Eesti riigi taasiseseisvumise kronoloogia (4)

EESTI RIIGI TAASISESEISVUMISE KRONOLOOGILINE KOKKUVÕTE

1979
23.august Molotov -Ribbentropi pakti 40.aastapäeval esitavad 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku ÜRO peasekretärile; NSVL , Saksamaa LV, Saksamaa DV ja Atlandi Hartale alla kirjutanud riikide valitsustele märgukirja ettepanekuga MRP tühistada ja taastada Balti riikide iseseisvus .
1980
Jaanuar „Ameerika Hääle“ eestikeelsetes saadetes suureneb kaasaegsele vastupanuliikumisele pühendatud esinemiste hulk ja pööratakse senisest rohkem rõhku ka Eesti ajaloole.
Juuli Olümpiamängude purjeregatt Tallinnas.
22.september Tallinnas puhkevad koolinoorte rahutused .
1.oktoober Tallinna koolinoorte meeleavaldused venestuspoliitika vastu jätkuvad Tammsaare monumendi juures, Raekoja platsil ning Võidu väljakul.
28.oktoober 40 haritlast esitavad avaliku kirja ajalehtedele venestuspoliitika vastu. See jääb küll avaldamata, ent nn.„40 kiri“ levib käest kätte ja välisraadios.
1981
Kohtuprotsessid rahvuslaste ja mässanud koolinoorte üle.
1982
14.juuni Ronald Reagan kuulutab päeva Balti vabaduse päevaks.
10.november Leonid Brežnev sureb , uueks NLKP Keskkomitee peasekretäriks saab Juri Andropov .
Terve aasta on toiduainete ja olme osas rahva jaoks tohutu raskuste aasta.
1983
4.jaanuar Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritakse mitu rahvusliku mõtteviisiga üliõpilast, kes Kuperjanovi haual auvalves seista olid julenud.
Aprill Eksmatrikuleerimised jätkuvad ning 1979 aastal alanud üliõpilaste rahvusliikumine tõkestatakse.
8.aprill Johannes Käbini asemel saab ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Arnold Rüütel.
1984
9.veebruar Juri Andropov sureb ja NLKP võtab üle Konstantin Tšernenko.
1985
10.märts Sureb ka Tšernenko .
11.märts NLKP Keskkomitee peasekretäriks saab Mihhail Gorbatšov.
1986
26.aprill Tšernobõli aatomielektrijaama katastroof.
1987
Veebruar Gorbatšovi visiit Eestisse.
Kevad Rahva üldine protestilaine Virumaale fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Tartu üliõpilased on kaasatud tagajärgede küsimuste arutamises ning taunitakse NSVL’i koloniaalpoliitikat ja avaldatakse umbusaldust.
19.Mai EKP Keskkomitee sekretäriaadi koosolekul kritiseeritakse teravalt Tartu Ülikooli õpilaste nõukogudevastast hoiakut.
Juuli Tallinna vanalinnas taastatakse ajaloolised tänavanimed (Rüütli, Munga , Kuninga jne).
15.august Endised Eesti poliitvangid moodustavad Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupi MRP-AEG
23.august Hirvepargis leiab aset MRP-AEG poolt organiseeritud rahvakoosolek, mis toob esimest korda paljude teadvusesse MRP olemasolu.
5.september NSVLi võimud keelavad Eesti muinsuskaitseklubide kokkutuleku Tarvastus, mis kujuneb iseenesest vastupidiselt eesmärgile muinsuskaitseklubidele heaks reklaamiks.
Sügis Ajakirjanduses algab nõukoguliku ajalookäsitluse kummutamine.
26.september Ajalehes „Edasi“ avaldatakse IME projekt – isemajandav Eesti – mis viiks Eesti territoriaalsele iseseisvusele majanduslikus mõttes (IME taga seisid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma). EKP mõistab selle mõistagi hukka.
21.oktoober Esimest korda okupatsiooniajal tuuakse sini-must-valged tänavatele kui Vabadussõjas langenute mälestusdemonstratsioon kesklinna marsib.
12.detsember Tallinnas asutatakse Eesti Muinsuskaitse Selts Trivimi Vellistega eesotsas.
14.detsember NLKP Keskkomitee Poliitbüroos võetakse vastu salajasi otsuseid natsionalismi ilmingutest Eestis, Lätis ja Leedus.
1988
5.jaanuar ka EKP võtab vastu otsuseid kohalikust natsionalismist.
2.veebruar Tartu rahu aastapäeval blokeerivad võimud Tartu rahu sõlmimise hoonet ja leiavad aset kokkupõrked miilitsa ning noorte vahel.
22.veebruar Eesti Muinsuskaitse Selts kuulutab välja mälestuste suurkogumise.
24.veebruar 70.ndal iseseisvuspäeval organiseerivad NSVLi võimud Võidu väljakul protestimiitingu, mis avaldab meelt Reagani ja USA Kongressi Eesti iseseisvust toetava seisukoha vastu. Samal ajal on vastukaaluks kogunenud Tammsaare monumendi juurde rahvahulgad.
25.märts Eesti Muinsuskaitse Selts nõuab esimest korda avalikult küüditatute nimekirjade avaldamist.
1.-2.aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum. Tõdetakse, et eesti rahva olukorra parandamiseks on vaja nõuda rohkem poliitilisi õigusi, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ning stalinismi ohvrite rehabiliteerimist. Nõutakse ka EKP juhtide (K.Vaino, B. Saul ) tagasiastumist.
13.aprill Edgar Savisaar teeb telesaates „Mõtleme veel“ ettepaneku legaalse vastupanuliikumise asutamiseks. Sealsamas stuudios luuakse gi Rahvarinne (RR). Järgmisel päeval antakse RR’i deklaratsioon üle ka EKP-le.
14.-17.aprill Muinsuskaitse päevad Tartus kujunevad rahvusliku tunde taassünni ulatuslikuks väljenduseks koos Eesti lipu väljatoomisega.
14.mai Tartu levimuusikapäevadel laulavad esimest korda isamaalisi laule Alo Mattiisen ja Jüri Leesment. „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ saab rahva motoks.
30.mai Demokraatlikke põhimõtteid eirav valimine EKP-s vallandab rahutuste laine, mis juunis üle terve Eesti protestikoosolekuid inspireerib.
10.-14.juuni Lauluväljakul toimuvad nn. Öölaulupeod, kus igal õhtul koguneb isamaalisi laule laulma ligi 100 000 inimest. Sealt edasi hakataksegi seda sündmusterohket suve „Laulvaks Revolutsiooniks“ nimetama.
Juuni Rajooniajalehed saavad tagasi endise nimed („Sakala“, „Pärnu Postimees “ jne). Algab Vabadussõja mälestusmärkide taastamine.
23.juuni ENSV Ülemnõukogu Presiidium tunnistab sini-must-valge eesti rahvusvärvideks, suitsupääsukese ning rukkilille eesti rahvussümboliteks. Kuressaare saab oma nime tagasi.
28.juuni Rahvarinde aktivistid kaevavad kaablikraavi Rahvusraamatukogu uue hoone ehitusel Tõnismäel. Paljude jaoks on see sümboolselt stalinismile viimse haua kaevamine .
1.juuli Trikolooridega nõutakse Tallinnas poliitvangide vabastamist.
19.juuli Rahvarindele vastukaaluks luuakse ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL).
10.august „Rahva Hääl“ avaldab MRP salajase lisaprotokolli eestikeelse tõlke.
20.august asutatakse Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Lagle Parekiga.
26.-28.august Lauluväljakul toimub „Rock- Summer ’88“.
9.-11.september Uus EKP peasekretär Vaino Väljas toetab esimest korda rahva nõudmisi ja EKP juhtkonda uuendatakse.
11.september RR suurim massiüritus „Eestimaa laul 1988“, millest võtavad osa 300 000 inimest ja kus Trivimi Velliste ütleb esimest korda avalikult välja nõudmise Eesti iseseisvuse taastamisest.
17.september ERSP saadab ÜROle memorandumi olukorrast Eestis.
1.-2.oktoober Tallinna linnahallis võetakse vastu RR üldprogramm, resolutsioonid, valitakse volikogu ja eestseisus.
4.oktoober Tallinn tervitab olümpiavõitjaid Erika Salumäed ja Tiit Sokku.
8.oktoober Pärnus on rongkäik loosungitega „Eestile omariiklus“.
17.oktoober Tallinnas ja Tartus võetakse vastu üht kuulsamat vabanenud poliitvangi Enn Tartot.
12.november Esimesed Miss Estonia valimised.
16.november ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungil võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon ja seda peetakse NSVLi lagunemise alguseks.
26.november NSVLi Ülemnõukogu kuulutab ENSV suveräänsusdeklaratsiooni kehtetuks ja seal Eestit esindav Arnold Rüütel saab vastu päid ja jalgu .
1.detsember Tartus taastatakse Eesti Üliõpilaste Selts.
7.detsember ENSV Ülemnõukogu tunnistab riigikeeleks eesti keele.
14.detsember Linnahallis toimub Eesti Muinsuskaitse Seltsi konverents „Kodu kaitseks“.
1989
Terve 1989 aasta on esimene aasta, mil Eesti on avatud välismaailmale ja eestlased omavad ka ise ligipääsu välismaailmale. Iga 10 eestlane käis välismaal.
18.jaanuar Ametlik keeleseadus eesti keelest kui riigikeelest.
17.veebruar ENSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutab 24.veebruari Iseseisvuspäevaks.
24.veebruar Pika Hermani torni heisatakse RRi ja valitsuse algatusel sini-must-valge lipp. Algatatakse EV kodanike liikumine. IL kogub protestivaimus jõudu.
14.märts ILi meeleavaldused Tartus, Tallinnas ja Kohtla-Järvel.
25.märts mälestatakse küüditatuid ja asutatakse Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit „Memento“
26.märts RR toetust omavad kandidaadid on ootamatult edukad NSVLi rahvasaadikute valimistel. Minnakse üle vööndiajale senise Moskva aja asemel.
1.aprill Tartu Ülikoolis taasavatakse Eesti ajaloo kateeder.
13.-14.aprill Eesti RR, Läti „Tautas Fronte“ ja Leedu „Sajudis“ korraldavad Tallinnas I Balti Assamblee.
18.mai ENSV Ülemnõukogu võtab vastu otsused üleminekust isemajandamisele ja nõudest MRP kehtetuks tunnistamist allakirjutamise hetkest alates.
Juuli-august Rahutused tulenevalt ENSV Ülemnõukogu aina rohkem muulasi kõrvale tõrjuvast poliitikast. Peamised streikijad on IL, sõjaveteranid ja töölisettevõtted.
23.august MRP 50.aastapäev. Balti riikide rahvarinnete ettevõtmisel moodustatakse kogu maailma hämmastav nn.„Balti kett“ – ligikaudu 2 miljonist inimest koosnev 600 km pikkune inimkett Tallinn-Riia- Vilnius teel.
27.august NLKP Keskkomitee ähvardav avaldus olukorrast Balti riikides.
13.september Eesti, Läti ja Leedu tippjuhid on Moskvas Gorbatšovi jutul.
12.november ENSV Ülemnõukogu tunnistab NSVL-i poliitika 1940.ndast aastast agressiooniks, sõjaliseks okupeerimiseks ja seega tunnistab ka Eesti astumise NSVLi õigustühiseks.
10.detsember Kohalikel valimistel toetab eesti rahvas demokraatlike liikumiste poolt ette seatud kandidaate.
24.detsember NSVL Rahvasaadikute Kongress tunnistab MRP salaprotokolli olemasolu ja tunnistab ka esimest korda selle hukka mõistetuks ning kehtetuks.
1990
Jaanuar Algab massiline EKP-st väljaastumine.
21.jaanuar Asutatakse Eesti Konservatiivne Erakond eesotsas Enn Tartoga.
27.jaanuar Asutatakse ühendus „Vaba Eesti“.
2.veebruar ENSV rahvasaadikute koosolekul kiidetakse heaks deklaratsioon Eesti riikliku iseseisvuse kohta.
17.veebruar Taasasutatakse Eesti Kaitseliit .
23.veebruar ENSV tunnistab kehtetuks kommunistliku partei juhtiva rolli ühiskonna poliitikas.
Veebr-märts Eesti Kongressi valimistel saavad edukalt hääli nii Rahvarinne, Eesti Muinsuskaitse Selts kui ka väiksemad rahvusliku liikumise parteid.
2.märts Asutatakse Eesti Ettevõtjate Erakond eesotsas Tiit Madega.
9.märts Asutatakse Eesti Liberaaldemokraatlik Partei eesotsas Paul-Eerik Rummoga.
11.märts Kuulutatakse välja vaba ja sõltumatu Leedu Vabariik.
11.-12.märts Eesti Kongressi I istungil deklareeritakse kodanike ühist tahet iseseisvuse taastamisest ja töötatakse välja ka kava selle eesmärgi suunas liikumiseks.
14.märts Gorbatšov valitakse esimeseks ja viimaseks NSVLi presidendiks.
19.märts Stockholmis meeleavaldused Balti riikide iseseisvuse toetamiseks.
29.märts ENSV Ülemnõukogu uuendatud koosseisu esimene istungjärk eesotsas A.Rüütli ja Ü.Nugisega.
30.märts Kuulutatakse välja ENSV Ülemnõukogu otsas riiklikust staatusest: ülemineku perioodi algusest Eesti Vabariigile, koostöö vajalikkusest Eesti Komitee ja ENSV Ülemnõukogu vahel iseseisvuse taastamise järel.
4.aprill Gorbatšov hoiatab Rüütlit ja käsib tühistada ENSV Ülemnõukogu otsus riiklikust iseseisvusest.
19.aprill Rüütel, Savisaar ja Lippmaa kohtuvad Gorbatšoviga, aga viimane pakub endist viisi vaid konföderatsioonipõhist eristaatust.
8.mai ENSV Ülemnõukogu kuulutab kehtetuks nime ENSV ja taaskehtestab Eesti Vabariigi nimetuse. Samuti tehakse igasuguse nõukogude sümboolikaga.
12.mai Tallinnas kohtuvad balti riikide juhid ja kirjutavad alla deklaratsiooniga üksmeele ja koostöö kohta. Taastatakse Balti Nõukogu.
14.mai Gorbatšovi dekreet EV Ülemnõukogu otsuse riiklikust iseseisvusest kui kehtetust.
15.mai IL üritab ebaõnnestunult Toompea lossi vallutada.
12.juuni Vene NFSV Ülemnõukogu võtab vastu Venemaa suveräänsusdeklaratsiooni.
29.juuni-1.juuli XXI üldlaulupidu ja XIV üldtantsupidu, mis on üleni rahvapärane nii repertuaarilt kui väliselt ilmelt. Seda juhivad G. Ernesaks ja R.Toi.
Juuli Majanduslikud repressioonikatsed, et takistada Eesti iseseisvust. Ei õnnestu.
1.august Eesti Vabariigi siseministeerium kuulutatakse iseseisvaks.
7.august EV Ülemnõukogu otsustab reguleerida kõiki Eesti ja NSVLi vahelisi suhteid Tartu rahulepingu alusel.
23.august Algavad läbirääkimised Eesti ja NSVLi vahel, mida NSVL peab „konsultatsioonideks“
6.september NSVL katkestab „konsultatsioonid“.
3.oktoober Saksamaa ühendamine.
12.oktoober Peaminister Savisaar ja välisminister Lennart Meri kohtuvad USA presidendiga Washingtonis.
Oktoober Valitakse uus Eesti Komitee koosseis.
November NSVL esitab varjatud ultimaatumeid majandusliku survega.
19.november Pariisi Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverents, kus NSVLi esindajate survel jäetakse Lennart Meri ukse taha. See tekitab palju huvi Balti riikide suhtes.
18.detsember Rüütel teatab Moskvas, et Eesti ei kirjuta alla liidulepingule.
1991
Jaanuar Eestisse tuuakse täiendavaid Nõukogude dessantväelasi.
8.Jaanuar Balti Nõukogu protest relvajõudude tegevuse vastu.
12.jaanuar Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vahel sõlmitakse poliitiline, kultuuriline ja majanduslik leping.
13.jaanuar Eesti, Läti, Leedu ja Vene NFSV tunnistavad üksteise suveräänsust. Verine pühapäev Vilniuses.
20.jaanuar Verine pühapäev riias.
14.veebruar Eesti Komitee tühistab Eesti Vene lepingu 12. jaanuarist .
3.märts Iseseisvusreferendum: 82 % valimisõiguslikest kodanikest hääletasid, 77% hääletasid iseseisva Eesti riigi taastamise poolt.
25.mai Eesti Kongressi V instungjärk. Balti Nõukogu pöördub seoses rünnakutega piiripunktidele maailma riikide poole.
23.juuli Kirde-Eesti linnade impeeriumimeelsed juhid nõuavad Eesti valitsuselt eristaatust.
19.august Riigipöördekatse (augustiputš) NSV Liidus, ka Eesti pinnal on sõjaväekolonnid ja dessantväelased. Eestlasi kutsutakse üles ühisele vastupanule ja üksmeelsele tegevusele.
20.augusti Vabatahtlikud eestlased asuvad julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne nõuab Vabaduse väljakul Eestile iseseisvust. Hilisõhtul võetaksegi vastu kooskõlastatud otsus eesti iseseisvusest ja Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest.
21.august Dessantlased hõivavad teletorni ja ETV saated katkevad. Pärast augustiputši läbikukkumist Venemaal tõmbavad dessantväelased ka Eestis tagasi.
22.august Dessantväelased lahkuvad Eestist. Sisemist võitlust peetakse ametimeeste vastu, kes riigipööret toetasid. Island tunnistab esimese riigina Eesti iseseisvust. Järgneb Leedu.
23.august Eesti ja Läti tunnustavad vastastikku üksteise iseseisvust. Valitsus kuulutab riigi omandiks kõik endised tööstustehased, raudteed. Keelatakse EKP organisatsioonid . Tallinnas võetakse maha Lenini kuju.
24.august Venemaa tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust.