Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Esiajalugu - sarnased materjalid

mise, roopa, president, ensv, moskva, kongress, liivimaa, põhiseaduslased, esto, armee, pealetung, olümpia, pihkva, sakslased, pärnus, omavalitsus, raudtee, muuseum, savisaar, volikogu, avamine, peaminister, järva, reformierakond, pank, lipp, deklaratsioon, kaitseväe, nato, kiitis, keskerakond, üro, patriarh, istungjärk, meeleavaldus, bush
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Eestlased palusid abi Rootsi kuningriigilt: Turu ja Viiburi foogtilt. Kõigepealt löödi ülestõusnud maha Tallinnas, kus otsustav öahing toimus sõjamäel. rootslased jõudsid kohale paar päeva peale sõjamäe lahingut. Ülestõus suruti maha lääne-Eestis. Saaremaal algas ülestõus Jaagupipäeval vanem Vesse juhtimisel. Viimane tapeti 1344. aasta talvel. Tulemused: Eesti talupoegade koormised suurenesid veelgi. Eestlased kaotasid 7'000 meest. (Maksimaalne armee suurus oli 10'000). Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega lepingud, mis määrasid ära koormiste suurused. Saaremaale läksid need väiksemaks, Sakalas ja Ugandis aga raskemad. Eesti talupoegadele tekkisid kohustused: kümnis, loonus- ehk hinnusrent, teotöö; teede ehitamise, kivilinnuste ja kirikute ehitamise kohustus. Tähtsamad lahingud: Kanaveres, Kämblas, Ravilas. Eesti talupoegade armee piiras: Pöide, Tallinna, Padise ja Haapsalu linnust.

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

........................................................................................................................................76 PTK 39 - 44............................................................................................................................................................ 76 EESTI NSV..........................................................................................................................................................76 ENSV 1944 ­ 1950.............................................................................................................................................77 ENVS 1950 - 1978............................................................................................................................................. 78 ENVS 1978 - 1988............................................................................................................................................. 78

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa ­ Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad ­ Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi ­ nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine ­ eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

andeksandmist ja vallutatud maade jagamist läänistamise teel. Sõjalise tugipunktina rajas ta 1201.a. Riia linna ja keskse sõjalise organisatsioonina 1202.a Mõõgavendade ordu. Alberti kaaskonda asus peagi noor munk Henrik, kelle koostatud kroonika ("Henriku Liivimaa kroonika") on peamiseks allikaks MVV tundmaõppimisel. Aastatel 1200-1208 sõdisid ristirüütlid liivlaste ja latgalitega tänapäeva Läti aladel. Lõpuks liivlased alistati ja latgalid alistusid. 1208.a toimus sakslaste esimene sõjaretk Eesti aladele, rüüstati Ugandi maakonda ja hävitati Otepää linnus

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

..........................................................................................................................95 1944. aasta..............................................................................................................................................................99 Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad, vallad, linnad, alevid. Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

küll vaid Läti alale. Põhja-Eesti kuulus aga kuni 16. sajandi keskpaigani Lundi peapiiskopkonda. Seal oli ametis ka Tallinna piiskop, kel aga erinevalt oma ametivendadest mujal Liivimaal puudus ilmalik võim. 1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister. Liivi ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivi ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus. *rahvaluule- rahvalaulud, -jutud, mõistatused, vanasõnad jne. *kroonikad- ajaraamatud. Käsitleb päevasündmusi. Üks informatiivsemaid on Henriku Liivimaa kroonika, kus leidub ka üksikuid Eestit puudutavaid sissekandeid. 2. Muinasaja periodiseering. Lk. 9-10 (kiviaeg: mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg) Kiviaeg: *vanem kiviaeg ehk paleoliitikum (esimeste inimeste kujunemine-jääaja lõpp) *Keskmine mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) *noorem ehk neoliitikum (5000-1800 a eKr) Pronksiaeg: *vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr)

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Eesti ajalugu

Tartu Piiskopkond 1248 ­ Tallinn saab linnaõigused Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 ­ puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 ­ Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 ­ Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 ­ Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 ­ Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 ­ Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 ­ esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

nõiduda ja haigusi ravida (nim. tarkadeks või nõidadeks). Väe tõttu peeti osasid kive jne pühadeks. Enim väge oli peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. Animism ­ elusa ja eluta looduse hingestamine. Uku ­ Eestlaste muinasaja jumal. Tõnn ­ Pärnu- ja Viljandimaa koduhaldjas(setudel Peko). Tarapitha ­ ainuke Liivimaa kroonikas kajastatud jumal. Legendi järgi saarlaste jumal, kes lendas Virumaalt Saaremaale (kihutas nii suure matsuga, et järgi jäi suur auk Kaalis). Hing - inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse. Mõnel pool arvati, et inimese surma korral siirdub hing putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nt. mardikaid, ämblikke, sipelgaid jne

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti ajalugu.

Võõrvõimude vahendusel Eestisse jõudnud ehitusmeistrid tõid siia erinevad majad, ruumid, arhitektuurivormid. Kõnekaim näide on Tallinna kiviarhitektuur. Siia rajati ilusaid hilisgootikas valminud hooneid. Tarbekunstis ja maalikunstis andis eeskuju Saksamaa, hiljem ka madalmaad. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalingud. Hiljem jõudis siia renessanss, umbes 1520 aastatel. Liivi sõda 1558 - 1583 16. sajandi keskpaigaks oli Vana ­ Liivimaa aeg on ümber saanud · Siinne poliitiline korraldus ­ keskvõimu puudumine ­ ajast maha jäänud · Naabrid olid tugevaks saanud ­ Läänemerel peremehetses Taani, Rootsi oli vabanenud Taani alt ja talle kuulus Soome, Poola oli tõusuteel (ühinenud Leeduga), Venemaal troonil Ivan IV (Ivan Julm), kes tahtis "akent Euroopasse" Liivi sõja ajend: TARTU MAKS, mis tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine ­ s.t. nõudmised olid seega õiguspärased.

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg Vanem kiviaeg Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade kokkuvarisemine, sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, ordu Poola, Taani, 1237 Liivi ordu Saksa ordu 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola-Venemaa), Liivimaa haruna 1583 Pljussa vaherahu (Rootsi-Venemaa), Sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus b) alates 1346. aastast kolm Eestis riiki: Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid) Saare-Lääne piiskopkond (1558-61 liideti Taani aladega) Orduriik (1561 andis end

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida vaherahu (Oldi sõjast väsinud ja puhkes katk) 1216-1217 ­ Eestlaste-Venelaste võitlusliit toimis 1217. 21.sept ­ Madisepäeva lahing (kaotus) 1219 ­ Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220 ­ rootslased Lääne-Eestis 1227 ­ Saaremaa alistamine 1238 ­ Stensby leping (Taani sai Põhja-Eesti tagasi Saksa ordu käest) Läti Henriku Liivimaa Kroonika ­ tähtsaim ajalooallikas eestlaste 13.saj. alguse vabadusvõitluse kohta. Eesti ala jagati neljaks: Saare-Lääne piiskopkond ­ Läänemaa, Saaremaa osa, Hiiumaa osa Eestimaa(Taani valdus) ­ Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Rävala Tartu piiskopkond ­ Soetagana, Ugandi, Soopoolitse Ordu valdused ­ Sakala, Nurmekund, Vaiga, Alempolis, Mõhu Eesti kaotuse põhjused: *Vastaste relvajõud oli tugevam *Vastaste sõjamehed olid elukutselised ja rohkem treenitud

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

5 · NOOREM RAUAAEG (IX saj. ­ XIII saj. algus) ­ Noorem rauaaeg, mis algas IX saj., oli eestlaste elus tähelepanuväärsekt tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja kogu maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpuks elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Sellest ajast tuntakse juba mitmeid kirjalikke allikaid (nt Henriku Liivimaa Kroonika). Peamiseks elatusalaks oli maaharimine, mis arenes jõudsalt edasi. Künnipõllunduse arengule aitas kaasa rauast teradega adra kasutusele võtmine VII-VIII saj. paiku. Kasutati juba kolmeväljasüsteemi. Põllumaa suurust arvestati adramaades (8 - 12 ha). Eriti hästi arenes ka käsitöö, milles toimus spetsialiseerumine. Omaette käsitööaladeks olid kujunenud eelkõige raua tootmine ja töötlemine. Järjest ulatuslikumaks muutus eestlaste

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

o Etnoloog- rahvusteaduste uurija. o Uurimisele aitab kaasa veel rahvaluule ja keele uurimine ning naabrite kirjalikud allikad. o Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad, kuigi need on kirjapandud alles XIIIsaj pKr. o Eestlaste sõjalisi konflikte venelastega kajastab Vana-Vene kroonika ehk letopissid. o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika. o Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. o Paleoliidikum- vanem kiviaeg- algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne. o Mesoliitikum e keskmine kiviaeg- eestis IX at eKr kuni V at eKr- kus valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust.

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

(tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa). -Mõiste ,,balti riigid" tuli kasutusele alles pärast I maailmasõda. Aga ka siis üsna laialivalguv mõiste (Soome kui Balti riik). (NSV Liitu kuulutes kasutati nimetust PRIBALTIKA). -Balti ajalugu tähendas algselt Balti kubermangude valitseva eliidi baltisakslaste ajalugu. (von Rauchi vajadus üle selgitada 1970.a , mis Leedu kuulub Balti riikide hulka. I PEATÜKK: Euroopa viimased paganad

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Eesti Lähiajalugu

ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u

Eesti Lähiajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

Tähtsamad riiklikud pühad: 18 nov. 1918 iseseisvuspäev (I MS) 21.aug 1991 taasiseseisvumine. Põhiseadus määrtleb riigikorra (Satversme) 1921.aastal. Viimane suurem muudatus põhiseaduses Vene erakonnad-tahtsid vene keelt saada II ametlikuks keeleks- ei läinud läbi. Kõrgem seadlusandlus parlament (Saeima) iga 4 aastatagant. Enne II MS jõuti valida 4 koosseisu ja nüüd ka mitu. Praegu tegutseb 11 Saeimi koosseis. Riigipea on persident- valib Saeim. President vb olla ka ametis 2 valimisperioodi 8 aastat.Lätlastel 8 presidenti. Läti Vabariigi presidendid 1922-1927 Janis Cakste 1927-1930 Gustav Zemgals 1930-1934 Alberts Kviesis 1934-1940 Karlis Ulmanis 1993-1999 Guntis Ulmanis 1999-2007 Vaira Vike-Freiberga- I naine Baltikumis ametiaeg 8 a. 2007-2011 Valdis Zatlers- arst-4a 2011-.... Andris Berzins-miljonär, majandustegelane. 2009-2010 olid rahvarahutused.Saeim on sattunud oligarhide võimu alla.

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

27. 16 saj. alguses. 1517 a. algatas Martin Luther Usupuhastuse. 28. 1523 a. jumalateenistuse käsiraamat luterlik katekismus ­ Simon Wanradt tõlkis Johann Koell piibel 24. ,,Liivimaa kroonika" Balthasar Russow, Liivi sõja tundmaõppimine, Vana-Liivimaa sõjaeelne elu- olu. 30. Liivi sõda 22. jaanuar 1558 ­ 1583 a. Põhjused: #Venemaa välispoliitika ­ allutada Läänemere idarannik #Vana ­ Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus #Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada Eestimaa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel. 30. Eesti kolme kuninga valduses: Lõuna-Eesti ­ Poola valduses. Säilima pidi luteriusk, aadlikele tagastati endised maavaldused, talupoegadele kinnitati pärisorjus, kõik ametikohad täideti sakslastega, leiti, et siinne provints tuleks

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Leedu ajalugu

on 5 vanemat vürsti (Mindaugas). Võitlus Saksa orduga- Saksa ehk Teutooni ordu oli asutatud 1190. aastal Palestiinas, kuid hiljem iseseisvus. Saanud Püha Saksa-Rooma riigi keisri kui ka Rooma paavsti käest õnnistuse pidada ristisõda paganlikel maadel. 1236. aastal toimus Saule lahing, kus rünnati rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade ordu ja ristisõdijate väge, milles said sruma ordumeister ja 48 orduvenda. 1237. aastal tekkis Saksa ordu Liivimaa haru. Teutooni ordu, tegutsedes oma kahe haruga - Preisist ja Liivimaalt surusid Leedut. 1243. aastal Mindaugas andis tõsise löögi kurelaste maale tunginud Saksa ordu rüütlitele, kuid keskendus ise kirde- ja idapiiride kindlustamisele. Mindaugas (1236-1263) - Esimene Leedu suurvürst, kes viis lõpule Leedu maade ühinemisprotsessi ja rajas Leedu suurvürstiriigi. Ta pärines Aukstaitiast (mägimaalased) ja ta oli suguluses Zemaitija valitsejatega. Mõned konkurendid

Leedu ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

EESTI ISESEISVUMINE​ (3.10.2017) Mobilisatsioon ● 100 000 mobiliseeriti ● umb 10 000 ei tulnud sõjast tagasi Sõja mõju Eestile ● Kindlustuste ehitamine ● raha väärtuse langus ● sõjaväeosade majutamine ● toidu-ja küttepuudus ● sõjapõgenikud ● suurettevõtete evakueerimine Veebruarirevolutioon ● Vene Ajutine Valitsus andis Eestile autonoomia. ● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

· 1696-1698 ­ rahvaarv: umbes 275 000 ­ näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus ­ kubermangud, maakonnad Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa. 2. Liivimaa kubermang ­ Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa. 2) Kindralkuberner, ülesanded Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine; · Riigiametnike töö kontrollimine; · Raha laekumise ja kulutamise jälgimine; · Postiteenuse, teede, sildade korrashoiu ja avaliku korra eest hoolekandmine. · Igapäevastesse asjadesse kindralkubernerid ei sekkunud.

Eesti ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu

oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale.

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa ­ muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala ­ põlluharimine ­ (oder, al 11. sajandist ka talinisu) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa),

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

Euroopalased üritasid enda kontrolli alla saada ka relvaäri, sest nõudlust on alati. 1890. a võeti aga vastu Brüsselin konvensioon, et relvaäriga võidelda. Euroopa riigid leppisid omavahel kokku, et aafriklastele relvi ei müüda, aga muidugi ei peetud sellest alati täiesti kinni. Üks väga mõjuvõimas relv oli Maximi kuulipilduja, mida 19. saj lõpul väga palju Aafrikas katsetati. See leiutati 1883. a, aga seda oli tarvis katsetada – selleks olid koloniaalsõjad ideelased. Briti armee kasutas seda teadaolevalt esmakordselt Rodeesias 1893.-1894. a. Briti koloniaalvägedest hukkus siis umbes 40 inimest, põliselanikke umbes 5000. Eriti tõhus oli see teises Inglise- Buuri sõjas. Lisaks on igas vallutuses oluline psühholoogiline moment ning aafriklased polnud valmis nii kiireteks muutusteks kui need 19. saj lõpus toimusid. Nad olid sajandeid enam-vähem rahumeelselt eurooplastega

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks. Teine prk, kiiremini arenev, oli looderajoon. Sellesse loetakse kuuluvat eelkõige impeeriumi pealinn Peterburi oma tööstusettevõtetega, Lõuna-Soome, Balti kubermangud, silma paistis eriti uute, moodsate tööstusharude arendamisega- aparaaditööstus, elektroonika, keemiatööstus. Samamoodi uute harude edendamisega paistis silma ka Poola

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

põhimõte Nõukogude võimu kehtestamine  Suurtööstuste ja mõisate riigistamine  2. nov – Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon  Dets – tunnustati Soome ja Poola õigust enesemääramisele  5. –6. jaan 1918 – Asutav Kogu  3. märts 1918 – Bresti rahu – lõpeb sõjategevus Idarindel  11. märts – pealinn Moskva  6.-7. juuli – esseeride mäss, üheparteisüsteem 8. Kodusõda Venemaal. Kodusõja põhjused, sõdivad pooled. Interventsiooni põhjused ja osalenud riigid. Kodusõjale iseloomulikud jooned. Sõjakommunism. Enamlaste võidu põhjused. Kodusõjapõhjused  ei tunnustatud bolševike võimu  ei pooldatud natsionaliseerimist  sooviti tõelist demokraatiat  bolševike vägivaldne võimuhaaramine

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

Ta polnud veel kommunistliku partei liige. Algas senise võimustruktuuri muutmine (Juuni pööre). Inimesi, kes selles osalesid nimetatakse juuni kommunistideks. Olemasolev RK saadeti laiali, kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Suurt valikut polnud: ETRL. Teised kõrvaldati. Oli vaid üks kanditaat. Valijaid hirmutati. Toimus ka häälte võltsimine. Saadi kokku 80 liikmeline Riigivolikogu. 21.07.1940 võtsid vastu otsuse, et Eesti Vabariigist ENSV. Taotleti vastu võtmist NSVL. See muidugi võeti vastu. 6.08.40 võeti vastu liikmeks, Eesti annekteeriti. Päts oli veel kuu aega president, kuid pärast ENSV väljakuulutamist ta vahistati. 1. Milles vastanduvad esitatud mälestused ja õpiku tekst? 4 näidet. a) tööliste asemel olid hoopiski tegemist Venemaalt toodud lärmajatega ja baasitöölised b) vangistatud revol. Vabastati. Tegelikult olid suvalised vangid

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX ­ XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten ­ tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu. Suruti ristiusk peale tule ja mõõgaga. 1143 Lüübecki linna rajamine, mis sai lähtepunktiks järgmistele sündmustele: . 1186 Meinhard pühitsetakse esimeseks Liivimaa piiskopiks . 1193 paavst Coelestinus III kuulutas liivlaste vastu välja ristisõja 1096 said Euroopas alguse ristisõjad . 1196 peale Meinhardi surma pühitsetakse Berthold Liivimaa piiskopiks, Baltimaade ristimisel võetakase kasutusele vägivald . 1198 Berthold hukkub lahingus liivlastega . 1198 ­ 1216 paavst Innocentius III võimulolek; andis välja bulla Baltimaade Baltikumi ristimiseks; paavstivõimu kõrgperiood . 1199 ­ 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert, kes viis läbi ristimise

Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

Säilis inimeste jaotamine omadeks ja võõrasteks Inimelul polnud enam väärtus Eesti 1914-1920 Eesti I maailmasõjas Mobiliseeriti sõtta 100 000 meest Hukkunute arv 10% Raskused: 1. Kütuse puudus 2. Toidupuudus linnades 3. Paberraha väärtus langes 4. Raskused põlluharimises 5. Kindlustustööd 6. Sõjapõgenikud 1917 veebruarirevolutsioon Keskus- Tallinn Aprill- Petrogradis eestlaste demonstratsioon Eesti antonoomia-> eestimaa+ liivimaa põhjaosa eesti kubermang Juht J.Poska Muutused:  esinduskogu maapäev  eesti keelne asjaajamine  rahvusväeosade loomine (1. Eesti Polk)  erakondade loomine oktoober 1917 jõuab sõda Eestisse- Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine kuu lõpus- bolševike võimu haaramine nov 1917- Maapäev kuulutas end kärgemaks võimuks Maailm kahe maailmasõja vahel 1

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert

Ajalugu
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun