Narva Eesti Gümnaasium Kontserdi arvustus Katti Tsirkova 11.klass Narva 2010 11. aprillil toimus Geneva keskuses kauaoodatud paasapüha kontsert. Muusikat esitas Narva Sümfooniaorkester, laulis õigeusukiriku koor ja tuntud ooperilaulja Olga Sosnovskaja.Dirigeeris Anatoli Stsura. Kontsert algas Narva õigeusu kiriku papi jutlusega. Ta õnnitles õigeusulisi kauaoodatud paasapüha puhul ning soovis häid kontserdielamusi. Pärast tema jutu lõppu lauluis kirikukoor, mis koosnes viiest inimesest, nelja jumalateemalist laulu. Nende kõla oli imeline. Hääled kõlasid kui üks tervik. Seda laulmist oli meeldiv kõrvaga kuulata, kuid olin väga õpnevil ja tahtsin rohkem kuulda mängimas sümfooniaorkestrit kuna instrumentaalmuusika meeldib mulle ikkagi rohkem ning eelistan külsatada kontserdeid, mis on rohkem pillimuusikale keskendunud. Lõpuks sai kuulda Narva Sümfooniaorkestri mä...
Austatud hr president Toomas Hendrik Ilves. Ma tean, et Sul on muudki teha, kui lugeda läbi kõik saabuvad kirjad, eriti tänases keerulises sise- ja välispoliitilises kontekstis. Siiski palun selleks võimalusel aega leida. Palun Sul süveneda ka märksa pikemasse dokumenti ja selleks on Anatoli Nikolajevi armupalve, mida soovitan rahuldada. Selgitan, miks ma sellise ettepanekuga välja tulen. Koos psühholoog Keili Kollamaaga, kes on minu lähedane kaastöötaja vabaühenduses Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut, alustasin regulaarseid kohtumisi eluaegset vanglakaristust kandvate meestega Ämari vanglas 2007 aastal. Mõningatega neist olin kohtunud ka varem Patarei vangla surmamõistetute osakonnas, mida ma vanglavaimulikuna külastasin juba taasiseseisvumise perioodil
Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine;
,,Aeg. Teine Sümfoonia" Ballett 7. Oktoobril 2011 külastasin ma Rahvusooperit Estonia, et nautida ballettiõhtut. Kontsert algas kell 19.00 ja kestis umbkaudu tund ja pool, koos ühe vaheajaga. Esitlusele tulid 2 suurepärast lavastust. ,,Aeg" on lavastatud Tiit Helimetsa poolt ja muusika on Paula Mattheuse looming. Antud lavastus kanti maailmas esmalt ette 1. oktoobril 2011 Rahvusooperis Estonia. Peategelasteks olid Galina Laus, William Moor, Olga Rjabikova ja Anatoli Arhangelski neid saatsid veel paljud tuntud baleriinid. Teiseks lavastuseks oli koregraaf Uwe Scholzi poolt seatud,,Teine Sümfoonia", mille saateks oli Robert Schumanni Teise Sümfoonia Cduur. Maailmaesietendus oli 10.märtsil 1990 Zürich Ooperimajas. Solistideks olid Alena Shkatula, Maksim Tsukarjov, Marika Musite ja Anatoli Arhangelski. Lavastus ,,Aeg" oli modeniseeritud muusika, kus olid vahelepõimitud vaikus hetked ja luule
meeleolu. Kui Pierre pärast isa surma hiigelvaranduse ainupärijaks saab, tõusevad tema sansid hoobilt. Korraga on ata parim partii ja kahtlase kuulsusega vürst Kuraginil õnnestubki oma ilus, lõbujanuline tütar Jelena armuasjades kogenematule Pierre´ile naiseks kupeldada. Abielu jookseb peagi karile ja Pierre leiab õnne alles romaani lõpus krahv Rostovi tütre Natasa kõrval, kellesse Andrei oli sügavalt armunud. Natasa vastas algul sellele tundele, kuid alistus siis liiderliku Anatoli sarmile. Anatoli on vürst Kuragini poeg ja samasugune rafineeritud kelm nagu ta isagi. Natasa saab liiga hilja teada, et Anatoli on juba abielus ja tahtis teda ainult võrgutada. Ilus Andrei muutub üha enam juurdlevaks melanhoolikuks, mis ei ole ka ime, sest teda ei säästeta millestki. Ta saab Austrelitzi all raskesti haavata, tema noor naine Liisa sureb nurgavoodis, hiljem tabab teda kuulsas Borodino lahingus prantslaste kuul. Natasa
Allikad: raamatud, ajakirjad, ajalehed, internet ja televisioon. Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid 4. Ebaõnnestumised 5. Kristina suusatiim 6. Kristina ja ajakirjandus 1. Elulugu ü Sündinud 23.02.1977 Tartus ü Ema Rutt, isa Anatoli ja õde Katrin ü Huvi suusatamise vastu tekkis 2. klassis ü Esimene suusatreener: Herbert Abel ü Eesmärk: olla alati esimene, mitte lihtsalt medaliomanik! ü Lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi ü Abielus Kristjan Thor Vähiga, tütar Victoria Kris 2. Saavutused ü 1. medal Eesti meistrivõistlustelt 13- aastasena ü 15-aastaselt Eesti MM-i koondises ü 16-aastaselt võistles Lillehammeris olümpial ü 1997
Tallinn 2007 Don Quijote Osades: Don quijote Viktor Fedortsenko Sergei Fedossejev Sancho Panza Juri Jekimov Vladimir Klepinin Dulcinea Glaudia Laus Kaja Kreitzberg Sanna Kondas Marina Chirkova Quiteria Marina Chirkova Luana Georg Galina Laus Marika Muiste Anastassia Savela Basilio Vladimir Arhangelski Anatoli Arhangelski Aleksandr Prigorovski Maksim Tsukarjov Mercedes Galina Laus Kaja Kreitzberg Kaire Kasetalu Marika Muiste Urve-ly Voogand Satu-Ludmila Pussinen Espada Anatoli Arhangelski Andrei Mihnevits Aleksandr Prigorovski Camacho Vitali Nikolajev Sergei Fedossejev Lorenzo Juri Mihhejev Vladimir Klepinin Sisu:
menuga lavale ja tegid Stuttgardi Balletist ühe tuntuma teatri maailmas. Etenduse arranzeerija Kurt-Heinz Stolze sündis Hamburgis, kus ta õppis sealses muusikakõrgkoolis klaverit, orelit ja dirigeerimist. 1965. aastal arranzeeris ta muusika balletile ,,Onegin", kasutades selleks erinevaid katkendeid maailmakuulsa helilooja Pjotr Tsaikovski teostest. Orkestrit juhatas Kaspar Mänd, kes on alates 2014. aastast dirigent Rahvasooperis Estonia. Jevgeni Onegini rollis oli esimest korda Anatoli Arhangelski ja Tatjanat kehastas Luana Georg. Lavastuses oli kujutatud 19. sajandit. Täpsemalt 1890 aastat, millal Puskin värssromaani lõi. Ballett jutustab loo kõrgest soost aristokraadist Jevgeni Oneginist, kes tõrjub noore naiivse Tatjana armastusavalduse. Alles kümme aastat hiljem Tatjanaga taas kohtudes mõistab ta, et on kaotanud võimaluse olla tõeliselt armastatud. ,,Jevgeni Oneginit" on nimetatud ,,vene elu
Raamat, mis on mind aidanud Ave Altvälja 10 klass Häid raamatuid on palju. On häid romaane, häid õpikuid ja on ka häid kriminulle ja reisikirjeldusi. Iga inimene arvaks kindlasti erinevalt. Kindlasti on pea kõigist raamatutest mingit abi. Kas või reaalsusest põgenemiseks. Minu jaoks on, aga teistest üle ainult üks raamat. Raamat mida ma ikka ja jälle üle lehitsen ja leian sealt alati midagi uut ja õpetlikku, mis sobib just praegusesse hetke. Anatoli Nekrassovi "Perekond-tarkuse algus" sattus minu kätte, kui ma ootasin oma teist poega. Seda soovitas mulle minu mehe ema. Suhtusin sellesse alguses kerge üleolekuga, kuna ma eriti ei usu sellistesse raamatutesse. Kui ma, aga korra selle raamatu lahti tegin, siis ei suutnud ma enam seda käest panna. Tundus, et seal raamatus on olemas vastused kõikidele minu küsimustele ja rohkemgi veel. Kuna perre oli sündimas teine laps, siis loomulikult
Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks.
92 Ville Pörhölä 52.26 Peter Zaremba 50.32 1936 Karl Hein 56.48 Erwin Blask 55.04 Fred Warngård 54.82 1948 Imre Németh 56.06 Ivan Gubijan 54.26 Bob Bennett 53.72 József Csérmák 60.34 1952 Karl Storch 58.86 Imre Németh 57.75 MR Mihhail Krivonosov Anatoli Samotsvetov 1956 Hal Connolly 63.18 63.02 62.56 1960 Vassili Rudenko 67.10 Gyula Zsivótzky 65.78 Tadeusz Rut 65.64 1964 Romuald Klim 69.74 Gyula Zsivótzky 69.08 Uwe Beyer 68.08 1968 Gyula Zsivótzky 73.36 Romuald Klim 73.28 Lázár Lovász 69.78
.........................................................4 Kasutatud kirjandus.......................................................5 2 Sissejuhatus: Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskavanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Õde Katrin tegeleb samuti suusatamisega, kuigi noorteklassis on Katrinil paremaid tulemusi ette näidata, pole tema karjääris nii säravaid medaleid kui Kristinal. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Karjäär: Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l.
,,Must ruut" Kazimir Malevits 1915 ,,Must ruut" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level tutvustus ,, Must ruut" kujutab endast 79,5cm x 79,5cm suurust maali. Sellel on kujutatud must ruut valgel foonil pani aluse absoluutselt puhtale geomeetrilisele abstraktsioonile ikoon, mida seltsimehed futuristid kummardavad ,,Madonna" asemel. Malevich ise võrdles oma kunstilistel loengutel ,,Musta ruutu" Jeesus Kristuse kujutamisega. Malevichi enda sõnul oli ,,Must ruut" tema loomingu kese. Malevich rääkis: ,,Ma ei suutnud pikka aega süüa ega magada ja ei suutnud uskuda, et suutsin luua midagi sellist". Eksisteerib väide, et ,,Ruudu" loomisele aitas kaasa Malevichi ainsa poja Anatoli surm tüüfusesse Emotsionaalne mõju Agressiivn...
Urmas Sisask Janeli Uuesoo ja Moona-Anna Mäeots Urmas Sisask Elulugu • Sündinud 9. septembril 1960 Raplas • Õppinud kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel • Tallinna Riiklik Konservatoorium – 1985 • Töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina (Jänedal) • Siiri Sisaski vend • harrastusastronoom Looming • Inspireeritud astronoomiast • Siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale • Koorimuusika • Filmi- ja teatrimuusika • Huvi möödunud aegade muusika vastu • Lihtne ja kaunikõlaline
Raimond Lätte (22. veebruar 1931 Tartu – 6. jaanuar 1997 Tallinn) Õpingud Lõpetas 1952 koorijuhtimise erialal Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis Tartu Muusikakooli ning 1957 samal erialal Artur Vahteri klassis ja 1961 kompositsioonierialal Anatoli Garšneki klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Töökohad Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast. Oli 1957-1986 kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas 1961-1965 Tallinna muusikakoolis õpetajana ja 1978- 85 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. 1985-1994 oli Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Tähtsamad teosed
Veebilehe loomine sisuhaldussüsteemi Joomla baasil Anatoli Tarkvara ja andmebaaside haldus Juhendaja: Raido Sirvi 2014 Töö eesmärk Lõputöö tulemusena valmib sisuhaldussüsteemi Joomla baasil muudetav ja valmis kujunduse (template) põhjale loodud veebileht, mis sisaldab kohandatud menüüsid ja lisamoodulina pildigaleriid. Valmiva veebilehe temaatikaks on raskemuusika (metal). Töö struktuur 1.Praktilise töö idee kirjeldus 2.Teoreetiline osa ·Vabavaraline Joomla CMS
Oota sa! (, !) "Oota sa!" on Nõukogude/Vene animafilm, tehtud Soyuzmultfilmi poolt. See on ehtsat vene elu ning hinge näitav animakomöödiasari. Populaarse sarja peategelasteks on tüüpilist nõugukogudeaegset meest sümboliseeriv huligaanlik hunt (Anatoli Papanov) ning kange vene naise sarnane jänes (Klara Rumyanova). Need on olnud telekas aastast 1964 kuni aasta 2006-ni. Selle ajaga on tehtud 20 osa. Multikas sisaldab vähe rääkimist, enamasti on selles häälitsused ja hüüded. Igas osas ütleb hunt välja multika pealkirja, Oota sa! Sari oli Nõukogude Liidus paljude lemmik mitmeid aastaid, ja on väga populaarne ka praegugi Venemaal. Hunt on portreeritud multikas kui huligaan, kes kergelt pöördub vägivalla poole, rikub seadusi ning on suitsetaja. Tema katseid saada jänest kätte on teinud lihtsamaks tema imelikud oskused (iluuisutamine ja ballett). Jänes on portreeritud kui positiivne kangelane. Ta on palju vähem ekr...
Urmas Sisask Referaat Koostas: 2008 Elulugu Urmas Sisask, eesti helilooja ja laulja Siiri Sisaski vend on sündinud 9. septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu
Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39. Martten Kaldvee laskesuusataja 40. Kauri Kõiv laskesuusataja 41. Kadri Lehtla laskesuusataja 42. Kaija Parve laskesuusataja 43. Tõnu Pääsuke laskesuusataja 44. Eveli Saue laskesuusataja 45. Indrek Tobreluts laskesuusataja 46
Palub naise käe 1871.aasta detsembris Abiellub 1872.aasta juulis 7 last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadesja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtsik (sünd. 1889) Õppejõud 1871-1906 1874.aastal alustas tööd dirigendina 1873-1884 oli mereväe orkestri inspektor 1875-1876 andis välja kaks rahvalaulukogumikku Õpetas välja terve rea andekaid heliloojaid: Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov Õpetanud ka eesti vanema põlvkonna heliloojaid: (Rudolf Tobias, Artur Kapp) Peterburi õukonnakapelli dirigent (1883-1894) Looming Iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik Lemmikteemadeks muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud Vokaalsümfoonilised teosed, kammermuusika, romanssid, sümfooniline süit ("Antar"), süidid ning 15 ooperit Äitah kuulamast!
Chess Male Autorid: Tim Rice (sõnad), Benny Andresson ja Björn Ulvaeus (muusika) Esietendus: Prince Edward Theatre'is Londonis 1986. aastal, kus seda on mängitud 1209 korda. Itaalias linnas Meranos toimub male maailmameistrivõistluste tiitlimats. Käimas on Külm sõda ning mõlemad riigid, USA ja Nõukogude Liit, üritavad propaganda eesmärgil malevõistlust võita. Matsil satuvad vastamisi venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper. Mõlemal vastaspoolel on kaasas ka saatjad: venelasel töötajad Nõukogude saatkonnast, ameeriklasel ungarlasest sõbranna Florence Vassy. Võimatu iseloomuga ameeriklase meelehärmiks sõbrunevad venelane ja Florence, ameeriklane vihastab ja kaotab kogu matsi. Lavastaja Georg Malvius: "On see mäng rahvaste vahel? On see mäng inimeste vahel? Armastuse mäng? Benny Anderssoni, Björn Ulvaeuse ja Tim Rice'i "Chess"
.. N: Ma pole sellele (anafoor) mõelnud. Aga ma võin sellele (anafoor) kohe mõelda. Sina istud siia, mina siia, siia Fernan oma oletatava pruudiga... ma arvan, et sul pole selle vastu midagi... Siis Aarne oma naisega... Seda (anafoor) on juba kuus. Ülejäänud kahele kohale võivad pretendeerida töökaaslased... Ei, ei, võibolla tuleb Anatoli igatahes andsin ma talle delikaatselt mõista... Ja veel Luisa... Siis on juba parem, et Fernan üksi tuleks. Ma paneksin ta Anatoli kõrvale, nad sobivad alati suurepäraselt. (kvaliteedimaksiimi ja maneerimaksiimi rikkumised naine annab liialt palju teavet, millest mees midagi aru ei saa ja naine ise ka vist ei saa aru, mida kõike ta kokku vatrab, sest seda tõestavad tema katkendlikkus ja iseenda jutu eitamine pärast mõningast järelemõtlemist) Sa ei ole sugugi vaimustatud, sa oled tujust ära? Olen ma jälle kogemata midagi valesti öelnud
See on Mai Murdmaa, Kaie Kõrbi ja Rahvusooper Estonia ühistöö. "Phaidra" põhineb antiikmütoloogial Euripidese "Hippolytusel". Etenduses on kasutatud Benjamin Britteni vokaaltsüklit "Phaidra laulud" ja kaasaegse kreeka helilooja Iennas Xsenakise löökpillimuusikat. Löökpillimuusika oli küll varem salvestatud rahvusooperi orkestri poolt (dirigent Mihhail Gerts), kuid vokaaltsüklit laulab Juuli Lill. Etenduses tantsivad lisaks Kaie Kõrbile Estonia solistid Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski. Phaidra on kaasaegne ballett, mida ma nägin esimest korda. See oli teistsugune ja üllatav. Samuti oli huvitav näha Kaie Kõrbi tantsimas. Phaidra Ballett põhineb Kreeka müüdil. Tantsuetenduse peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele ei vasta. Väljapääsu leidmata, Phaidra tapab end. Lugu räägib armastusest ja selle saatuslikust jõust.
kihelkonnakeskuseid. Pärast Suure-Jaanit õppis Saar veel aastail 1899-1901 Põltsamaal Eesti Aleksandri-linnakoolis. Koolis, mille õppekeel oli küll vene keel, levis eesti rahvuslik meelsus. Saar tutvus seal lähemalt eesti kirjandusega, kuid omandas ka ülikooliõpinguteks vajaliku vene keele. Kooli Saar ei lõpetanud. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi. Aasta hiljem hakkas ta õppima ka kompositsiooni, algul Anatoli Ljadovi, hiljem Nikolai Rimski-Korsakoviklassis. Peterburi Konservatooriumi lõpetas Saar orelierialal 1908. aastal hõberahaga. Tähtsus muusikaajaloos: Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega
• 1971. aastal tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga – sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. • Ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. Urmas Sisask • 1975. aastal valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia" • 1980. aastal lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. • Samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert" • 1985. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi René Eespere kompositsiooniklassis. • 1985. aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale. • Sisask on töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina Jänedal. Looming • Ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat.
juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi Konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski- Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ka ise rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ning üle 150 teose käsikirjad hävinesid. 1943
Ka meil on olemas mitmeid institutsioone, ohvriabi võimalusi, sotsiaaltöötajaid, turvakodusid jne. Kui inimene otsib, siis ta ka leiab mingisuguse lahenduse. Ainus, mida ei tohi mingil juhul teha, on jääda oma murega üksi! Kui palju abi on politseilt loota? Politsei ei suuda täna tegelda probleemiga sügavuti. Seda näitavad ka politsei pressiteated. Näiteks seesama suvine juhtum, kus Andrei võttis oma naistuttava pantvangiks. Teates öeldakse, et politsei pidas lõpuks Anatoli kümneks päevaks kinni. See oleks justkui saavutus ja lõpplahend. Aga kas pöörduti sotsiaaltöötaja poole, kas anti mingit teavet või käitumisjuhiseid ohvrile, sellest teates ei räägita. Mis tähendab seda, et tegelikult ei antud. Alkohol ja koduvägivald. Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu
Kristina Smigun. Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus
URMAS SISASK Elu · Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. · üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis.(kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult.) · 1971. aastal tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga. · 13-aastaselt valmistas ise Galilei tüüpi teleskoobi. · 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt. · 1975 a. valmis tema esimene tähismuusika pala Click icon to add picture "Kassiopeia,, · 1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema esimene Click icon to add picture suurvormis teos "Klaverikontsert". · 1985. lõpetas René Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. ·
suures majas vaatamas maailmakuulsat muusikali ,,Chessi". Etenduse lavastas Georg Malvius, muusikaline juht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm, koreograaf Jüri Nael ning ilmekate dekoratisoonide autor kunstnik Ellen Cairns Suurbritanniast. ,,Chess" kõneleb sellest, kuidas maletajatest saavad poliitiliste mängude etturid. Lavastuses käsitletakse kahest erinevast rahvusest pärit meest ja nende saatkonda. Algab male maailmameistrivõistluste tiitlimats Meranos, kus vastamisi on venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper. Süzee on mäng inimeste vahel, mäng rahvaste vahel, aga ennekõike on see armastuse ja vihkamise mäng. "Chess" ühendab kõik tõelise muusikali juurde kuuluvad jõud: tantsu, muusika ja näitekunsti. Lavaline kujundus oli lihtne, kasutati pöörlevat lava, kus üleminek ühest ruumist teise oli sujuv ning dekoratsioonid peaaegu, et puudusid. Osatäitjate kostüümid olid kunstipärased, kohati ka naljakad
võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Markko Märtin Markko Märtin on Eesti autorallisõitja. Markko on esimene eestlasest rallisõitja, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistluste etapi. Alates 2002. aastast elab ta Monacos. Ta on Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavaler. Eesti populaarseimad spordialad Jalgpall Korvpall Talisport Tennis Rattasport Jooksmine Eesti kuulsaimad sportlased Gerd Kanter Erki Nool Andrus Veerpalu Kristina Smigun Jaak Mae
Kristina Šmigun-Vähi Kristina sündis 23 veebruar aastal 1977.Kristina on 38.aastane.Sündis ta Tartus.Neiupõlve nimi oli tal lihtsalt Kristina Šmigun.Kristina oli siis maailma tipptasemeline suusasportlane murdmaa suusatamises.Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute,ning kahekordne olümpia võitja.Aastal 2006 andis rahvusvaheline olümpiakomitee Kristinale Sportstar'i aunimetuse.Autasu anti Kristinale üle ROK-i peakorteris Lausanne-is.Auhinna üle andmist näidati ka "Eurospordi" telekanalil.Kristina algsed treenerid olid Herbert Abel ning natuke hiljem isa Anatoli Šmigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21.september aastal 2009 et ta soovib karjääri jätkata.2010.aastal taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali.2.juulil aastal 2010 teatas ta siiski,et soovib tippspordist loobuda.Aasta 2010 aasta spotlaseks kuulutati Kristina Šmigun-Vähi. Kus sündisid Kristina ja tema kallima ...
Tsaikovski oli kuuelapselise pere teine laps. Aastal 1838 sündis pere vanim laps Nikolai, 1842 helilooja õde Aleksandra, seejärel Ippolit. Aastal 1850 Siegfried endale mõrsja valima. Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid sündisid perre kaksikud pojad Anatoli ja Modest. Anatoli oli aastail ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu. 18911892 Eestimaa asekuberner ja Modest oli tuntud näitekirjanik, Ootamatult saabub tundmatu külaline.See on õel võlur Robert, kes esineb rüütlinaja on tõlkija ja teatrikriitik. Ta kirjutas libretod Tsaikovski ooperitele
Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest 1992. aasta algul 28. juuli 1983 abiellus Putin Ljudmila Aleksandrovna Skrebnjovaga Ljudmila töötas stujardessina 1985 sündis nende esimene tütar, nimeks Marija 1986 sündis nende teine tütar, nimeks Jekaterina Putin sai 1990 Leningradi Ülikooli rektori Stanislav Merkurjevi abiks välissuhete alal. Mais 1990, varsti pärast Anatoli Sobtsaki valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Putinist sai 1991. aasta juunis linnavalitsuse välissidemete komitee esimees Aastal 1992 esitas Leningradi nõukogu saadikute töörühm Putini kui välismajandussidemete komitee esimehe vastu süüdistuse mahhinatsioonides seoses Peterburi toiduainetega varustamisega tooraine vastu. Peterburi nõukogu kiitis 8. mail 1992 töörühma ettekande heaks
muusikateooriat, harmooniat ja poüfooniat. Rimski-Korsakov abiellus 1872. aastal Nadezda Nikolajevna Purgol´iga ning temaga oli tal kokku 7 last. 1874. aastal alustas Rimski-Korsakov tööd dirigendina ja ta juhatas siis 3. sümfooniat. Aastatel 1875 kuni 1876 tegi ta kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. 1880. aastaks oli Rimski-Korsakov välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojad nagu näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. Aastatel 1883 kuni 1894 töötas Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigendina. Rimski-Korsakov on kuigi palju mõjutanud ka eesti heliloomingut. Paljud eesti vanema põlvkonna heliloojad nagu näiteks Rudolf Tobias, Artut Kapp jt on käinud Peterburi konservatooriumis Rimski-Korsakovi juures õpingutel. Helilooming Rimski-Korsakovi teosed on enamjaolt rahulikult jutustavad. Tema looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid
............................................................................... 5 1.ELULUGU Urmas Sisask sündis Raplas 9. septembril 1960.aastal. Muusikaga hakkas ta tegelema juba noorelt- üheksaaastasena tegi esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis ja kaks aastat hiljem esines ta esimest korda avalikult. 1971. aastal tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga. Sellest sai ka tema üks suurim kirg, mida on tunda ka Sisaski loomingus. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenkolt ning aasta hiljem valmis esimene tähismuusika pala „ Kassiopeia“. 1980. aastal lõpetas Urmas Tallinna Muusikakeskkooli ning samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos „ Klaverikontsert“. 21- aastaselt käis ta juba kontsertvälisreisidel. 1985. aastal lõpetas Sisask Rene Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumi. Urmas Sisask kolis Jänedale ja samal aastal valmis ka tema esimene sümfoonia. (Miksike, 2015)(Wikipeedia, 2015) 2.LOOMING
mõrsja ideaali, luik on tema jaoks hinge ilu kehastus." Pjotr Tsaikovski "Luikede järv" -- ballett neljas vaatuses ühe vaheajaga. Vladimir Begitsevi ja Vassili Geltseri libreto Tiit Härmi redaktsioonis. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Vladimir Arhangelski, Sergei Bassalajev, Linnar Looris (prints Siegfried), Marina Tsirkova, Kaie Kõrb ja Olga Rjabikova (Odette/ Ottilie), Sergei Fedossejev, Anatoli Arhangelski ja Sergei Bassalajev (peaminister von Rothbart), Lemme Järvi ja Tatjana Järvi (printsi ema), Sergei Upkin, Linnar Looris ja Vjatseslav Nikkinen (Benno). Lavakujundus ja kostüümid: Eldor Renter, valguskunstnik: Airi Eras. Esietendus Rahvusooperis "Estonia" 28. novembril 2002. Esmakordselt oli klassikaline versioon "Luikede järvest" Estonia laval 1940 a.
Lõpuks sai temast üks maailma suurimaid muusikateoreetikuid. Tal oli mitmeid õpilasi, kes ka ise said kuulsateks heliloojateks. 1874. aastal tegi algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. Aastail 1875 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. 1880. aastaks oli helilooja välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojaid, näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. Aastatel 1883 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent. Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ning kirjeldav väljenduslaad. Looming on nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud,
ANTI MARGUSTE Anti Marguste sündis 5. augustil 1931. aastal. Anti Marguste lõpetas 1953 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna ja 1960. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi Mart Saare ja Anatoli Garsneki klassis. Aastast 1962 on helilooja õpetanud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid. Ta on olnud Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1960. aastast. Aastatel 19591962 töötas ta ajalehe "Sirp ja Vasar" muusikaosakonna juhatajana. Anti Marguste pälvis 1983 Eesti NSV muusika-aastapreemia. (Teoseid on Anti kirjutanud 1951 kuni 2000 aastani välja.) Anti Marguste on helilooja, kelle arvukate teoste hulka kuulub nii suur- kui ka väikevorme, nii
Liitunud kirikuna sulatab see kokku nii katoliku kui ka õigeusu traditsioonid ning on allutatud Paavsti juhendamisele. Kreeka-Katoliku kirik ei ole Eesti jaoks uudne, andmed sarnaste koguduste kohta ulatuvad tagasi 17.sajandisse. Ukraina Kreeka-Katoliku kiriku Tallinna kogudus oli asutatud 1991. aastal Kiievi-Galiitsia metropoliidi Vladimir Sternjuki õnnistusel. Kogudusse kuulub 285 inimest, selle looja ja vanem on Anatoli Ljutjuk. Tänapäeval tegutseb Eestis veel üks Kreeka-Katoliku kogukond Põlvas.
punktini - eestlaste bumerangserv, 1919 Tallinnas esimene ametlik turniir - Viljar Loor, - Parimad võrkpalli koondised: Eesti Rahvusmeeskond, Eesti Rahvusnaiskond, VK Selver Tallinn, Pärnu VK, Bigbank Tartu Korvpall - väljak 28x15m - vabaviske joon 5,8m ja kolmepunkti joon 6,75m (korvist) - korvirõnga kõrgus 3,05 m - rünnaku aeg, mil võib palli vallata on 24 sek - 1920 hakati koolides õpetama korvpalli, toimus ka spordivõistlus kus oli kavas korvpall - Tiit Sokk (kuld), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson (hõbe), Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov (hõbe) - Parimad korvpalli koondised: Korvpalli Meistriliiga, Kalev/Cramo, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev, Tartu Ülikooli korvapallimeeskond Olümpiamängud - Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 Kreekas, Ateenas - avatseremoonia, sportlaste sissemarss, mida alsuatb alati Kreeka ja lõpetab korraldajamaa -olümpiadeviis: Citius. Altius. Fortius- kiiremini, kõrgemale, tugevamini.
Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
hiigelvaranduse ainupärijaks, avaneb ka tema sanss. Korraga on hoopis Pierre Bezuhhov parim partii ning kahtlase kuulsusega vürst Kuraginil õnnestubki oma ilus, elujanuline tütar Jelena sokutada armuasjades kogenematule Pierre´ile naiseks. Ent nende abielu jookseb peatselt karile ning Pierre leiab õnne krahv Rostovi tütre Natasa kõrval, kellesse varem oli sügavalt armunud hoopis Andrei. Algul vastas sellele tundele ka Natasa, ent siis alistus ta hoopis liiderliku Anatoli sarmile. Anatoli on eelmainitud vürst Kuragini poeg ja samasugune rafineeritud kelm nagu ta isagi. Natasa saab liiga hilja teada, et Anatoli on juba abielus ja oli püüdnud teda vaid võrgutada. Ilus Andrei tõmbub üha tõsinevamaks melanhoolikuks, mis pole ka ime, kuna autor ei säästa teda millestki. Andrei saab raskesti haavata Austrelitzi all, ta noor naine Liisa sureb nurgavoodis, hiljem Borodino lahingus tabab Andreid prantslaste kuul; haavatu eest hoolitseb
Jaan Talts (München 1972) Mihhail Kaaleste (Melbourne 1956) Georgi Zazitski (München 1972) Jüri Tarmak (München 1972) Joann Lõssov (Helsingi 1952) Priit Tomson (Mexico 1968 Svetlana Tsirkova (München 1972, Mexico 1968) Ilmar Kullam (Helsingi 1952) Jaak Lipso (Mexico 1968) Ants Antson (Innsbruck 1964) Heino Kruus (Helsingi 1952) Anatoli Krikun (Mexico 1968) Johannes Kotkas (Helsingi 1952) August Neo (Berliin 1936) Bruno Junk (Melbourne 1956, Helsingi 1952) Kristjan Palusalu (Berliin 1936) Nikolai Stepulov (Berliin 1936) Arnold Luhaäär (Berliin 1936) Osvald Käpp (Amsterdam 1928) Arnold Luhaäär (Amsterdab 1928) August Neo (Berliin 1936)
1878) · Vladimir (sünd. 1882) · Nadesja (sünd. 1884) · Margarita (1888) · Slavtsik (sünd. 1889) Elulugu · 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. · Aastail 1875 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. · 1880. aastaks oli helilooja välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojaid, näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. · Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. · Aastatel 1883 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent. Helelooming · Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. · Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui
Lapsepõlv ja õpingud Sündis 28. septembril 1882 Hüpassaare metsavahi perekonnas Viljandimaal. Peres oli orel, mida õpetas Mardile mängima tema isa. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure- Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Kõrgema muusikahariduse sai Peterburi Konservatooriumis aastatel 1901- 1908. Ta lõpetas hõberahaga. 1911. aastani kestsid töö kõrvalt kompositsiooniõpingud Nikolai Rimski- Korsakovi ja Anatoli Ljadovi juures. Õppevaheaegadel käis ta kahel korral rahvaviise kogumas. Hilisem eluperiood Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1921. aastal kolis ta elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ning tegutses vabakutselise heliloojana. Aastatel 1928- 1929 toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Aastad 1932- 1943 veetis Mart isatalus Hüpassaares ning järgnevatel aastatel oli ta seal igal suvel. Aastatel 1943- 1956 töötas Mart Saar
teadmised, oskused ja hoiakud akordionistina üksikesinejana, erinevates muusikakollektiivides, algastme muusikakoolides ja hariduse jätkamiseks muusika erialadel kõrgkoolides. Eesti Akordioniliit on akordioni õpetajaid,-õpilasi ja professionaale ühendav liit. Akordioni eriala õpetatakse Elleri-koolis alates 1945. aastast. Akordioniõpetajatena on Tartu Muusikakoolis töötanud Voldemar Koch, Anatoli Zukov, Elle Käppa, Uno Arro, Endel Jukk. Akordioni eriala valmistab ette orkestrante, orkestrijuhte ja muusikakoolide õpetajaid. Tänaseni on kooli lõpetanud 148 akordionisti. Akordioni sugulaspillid ja liigitus Akordionil nagu ka igal teiselgi pillil on oma sugulaspillid ja liik või liigid. Nendeks on: bandoomium, kontsertiina ja harmoonium.Akordion kuulub klahvpillide ja aerofonide liiki.
Aastate jooksul on maailmas palju muutunud, millega kaasnevad ka muutused pereloomelises käitumises. 20. sajandi keskel oli tavaline abielluda noores eas ja saada kohe lapsi, kuid tänapäeval ei peeta oluliseks abielluda, vaid valitakse hoopis vabaabielu, lapse saamine lükatakse edasi ja üha rohkem on üksikvanemaid. Suurenenud on perevormide mitmekesisus ja aktsepteeritavamaks on muutunud samasoolised suhted. 20. sajandiga on perekonnasuhted muutunud tunduvalt. Anatoli Nekrassovi ja Natalja Geizani raamatus ,,Perekonna loomine" on öeldud, et 21. sajandil vaadeldakse armastust ning suhteid paaris ja perekonnaruumis kui uue aja inimese teadliku loomingu ruumi. Ajaga on inimestel tekkinud rohkem võimalusi ja inimestel on kindlad sihid, mida elult soovitakse, maailmavaated on muutunud, mille tõttu abiellumine ei ole enam nii populaarne. Euroopa Liidus on 1980. aastast alates abielutunnistuste väljastamise hulk kaks korda vähenenud.
Karin Korobeinikov Käisin vaatamas Pjotr Tšaikovski baletti „Luikede järv“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias 28. veebruaril 2015. Etenduse kestvuse aeg oli 2 tundi ja 30 minutit. Koreograafias kasutati Marius Petipa ja Lev Ivanovi fragmente. Balett oli meeldejääv ning ajas mõndades kohtades ka nutma. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Esietendus toimus 1877. aastal Moskva Suures Teatris. Esimene vaatus algab pargis lossi lähedal. Siegfried tähistab oma täisealiseks saamist oma sõpradega. Peale külaliste lahkumist jääb ta üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Siegfried haarab relva ning jookseb järve äärde. Teine vaatus algab luikede ilmumisega metsajärve kaldale. Luikedeks osutuvas nõiutud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
