Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esiajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mise, roopa, tege, allutas, president, ensv, moskva, liivimaa, kongress, põhiseadus, venelased, esto, pealetung, armee, pihkva, olümpia, sakslased, pärnus, omavalitsus, muuseum, savisaar, volikogu, raudtee, järva, avamine, peaminister, reformierakond, piiras, lipp, pank, kiitis, mobilisatsioon, kaitseväe, deklaratsioon, nato, haridus, laevastiklõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu. Suruti ristiusk peale tule ja mõõgaga. 1143 Lüübecki linna rajamine, mis sai lähtepunktiks järgmistele sündmustele: . 1186 Meinhard pühitsetakse esimeseks Liivimaa piiskopiks . 1193 paavst Coelestinus III kuulutas liivlaste vastu välja ristisõja 1096 said Euroopas alguse ristisõjad . 1196 peale Meinhardi surma pühitsetakse Berthold Liivimaa piiskopiks, Baltimaade ristimisel võetakase kasutusele vägivald . 1198 Berthold hukkub lahingus liivlastega . 1198 1216 paavst Innocentius III võimulolek; andis välja bulla Baltimaade Baltikumi ristimiseks; paavstivõimu kõrgperiood . 1199 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert, kes viis läbi ristimise
Väljas 23. juuni seadustati rahvussümboolika 13. juuli Eesti vabadusvõitleja M. Niklus saabus Permi vanglast Tartusse 11. september Rahvarinde suurüritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese 1.2. oktoober Rahvarinde asutamiskongress 17. oktoober NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas 2. november hingedepäeva tähistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist 16. november ENSV ÜN erakorraline istungjärk, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja kinnitati konstitutsiooniparandused 28. detsember 4. jaanuar ESTO-88 Melbourne'is, esmakordselt osavõtjaid ka Eestist 1989 18. jaanuar eesti keel sätestati riigikeeleks 24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine 25. märts mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento" 18
Andropov. Terve aasta on toiduainete ja olme osas rahva jaoks tohutu raskuste aasta. 1983 4.jaanuar Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritakse mitu rahvusliku mõtteviisiga üliõpilast, kes Kuperjanovi haual auvalves seista olid julenud. Aprill Eksmatrikuleerimised jätkuvad ning 1979 aastal alanud üliõpilaste rahvusliikumine tõkestatakse. 8.aprill Johannes Käbini asemel saab ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Arnold Rüütel. 1984 9.veebruar Juri Andropov sureb ja NLKP võtab üle Konstantin Tsernenko. 1985 10.märts Sureb ka Tsernenko . 11.märts NLKP Keskkomitee peasekretäriks saab Mihhail Gorbatsov. 1986 26.aprill Tsernobõli aatomielektrijaama katastroof. 1987 Veebruar Gorbatsovi visiit Eestisse. Kevad Rahva üldine protestilaine Virumaale fosforiidikaevanduste rajamise vastu.
Kohustuste ja ihunuhtluse normid. Lubati omada vallasvara. Magasiaidad. 1783 1796 Asehalduskord 1783 Asehalduskorra kehtestamine. Uus haldusjaotus. Kaart (Paldiski ja Võru). Pearahamaks. 1802 ,,Iggaüks" regulatiiv. 1802 Tartu Ülikool taasavati. 1804 Talurahvaseadus. 23. mai 1816 Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest 26. märts 1819 Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest 1838 Õpetatud Eesti Selts (ÕES). Seadis eesmärgiks edendada Eesti rahva ajaloo, keele, kirjanduse ja maa tundmist. 7. september 1841 Pühajärve Sõda 1849 Talurahvaseadus. 1856 Talurahvaseadus. 1857 Hakkas ilmuma ,,Pärnu Postimees" 2. juuni 1858 Mahtra sõda (abitegu) 1862 Ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 9
aretati uusi sorte Talumajapidamiste probleemid külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 1905 aasta revolutsioon Peterburis alanud revolutsioonlevis kiiresti ka Baltikumis Korraldati streike ja miitinguid Oktoobris kuulutati Tallinnas välja üldstreik Konstatin Päts 1804 aastal Tallinna linnavolikogu valimised baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. 1938.aastal ka vabariigi esimene president Jakob Hurt 1870 Eesti Aleksandkikooli president 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele "Vana kannel" Jannsen 1857 "Perno Postimees" Pärnus 1864 "Eesti Postimees" Tartus 1865 Vanemuise Selts Tartu 1869 esimene üldlaulupidu Tartu 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson 1867 kooliõpikud 1868-1870 3 isamaakõnet 1874 Kurgja näidistalu 1878 "Sakala" Veel mõned tuntud inimesed Jaak Peterson
Esimesest reidist võttis osa 800 pommitajat ja üle 1000 hävitaja. 27. september - Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid Berliinis alla Kolmikpaktile, hiljem liitusid sellega Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja osaliselt ka Soome. September-oktoober - Itaalia ründas Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestus. 28. oktoober - Itaalia tungib kallale Kreekale. 9. detsember - Britid tungisid Põhja-Aafrikasse. 18. detsember - Hitler kinnitas plaani "Barbarossa" 1941 11. märts - USA Kongress volitas vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Aprill-mai - Saksamaa ja Itaalia väeosad tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse (operatsioon "Marita") . 18. aprill - Jugoslaavia lõplikult okupeeritud. 29. aprill - Mandri-Kreeka lõplikult okupeeritud. 10. mai - Rudolf Hess põgenes Sotimaale. 14. juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22
· Venemaa andis Eesti riigile meie territooriumile jäänud ettevõtted ja sadamatesse jäänud laevad · Nõukogude Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist õigustest Eesti üle Kuld saabub Eestisse Eesti Vabriik · 1920. aastal algas Eesti Vabariigi tegelik ülesehitamine. Eestist sai demokraatlik parlamentaarne Vabariik. · Põhiseaduse võttis ASUTAV KOGU vastu 1920. a. 15. juunil. 1920. aasta põhiseadus · Parlamentaarne vabariik · 3. a. valitav ühekojaline Riigikogu; 100 liiget · Rahvaalgatus (25 000) ja rahvahääletus · Valitsus koosneb riigivanemast ja ministritest · Valitsus ja riigivanem alluvad Riigikogule ja peavad Riigikogu vastava avalduse korral ametist lahkuma. · Kohalik omavalitsus Eesti pärast Vabadussõda Suur kriis Majandusraskuste ja parlamentaarse kriisi mõjul tekkis Eestis radikaalne ja demagoogiline vabadussõjalaste ehk vapside liikumine.
Kolm nn teljeriiki Saksamaa, Itaalia ning Jaapan ihkasid kõik suuremat territooriumi. Pärast invasiooni Tsehhoslovakkiasse ei oodanud Hitler oma edasistele ekspansioonikavadele enam mingit rahvusvahelist sõjalist vastusseisu. Et ära hoida võimalik sõjaline oht idast, sõlmis ta augustis 1939 Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu ehk Molotovi-Ribbentropi pakti. Kaks riiki leppisid omavahel salaja kokku Ida-Euroopa jagamises. Hoolimata Neville Chamberlaini, president Roosevelti ja paavsti keelitustest ning kartmata mingit sõjalist sekkumist, tungis Hitler 1.septembril 1939 Poolasse. Kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Saksamaaga mittekallaletungilepingu sõlminud Nõukogude Liidu väed tungisid ida poolt samuti Poolasse. Saksamaa ja NSV Liit jagab Poola omavahel ära. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taanisse ja Norrasse ning mais Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale.
........................................................................................................................................76 PTK 39 - 44............................................................................................................................................................ 76 EESTI NSV..........................................................................................................................................................76 ENSV 1944 1950.............................................................................................................................................77 ENVS 1950 - 1978............................................................................................................................................. 78 ENVS 1978 - 1988............................................................................................................................................. 78
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat
partnereid nii Suurbritannia kui Soome ja teiste Balti riikide näol · Rahvasteliidu mõju suurenedes hakkab Eesti aga end järjest turvalisemalt tundma, eriti peale 1928 aasta Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti · 1932 sõlmitakse Eesti ja Venemaa vahel mittekallaletungi leping · Koostöö Rahvasteliiduga näib piisav julgeoleku tagamiseks Poliitiline ja majanduslik areng 1920. Aastatel 1920 võetakse vastu Eesti I põhiseadus, mis on ülimalt demokraatlik. Põhiseaduses olid aga ka omad vead, nt riigipea puudumine, mis omakorda tekitas ohu, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Vaatamata puudustele toimis I põhiseadus edukalt, kuni 1930 aasta kriisini. Kujuneb välja mitmeparteiline süsteem. Moodustus väga palju erakondi, mis paratamatult tõi kaasa parlamendi killustatuse. Valimised võitnud erakonnad pidid aga moodustama 4-5 erakonnast koosneva koalitsioonivalitsuse
· riigi loomine - veebr. 1917 Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (paarkümmend kuni paarsada liiget) - nov. 1917 >vanematekogu (väiksem esindus) - jaan. 1918 >Päästekomitee (3-liikmeline, Maapäeva esindus. Päts, Koni, Vilms) - veebr. 1918 > iseseisvusmanifest > Päästekomitee kuulutab välja > Ajutine Valitsus > tegutseb vaid ühe päeva - aprill 1919 >Asutav Kogu (maaseadus, põhiseadus) - 1920 >Riigikogu · raskused - majanduses: 1920A alguses majanduskriis - 1920.a. demokraatlik põhiseadus - 1.dets. 1924.a. kommunistide riigipöördekatse · Parlament - 1917-1919 Maapäev - 1919-1920 Asutav Kogu - 1920-1923 I Riigikogu - 1923-1926 II Riigikogu rahvahääldus algkoolide seaduse muutmiseks, rahvas vastu st umbusaldus Riigikogule - 1926-1929 III Riigikogu - 1929-1932 IV Riigikogu rahvahääletus põhiseaduse kohta okt. 1933, Riigikogu jäi - 1932-1937 V Riigikogu 3. Demokraatlik periood · sisepoliitikas - palju parteisid, sagedased valitsuskriisid
· Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudsid Saksa väed · 4. märts Saksa väed olid okupeerinud kogu Eesti · Aprill J. Vilms, kes püüdis pääseda Soome ja Rootsi, tabati ja lasti Helsingis maha · 22. november enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi · 27. november K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse Eestimaa iseseisvuse manifest Konstatin Päts (18741956) · Eesti Vabariigi esimene president · Eestimaa Päästekomitee esimees · Mitmekordne peaminister · Riigivanem Sõja algus · 11. nov 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule. · 13. nov tühistas Lenini poolt juhitud Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud BrestLitovski rahu. · 16. nov alustasid Vene väed pealetungi laialdasel rindel, Soome lahest kuni Ukrainani. · 22
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 --- Paavsti korraldusel asuvad ristisõdijate väed Liivimaa paganaid ristima · 1201 alustab Albert Riia linna ehitamist · 1206-1207 Liivlaste vastupanu raugeb · 1208 jõuavad ristisõdijad Eesti pinnale (samal aastal alistuvad Latgalid) rünnatakse peamiselt Ugandi ja Sakala alasid · 1210 võidetakse Ümera lahing --- kuid samal ajal pingestuvad suhted ka Venemaaga · 1212 sõlmitakse kolme aastane vaherahu Orduga, sõjakurnatuse tõttu · 1215 sõjategevus taastub ja vaenlased jõuavad juba Kesk-Eestisse
läände. Et kujutada sõda rahvusvahelise avalikkuse silmis kodusõjana, loodi Petrogradis eesti enamlastest Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee. 4 Vabadussõja algus Nõukogude Vene väed koos eesti punaste küttidega tungisid 28. novembril 1918 Eestisse ja vallutasid samal päeval Narva. Algas Eesti vabadussõda. Järgmisel päeval kuulutasid eesti enamlased Moskva näpunäiteil Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anveldiga. See pidi olema vastukaaluks Eesti Vabariigile ja looma mulje, et Eestis käib kodusõda. Eesti Töörahva Kommuuni tegevus jäi lühiajaliseks ja hõlmas üksnes neid Ida- ja Lõuna-Eesti alasid, mis langesid Nõukogude vägede okupatsiooni alla. Esialgu saavutas punaarmee suurt edu. Nii jätsid Eesti väed maha Rakvere, Tapa, Tartu, Võru ja Valga. 1919
● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks; ● Kutsekojad; ● 8. detsember 1935. aasta- vapside plaanitud riigipööre – ebaõnnestus, juhtivad vapsid vangi; ● Tartu vaim– Jaan Tõnissoni ümber koondunud seltskond. Juhitav demokraatia: ● 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine; ● 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus; ○ President valitakse 6 aastaks; ○ Valitsuse juht on peaminister; ○ Riigikogu (120 liiget); ■ Riigivolikogu 80 liiget; ■ Riiginõukogu 40 liiget. ● Veebruar- Riigivolikogu valimised; ○ Rahvarinne – Pätsi-meelsete valimisnimekiri, mis võitis ülekaalukalt. ● 24. aprill sai Päts presidendiks – jätkus mõõdukas diktatuur (juhitav demokraatia). Majandus:
Mõistatuslik Venemaa Üheksateistkümnenda sajandi keskel sai Vene impeeriumi ideoloogia nurgakiviks suurrahvusliku teooria valem, mis tugines õigeusul, isevalitsemisel ja rahvuslusel. Selle teooria järgi oli vene rahval ja vene tsaaririigil eriline ülemaailmne ülesanne: rajada "kõdunevas ja hääbuvas" Euroopas parem ja täiuslikum kord ning päästa hukkuv maailm. Ühendada kõik õigeusklikud kirikud Moskva alluvusse ja vabastada slaavlased võõramaisest ikkest. Tol ajal tähendas see Balti aladel vene keele kui riigikeele kasutusele võtmist kõigil haldusaladel ning tugevat survet luterlikule kirikule. Vene tsaaririigi rahvuspoliitika põhimõtted ja suunad joonestusid üsna jõuliselt välja 19. sajandi lõpuveerandil. Selle põhiideeks oli riigialamate jaotamine etniliste ja usuliste tunnuste järgi kaheks erinevaks rühmaks. Esimese ehk põhirühma moodustasid õigeusklikud venelased, kui
Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. 5. juuni Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks ja Eestimaa Punaarmee saadetakse laiali ning lülitatakse Punaarmee koosseisu. 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. 19.20. juuni - Lemsalu ja Roopa lahing 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landeswehrile. 23. juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. 30. juuni eestlased jõudsid Riia alla. 3. juuli Landeswehriga tehti liitlaste nõudel vaherahu Strazde koolimajas. 23. august Karl Parts määrati Eesti soomusrongide diviisi ülemaks. 26. august - August Korki juhitud Punaarmee 15. armee 10. Kütidiviis ja Eesti kütibrigaad vallutavad Petseri. 3. september - Irboska veretöö. 17
aastal ❧ Normandia dessant Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ❧ 1940 lõpul kinnitas Hitler NSV Liidu vastase sõjaplaani Barbarossa ❧ Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit ❧ Saksamaa ründas NSV Liitu ootamatult Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel ❧ 22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri - Väegrupp Nord > Baltikum ja Leningrad - Väegrupp Mitte > Valgevene ja Moskva - Väegrupp Süd > Ukraina ❧ Sõja NSV Liidule kuulutasid sõja ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari ❧ Sügiseks vallutasid sakslased Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast. Algas Leningradi blokaad ja lahing Moskva pärast ❧ Stalin kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks ja leevendas terrorirežiimi ❧ 6. detsember 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi Jaapani sõttaastumine ❧ 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA
Kuupäevad: 23. august 1939. Molotov-Ribbentropi pakt. 1. september 1939. Teise maailmasõja algus. 18. september 1939. Poola allveelaev ,,Orzel" põgeneb Tallinnast. 28. september 1939. Baaside leping. 7. oktoober 1939. Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma. 18. oktoober 1939. 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. Talvesõja algus. Märts 1940. Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940. Moskva esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi. 17. juuni 1940. Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla ,,Narva diktaadile". 21. juuni 1940. Juunipööre; J. Uluotsa valitsuse kukutamine ja uue valitsuse teatavaks tegemine. Juuli algus 1940
O 1227. vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. O Modena Wilhelmi initsiatiivil loodi Järva-, Viru- ning Läänemaast Taani ja orduvalduste vahele otse paavstile alluv vaheriik, mis pidi tuginema eestlastestvanematele. O 1236. aastal toimunud Saule lahing tähendas Mõõgavendade ordu lõppu. O 1237. aastal moodustati Liivi ordu (Saksa ordu Liivimaa haru) · 1238. sõlmiti Stensby leping, millega Harju- ja Virumaa läksid Taani võimu alla. · Eesti ja Läti alal tekkis Vana-Liivimaa väga lõtv konföderatsioon. · 13. sajandil tekkisid Eesti aladele linnad Tähtsamad sündmused: · 23. aprill 1343 ülestõusu algus Harju-, Viru- ja Läänemaal, sakslaste ja taanlaste tapmine,mõisate ja kirikute põletamine (jüripäev osutus valituks ilmselt seetõttu, et jüriööl oli traditsiooniks tuld teha
Eesti Vabariigi iseseisvus Eesti Vabariigi põhiseaduse §1 ütleb: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Õiguslikult on Eesti Vabariigi iseseisvus üsna suurel määral piiratud. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist ei ole Eesti õigused ja kohustused määratud enam ainult Eesti enda poolt või rahvusvaheliste lepingutega, vaid ka supranatsionaalsete Euroopa Liidu organite poolt. Euroopa Liit on andnud alust uue suveräänsusemõiste kujunemiseks, mille puhul enam ei lähtuta riigi võimest omal äranägemisel määrata oma pädevus. Iseseisvuspäevade loend · Albaania - 28. november 1912, vabanes Türgi võimu alt. · Ameerika Ühendriigid - 4. juuli 1776, Iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmine · Angola - 11. detsember 1975, Portugal tagas oma endisele kolooniale iseseisvuse. · Argentina - 9. juuli 1816, iseseisvus Hispaaniast. �
1919, 23. juuni - Landeswehri purustamine 1920, 2. veebruar Tartu rahu 1924 kommunistide mässukatse 1934 Päts ja Laidoner teostavad riigipöörde 1939, 23. august sõlmitakse Molotovi-Ribbentropi pakt 1939, 1. sept algab Teine maailmasõda 1939, 28. september nn. baaside leping Nõukogude Liiduga 1940, 17. juuni NSVL okupeerib Eesti 1940, 21. juuni lavastatud riigipööre 1940, 21. juuli marionett-Riigivolikogu kuulutab välja ENSV 1940, 6. august Eesti inkorporeerimine vormistatakse lõplikult 1941, 14. juuni esimene massiküüditamine 1944, 9. märts Tallinna pommitamine 1944 kaitselahingud 1944, 18.-22. september Otto Tiefi valitsus 1949, 25. märts teine massiküüditamine 1949 kolhoosikorra sisseseadmine 1950 EKP KK VIII pleenum 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta 1980 kooliõpilaste rahutused ja ,,40 kiri" 1987 fosforiidisõda
territooriumil Eesti Kongressi valimine (1990) – Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu üleminekuperioodi väljakuulutamine (30. märts 1990) – lõppeesmärk Eesti iseseisvuse taastamine augustiputš (19.-21. august 1991) – NSVL-s toimunud riigipöördekatse Eesti iseseisvuse taastamine (20. august 1991) – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam ENSV Liitu ja on iseseisev vabariik ehk „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest” Eesti krooni käibeletulek (1992) Eestist lahkuvad viimased Vene väeosad (1994) – sõjaväepensionäridel võimalus taodelda elamisluba ÜRO (1991) Euroopa Nõukogu (1994) NATO (2004) Euroopa Liit (2004) Nimed Jaan Poska – Eesti esindaja Tartu rahu sõlmimise juures Johan Laidoner – Eesti Kaitseväe ülemjuhataja Vabadussõjas
Tartu Piiskopkond 1248 Tallinn saab linnaõigused Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni
17. sajandi lõpul oli Rootsi Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Peaaegu oleks läinud täide Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks.1697. aastal suri Karl XI ning samal aastal sai Rootsis troonile Karl XII kes oli 15 aastane. Valitseja noorust ja kogenematust tahtsid ära kasutada Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa, moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile.
hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989- algus Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa keelustasid lasterõivaste ja osade toidukaupade veo teistesse sotsialismileeri riikidesse. 1989 märts valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSVL Rahvasaadikute Kongress. (esimesed mitme kandidaadiga valimised) 1989 NSVL viis oma väed Afganistanist välja. 1989 suvi Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1989 sügis rahvaliikumiste survel kõrvaldati võimult Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. 1989 sügis poliitilised muutused teistes riikides ja siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida-Saksamaal ulatusliku massiliikumise. 1989 oktoober Saksa DV juht Erich Honecker astus tagasi. 1989 9
18. aprill 1941 29. aprill 1941 Jugoslaavia lõplikult okkupeeritud. Mandri-Kreeka lõplikult okupeeritud. 22. juuni 1941 6. detsember 1941 Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, ennetades nii Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades Nõukogude vägede kallaletungi Saksamaale. 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km 2. Moskva all sai Wehrmacht esimese kaotuse II maailmasõjas. Punaarmeed aitasid erakordselt külm talv (Kindral Külm;
isevalitsuse vastast üldstreiki; mässama hakanud sõdurite ja madruste poolt vabastati vanglatest vange ning rüüstati kohtu- ja politseiasutusi. Tapeti vihatud ohvitsere ning marodööritseti niisama. Analoogsed sündmused Tallinnaga toimusid ka teistes suuremates Eesti linnades. Korratused linnades likvideeriti Ajutise Valitsuse sekkumise tulemusena. Vene Ajutine Valitsus tagandas senised Eesti- ja Liivimaa kubernerid ning Eestis alustati järgmiseid ümberkorraldusi: - Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks administratiivüksuseks- Eestimaa kubermang (Eestimaa ja Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamisel). - Tekkinud rahvuskubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel 1917.a. 30.märtsil piiratud autonoomia. Vastavalt
isevalitsuse vastast üldstreiki; mässama hakanud sõdurite ja madruste poolt vabastati vanglatest vange ning rüüstati kohtu- ja politseiasutusi. Tapeti vihatud ohvitsere ning marodööritseti niisama. Analoogsed sündmused Tallinnaga toimusid ka teistes suuremates Eesti linnades. Korratused linnades likvideeriti Ajutise Valitsuse sekkumise tulemusena. Vene Ajutine Valitsus tagandas senised Eesti- ja Liivimaa kubernerid ning Eestis alustati järgmiseid ümberkorraldusi: - Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks administratiivüksuseks- Eestimaa kubermang (Eestimaa ja Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamisel). - Tekkinud rahvuskubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel 1917.a. 30.märtsil piiratud autonoomia. Vastavalt
○ Lõuna-Eesti Poolale. ● 1583.aasta Pljuusa vaherahu; ○ Põhja-Eeesti Rootsile. Rootsi aeg: ● Kindralkuberner- Rootsi riigivõimu kõrgeim esindaja; ● Rüütelkonnad- aadlike seisuslikud esindused; ○ Eestimaa; ○ Liivimaa; ○ Saaremaa; ○ maapäev- rüütelkondade kõrgeim võimuorgan. ● Eestimaa kubermang: ○ Eestimaa Ülemmaakohus; ○ meeskohus; ○ adrakohtunik. ● Liivimaa kubermang: ○ Liivimaa Õuekohus; ○ maakohus; ○ sillakohtunik. ● 1620. aastal umbes 100 000 inimest; ● 1656.-1661. aasta- Rootsi-Vene sõda; ● 1695. aastal umbes 350 000 inimest ; ● 1695.-1697. aasta- Suur nälg, suri umbes 75 000 inimest. ● Pärisorjus ja sunnismaisus: ○ 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus; ○ 1668. aastal Liivimaal Totti maapolitseikorraldus;
Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused Tom Passel Nadezda Pritulina Vlada Safonova Eesti raadio ● Eesti Raadio oli Eesti riigieelarveline ringhäälinguasutus. 1. juunil 2007 ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks. Eesti raadio ajalugu ● 1921. a. sügis - Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati ● 1923. a. 22. november - loodi sõna “ringhääling” ● 1924. a. 16. jaanuar - esimene oletatav saade Haapsalust ● 1924. a. 11. mai - tunnustatud esisaade Haapsalust ● 1927. a. 1. jaanuar - seati sisse raadiomaks ● 1927. a. 6. veebruar - esimene esperantokeelne saade, Felix Moor tuleb ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist ("Estonia") ● 1927. a. 16. veebruar - esimene lugemistund ● 1927. a. 5. mai - esimene lastetund ● 1927. a. 26. juu
Seepärast kevadel juhtus välksõda ja Hitler vallutab väga kiiresti pool euroopat. 14 juuni 1940 langeb Pariis Hitleri kätte. Kuna Hitler aina vallutas, ei märgatud seda et väiksemaid riike okupeeriti. 17. juuni 1940 marsib Eestisse 90 000 punaväelast Zdanov korraldas võimu ülevõtmist Eesti okupeeritud 21. juuni kukutati Eesti valitsus Päts kirjutas paberid alla 21. juuli muudeti Eesti Vabariigi nimi ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6. august 1940 võeti Eesti NSVLiidu koosseisu 4) Nõukogude okupatsiooni ümberkorraldused (iseloomusta) Esimesena ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Aug 1940 uus põhiseadus: vastavalt sellele Riigivolikogu nimetati
annaabi.ee 
