IVO NILK 79 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ HANNES J?RVI 76 ******** MIKK SARAPU 75 ******** TOOM TIIDEMANN 64 ****** VERONIKA V?LI 93 ********* AHTI KAIGAS 71 ******* MARKUS KUZNETSOV 69 ******* JAANUS VILLEMS 83 ******** MART VESIAID 80 ******** ROLAND LUMBERG 81 ******** JAANUS JAASKA 87 ********* ANDRE LEINVALD 75 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ LAAS FOMATóKIN 83 ******** ARVO VILLEMS 73 ******* ERASMUS BONDARVE 70 *******
teadusartiklite kogumikele (nt Majandusarvestus & finantsjuhtimine). Oluliseimaks andmeallikaks on Raamatupidamise Toimkonna Juhend RTJ 7 „Bioloogilised varad“. Bioloogilise vara arvestuspõhimõtteid tutvustavas teoreetilises osas tuginetakse järgmiste autorite raamatutele Vooro (2011, 2014), Silling/Lõokene (2001) , Kikas/Treumann (2003) Tälli (2004) Palmipuu (2014), Allikvee (2006), Villems (2007) jt raamatutele. 6 1. BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 1.1 Bioloogilise vara mõiste ja olemus Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism (RTJ 7, 2011, §6). Bioloogiliste varade all mõistetakse eelkõige põllumajanduslikus ettevõttes kasutamise eesmärgil kasutatavaid elusaid ja elutuid varasid, nagu mets, põllukultuurid, kariloomad ja muud isetaastuvad
Kursusetöö eesmark on välja selgitada, kas ettevõtte kasutab firma 100% autosid ainult firma sõitudeks või kasutatakse neid ka millekski muuks Kas 100% ettevõtte autosid kasutatakse vaid firma sõitudeks? Palju on ettevõttel 100% autosid? Mis moodi toimub töötajate transport? Mis moodi kajastatakse töötajate tööle sõite kui nad sõidavad enda autoga? VIITAMINE VALDKONNA TÄTSAMATELE UURIJATELE JA TEOORIATELE: 1. Erisoodustused näited ja kommentaarid Toomas Villems 2005 2. Maksundus Paul Tammert 2005 3. Maksu ja Tolliamet 4. Raamatupidamis- ja maksundusinfoportaal 5. Erisoodustus Ranno Tingas ja Marko Saag 2006 6. Maksumenetlus Aivar Pilv 2006 7. Raamatupidamisuudised ( RUP) 8. Riigi Teataja Maksukorralduse seadus 2011 9. Äripäev Raamatupidaja.ee Riigikogu võttis vastu olulised maksuseadused 10. Eesti maksuseaduste kommentaarid Lesse Lehis 2018 UURIMISARUANDE PÕHILISEMATE PEATÜKKIDE TUTVUSTUS
Tartu Kivilinna Gümnaasium SISE- JA VÄLISTEGURITE TOIMEL KUJUNENUD PINNAVORMID. Kerli villems 7b Tartu 2009 Sisukord : 1. Sisukord ........................................................ lk 2 2. Sissejuhatus .................................................. lk 3 3. Tuuletekkelised pinnavormid ...................... lk 4 -5 4. Rannikutekkelised pinnavormid .................. lk 6 -8 5. Vooluveetekkelised pinnavormid ............... lk 9 - 10 6. Liustikutekkelised pinnavormid ...............
On isegi leitud, et klonaalselt paljunevatel seentel on raku tuumagenoomi muutumisele kaasnenud mtGenoomi rekombinantne (retikulaarne) muutumine (Anderson, 2001). Teadaolevalt paljunevad mitokondrid inimesel jt. imetajatel klonaalselt ning nende järgi on võimalik määrata päritolu ‘mitokondriaalsest Evast’. On esitatud küll ka vastupidiseid seisukohi (Awadalla, 1999), mis aga on osutunud ekslikeks andmete tõlgenduseks (Kivisild & Villems, 2000). Arvatakse, et HGT ja endosümbioos on mänginud rolli nii valkude kui DNA mosaiiksuse tekkel (Nara et al., 2000). Tõenäoliselt on HGT toimunud bakterite eellaste ja eukarüootide eellaste vahel väga varasest organismide arengust alates mõlemas suunas ning võib toimuda mõnedes organismides tänapäevalgi. On andmeid, et on toimunud HGT bakterite eellastelt seente eellastele (Brinkmann et al., 2001). Varakult pärast
langetamiseks. 21 KASUTATUD ALLIKAD 1. Allikvee, A. Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine, Tallinn 2006 2. Alver, J., Alver. L, Finantsarvestus, 2009 3. Kutt, J. Sissejuhatus raamatupidamisse, 2009 4. U. Meriste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N-Y) 5. Otsus-Carpenter, M. Väikeettev¨tte raamatupidamine, 2010 6. Palm, M. Raamatupidamiskanded, 2003 7. Tikk, J. Finantsarvestus, 2008 8. Villems, T. Majadnusaasta aruande koostamine, Tallinn 2006 9. Raamatupidamis ja maksuinfoportaal, http://rmp.ee/seadused/, (04.06.2012) 10. Raamatupidamisfirma infoportaal, http://www.ecovisvesiir.ee, (05.05.1997) 22 LISA 1 (Saateleht) 23 LISA 2 (Palgaleht) 24 LISA 3 (Inventuur) LISA 4 (Päevaraamat) Korrespondeerivad kontod Summa
teisenenud, muutunud on ka kaubanduskontaktid, kultuurilised sidemed ning nende peegeldus materiaalses kultuuris. Samas pole toimunud mingit rahvastiku vaheldumist või näiteks korealaste (seal toodetud tehnoloogia) või ameeriklaste (kultuuriline mõju) massilist sisserännet. Uued seisukohad Uued seisukohad põhinevad geeniuuringutel ja Turu Ülikooli professor Kalevi Wiiki lingvistilisel arutelul. Eestis on tuntuimad uue teooria pooldajad Richard Villems ja Ago Künnap. Uue teooria kohaselt olid soomeugri rahvad varaseimad asukad Ida-, Põhja- ja osalt ka Kesk-Euroopas, kuni Uuraliteni välja. Nad tulid siia nö esmaste asukatena, liikudes taanduva jää järel. Kõige tõenäolisemalt on Eesti asukad pärit tänapäeva Ukraina alalt. Soomeugrilastest lõuna pool Euroopas elasid indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad, kes seoses soodsama kliimaga võtsid põllumajandusliku eluviisi varem üle
märgatavalt. Vahetult enne 1970-ndaid aastaid jõudsid noorte arvestuses vabariigi tippu Mati Ummer kolmikhüppes ja Mait Kivine kaugus- ja kolmikhüppes. Väledaim sprinter oli tol perioodil Uhur Kuningas. 1970. aastal valmis Türil uus keskkool ja esimesed kergejõustikugrupid võttis oma hoole alla Leonhard Soom, kes siiani kergejõustikutreenerina kogu vabariigis tuntud on. Tema esimestest õpilastest jõudis Toomas Villems 1972. aastal vabariikliku rekordi kordamiseni 60 meetri jooksus. Väga paljud noored jõudsid olla edukad ka täiskasvanute klassis. Vabariigi koondise dressi on tõmmanud selga naistest Hilje Uudemets, Emmi Junolainen, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik-Pakkanen, Pille Tõnissoo, Ester Kärner- Laumets, Piia Luksepp, Tiina Beljaeva. Veelgi enamat suutis Deivi Jäärats-Sadeiko, kes jõudis koguni NSV Liidu noortekoondisse. Leonhard Soomi üks andekamaid
RU Raamatupidamisuudised. 2009. Nr 4. Lk 17. 23. Sepe, J. F., Spiceland, J. D., Tomassini, L. A. 2004. Intermediate Accounting updated third edition. New York. The McGraw-Hill/Irwin. 24. Sepik, A. 2010. Varud, 1.osa: kajastamise meetodid. Raamatupidamise praktik. 2010. Nr 11. Lk 4-5. 25. Sepik, A. 2010. Varud, 2.osa: väärtuse hindamine ja inventuurid. Raamatupidamise praktik. 2010. Nr 12. Lk 6. 26. Tikk, J. 2009. Finantsarvestus. Tallinn. Pakett AS. 27. Villems, T. 2007. Majandusaasta aruande koostamine. Tallinn. Pandekt OÜ.
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................
suure tähtsusest ainult tänu sellele kõik majandustegevuse osalejatele aru saada ja kindlaks määrata ettevõtte majandustegevuse finantsseisundi ja asjatundlikult reageerida selle muutumisele. 31 Kirjand. 1. Raamatupidamise seadus (vastu võetud 20.11.2002) 2. RTJ 1, 2 (muudetud 2009) 3. Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik, Raamatupidamise alused, loengukonspekt 4. Toomas Villems, Majandusaasta aruande koostamine, Pandekt OÜ, 2007 5. . , . , , ,, ", 1992 6. . , . , , ,,", 1998. 7. Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, ,,Haabneeme", 2007 8. Kertu Lääts, Majandusarvestus, loengukonspekt, Tartu Ülikool 32 Lisa 1 Bilansiskeem (raamatupidamise seadus lisa 1). Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud
VÕLUR VÕRSIK TA 12 087 T peatõuraamat TERJE 13 639 T 1984 II VILLEMS punaraudjas 08.05.1995 03.12.2004 Ingliste küla raudjas Kehtna vald HEISI Gen.eksp. Raplamaa
juuni Kõige suurema toetuse said sotsiaaldemokraadid (36,8% häältest ja 3 mandaati). Keskerakond, Reformierakond ja Isamaaliit said igaüks ühe koha. Lihulas avati mälestusmärk aastail 1940–45 bolševismi vastu ja Eesti Vabariigi eest 20. august võidelnud Eesti sõjameestele. Peaminister J. Partsi korraldusel võeti Saksa mundris sõjamehe kuju 2. septembril õhtupimeduse varjus ja politsei kaitse all maha. 6. oktoober Bioloogiadoktor Richard Villems valiti Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks. 29. oktoober Koos teiste Euroopa Liidu liidritega kirjutasid J. Parts ja K. Ojuland Roomas alla Euroopa Liidu põhiseaduse lepingule. See pidi jõustuma pärast kõigi 25 liikmesriigi heakskiitmist, kuid Prantsusmaa ja Hollandi rahvahääletuse tulemused blokeerisid lepingu jõustumise. Euroopa Parlament kinnitas ametisse José Manuel Barroso juhitud Euroopa 18. november
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
