikkuses eksisteeris liit vaid soovkujutelmadena, reaalselt midagi korda ei saadetud. Selleks, et lahendada sisepingeid, kutsuti 1397 kokku Danzigi kongress saksa ordumeister von Jungingen. Kongressi otsused: · Riia peapiiskop peab olema Liivi ordu liige. Sellega taheti ära hoida ordu vastaseid liite. Tülide võimalus väheneb. · Kohalikud piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema ordu sõjakäikudel. · Vasallide pärandamisõigus laienes. Vasallid said pärandada oma maavaldust viienda sugulusastmeni välja nii mees- kui ka naisliinis Jungingeni armukiri. Vasallide
Tartu piiskop T. Von Damerow. Otsis liitlasi isegi Euroopast. Nt. pakkus Tartu piiskopkonda Inglise kuninga võimu alla., aga too ei võtnud vastu, sest see ala oli liiga kaugel. Siiski Damerow suutis Liivi Ordu vastase liidu sõlmida, sai Leedu suurvürsti liitlaseks, Saksa kõrgaadlikud ning Vitali vennad(Läänemerel tegutsevad mereröövlid) liitlasteks. Kogu Saksa ordut ei juhtinud mitte ordumeister, vaid kõrgmeister. Saksa ordu kõrgmeister K. V. Jungingen kutsus kohale erinevad Vana-Liivimaa osapooled, et probleemidele lahendus leida. Kokkusaamine toimus 1397. aastal Danzigi linnas ja kannab nimetust Danzigi kongress. Sealt võtsid osa: Liivi Ordu, Saare-lääne piiskopkonna esindaja, Riia peapiiskopkonna esindaja, Kuramaa piiskopkonna esindajad, vasallide esindaja. Otsustati, et : Riia peapiiskopiks saab valida ainult Liivi Ordu liikme. Piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema Ordu sõjakäikudel.
Vana-Liivimaa sise ja välissuhted Pärast Jüriöö ülestõusu ordu mõjuvõim kasvas. vana Liivimaa pisskopkonnad suuremal või vähemal määral Liivi ordust sõltuvusse. Iseseisvuse säilitas Tartu piiskopkond, kus oli piiskopik Dietrich Damerow, kellel olid mõjukad toetajad Saksa-Rooma keisririigis. Sellegi poolest 1396.a. rüüstati ordu poolt Tartu piiskopkonna maa , vallutati kõik linnused, v.a. piiskopilinnus Toomemäel. 1397. kutsus Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen Danzigis kokku kongressi. Otsustati, et Riia peapiiskop peab edaspidi olema Liivi ordu liige, samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega vähendati ordu mõju tugevasti. Harju-Viru vasallidele annetati Jungingeni armukiri, millega laiendati vasallide pärimisõigust 5 põlveni. Vasallid said võimu juurde. Saksa ordut nõrgendas 1410 toimunud Grünwaldi (Tannenbergi) lahing Poola ja Leedu vägedega,
asus Inglismaast liiga kaugel. Tal õnnestus saada Tartu piiskopkonna liitlaseks Poola-Leedu, sest nad olid huvitatud Saksa ordu võimu vähendamisest. Dameronil õnnestus sinna liitu kaasata ka mõned Saksa väikevürstid ja kõige lõpuks ka Läänemerel tegutsenud mereröövlid VITAALIVENNAD. Need kõik moodustasid Liivi ordu vastase liidu, kuid see liit ei saavutanud mingit edu. 1397.a kutsuti kokku Danzigi kongress, et siinseid probleeme arutada. Selle kutsus kokku Saksa ordumeister v Jungingen, sest Liivi ordu oli üks tema aladest. Kongressi otsused: 1. Riia peapiiskop peab olema Liivi ordu liige, sest sellega tülide hulk väheneb, kuna taust on sama 2. Kohalikud piiskopid ja vasallid ei pea osalema ordu sõjakäikudel 3. Vasallide pärandamisõigus laienes: nad said pärandada maavaldust 5 sugulusastmeni välja nii mees- kui ka naisliinis. Seda nimetatakse JUNGINGENI ARMUKIRJAKS. See oli oluline, sest vara perest välja ei läheks
laiutamine ning agressiivne välispoliitika olid kõik naabrid vihale ajanud. Ordu puhtsõjaline üleolek muutis Tartu piiskopi diplomaatilise edu küll kiiresti täielikuks lüüasaamiseks, kuid rahvusvaheline surve sundis ordut nõustuma tüliküsimuste lahendamiseks Danzigi kongressi kokkukutsumisega 1397. aastal. Sellel tuli ordul oma formaalse juhtpositsiooni tunnustamise eest teha piiskoppidele ja vasallidele terve rida järeleandmisi. Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen andis muuhulgas Harju-Viru vasallidele privileegi, mida tuntakse Jungingeni armukirja nime all ja mis laiendas nende pärandamisõigust oma läänidele sedavõrd, et need muutusid sisuliselt vasallide pärisomandiks. Analoogilised armuõigused kauplesid endale hiljem välja ka piiskopkondade lääni-mehed. Vasallide ja linnade osatähtsus kasvas eriti pärast Saksa Ordu hävitavat lüüasaamist Poola-Leedu ühendvägedelt 1410. aastal Grünwaldi lahingus. Ordu ja piiskoppide õnneks ei
140 Vasall võis omakorda anda maad vasallidele. Vasalliperekond sai alasid Liivimaa eri osades. Integreeriv faktor. Kujunesid seisuslikud korporatsioonid: Harju- ja Virumaal 1259/1284, Tartus piiskopkonnas 14saj, S-Ls ka. Ordualadel ei kujunenudki. Alles 1561 esineb ordus vasallide koondus. Vasallidel lääniõigused – tingimused erinevad. Peamiselt võõrandamis- ja pärimisõigused. Sajandite jooksul pärimisõigused laienesid. 1397 K. von Jungingen laiendas Harju-Virus ka nasissugu 5. astmeni pärimist. Vasallid kohustusliku sõjakäimisega. Hiljem palgasõjavägi. Palgasõdurid olid ka väljast ja olid hooaja kaupa. Vaimulikkond Ca 3000 kogu Liivimaal. See jagunes kihtideks. Ca 1000 munka, 2000 ilmikvaimulikku. Oluline koht kohalikel – see aja jooksul kasvas. 13saj piiskopid võõrsilt, aga hiljem ka kohalikud. Toomkapiitlis sama lugu. Palju oli seotust sõpradega ja perekondadega. Linnaelanikud Deutsch ja undeutsch vahekord
sõltumatu oli Tartu piiskopkond. Tartu piiskop Damerow üritas leida liitlasi, kellega minna Liivi ordu vastu (näiteks pakkus ta ka Tartu piiskopkonda inglise võimu alla) -) Ta leidis liitlasteks Leedu suurvürsti, Saksa kõrgaadlikud ja ka Vitaalivennad (Läänemerel tegutsevad mereröövlid). -) Vastutasuks korraldas Liivi ordu Tartu piiskopkonna vastu sõja ning hõivas kõik peale piiskopi linnuse. * Kuna suhted olid teravad, siis sekkus ka Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen, kes kutsus kohale erinevad vana-Liivimaa osapooled, et leida probleemidele lahendused. See kokku saamine toimus 1397 aastal Danzigi linnas, kandes nime Danzigikongress, kus osa võtsid Liivi ordu, Tartu piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuremaa piiskopkond. Sellel kohtumisel otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ühtlasi ka Liivi ordu liige. Piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema Liivi ordu sõjakäikudel. Ning
Üleriigiline maks charta sigillata. Maks kirjatoimingute pealt, bürokraatia maksustamine. Asjaajamisega seotud kirjavahetus tembeldatakse, vastavalt kirja mahukusele on summa, mis tuleb riigile maksta, üsnagi suur, ühest öörist mitme riigitaalrini. Rüütelkonnad. 4, Eesti, Liivi, Saare ja Ingerimaa. Eestimaa rüütelkond alguse sai 13.sajandil Taani võimuperioodil. 1259.aastal räägib juba Taani kuningas oma Eestimaa vasallidest. Conrad von Jungingen annab rüütelkonnale armukirja, mille alusel võib pärida mees- ja naisliini pidi viienda sugulusastmeni. Rootsi kuningas nõudis vannet kirjalikult, kohalikud aga olid harjunud seda tegema suuliselt. Rüütelkonna institutsioonid: Maanõunike kolleegium ja Maapäev. Kolleegium juhtorgan, 12 maanõunikku, amet eluaegne, tasu pole, loeti auametiks. Rüütelkonna peamehe institutsioon, suurima autoriteediga kolleegiumis.
Vana-Liivimaa (1345–1558) 1345 Narva sai linna õigused; algas Maasi ordulinnuse ehitamine. 1346, 29. Taani kuningas müüs 19 000 marga (400–500 kg hõbedat) eest Põhja-Eesti Saksa august Ordule. Tartu piiskopi Theodericus III (Damerow) sõda ordu vastu; vitaalivendade tulek 1396 Tartusse. juuli– Orduvägi rüüstas Tartumaad. november 1397, 13. Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen andis Harju- ja Virumaa vasallidele juuli nn armuõiguse, millega nende õigusi laiendati. 1407, 5. mai Pirita kloostri esmamaining. Valka kogunes esimene Vana-Liivimaa maapäev, osa võtsid ordu, läänimeeste 1422 (mõisnike), vaimulike ja linnade esindajad; maapäevast sai Vana-Liivimaa elu juhtiv organ. 1433 Suur tulekahju Tallinnas. 1464 Katk Tallinnas, ellu jäi kolmandik linnaelanikke. 1474 Valmis Tartu toomkirik.
ametlik toomkapiitli mantleid mustaks, ordul olid valged. Tehti panud küll naaberriikide abile, üritati enda poole üle meelitada vastaspoole liitlasi. Tehti enam panus vasallidele, piiskopi riikides oli neil suured maavaldused ja sõjalised jõud. Aegajalt olukord jälle rahunes. Saksariigi Rooma- keiser üritas sõjategevust ära lõpetada ja osapooli lepitada. Ajutine pöördepunkt , mille kutsus kokku tolle aegne ordukõrgmeister Jungingen ja hansalinnad , kongressil osalesid kõrgemad maahärrad, vasallide esindajad. 1397 kirjutati alla lepingule mis pidanusk lõpetama Vana-Liivima sisetülid. Dansingi kokkuleppe. Kestisid välja kuni 15 saj alguseni ,kus toimus taaskord muutus, põhjuseks Saksa ordu lüüasaamine 1910 Tannenbergi lahingus, tõi kaasa tema võimsuse vähenemise. Tähendas ka seda et siinsed piiskopid üritasid taaskorda domineerida ja ordu tahaplaanile tõsta
annaabi.ee 
