Eesti riiklik ja rahvussümboolika Inimene ja ühiskond 4. klass Taimi Luik Paistu Põhikool Juhendaja Marika Anissimov RIIKLIK JA RAHVUSSÜMBOOLIKA Riiklik sümboolika Rahvussümboolika lipp rahvuslill vapp rahvuslind hümn rahvuskivi rahvuseepos LIPP • Sinine on taevas ja Eesti sisepinnalised järved • Must on meie rahva minevik, muld, mulgi mehe must kuub ja head tuld andev süsi • Valge näitab rahva püüdlust valge ja valguse poole EESTI SUUR RIIGIVAPP • kuldne kilp • kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi • külgedelt ja alt kaks
Dolokivi Mergel Lubjakivi 13. sajand linnused 19.-20. saj. - kirikud 3. Selgita väidet- paekivi on biokeemiline setend. 400 mln aastat tagasi elanud organismid on Kaasajal paberi ja tselluloosi tehasesse kivistunud paekiviks. 4. Lubjakivis (CaCO3 ) sisaldub kuni 56% CaO ja 11. Meie rahvussümboolika 44% süsinikku(C) Rukklilill leivavilja sümbol 5. Dolokivi = CaO+CO2+MgO 6. Miks tekivad dolomiidistumise tagajärjel Suitsupääsuke kodupaiga sümbol lubjakivisse tühimikud? Sest organismide kojad on väga lahustunud ning Paekivi - on eesti enimtuntud looduslik sümbol. selletõttu tekivadki tühimikud. 7. Millistes 8 maakonnas(tervikuna) on aluspõhja pealmine kiht paekivi.
13. aprill E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opostisiooni Rahvarinde moodustamiseks 14.17. aprill Tartu muinsuskaitsepäevad, välja toodi Eesti rahvuslipp 10.14. juuni nn öölaulupeod Tallinna Lauluväljakul, isamaalisi laule laulis igal õhtul ligi 100 000 inimest 16. juuni K. Vaino vabastati rahva survel ametist, tema asemele pandi V. Väljas 23. juuni seadustati rahvussümboolika 13. juuli Eesti vabadusvõitleja M. Niklus saabus Permi vanglast Tartusse 11. september Rahvarinde suurüritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese 1.2. oktoober Rahvarinde asutamiskongress 17. oktoober NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas 2. november hingedepäeva tähistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist 16
Kunagi oli Maarjamaa rahvas õnnelik, sest sai maarahvast eestlaseks. Pärast Euroopa Liiduga liitumist on meist saanud eurooplased ja rahvuslik päritolu on unustatud. Tänapäeva noorsugu eelistab läänelikku elustiili. Trend on minna õppima või tööle välismaale, sest usutakse sealsetesse parematesse võimalustesse. Rahvustunne on hääbumas. Üks rahvus suudab püsima jääda vaid piisava ühtsustunde olemasolul ja selle kasvamisel. Eestlastele on olulised rahvussümboolika ja traditsioonid. Samuti oleme uhked oma ajaloo üle, kuigi silmapaistvaid võite meil ette näidata pole. Rahvustunne on aidanud luua Eesti riiki ja patriotism seda üles ehitada. Nüüd on inimestel uued sihid. Püüeldakse isikliku edu poole ja unustatakse päritolu. Eestlane muutub eurooplaseks.
· lubati erakondade tegevus · võeti kasutusele rahvuslik sümboolika · saavutati MRP tunnustamine NL poolt · kuulutati välja üleminekuperiood Majanduses: · mindi üle turumajandusele · IME teostamine riikliku poliitikana · erasektori areng · pankade tekkimine Ühiskondlik elu/rahvaalgatus · omaalgatuslike organisatsioonide, seltside, erakondade teke, · poliitliste massiürituste korraldmaine,rahvussümboolika kasutuselevõtt · Balti kett · Laulev revolutsioon 8. Rühmita ENSV-d puudutavad märksõnad. Kirjuta sobivasse lahtrisse vastav num- ber. Märksõnad ei jaotu perioodide vahel ühtlaselt. Kõik õige 3p, 8-9 õiget 2p, 6-7 õiget 1p. 1) laulev revolutsioon 2) aktiivne metsavendlus 3) K.Vaino saab EKP juhiks 4) ,,Kuldsed 60-ndad" 5) Uus venestuslaine-kakskeelsus 6) Interrinne 7) EK(b)P VIII pleenum 8) ,,40-kiri" 9) Rahvamajansusnõukogud
liitumisläbirääkimised käivad, kuid Makedoonia veel ootab läbirääkimiste avamist. Liitumisavaldused on veel esitanud Montenegro (esitas 15.12.2008), Albaania (28.04.2009) ja Island (16.07.2009). 3 2.Eesti keel ja kultuur Euroopa Liidus Euroopaga liitumine tõstab Eesti riigi, meie keele ja kultuuri staatust Euroopas. Meie rahvussümboolika Eesti lipp lehvib kõikide liikmesriikide mastides ja meil pole enam vaja võõrastele selgitada, et oleme vana ja kultuurne rahvas. Euroopa Liit toetab meie rahvuslikku ja riiklikku identiteeti andes eesti keelele tunnustuse suhtluskeelena. Kunagises Nõukogude Liidus oleks see olnud kuulmatu unistus. Euroopa Liidu direktiivid tõlgitakse Eesti keelde. Euroopa Parlamendis võib kasutada eesti keelt. Euroopa Liidult nõuab selline tunnustus pingutusi ning põhimõttekindlust
Inimesi nad ei peljanud. Aina lendasid ja toitsid poegi. Ligi kolmsada korda päevas tuleb lennata toidu järele ja jälle pessa.Suitsupääsuke armastab laulda. Laulab ta läbi suve, ikka midli-madli-kudli-kadli… Või hoopis nii: tegin püksid, tegin püksid, kaks reit korraga, tõmbasin katki kä-kärr! Juba kaugetel aegadel peeti pääsukest õnnelinnuks. Oleks tore, kui igas maakodus elaks oma pääsupaar. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võin öelda, et Eesti rahvussümboolika on väga huvitav. Kõik sümbolid on ära põhjendatud, miks just KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Rukkilill http://miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_symbolid.htm http://www.eys.ee/lipulugu.htm http://president.ee/et/eesti-vabariik/suembolid/index.html
· võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon · lubati erakondade tegevus · võeti kasutusele rahvuslik sümboolika · saavutati MRP tunnustamine NL poolt · kuulutati välja üleminekuperiood Majanduses: · mindi üle turumajandusele · IME teostamine riikliku poliitikana · erasektori areng · pankade tekkimine Ühiskondlik elu/rahvaalgatus · omaalgatuslike organisatsioonide, seltside, erakondade teke, · poliitliste massiürituste korraldmaine,rahvussümboolika kasutuselevõtt · Balti kett · Laulev revolutsioon
Rumeeniast sai NSV Liidu eeskujul Rahvavabariik, 1958. aastal lahkus NSV Liidu sõjavägi Rumeenia Rahvavabariigi pinnalt. Nicolae Ceauþescu valitsusaeg saabus 1967 aastal ning kestis kuni 1989. aasta revolutsioonini, 25. detsembril 1989 hukati armee poolt Ceausescu ja tema naine. 1991. aastal võeti vastu demokraatilk põhiseadus ning taassõlmiti suhted Eestiga (eelnevalt 1921. aastal). Nimi, kool,klass 7 KULTUUR Rahvussümboolika Rahvuslill on koerkibuvits. Rumeenia riigi- ja rahvuslipp on trikoloor, mis koosneb kolmest võrdsest vertikaalsest laiust, varda poolt loetuna sinine, kollane ja punane. Lipu eeskujuks on prantsuse lipp, kuid sellel on Moldova ja Valahhia sümboolsed värvid. Sinine tähistab taevast, kollane viljapõlde ning maavarasid ja punane rahva vaprust ja valatud verd. Nendel värvidel on pikk ajalugu, kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele võetud 27. detsembril 1989
kullapalavik ahvatles tuhandeid inimesi alaska jäistele aladele. Paljud neist leidsid õnne, kuid ei sugugi vähem ka surma. 1912. aastal sai Alaska USA territooriumi saatuse. Alaska põliselanikud on aleuudid ja eskimod, lõunaosas oli ka üksikuid indiaani hõime: haida, tlingiti jt. 1.2 Nimi: Nimi Alaska tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaaxsxaq (alakshak) , mis tähendab `mannermaa' või `suur maa'. 1.3 Rahvussümboolika: Laul: "Alaska's Flag" ("Alaska lipp"; 1995). Lipp: Suure Vankri ja Põhjanaela kaheksa kuldset tähte sinisel kangal. Puu: sitka kuusk (Picea sitichensis; 1962). Pitsat (vapp): Siseringis mägede taustal virmaliste valguses mäekaevandamise, põllumajanduse ja kaubanduse sümbolid, välisringis karusnahk, lõhe ja sõnad THE SEAL OF THE STATE OF ALASKA `Alaska osariigi pitsat'. Lind: 3
tunnistada ajalooliselt kujunenud värvikombinatsiooni ja loobuda ENSV punalipust. 17. juuni 1988 massiüritusel lehvis sinimustvalge juba täies hiilguses. 23. juuni 1988 avaldati tagantjärele Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, kus otsustavas osas on öeldud: 1. tunnistada ajalooliselt kujunenud sinimustvalge Eesti rahvussümboliks 2. tunnistada rukkilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboolikaks 3. pidada vajalikuks kehtestada rahvussümboolika kasutamise ja kaitse kord Lisaks neile tegutses ka Välis-Eesti Muinsuskaitse Selts (VEMS), mis asutati 22. mail 1988. Selle esimeheks valiti Neeme Järvi, tegevesimeheks Lembit Soots. Tööd kohtadel (Toronto, Montreal, Vancouver, New- York, Los- Angeles, Stockholm, Göteborg, Adelaid, Leicester, Bradford, London jm) aitasid organiseerida Rein Taagepera, Matti ja Enno Klaar, Rain-Robert ja Hain Rebas, Rein Grabi jt. 1988
materjaalsed ressursid ja välistoetus Nõukogude okupatsioon 39-41 o Kohalikud kaitsejõud likvideeriti o 1941. Küüditamine o Ainus erakond oli Kommunistlik partei o Uued põhiseadused loodi Nõukogude omade alusel o Majandusreformide alusel riigistati ettevõtted ja üle 30 ha suurused talumaad o Kultuurielu allutati tsensuurile ja nõukogulikustati Saksa okupatsioon 41-44 o Balti riikide iseseisvust ei tunnustatud, keelati rahvussümboolika o Kehtestati tsensuur o Majandus pidi varustama saksa sõjaväge, selleks taastati tööstus ning taludele seati tootmisnormid Kui punaarmee Saksa väed taanduma sundis, toimus sõjategevus Baltikumi territooriumil, mille tulemusel punaarmee nö "vabastas" Eesti, Läti ja Leedu Baltikum sattus uuesti Nõukogude okupatsiooni alla. Sõja kaotused ja kahjud: Omariiklus ei taastunud sõja lõppedes, riigijuhtide möödalaskmisi ei heastanud
4. juunil 1988 algasid Tallinna Vanalinna päevad, mille puhul toimusid öölaulupeod, kus lehvitati sinimustvalgeid lippe. 15. juulil 1988 heiskas Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr.1 Suure Munamäe torni Eesti rahvuslipu. Sellest ajast peale on tornis lehvinud taas sinimustvalge lipp. 17. juunil 1988 lehvitati lippe Lauluväljakul NLKP 17. konverentsi delegaatide teelesaatmisel. 23. juunil 1988 avaldati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "Riikliku ja rahvussümboolika kohta Eesti NSV-s", millega tunnistati sinine, must ja valge eesti rahvusvärvideks. 20. oktoobri 1988. a. seadlusega tunnustati sinimustvalget lippu rahvuslipuna. Ühtlasi rõhutati, et rahvuslipp ei asenda riigilippu. Selleks jäi endiselt Eesti NSV lipp. 24. veebruaril 1989 tõusis Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp rahvuslipuna. 8. mail 1990 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti sümboolikast, millega sätestati, et Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge
juuni inimest). K. Vaino vabastati ametist ja kutsuti NLKP KK käsutusse. EKP KK I sekretäriks 16. juuni toodi Nicaraguast suursaadiku kohalt Vaino Väljas. RR korraldas meeleavalduse Tallinna Lauluväljakul (Eestit esindavate NLKP XIX 17. juuni üleliidulise konverentsi delegaatide kohtumine rahvaga, osavõtjaid u 150 000). 19. juuni Lalsis avati esimene taastatud Vabadussõja mälestussammas. Seadustati rahvussümboolika (ENSV ÜN Presiidiumi seadlus „Riikliku ja 23. juuni rahvussümboolika kohta Eesti NSV-s"). 13. juuli Eesti vabadusvõitleja Mart Niklus saabus Permi vanglast Tartusse. Algatati Interliikumine (ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; liidrid 19. juuli Jevgeni Kogan, Juri Rudjak). 23.–24. Asutati Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond. juuli
· Kevad 1938 valimised · 21. aprill 1938 kogunes 3. EV okupeerimine 28. august 1940 4. II MS Eestis 14. juuni 1941 suurküüditamine Uluots koalitsioonivalitsus Otto Thief November 1944 5. ENSV aeg 25 29 märts 1949 19. detsember 1978 EKP venestusprogramm ,,40 kiri" 6. Põhiseaduse eellugu 23. august 1987 Hirvepargi koosolek 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine 22. juuni 1988 rahvussümboolika 11. september 1988 Eestimaa laul Veebruar 1989 kodanikekomitee 18. mai IME 23. august Balti kett Veebruar märts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 § Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt 19. august 1991 augustiputs Moskvas 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu · 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349
· Kevad 1938 valimised · 21. aprill 1938 kogunes 3. EV okupeerimine 28. august 1940 4. II MS Eestis 14. juuni 1941 suurküüditamine Uluots koalitsioonivalitsus Otto Thief November 1944 5. ENSV aeg 25 29 märts 1949 19. detsember 1978 EKP venestusprogramm ,,40 kiri" 6. Põhiseaduse eellugu 23. august 1987 Hirvepargi koosolek 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine 22. juuni 1988 rahvussümboolika 11. september 1988 Eestimaa laul Veebruar 1989 kodanikekomitee 18. mai IME 23. august Balti kett Veebruar märts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 § Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt 19. august 1991 augustiputs Moskvas 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu · 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349
Kevad 1938 valimised 21. aprill 1938 kogunes 3. EV okupeerimine 28. august 1940 4. II MS Eestis 14. juuni 1941 suurküüditamine Uluots koalitsioonivalitsus Otto Thief November 1944 5. ENSV aeg 25 29 märts 1949 19. detsember 1978 EKP venestusprogramm ,,40 kiri" 6. Põhiseaduse eellugu 23. august 1987 Hirvepargi koosolek 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine 22. juuni 1988 rahvussümboolika 11. september 1988 Eestimaa laul Veebruar 1989 kodanikekomitee 18. mai IME 23. august Balti kett Veebruar märts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 § Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt 19. august 1991 augustiputs Moskvas 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349
14. juuni 1941 suurküüditamine Uluots – koalitsioonivalitsus Otto Thief November 1944 5. ENSV aeg 25 – 29 märts 1949 19. detsember 1978 EKP venestusprogramm „40 kiri” 6. Põhiseaduse eellugu ■ 23. august 1987 Hirvepargi koosolek ■ 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine ■ 22. juuni 1988 rahvussümboolika ■ 11. september 1988 Eestimaa laul ■ Veebruar 1989 kodanikekomitee ■ 18. mai IME ■ 23. august Balti kett ■ Veebruar – märts Eesti kongress ■ 8. mai 1990 1 - 6 § ■ Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt ■ 19. august 1991 augustiputš Moskvas ■ 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus ■ Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu
annaabi.ee 
