kaubanduskeskusi (näit. Danzig, Praha). Õigusajaloo mõttes toimus massiline linnade asutamine Ida-Euroopas alles ajavahemikus 1150-1350 ning lähtus peamiselt Saksa eeskujudest (Lübeck, Magdeburg). Analoogiline situatsioon oli ka Iirimaal, kus majanduslikus mõttes olemasolevad linnad said linnadeks õiguslikus aspektis alles pärast anglonormannide sissetungi 12. sajandi lõpul. Seminaris piirdume vaid õigusliku aspekti olulisemate joonte vaatlemisega, keskendudes Lübecki linnaõigusele. Teiseks tuleb märkida, et vaatluse all on just lääneliku õiguskultuuri areaali jäävad linnad. 1.2. Linnaõiguse üldised tunnused Keskaegne linnaõigus oli osa keskaegse Euroopa õigussüsteemide paljususest. Vaatamata välisele mitmekesisusele ja jagunemisele mitmeks linnaõiguse perekonnaks iseloomustab linnaõigust rida ühisjooni. Kommunitaarsuse iseloom o Vandekaaslus, lepingulisus
lahe rannikul. ● Narva kohal asus asula tõenäoliselt juba muinasajal, kuid linnus ehitati alles 13. sajandi lõpul. ● Tõenäoliselt õige pea oli linnuse juurde kujunenud ka kaubaasula, kuid ometi ei antud sellele linnaõigusi enne 1345. aastat. Põhjuseks võis siin olla Tallinna kartus konkurentsi ees, mis hiljem nurjas ka Narva vastuvõtmise Hansa liitu. Linnavalitsemine ● Narva asus Taani kuningriigi valitsemisaladel ● Narval oli lübecki linnaõigus aastatel 1345 – 1585 ● Lübecki õigus tähendab seda, et Narva linnakodanikel on samad õigused, mis Lübecki linnakodanikel. Jaanilinna Püha Imetegija Nikolai kirik ● Kirik ehitati 15. saj. Lõpus või 16. saj. Keskpaigas ● See on väike paekivist harukordne hoone kitsaste ruudukujuliste akendega. ● Kirik kuulub praegu õigeusuliste. ● Praegu toimuvad seal regulaarsed jumalateenistused Kasutatud kirjandus ●
arvatavasti juba varem elanud Skandinaavia kaupmehed. Selle jaoks ehitati Oleviste ja Niguliste kirikud, mis olid esialgu kaitsekirikud ja pelgupaigad, sest linnamüüri veel ei olnud. Tallinna all-linn kujunes nende kahe kiriku vahele. Toompeal paiknesid maaisandad (Taani vasallid ja asehaldur, hiljem ka orduteenrid) ja seal kehtis kujunev Eestimaa maaõigus. Tallinn, kui kujunev kaubalinn, oli sinna asunud saksa päritolu kaupmeeste kaudu ilmselt algusest peale seotud linnadega, kus Lübecki õigus juba kehtis. Lübecki õiguse kehtestamisel Tallinnas võisid kaupmeeskonna huvid oma osa etendada. Teisalt võis Taani kuningas kui Põhja-Eesti ala tollane valitseja ehk maahärra eelistada Tallinna puhul Lübecki õigust, tõkestamaks Riia mõju laienemist põhja suunas. Läbi keskaegse Vana-Liivimaa ajaloo toimus siinsetel aladel võitlus vaimuliku (Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Riia
Esimene juriidiline eesti keelene ajakiri hakkas seal ilmuma. 1809. a läks Soome Vene Impeeriumi koosseisu. Õigusteaduskond viidi esimesena vene keelde, sest oli vaja kohtusüsteem vene keelseks muuta. Tööd said need, kes olid saanud hariduse reformitud kohtus. LÜBECKI LINNAÕIGUS 1157. aastal põles Lübeck pea tervikuna maha ning seejärel asustati praktiliselt uus linn, millele Saksi hertsog Heinrich Lõvi andis oma privileegid – iura civitatis honestissima. Seda akti peetaksegi Lübecki õigusloo alguseks. Lübecki õigus levis peamiselt ida suunas. Linnad, mis asusid mere või suurte jõgede ääres, olid juba oma asupaiga tõttu orienteeritud kaugkaubandusele. Selliste linnade kaupmehed pärinesid sageli Lübeckist ning lähtusid omavahelises asjaajamises Lübecki õigusest. 1400. aasta paiku elas selle õiguse järgi üle 300 000 inimese. Kuni 16. sajandi teise pooleni puudus Lübecki õiguse etalontekst. 1586. aastal ilmus Lübecki õigus esmakordselt trükis
Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud Must Surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale memento mori.Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Bernt Notke maalis selle teose 15.sajandi lõpus ja tegemist on autorikordusega tema Lübecki Maarja kiriku asunud Surmatantsust. Kahe teose valmimise vahel on mitu aastakümment. Lübecki versioon ei ole säilinud. 1701. aastaks oli teos nii kehvas seisukorras, et maalija Anton Wortmann tegi sellest koopia.Koopia hävis 1942 Maarja kiriku põlengus. Sellel oli 49 figuuri, tants algas flööti puhuva Surmaga ning lõppes hällilapsega.Tallinna maalist on säilinud vaid algustükk 13 figuuriga.On teadmata, mitu figuuri maalil algselt oli, kui pikk see oli ning kes selle tellis.Kuna
Toompea loss Pikk Hermann Tallinna rajamine Tallinn 2018 Tallinn enne kirjalikke allikaid Härjapea jõgi, Keldrimägi Iru Lindanise linnus Tallinna esmamainimine 1154 Al-Idrisi Väike, suure kindluse taoline linn Koluvan - qlwry Tallinn Taani võimu all Läti Henriku kroonika 1219.a kuningas Valdemar II Valge ristiga punane lipp Mõõgavendade ordu Stensby leping Lübecki õigus 13.saj lõpp Hansa Liit Tallinn Saksa Ordu võimu all 1364.a müüs Taani valdused Saksa Ordule 1347.a valduste valitsemisõigus Liivimaa harul Ordulinn Oluline kaubanduslinn Toompea Loss Toompea pangal paiknev mägi Fedoaalide ülemvõimu tugipunkt Vanim asustatud piirkond Ehitamine 1219. aastal Puitrajatis Valitsusajad Mõõgavendade ordu (kivilinnus) Taani valitsusaeg Liivimaa ordu valitsusaeg Rootsi valitsusaeg Vene aeg ja kubermangu valitsus
merekindluse üks Sel perioodil lõplikult kujunes välja Aastal 1602 tekkis suur näljahäda ja oluline osa ning 15. mail 1248. aastal sai Tallinn Tallinna tänavavõrk. Mõned tänavate 1603. aastal tekkis katk, mis tappis palju toimusid mastaapsed Lübecki linnaõiguse tänu Taani nimed iseloomustavad tänavat ennast, Tallinna linnaelanike. muutused kuningale Eriku IV-le. See on Tallinn nagu Pikk, Lai või Uus. Igal tänaval maksusüsteemis. linna ametlik sünnipäev, mida oma ajalugu ning igal tänaval on Sellel perioodil teravnesid konfliktid
piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Linnad: Tln 1248, Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgenenud peab maksma trahvi; XV
Tooge välja 2 tagajärge. Eesti oli jagatud mitme riigi vahel inimjõud ammendus, majanduslik kurnatus. Taanlased müüsid oma alad Saksa ordule. 9.Kes oli see Vana-Liivimaa maahärra, kelle käes oli nii tugev vaimulik kui ka ilmalik võim? Dietrich Damerow Tartu piiskop 10.Mitmelöövised on valdav osa kirikutest Eesti alal ja too 1 näide sellise kiriku kohta? 3-löövilised, Püha Katariina klooster (Tallinn) 11.Mille poolest on osade Eesti linnade jaoks tähtis Lübecki linn? Osades Eesti linnades oli Lübecki õigus, mis tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse ja eristas linna ümbritsevatest maapiirkondadest. 12.Kes olid adratalupojad ja miks neid nii nimetati? Nad olid talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd.Neid nimetati nii, sest nende talupõldude suurust hinnati adramaades.
1539 Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv
Keskaeg Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Linnaõigus määratles linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus (linnasaras), kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele (Tallinn ja Tartu) kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Nii näiteks oli Tallinnal kogu
võti ja mõõk? Tartu vapp- Võti ja mõõk värava kohal on Tartu piiskopkonna ja linna kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid. 12. Vt. diagrammid õpik lk.71: 1) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust alamkiht? 69,5% 2) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust kokku kesk- ja ülemkiht? 30,5% 3) Mitu % eestlastest kuulus Tallinna keskkihti? 18% 4) Mitu % oli Tallinna linnaelanikest rootslasi? 48% 5) Mitu % moodustas Tallinna elanike arv Lübecki elanike arvust? 35% 13. Selgitage väide, et keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne s.t. et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse ning said nende läbi osa linnakogukonda kuulumisest. 14. Millised ühendused ja miks moodustasid kaupmehed? GILD – kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust. SUURGILD – abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad
tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste (nt pulmade, sünnipäeva, ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterliku jõleduse". 1535- trükiti Wanradt-Koelli katekismus. 1637- Stahl andis välja I eesti keelse õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Trükis ilmus I eesti keelne luuletus, mille kirjutas R. Brockmann. 1739- ilmus I eesti keelne Piibel. 1766- Eesti ajakirjanduse sünniaasta. P. E. Wilde ja A. W
[1] It emphasised contractual freedom and alienability of property, while shunning legal technicalities and deciding cases ex aequo et bono. A distinct feature was the reliance by merchants on a legal system developed and administered by them. States or local authorities seldom interfered, and did not interfere a lot in internal domestic trade. Under lex mercatoria, trade flourished and states took in large amounts of taxation. (http://en.wikipedia.org/wiki/Lex_mercatoria) Magdeburgi õigus, Lübecki õigus: Magdeburgi õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik. Lübecki linnaõiguse kõrval üks enimlevinuid linnaõigusi, mis kehtis paljudes sisemaa linnades, kus merekaubandus puudus. Aga ka hansalinnas Riias. Õigus ise pärit 13. sajandist, selle õigusega said linnad oma autonoomia, sellega sai raad seadusandliku, täidevsaatva ja kohtuvõimu pädevuse. Lübecki õigus õigusnormide
kolm passiooni: Matteuse, Luukase ja Johanesse järgi 1665-1666 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Hansalinnad tõusid esile pärast 30- aastast sõda- kaubandus taastas nende jõukuse kiiresti. Tähtsamad linnad Hamburg ja Lübeck. Hambrugis avati 1678 Saksa esimene ooperiteater, kuid veel siiski eelistati itaalia ooperit Reinhar Keiser (1674-1739) Aastast 1641 maailma vanim kontserdisari Abendmusik Lübecki Maarja kirikus (pildil). Dietrich Buxtehude (1637-1707) Maarja kiriku organist Orelimuusika põhizanride väljakujunemine Jakob Forberger, Johann Pachelbel Uus vorm- fuuga Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm Aluseks meloodialõik ehk teema Teemal on kaks kuju: algkuju(lad k. dux) ja vastus(lad k comes) Ekspositsioon ehk alguslõik Suurimaks fuugameistriks
liivimaa meister, kes sõlmis 1503a vaherahu venelastega, balthasar russow tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor, simon wanradt tallinna niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja, johann koell tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, hans susi tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija, hermen rode tuntud 15. saj teise poole lübecki maalija, kes on niguliste tiibaltari autor, bernt notke tuntud maalija, kelle loodud on teos surmatants, mickhael sittow eesti kuulsaim keskaegne maalikinstnik, kes sündis tallinnas, melchoir hoffmann saksamaalt pärit kasuksepp, kes oli pildirüüste juht, burchard von dreilebem jüriöö ülestõusu aegne ordumeister, linnad linnaõigus dokument, millega asula muutus linnaks
Kaheväljasüsteem (üks aasta ühel põllu poolel, teine aasta teisel) Peideti oma varandust Eluolu, kaubavahetus parem 7. Mis toimus sellel aastal? 476- Lääne Rooma keisririigi lõpp 800- Karl Suure kroonimine 1054- Suur skisma ehk kirikulõhe (õigeusukirik) 8. Kes tundsid 11-12. sajand välist huvi Eesti alade vastu? Vana-Vene vürstid (Jaroslav Tark) Lübecki kaupmehed Katolik kirik (tänu Lübecki kaupmeestele, koostöös leviati usku) 9. Milline oli Eesti ühiskond muinasaja lõpul, kuidas saadi informatsiooni selle kohta? Kirjalik allikas Läti Henriku kroonika Milles olid esimesed olulised kirjalikud teated eluoludest Arheoloogia Haldus: maakonnad-kihelkonnad (L. Henriku kroonika alusel) Ühiskonna kihistumine Vanemad, orjad
vabaduse kehastajaga, kellena on harjunud teda nägema arvukad põlvkonnad rootslasi? Või on ta pigem Machiavelli ideaalvürst - loomult umbusaldav, ettevaatlik, ahne ja ratsionaalne? Oli ta ju oma laste silmis rumal isa ning avalikkuse silmis madalat päritolu usupaator, vägivallatseja ja hoolimatu demagoog. Ent see tahumatu valitseja suutis kõige kiuste palju korda saata. Tal läks korda vastased põrmu paisata, vabastada riik Taani ülemvõimust, Vatikani eestkostest ning Lübecki ja Hansa Liidu survest. Rootsi võis tänu temale fööniksina tuhast tõusta ja alustada võidukäiku, mis valmistas ette ka ,,hea Rootsi aja" saabumise Eestisse. 4 GUSTAV VASA SUGUVÕSA JA PROLOOG Gustav Erikssoni suguvõsa ja esivanemad hakkasid Rootsi ühiskonnas esile kerkima 14. sajandil ning nii sellel kui ka Gustavi aegsel perioodil oli valitsevaks ühiskonnakorraks feodaalkord. 14
1158 sakslased rajasid läänemere kaldale lübecki linna. 1201 piiskop albert rajas riia linna. 1202 asutati vaimulik rüütliordu, mida hakati kutsuma mõõgavendade orduks. 1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit.
keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Eesti ajalookirjanduses leidub lennukaid oletusi skandinaavia ja vene kaubahoovide olemasolu kohta hilisema Tallinna all-linna kohal ammu enne seda, kui taanlased võitsid 1219. aastal eestlastega Tallinna all peetud lahingu. Ei arheoloogia andmetest ega kirjalikest allikatest aga pole sellele seni kinnitust leitud. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Nii näiteks oli Tallinnal kogu keskaja vältel tihe side Lübeckiga eeskätt seoses juriidiliste küsimuste lahendamisega, kuna Lübecki raad oli kõrgeimaks
abiorganistina. 1703.aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris, peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit (barokkorkestri dirigendiks oli klavessiinimängija, spetsiaalset dirigenti siis veel orkestri ees ei olnud.) 1705.aastal lavastusid tema enda esimesed ooperid ``Almira´´ ja ``Nero´´. 1703.aastal külastas Händel Lübecki orelimaestrot Buxtehude'i. Tõenäoliselt oli reisi eesmärgiks organistikoht Lübecki kirikus, mille eakas Buxtehude pidi peagi vabastama. Buxtehude seadis aga tingimuse- kes tema tütre naiseks kosib, see ka magusa töökoha saab. Kuna tütar polnud enam esimeses nooruses, jäid asjad katki. 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga
Kiriklikult allus Tartu piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendausel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa- Rooma keisri vasall. Saare-Lääne piiskopkonna territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Ametlikult oli Saare-Lääne piiskop Saksa-Rooma keisri vasall, kiriklikult allus piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Keskaegses linnas kehtis Lübecki linnaõigus. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linna keskel oli turuplats, kus kaubeldi ja kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Turuplatsil seisis raekoda. Linna elu juhtis nõukogu ehk raad, mis koosnes kaupmeestest. Raad tegutses raekojas. Majad oli tihedalt koos ja tänu sellele levis tulekahju kiiresti. Linnakodaniku majast puudusid kraanivesi, keskküte ja elektrivalgus.
Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse 1154. aastat, kui Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on Reval (nimi tuleb muinasmaakonna Revala nimest), linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248. Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. märtsi 2016 seisuga oli Tallinnas 440 206 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks. Pildid: Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn https://www.google.ee/search? q=tallinn&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwinu-
Aastatel 1486–1493 ehitati täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ruum. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne kõrvalaltari. Tallinna Hansa-aegade hiilgusest ning siinsete kaupmeeste jõukusest kõnelevad hinnalised kunstiteosed, mis telliti Euroopa suurtest kunstikeskustest. Neist tuntumate hulka kuuluvad Lübecki hiliskeskaegsete meistrite Bernt Notke „Surmatants" ja Hermen Rode töökojas valminud suurejooneline peaaltari retaabel, mida võib praeguseni kirikus näha.
lepingute poolitamine Linn kui vandekogukond (kodanikuvanne) Maahärra privileeg Magdeburgi õigus (Hamburgi) → Riia õigus – Tartu, Pärnu, Viljandi, kuni 17. saj Haapsalu Keskaegsete linnade elu toimus erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linnaõigus oli valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid. Tuntum oli Lübecki linnaõigus. Linnaõigus Lääne-Euroopas alates 11. sajandist. Määratleti privileegi linna ja linnaelanike jaoks. Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linna õigusest. Lübecki õigus oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas. Linnaõiguse järgi jagunevad linna: ● linnriigid- omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat ● vabalinnad- omasid laiaulatuslikku omavalitsust
Analüüs Külastasin Niguliste püsiväljapanekut. Maal mis mulle silma jäi oli saksa maalikunstniku ja skulptori Bernt Notke poolt maalitud Surmatants (Danse Macabre). Maal on maalitud 15 saj. lõpus. Algne variant sellest asus Lübecki Maria kirikus, kuid hävis Teises Maailmasõjas. Sarnase ning osaliselt säilinud teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Algselt ligi 30 meetri pikkusest teosest on säilinud vaid kristliku maailma vägevamaid kujutav algustükk. Maali taustaks on linnamüürida tagune maastik ehk siis puud ja põllud ja ka linna kirikutorn paistab, ning taevas on pealkirjale kohaselt süngemates toonides. Seisab neli isikut kellest 2 on
Surmatants Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetsri on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane Bernt Notke. Tema tuntuim maal oli ,,Surmatants" mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, mis on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kiriusse sarnase maali. Maali väärtus hinnatakse koguni nii suureks, et kui eesti riik peaks minema pankrotti siis maali müümine lahendaks mured. Mina arvan , et kunstnik mõtles maalile valmistades et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Maalis sain mina nii aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst, aadlik , kuningas või tavaline inimene, surres läbime me kõik sama teekonna
Rakvere Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa.
3.Talupojad pärast vallutajate tulekut mis muutus seoses vallutajate tulekuga ? Maksud, kümnis, hinnus Lepingud alistatud rahvastega Kohtumõistmine feodaalide kätte Kaubandus ja meresõit sakslaste kätte Teotöö algselt mõned päevad aastas Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus 4.Jüriööülestõus (23.aprill 1343): Allikad Johann Renneri, Balthasar Russowi,Detmari Lübecki, Bartholomäus Hoenekese kroonikad Põhjused- Põhja-Eesti alad otsustati Taanile maha müüa, selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust Tagajärjed- Taani müüs oma alad Eestimaal Liivi ordule, algas maarahvast laialdane karitamine, nende õigusi ignoreeriti peaaegu täielikult 5.Linnad ja kaubandus: Keskaegsed 9 linna- Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu,
Gooti kunst Eestis (konspekt) Eestisse tõid gooti kunsti (kõrgkultuuri) 13. sajandil Saksa vallutajad, gooti kunsti aeg lõppes 1525. aastal reformatsiooniga. Üks Eesti tähtsamaid gooti stiilis kirikuid on Tartu Jaani kirik. Selle ehitamist alustati 13. sajandi lõpus ning kirik valmis 14. sajandi alguses. Jaani kiriku eeskujuks on Lübecki Maarja kirik ning ka selle arhitekt on pärit Lübeckist. Seal on säilinud üle 1000 katoliiklikke pühakuid kujutava terrakotakuju (algselt oli neid 2000), mis on valmistatud 14.-15. sajandil. Neid ei pekstud pildirüüste käigus katki, vaid kaeti paksu krohvikihiga. Teise maailmasõja ajal tabas Jaani kirikut pomm, kuid praeguseks on kirik restaureeritud. Enamik suuremaid terrakotakujusid on asendatud koopiatega ning originaalid asuvad Tartu Linnamuuseumis
Surmatants Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas .Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatantsu kujutamine oli keskaja Euroopas ülimalt populaarne, seda alates 14. sajandist, mil kirik surma selleviisilisele väljatoomisele enam viltu ei vaadanud: katkud, näljahädad, sõjad ja rüüstamised sundisid inimesi surmaga arvestama ning sellele pidevalt mõtlema, oma enda surm oli kõigile lähemal, kui me praegu seda ette kujutada oskame. Must surm ehk muhkkatk
Siis laienes Liivimaa ka Põhja-Eestile. - maahärra e maaisand sh osata nimetada- keskajal Saksa-Rooma riigis keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja. Eesti alal olid maahärradeks Liivimaa ordumeister ning Tartu ja Saare-Lääne piiskop. Põhja-Eesti valitsejaks oli Taani kuningas. - linnaõigus sh teada, kuidas linnad jagunesid linnaõiguse järgi- linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Jagunesid Lübecki linnaõigus, Riia linnaõigus ja Saare-Lääne linnaõigus. - hansalinnad- ehk kaubanduslinnad. Tähtsad hansalinnad olid nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit- oli hansalinnade ühenduseks. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan – hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa Liidu keskus asus Lübeckis. 2. Töö kaardiga: vt ülesanded konspektis + kaardid lk 59, 63, 85.
Linnad kasvasid järkjärgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa- asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt. Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele.
1. Linna kaks põhitunnust oli müür, linnaõigused 2. Tallinna linnale anti Lübecki linnaõigus 3.4. Rae 4 ülesannet oli: 1) kõrgeim kohtuvõim (pidid otsustama) 2) kaubanduse soodustamine 3) linna heakord ja heaolu hoidmine 4)linna kaitsmine 5.Sunnismaine pärisorjus - Töötajad e. talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7. Adratalupojad olid talupojad, kelle põhiliseks tööks oli adramaa korras hoidmine, omasid ühte või mitut adrmaad 2) maavabad talupojad - talupojad kellel olid enda talud ja kelle ainsa maahärra käsul sõjaväkke minemine. ...
Bachi muusika kontrolltöö kosnpekt H-moll missa-vokaal suurteos Bachil kui luterlasel polnud põhjust luu mingit sellist liturgilist teost. Teos koostatud varemloodust elu lõpul. Missa 5 osa: Kyrie-Issand halasta; Gloria-Au olgu Jumalale; Gredo-Usutunnistus; Sanctus-Püha; Agnus Dei-Jumala Tall Kuulasime: Gloria Hästi Tempereeritud Klaviir (HTK) - klaviirimuusika Kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Õpetlik tähtsus: Teosed on mängitavad muusikaõpetuseks ja koduseks musitseerimiseks, püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada. Tempereeritud häälestus jagab 12-toonise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks ja nii on võimalik alustada mazoor- ja minoorhelistikke igast pooltoonist. Kuulasime: Prelüüd ja fuuga C-duur HTK I vihik Orelimuusika osa Bachi loomingus Tokaata ja Fuuga d-moll Tokaata d-mol...
Jaani kirik ehitati tõenäoliselt 14. sajandi esimesel kolmandikul kolmelöövilise basiilikana. Tellistest ehitatud Jaani kirik on küllaltki massiivne, mis on iseloomulik teistele Eestis ehitatud gooti stiilis kirikutele. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Pikihoone oli nn Lübecki kabel meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennekõike Lübecki ja Venemaa kaubandust. Kivikiriku püstitamist on alustatud kooriosast. See oli praeguse altariruumiga samalaiune, ent lõpmikuga. Ulatuslik ehitusperiood algas nähtavasti 13. saj lõpul, kui mindi üle vundeerimistehnikale. Tartu all-linn paikneb soisel pinnasel ning alusmüüride suuremat stabiilsust saavutamiseks rajati need parvalustele. Tõenäoliselt alles 14. saj teisel poolel
Virumaal · Kuni Teise maailmasõjani oli Narva kuulus oma barokse vanalinna tõttu. Hiljem, kui Narva laienes ja ehitati aktiivselt eeslinnasid, hakati Narva vanalinna nimetama VanaNarvaks. · 17. sajandi 60ndate aastate lõpus ehitatud Narva raekoda oli barokse Narva kõige esinduslikum ühiskondlik hoone. Raekoja ehitamiseks andis linnavõimudele käsu Rootsi kuningas Karl XI, hoone aluseks võeti Lübecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekt. · AITÄH! Kasutatud kirjandus. · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/eesti_vene.htm · http://www.conferenceexpert.com/default.asp/ac/sihtkohad/id/83/lan/ee
rahvastest II aastatuhande algul seetõttu, et nad olid RISTIMATA ja neil polnud ühtset RIIKI. Läänemere idakaldast olid huvitatud: Saksamaa, Taani, Venemaa ja Rootsi. Esimene liivlaste misjonär oli piiskop Meinhard. Liivlaste järgmiseks misjonäriks sai piiskop Albert, kes oli osav diplomaat, võimekas organisaator, karm ja salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 Lübecki linna taastamine; 1201 Riia linna rajamine; 1202 Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 Ümera lahing; 1217 Madisepäeva lahing; 1219 Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 Rootslased vallutavad Lihula; 1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo liivlaste vanem, kes sõdis eestlaste vastu, kuna liitus ristisõdijatega;
aasta märtsipommitamise ajal sai kirik pommitabamuse Põlengu käigus hävisid kõik kirikusse jäänud esemed Tules hävisid pingistik ja koguduserõdud, orel, kantsel, katus ning tornikiiver Taastamist alustati 1953. aastal 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone iguliste kiriku torn peale põlemist(1982) Tornikiivri paigaldamine KIRIKU ALTAR Valmistati Lübecki meistri Hermen Rode töökojas (1478-1481) Valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel Mõlema gildi vapid on kujutatud Püha Nikolause poolt päästetud laeval Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m Suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust BERNT NOTKE `'SURMATANTS''
Bernt Notke Bernt Notke (1435 Lassanis talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatants Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 sentimeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri.
Eestlased said lüüa. Ugandi-Lahing Otepää linnuse pärast, kestis 20 päeva. Venelased, saarlased,harjulased,sakslased vs ugalased,sakslased. Saksalsed ja ugalased kihutati linnusest välja. Harjumaa-Valdemar II saabus 1219.a. Tallinna alla ja võitis sealse lahingu, rajas Tallinnasse kivilinnuse. Läänemaa-Lihula linnus. Peale Rootsi kuninga lahkumist kogunes linnuse alla saarlaste malev ja löödi rootsalsed linnusest välja. 3. 7-10 punktine dateeritud vabadusvõitluse kava. 1. 1143.a. Lübecki rajamine. 2. 1196. a. Üksküla piiskopiks sai Berthold ning alustas Liivimaa vägivaldset ristiusustamist. 3. Piiskop Alberti piiskopiks pühitsemine 1199.a. Tal oli sihikindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. 4. 1201. a. Riia rajamise alustamine, rajati ristiusustamise tugipunktiks. 5. 1210. a Ümera lahing, lõppes eestlaste võiduga. 6.Madisepäeva lahing, 1217.a. 21. sept. eestlased kaotasid. 7.1219.a. ristisõtta sekkus Valdemar II ja rajas Tallinnase kivilinnuse. 8.1223
Surmatants Jaan Vihalemm 10d Bernt Notke maal "Surmatants" on umbes 30 meetri pikkune, millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku "Surmatantsu" 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules, siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke "Surmatants" on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid, mille väärtus on hinnatud 564 miljonile kroonile, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema pankrotti, siis võiks maali müümine lahendada rahamured (Kirik nõuab riigilt 'Surmatantsu' tagasi, "Äripäev", 19.09.2007)
1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel Krevo lossis leping Poola-Leedu ühinemise kohta. 1387 leedulased ristiti viimase Euroopa rahvana. 1410 Grunwaldi lahing. 1527 alustati Gustav Vasa eestvedamisel kirikuvande riigile võõrandamist, millega loodeti kiriku rikkuste arvelt riigikassat täita. 1159 hävitati Lübecki linn. 1202 loodi Mõõgevendade ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu. 1201 asustati Riia linn. 1210 piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asualal. 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus. 1217(21.sept) peeti Viljandi lähedal lahing. 1219 randus taanlaste suur laevastik Voldemar II juhtimisel Tallinna all. 1242 Jäälahing. 1346 müüs Taani kuningas Põhja-Eesti Saksa ordule. 1236 said Mõõgavennad Suule lahingus hävitavalt lüüa.
kunstiväärtustega. Tulekahjus hävisid orel ja 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud. Bernt Notke ,,Surmatants" Üks tähtsamaid teoseid Niguliste kirikus on ,,Surmatants". Maal on umbes 30 meetri pikkune millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku Surmatantsu 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke Surmatants on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid mille väärtus on hinnatud 36 miljonile eurole, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema pankrotti siis võiks maali müümine lahendada rahamured. Maal koosneb paljudest erinevates piltidest. Esimesel osal on jutustaja, sellest
Kannatusaltari kohandamine epitaafiks: 1. kohandamine 1550ndad 2. 1650ndad 3. Pealdise maalis Berent Geistmann 1604 mingi tahvel kooriruumis vasakul, nime ei mäleta - oli algselt 16 tk. - 1430ndad asus austrias - 19 saj laotati osadeks, praegu laiali. 15 säilinud - Lichtensteini lossi meistri ,,Kristuse esitamise tempel" Sebensteini lossis - mingi kristus ja naine, mees tumedal taustal Lääne-Nigula kappaltar väikeses kabelis - altar hävinud, skulptuurid alles - 16. saj vb Lübecki meistri teos anonüümne meister - skulptuurid algselt teisiti: Nikolaus keskel - Nikolaus piiskopirüüs | Maarja lapsega | Apostel Johannes karikaga - Tehti pärast ref. ümber Skulptuurid Niguliste väike krutsifiks koguduseosa eesotsas vasakul ~1300 vanim keskaegne väljapanek. Ristipuu kui elupuu. Ristihaarades 4 evangelisti sümbolitega medaljonid. Paiknes peaaltari kohal Skulptuur abielunaisest: Anna või Birgita koguduseosa keskel vasakul
Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. · Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane). · Simon Wanradt - Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). · Johann Koell - Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled. · Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. · Herman Rode - Lübecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari. · Bernt Notke - Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". · Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid.
1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad Suurimad Läänemere-äärsed sadamad on Venemaa sadamad Primorski ja Peterburi sadam, mille käsitletavad kaubamahud aastas on ligikaudu 82 miljonit ja 77,6 miljonit tonni (euroopa komisjon). Nendele järgnevad Lätis asuv Riia sadam aastal 2013 kaubamahuga 35,4 miljonit tonni, Leedus asuv Klaipeda sadam aastal 2013 kaubamahuga 33,4 miljonit tonni, Eestis asuv Tallinna sadam aastal 2013 kaubamahuga 28,2 miljoni tonni ja Saksamaal asuv Lübecki sadam aastal 2010 kaubamahuga 23.1 miljonit tonni. Primorski sadamas asub suurim õliterminal Läänemere ääres ning just seetõttu on Primorski sadam peamine õli eksportiv sadam Venemaal. Aastal 2006 käitles Primorski sadam 5 863 000 tonni toornaftat. Aastal 2008 käitles sadam kokku 82 miljonit tonni naftasaaduseid. Põhiliselt veetakse Primorski sadamast eksporditavat õli Ventspilsi sadamasse, kust see siis omakorda edasi transporditakse
erinevast suunitlusest. Stensby lepingu eelsed korraldused taotlesid maa tagasiandmist Taani kroonile kui kindluse jalamil oli asula, puudus sellel sõjaline tähtsus ja ei väärinud mainimist. Stensby leping aga on tähtis juriidiline dokument, mis pidi sisaldama kõiki nüansse. Arvestatav viide linnalisele asulale väljaspool kindlustatud Toompead on Erik Adraraha ürik 1248.aastal, millega Tallinnale kinnitatakse Lübecki õigus. Erik Adraraha mainib Tallinna kodanikke ning õigusi, mis kuningas Valdemar oli neile andnud: "kinnitades käesolevaga meie kodanikele Tallinnas isand kuningas Valdemari poolt antud vabdused". Tegemist on esimese allikaga mis sada protsenti kinnitab Tallinna kui linnalise asula olemasolu. Sõnastusest võib eeldada, et kodanikke või linnaelanikke võis olla juba enne 1241. aastat Valdemari ajal. Olulisim
Juhtis oldermann skraa alusel (ehk kõik pidid olema oma seisuste järgi) 37. Milline oli linna välisilme? Linnamüür ja kaitsetornid Raekoda ja turuplats Kirikud, seek, hospidal (seek- vaestemaja) Linnale kuuluv maa väljaspool linnamüüri moodustas linnasarase (kehtis ka linnaõigus) Tallinn keskajal jaotatud All-linn: kehtis Lübecki õigus, juhtis raad Toompea: eraldi seadused, ordu ajal eraldumine süvenes, ainult aadlikud 38. Mil moel tagas Lübecki õigus linnas inimeste õiguseid? Õiguseid tagati inimestele Lübecki õiguse koodeksi abil
● Laokohaõigus andis tööd eestlastest kandjatele. Eriti läks kandjaid vaja soola ja vilja kaalumisel ning laadimisel. Keskaaegse linna aluseks on maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse.Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi.Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi õigusel rajaneva Riia õiguse. Linnakogunonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linnakogukonna liikmed pidid olema vahiteenistusel linnamüüril ja tornides ja tegid muid vajalikke töid kuid võisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
