Teist nii armast ei ole ja iialgi olla ei saa.”. Kohustuslikus korras pidid kavas olema nn vennasrahvaste tantsud. Tantsiti läti, leedu, vene, valgevene, moldaavia, aga ka ungari, saksa jt rahvatantse, küll süitidena, küll eraldi. Nende esitamine oli pigem kasuks kui kahjuks. Tantsupeod on ammutanud oma sisu rahvakunstist ning läbi aegade toitnud rahvustunnet. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid. Esimene noorte tantsupidu toimus 1962. aastal. Tantsupeod arvudes Jrk. nr. Peo aeg Etendusi Osalejaid I *)15.-17.06.1934 1 1500 II *)16.-18.06.1939 1 1800 III 27.06.1947 1 840 IV 21.07.1950 1 1500 V 20.-21.07.1955 2 3040 VI 19
Eesti kultuurisündmused Liis Sommer Laulupidu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eestis tänaseni kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidu on tähtis, kuna see väljendab ühte kuuluvust. Esimene laulupidu oli Tartus 1869.aastal Laulupeod jagunevad Üldlaulupidu Kohalikud laulupeod Erilaulupeod Väliseesti laulupeod Rahva-ja üldtantsu pidu Rahvatantsupidu on etendus, millel põhiesinejad on rahvatantsurühmad, keda saadavad rahvamuusika ja puhkpilliorkestrid. Rahvatantsupeo kavas on suurte koosseisude esitatavad rahvatantsud ja nende töötlused. Eesti kõige suurem rahvatantsupidu on iga viie aasta tagant korraldatav üldtantsupidu. Üldtantsupidusid korraldatakse 1934. aastast. Peale üldtantsupidude peetakse 1962. aastast koos noorte laulupidudega noo...
Muusika ja Tants 20.sajandil Kanepi Gümnaasium 12.Klass Kadi Hõim Kadi Jänes Henet Ohna Karita London Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism 20datel aastatel tekib neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse 19. saj. 70ndatel aastatel.. Muusikasse tuli impressionism 1890datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevade...
Massesitused (peo alguses ja lõpus) viitavad osalejate korporatiivsele hoiakule, seda rõhutavad ka pidulikud lõpumarsid. Ka noorte tantsupeol on oma rituaalid, mis eespool oleva loeteluga ühitvad ainuomaseks ja oluliseks on lõputants ,,Oige ja vasemba", mida just Ullo Toomi seades esitavad kõik osalejad. Kui 1962. aastal esitas ,,Oiget ja vasembat" 3535 tantsijat, siis 2007. aastal oli tantsuväe suurjus juba 6820. I noorte laulu- ja tantsupidu 28. juuni 1. juuli 1962 Vladimir Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 40. aastapäevale pühendatud Eesti NSV koolinoorte laulupidu ja pioneeride V vabariiklik kokkutulek. Lõkkeõhtu-tantsupidu 30. juunil kell 19 Peorongkäik 1. juulil kell 12 Laulupeokontsert 1. juulil kell 15. Esimese noorte laulu- ja tantsupeo korraldamise mõte tekkis Heino Kaljustel ja Alfred Raadikul
NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU 2017 JA ÜLDLAULUPIDU 2019 Valmistaja: Diana Lanevskaja XII NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU "MINA JÄÄN" XII noorte laulu- ja tantsupidu 30. juuni - 02. juuli 2017 · 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo keskmes on noore põlvkonna side oma maa, kultuuri ja vanema põlvkonnaga, mis koonduvad ühise mõiste alla "juured". · See on pidu, mis sündinud ajal, kui taas vajame oma juurtelt rohkelt tarkust ja jõudu, et osata hoida ja edasi kanda meie esivanemate tarkust, meie olemise viisi. · Laulupeol teevad oma dirigendidebüüdi 14 noort dirigenti ning lavale astuvad ligi 40 tuhat
hiidlained, siis see väike Eesti oleks ammu hävinenud. Eestis on meeletult hea see, et meil on neli aastaaega. Kevad, suvi, sügis ja talv. Ma ei kujuta ette, kui ma peaks aastaringselt elama 35-kraadises kuumuses. Või siis külmetama pakase käes. Ikka on hea oodata talve, sest siis tuleb lumi maha ning lastel on alati lõbus lumes möllata, või siis suve, kus on palav ning saab ujumas käia. Samuti iga viie aasta tagant on meil suvel traditsiooniks juba alates 1869.aastast pidada laulu-ja tantsupidu. See on see hetk, kus kogu Eesti tuleb kokku, et ühiselt laulda ning olla koos. Samuti tuleb inimesi ka mujalt riikidest kokku, kuna me oleme ainuke riik maailmas, kes peab oma laulu-ja tantsupidu ja see on traditsioon, mis jääb. Me laulsime ennast vabaks. Minu jaoks on Eesti riik, kus ma tahan olla ja jääda siia elulõpuni. Siin on mu sõbrad, mu perekond ja meie ühine keel ning traditsioonid. Reismias on muidugi tore käia ning näha
Rahvustunne Igal rahval peab olema ühtne tunne, sest nii nagu on öelnud Mu`ammar al-Qadhdhf: ,,Rahvad, kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku." Minu arvates on see väga õige mõte, sest kui sa ei tunne, et sa kuulud rahva hulka, siis sa ei oska ka seda hinnata. Suured rahva kogunemised on väga olulised rahvustunde puhul. Laulupeod ning tantsupeod on selle jaoks imelised näited. Olen ise käinud mitmeid kordi nii tantsupeol kui ka laulupeol ning kui sa laulad tuhandete kaaslastega ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään, eestlane olla on uhke ja hää.. ,, siis mina isiklikult tahaks tõusta väga kõrgele ja hõisata rõõmsalt kõigile : ,, Mina olen eestlane, ja seda ei võta minult keegi." Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne. Kuid tänu rahvustundele ja sellele, et me tunneme eestlaseks olemisest rõõmu, oleme saanud jagu kõigest halvast ja kurjast. Ajalugu jätab haavu meie südamesse, meid o...
Estonian Dance Festival Keiu Kaur • Ask any Estonian what it means to be Estonian, and the first idea that will leap into his or her mind will be the Estonian Song and Dance Celebration. or Hi st y • The first Estonian Games, Dance and Gymnastics festival, held in 1934 • One and a half thousand folk dancers performed there. • The greatest Dance Celebration of all times (the 9th) took place in 1970 with over 10000 performers. • The youngest dancer at this festival was 4 years old and the oldest 76! • The dancers in their bright national costumes form colourful patterns on the dance field. • The Dance Festival is usually held on the same weekend as the Song Festival. • Have you ever heard 18 000 voices singing at once? • This emotional experience can be felt during Estonia's Song Festival, which occurs once every five years in Tallinn. • The Estonian Song ...
isikuankeet Loodi spetsiaaline andmetöötlussüsteem Tulemus: 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201 2001 2. veebruatil asutati Eesti NATO Ühing (Estonian Atlantic Treaty Association) 9. septembril sai Pärnu maakonnas alguse metanoolitragöödia Pildiskandaal 2002 16. jaanuaril avati Tallinnas Toompeal miljonipeldik 25. mail toimus Eurovisioon Saku Suurhallis IX noorte laulu- ja tantsupidu 28.06.2002 30.06.2002 2003 27. juunil avati Lähimineviku Okupatsioonide Muuseum 1. juulil avati A Le coq Tartu Õllemuuseum 14. veebruaril ilmutas Paul Tuhkur oma autobiograafilise raamatu "Elu rõõmud" 14. septembril toimus rahvahääletus, millel Eesti Vabariigi kodanikud otsustasid, et Eesti ühineb Euroopa Liiduga 2004 27. märtsil sai Eesti NATO liikmeks 1. mail sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks
et nemad on tegelikult otsustajad riigivõimu seisukohalt.) Korraldajad panid tähele, et üldlaulupidude ajal kogunes rahvas õhtuti hea meelega rahvapille kuulama, et nende saatel siis tantsu keerutada. Sellised populaarsed kogunemised andsidki korraldajatele mõtte luua üldlaulupidude raames üritus, kus esitataks spetsiaalselt suurematele gruppidele seatud rahvatantsu numbreid. Nõukogude riigi juhtidele jättis taoline üritus -- tantsupidu nii sügava mulje, et eestlased kutsuti Moskvasse rääkima säärase ürituse korraldamise võimalikkusest teisteski liiduvabariikides. Tundus imena, kuidas 20 000 lauljat saab ühe taktikepi järgi laulda ja ligi 3000 tantsijat suudab ühtses rütmis muru peal tantsu keerutada. Suurem uuendustelaine Eesti tantsuilmas tuli 50. aastatel, mis olid pöördelised kõikidel elualadel. Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut. Peaaegu igas ettevõttes
tööd su pinnal, Eestimaa. Mõnda küll nad maha jätnud, küll, oh küll, meil siiski jätnud, muistset meelde tuleta. PAUS Tere, kallid klassikaaslased, eelnev värsirida oli L.Koidula luuletusesest ,,Mõtted Toomemäel", ja järgnevalt tahaksingi teile rääkida, miks just eestlane olla on uhke ja hää. PIKEM PAUS!!! Eelkõige on Eestimaa meie kodumaa, kus on ilus loodus ning palju kauneid vaatamisväärsusi. PAUS. Samuti ühendab meid (paus) eestlasi (paus) laulu- ja tantsupidu. See on see, mille järgi tuntakse eestlaseid kui laulu- ja tantsurahvast ja see, mis välisturiste Eestisse meelitab. Usun, et iga eestlane on käinud korra oma elus laulu või tantsupidu vähemalt vaatamaski, kui mitte osalemas. See tunne, mis seal valdab, ei ole tavaline. See on ühtekuuluvuse ja hoolimise tunne. Selle ürituse poolest on Eesti ainulaadne , ning me peaksime selle üle uhked olema! Teiseks põhjuseks, miks on hea olla just eestlane, mitte näiteks ameeriklane, on turvalisus
Hea on, kui noored oskavad mitut erinevat keelt, kuid see ei ole hea, kui eesti keel hakkab ära kaduma. Ka mina kasutan inglise keelt noortega suhtlemiseks, kuid need noored on välismaalased ning nendega on hea inglise keelt praktiseerida. Noortele on Eesti kultuur tähtsam, kui keel. Minu arvates põhinebki Eesti kultuur noortele, kuna tänapäeval on palju sündmusi noortele. Paljudele noortele on väga tähtsaks kultuurisündmuseks laulu- ja tantsupidu, eriti noorte laulu- ja tantsupidu. Ka minu jaoks on see sündmus tähtis, kuna ma olen ise seal osalenud kaks korda ning need on olnud väga huvitavad ning meeldejäävad. Paljudele noortele meeldivad erinevad kontserdid. Ka välismaalt tuuakse erinevaid artiste Eestisse esinema, et noortel oleks tegevust ning, et nad saaksid kuulata oma lemmikud muusikuid siinsamas Eestis. Tänapäeva noored tahavad mingitel põhjustel minna ära Eestist. Noored tahavad avastada maailma, käia uutes kohtades ning saada häid kogemusi
Tartu kultuuriüritused Janne puks Tartu tuntumad kultuuriüritused Armastusfilmide festival tARTuFF Emajõe festival Tartu lõõtspillifestival Taaralinna taaderant Tartu Hansapäevad Tartu laulupidu Tartu linna päev Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival Tartumaa trallam - Folkloorifestival Baltica Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus Jõulufestival ja rahvusköökide päevad Tartu armastusfilmide festival tARTuFF Filmifestivali keskseks teemaks on armastus ja selle erinevad variatsioonid. Filmiprogrammis on tasakaalus uued ja vanemad filmid, kummardus tehakse klassikutelegi. Kavas on filmid, loengud, kontserdid ja fotokonkurss Emajõe festival "Emajõgi väärib festivali, et kord aastas kokku tulla ja vaadata laevu ühises pikas reas jõeparaadil kulgemas
Tulemuseks on need veebilehed, mille aadressis sisaldub kusagil sõna tuuker. Veebilehed, millel on tekstis see sõna sees, kuid mitte aadressis, selle otsinguga välja ei tule. 2. llinurl: salajane veebilehe tulemusi on 6 200. 3. allinurl: kala veebilehe tulemusi on 534 000. Kombineerimine 1. politsei OR abipolitsei OR heakord site:tallinn.ee leitakse tallinn.ee veebileht, kus esineb kas politsei, abipolitsei või heakord, kuid mitte kõik koos. Tulemusi leiti 31 500. 2. ,,*laulupeo kava" OR tantsupidu site:edu.ee filetype:doc kasutatakse kui on vaja edu.ee veebist leida dokumendifailid, milles on sees sõna tantsupeo kava või tantsupidu. Jutumärke kasutatakse siis, kui on vaja leida lehed, kus esinevad kõik sõnad just täpselt sisestamise järjekorras, mitte lehed, kus esineb vaid mõni sisestatud otsingusõnadest. Tulemusi leiti 86, kust kõik leheküljed olid doc-failidena. 3. matemaatika OR füüsika OR keemia OR reaalained site:ut.ee leitakse Tartu
groer Bestandteiles des Schullehrplanes sind, erkennen. 10.Estnisches jungend-lieder und tanzfest 831 Chöre über 26 000 Sänger 47 Orchester über 16 000 Musiker 14 ausländische Teams über 600 Musiker 127 Tanzgruppen -~9000 Tänzer 65 424 zahlende Zuschauer in 3 Tagen Geplante Sängerfeste in Tallinn XXV. üldlaulupidu/XVIII. üldtantsupidu 3. Juli bis 5. Juli 2009 (Gesamtestnisches Sänger- und Tanzfest) XI. noorte laulu- ja tantsupidu (Jugend-Gesangs-und-Tanzfest) 29. Juni bis 1. Juli 2012 XXVI. üldlaulupidu/XIX. üldtantsupidu 4. Juli bis 6. Juli 2014 (Gesamtestnisches Sänger- und Tanzfest) XII. noorte laulu- ja tantsupidu (Jugend-Gesangs-und-Tanzfest) 30. Juni bis 2. Juli 2017 XXVII. üldlaulupidu/XX. üldtantsupidu 28. Juni bis 30. Juni 2019 (Gesamtestnisches Sänger- und Tanzfest)
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
14 märtsil 2006 suri Lennart Meri 2006 Eesti presidediks sai Toomas Hendrik Ilves 2007 Pronksöö 2008 Venemaa presidendinks sai Dmitry Medvedev 2009 Barack Obama sai presidendiks 2009 suri Michael Jackson 2010 Poola lennuõnnetus 2011 Võeti Eestis vastu euro 2011 riigikogu valimised Kultuurisündmused maailmas 2009 esilinastus film "2012" 2009 "Avatar" Kultuurisündmused Eestis 2007 film Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007 Tallinnas toimus X noorte laulu- ja tantsupidu 2008 sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid Pekingis hõbemedali 2008 Tallinnas toimus öölaulupidu "Märkamisaeg" 2008 Gerd Kanter võitis Pekingi olümpial kuldmedali 2009 Tallinna XXV üldlaulupidu 2010 lülitati välja analoogtelevisioon 2011 Tallinn Eesti kultuuripealinn Eesti teatrisündmused 2009 esietendus "Evita" 2010 "Ühtne Eesti Suurkogu" NO99 2011 "Mees, kes teadis ussisõnu" esietendus
Võõrsõnad Doomino-lauamäng 1)Ma kasutan enda pea pesemiseks 11)Meie koolis õpetajate toa kõrval šampooni. asub direktori kabinet. Šampoon-vedelik pea pesemiseks Direktor-asutuse juhataja 2)Mu sõbra ema on piraat. 12)Õpetajal on kodus 7grammofoni. Piraat-mereröövel Grammofon-plaadimängija 3)Iga hommik paneme riided 13)Koolis on keelatud kanda dresse. garderoobi. Dress-spordiriietus Garderoob-Riietehoid 14)Õpetaja kasutab bussi peale kooli. 4)Mu isal on bass hääl. Buss-ühissõiduk Bass-meeshääl 15)Õpetajal on kodus brikett. 5)Mu õpetajal on gripp. Brikett-pressitud turvas Gripp-külmetushaigus 16)Pass on tähtis isikutunnistus. 6...
Sarnaselt oma õpetaja Karl August Hermanniga oli ka M.Härma väga mitmekülgne tegelane: 1. Oli organist- esines Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal 2.Oli helilooja-kirjutas üle 200 koorilaulu: "Lauliku lapsepõli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!). Kui Härma kui organistiga kuidagi harjuti, siis naiskoorijuht- see oli sensatsioon! Hiljem töötas mitme helikunstiseltsi juures. 4. Organiseeris laulupidusid, oli seal üldjuhiks. 5.Oli muusikaõpetaja- kool, kus töötas elu lõpuni, kannabki tänapäeval tema nime (Tartu
kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm 1950ndatel loodi hulk tööja kolhoositeemalisi, kalurite ja kaevurite ning teisi ühiskondliku elu peegeldavaid tantse Kui eelnevad tantsud olid ringjoonelise liikumisega, siis nüüd tekkisid erinevad kujundid: kolonnid, viirud, diagonaalid jne 12 Rahvatants Ullo Toomi (19021983) Ullo Toomi 1963 toimus esimene tantsupidu Ullo Toomi juhtimisel. Selleks ajaks oli rahvatants saavutanud oma populaarsuse Ullo Toomi Tantsupidu 1999 13 Rahvatants Mait Agu 1976 asutas Mait Agu Tallinna Pedagoogilises Instituudis kateedri, kus asuti koolitama professionaalseid tantsupedagooge
Ka Tartu spordielu ulatub Eesti piiridest väljapoole: rahvusvaheliselt on tuntud Tartu suusamaraton, mis kuulub Worldloppeti sarja. Tartu tuntumad kultuuriüritused on Armastusfilmide festival tARTuFF, Emajõe festival, Tartu lõõtspillifestival, Taaralinna taaderant, Tartu Hansapäevad, Tartu laulupidu, Tartu linna päev, Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival, Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival, Tartumaa trallam - Folkloorifestival Baltica, Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, Jõulufestival ja rahvusköökide päevad. Tartu armastusfilmide festival tARTuFF on iga aastane traditsioon, kus on kavas erinevad filmid, loengud, kontserdid ja fotokonkurss. Filmifestivali keskseks teemaks on armastus ja selle erinevad variatsioonid. Kindlasti ei ole tegemist roosamannaga - Erost jälitatakse ka mööda käänulisemaid teid ning pimedamaid nurgataguseid. Filmiprogrammis on tasakaalus uued ja vanemad filmid, kummardus tehakse klassikutelegi
igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid.Viimasel 2 ööl ansambel Rodeo saatel. Minu arvates kui ei oleks olnud laulvat revulutsiooni ei oleks ka Eesti Vabariiki. Eesti on väga väga suur laulurahvas. See, et me ennast vabaks laulsime ei unustata kunagi. Mis siis ikkagist oleks olnud kui me ei oleks ennast vabaks laulnud? Kas siis siiani räägiksime me vene keeles ja me ei oleks vabad? Kas tõesti me oleksime sellistest suurtest pildudest ilma nagu tantsupidu ja laulupidu? Mina arvan et Eestis oleks väga kehv elu ja inimesed viriseksid koguaeg. Toimuksid salajased peod millest ei tohiks miilitsad teada. Me räägiksime vene keeles ja meil oleks koguaeg selline tunne, et me ei ole vabad. Toimuksid suured rahutused ja streigid. Hea, et ikka vabad oleme.
Mille poolest on eesti tuntud: Keskaegne Tallinna Vanalinn peamisi põhjuseid, miks turistid Eestisse tulla tahavad. Inimtühjad rannad - paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus Metsad - tõeliseks pärliks loodussõpradele Mõisad - oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele Jääteed - kogemus, mida nii kergesti unustama ei kiputa Folkloor - teisel kohal oleme meie, tibatilluke Eesti rahvas Laulu- ja tantsupidu - Meie laulu- ja tantsupeod kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja. Rohkem kui 1500 saart Metsloomad Linnud - Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku Lossid Saun - Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Kummitused ja legendid - Rikas ja pikk ajalugu ning Eesti rahva folkloorilembus on meid tondipüüdjate jaoks oluliseks sihtmärgiks muutnud.
· 1998 - Jazz Dance Symposium Helsingi, Soome (koos Donald McKayle, Matt Mattox, Lynn Simonson, Michael Owens) õpetamise kaasaegse jazz · 1999 - Õppetöö osalejate teatrietendus "Parcifal, armollisin rüütel" teatris Väike Suomi, Helsinki, Soome - Õppetöö seminari Muusikali "Firekid" teatris Väike Suomi, Helsinki - Õppetöö National Ballet Eesti · 2000 - Õppetöö rahvusvaheliste suvekursusel Kuopio tantsupidu, Soome (kaasaegne jazz, funk & street) Õppetöö kaasaegne jazz, funk & tänav Viin, Austria 5 Õppetöö URB-jazz-tantsu Symposium Helsingis · 2001 - Õppetöö Soome riikliku Balletschool - Õppetöö International summercourse aastal Kuopio tantsupidu, Soome · 2002 - Soome riikliku balleti, Helsinki · 2002-04 - Kuopio Muusika-ja tantsupidu, Soome · 2003 - Turu konservatooriumis, Soome
6. jaanipäev - Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised. 7. isadepäev - Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised. 8. jõulud - Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised. 9. november-Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised. 10. rahvusvaheline balletifestival - Ürituste puhul kasutatakse tavaliselt üldnimesid ja kirjutatakse väikese algustähega. 11. koolinoorte laulu- ja tantsupidu - Ürituste puhul kasutatakse tavaliselt üldnimesid ja kirjutatakse väikese algustähega.- 12. paraolümpiamängud - Ürituste puhul kasutatakse tavaliselt üldnimesid ja kirjutatakse väikese algustähega. 13. vabariigi president - Ametinimetused, tiitlid, auastmed ja teaduskraadid kirjutatakse väikese algustähega. 14. automehaanik- Ametinimetused, tiitlid, auastmed ja teaduskraadid kirjutatakse väikese algustähega. 15
Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur. Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk- järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest praegu öelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas.Mida saab näha iga aasta, kui toimub üldlaulu-, ja tantsupidu. Ja peame tõdema, et see on tõesti väga suur sündmus ja kõigile läheb see hinge, kõik vaatavad ja paljud paljud osalevad seal. Ja nii võibki öelda, et kultuuri ja identiteedi üks alustala ning silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu. Leidub samuti andekaid muusikuid, lavastajaid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi. Eesti on rikas raadio, teatri, filmi, kirikute ja vaatamisväärsustega. Mille üle me kõik eesti rahvas uhked oleme. On olemas veel rahvuslill, -puu, -lind,
Tallinna tehnikaülikooli Tallinna kolledž Prantsuse lütseum (ülikool, põhikool) 4. Perioodikaväljaanded- JUTUMÄRGID VÕIB ÄRA JÄTTA Hiiu Leht Eesti Ekspress Keel ja Kirjandus Teater. Muusika. Kino 5. Ajaloosündmused suure tähega Jäälahing Verine Pühapäev 6. Autasud nt Kuldse Palmioksa auhind 7. Kaubaartiklid nt küpsis Meie Mark 8. 8. Automargid suure algustähega 9. Üritused, sündmused laulu-ja tantsupidu, Valge Daami muusikafestival 10.Ehitised, rajatised nt Kolm Õde, Paks Margareeta 11.Taevakehad nr Suur Vanker Ülejäänud juhtudel kasutatakse tekstis esisuurtähte JUTUMÄRGID 1. Teoste, lavastuste, dokumentide, sarjade, rubriikide, saadete, pealkirjad, mängud jutumärkides Tammsaare romaan „Tõde ja õigus” sari „Maailm ja mõnda” uudistesaade „Aktuaalne kaamera” 2
Eesti kultuur Milleks meile kultuur? Minu vastus kõlaks järgmiselt: ´´Selleks, et elada´´. Selles pole kahtlustki, et kultuur kuulub kõrgemate väärtuste hulka, ilma kultuurita poleks mitte ükski riik enam riik ning ka maailm poleks seesama maailm milles me oleme sündinud ja kasvanud(vähemalt minu silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse. Hetkel on sellest siiski tähtsam minu laste täiskõhutunne ja nende harimine ning suunamine õigele eluteele.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne. Mina käin suviti oma perega mööda eestit ringreisimas, vaatame kuidas teistes linnades kuid ka väiksemates ja kaugemates paikades elu elatakse ja ka kultuure säilitatakse. Tutvume igal reisil uute arheoloogiliste ehitis...
Kultuuripärand on midagi sellist, mis aitab meil mõista elu varasemal ajal ja neid kombeid ning traditsioone, mis nendega kaasas käisid. Kultuuripärand võib olla inimese poolt loodud või looduslik ja neid leidub väga erinevates vormides. Pärandi võivad moodustada uskumused, legendid või teadmised. Samuti võib selleks olla allikas, kivi, puu, ehitis või rajatis. Minu arvates on eestlaste üks tähtsamaid kultuuripärandeid laulu- ja tantsupidu. See on pidu, mis liidab meid olenemata vanusest, soost või majanduslikust seisust. Sel üritusel tulevad kokku kõik lauljad, tantsijad ja pillimängijad üle Eesti ühise eesmärgi nimel – kanda edasi meie rahva traditsiooni. See on traditsioon, mida iga õige eestlane peaks edasi viima ka tulevastele põlvedele ja olema uhked selle üle, sest see on üsna ainulaadne ka maailmas. Pärandeid saab oluliselt rohkem kaitsta ja säilitada kui pöörata neile rohkem meedia tähelepanu
Miks mulle meeldib Eestis elada? Alati leidub keegi, kes küsib meilt: ,,Miks sulle meeldib Eestis elada?" ja me oskame alati vastata. See on hea näide meie tohutust isamaa armastusest ja me ei karda seda kunagi näidata. Mis vastuseid aga annan ma veel sellele küsimusele? Patriootlikusega jätkates on meil veel laulu-ja tantsupidu. Arvan, et pole paremat tunnet, kui laulda laulukaare all eestlaste endi kirjutatud laule või tantsida nende laulude saatel jalad valusaks. Ka külmal talveõhtul võime end tärlendava taeva all kaerajaaniga soojaks tantsida. Eestlased ei väsi kunagi enda riiki kaitsmast ja hindavad kõrgelt kaitseväge. Toomas Hendrik Ilves ütles enda 2013 aastalõpupöördumises: ,,Nagu kasvav puu, nii vajab ka riik igaühe hoolt ja tähelepanu." Arvan, et
Pildid olid järjestatud kuude kaupa, mis tegi näituse jälgimise lihtsaks ning ühtegi fotot ei jäänud kahe silma vahele. Mulle meeldis, et fotode teemasid oli palju erinevaid: sport, poliitika, olemus, lapsed jne. Oli tore näha, et enamus fotod olid ka seotud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga. 2. Minu valdkonnapõhine paremusjärjestus: 1) Uudisfotod I koht: Vabadus / Stanislav Moskov II koht: Nuga kui asitõend / Liis Treimann III koht: Aasta spontaanseim tantsupidu / Andres Putting 2) Olemusfotod I koht: Esimene saak / Stanislav Moskov II koht: Jalutuskäik õhupallis / Dimitri Kotjuh III koht: Jaaniussid järvel / Eero Vabamägi 3) Portreed I koht: Energia / Joosep Martinson II koht: Minu kroonid / Priit Simson III koht: Hingesugulased 70. Abieluaasta künnisel: teineteiseta ei saa / Dinitri Kotjuh 3. Kokkulangevus enda ja zürii hinnangutes Minu koostatud paremusjärjestus langes kokku zürii poolt valitud nominentidega
klaasikese veini või mõnda muud alkohoolset jooki ollakse tarbinud on lärm juba nii suur, et ei kuule enda mõtteidki. Arvan, et alkohol on just see, mis murrab eestlasel müüri eest ja seejärel vallandub sisemine mina. Alkoholi tarbimiselt oleme ju Euroopas teisel kohal ja meid teatakse kui joodikrahvast. Kuid Eestit on teada ka kui IT-riigina. Eestlased on ka veel tantsu-ja laulu rahvas. Iga 2-3 aasta tagant on Laulu-ja tantsupidu, kus lauldakse ja tantsitakse. Kus on esinejaid terve Eesti pealt. Seal on esinejaid alati üle tuhande. Jälle jõuame küsimuseni 'Kes on eestlane?'. On ka halbu ja pahatahtlike inimesi, aga üldiselt on eestlased toredad. See muudabki ühiskonna heatahtlikuks. Aga kas ma olen uhke selle üle, et olen eestlane ? Sellele ma vastaksin, et jah, ma olen.
lapsed kodus internetis või vaatavad telekat. Eesti ühiskond on vananev, noorte inimeste osakaal on väike. Noorte jaoks on oluline haridus ja tulevik.Nad on kaotanud huvi oma juurte vastu. Meie vanemad rabavad päevast päeva, et eluga toime tulla ja enda lapsed üles kasvatada, kuid just perekond on rahvuslike pärandavate traditsioonide, nagu keel ja kultuur, peamine hoidja ning tavade ja kommete põlvest põlve edasikandja. Kuigi me tähistame uhkelt laulu- ja tantsupidu, räägime rahvuse säilitamisest oleme tegelikult traditsioonide olemuse unustanud. Et säilitada traditsioone, keelt ja kõike, mis kuulub rahvuse juurde, tuleb neid tundma õppida. Tuleb alustada lapsepõlvest, kuna noored on meie traditsioonide edasikandjad. Kommete edasiviimine jääb nende õlule. Rahvas, kellel on traditsioone, suudab ka edasi kanda oma identiteeti.
Seega minu eesmärk on tõestada, et eesti pole minu kodumaa ja prombleem seisneb selles, et ma ei oska eesti kohta midagi kirjutada veel vähem arutleda. Minu süda ja hing ei kuulu sellele riigile sellele territooriumile, kus ma hetkel elan. Faktid : Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuskivi on paekivi ja rahvuslind on suitsupääsuke ning kala on kilu/räim. Venelastele meeldivad Balti kilud ja alkohoolist meeldivad neile Vana Tallinn. Eesti esimene laulupidu ja tantsupidu oli 1869. Korraga laulis kaheksateist tuhat lauljat ja mahutas vaatajaid sada tuhat. Väidetakse, et eestis elab milion sada tuhat ja sellest töötab umbes pool. Tahaksin väita vastupidist, kuna pensioni ealisi on üpriski palju ja tööealised maksavad oma maksudest neile pensionit. Sureb rohkem kui jõuab sündida. Elanikkond vananeb. Väljaränne osutub suuremaks ja eestlasi ei sünni rohkem kodumaale. Venelased ja lätlased on põhilised inimkond, kes võtavad meie riigi üle. Kaasa
Rahvalaul jaguneb kaheks:1) regilaul/runolaul (vanem)2) uuem rahvalaul. Regilaul koosneb regivärssidest, on 8-silbiline ja valdavalt ühehäälne saateta.Regilaulus eeslaulja ja koori vaheldumine. Uuemas rahvalaulus on värsid.Valsi eestipärane vorm labajalavalss. *Viled, sarved, pasunad, kannel, viiul, torupill, parmupill, jauram. *Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tart...
Siiski on meil ju mitte ainult hingeline kuid ka füüsiline sitkus korduvalt proovile pandud. Alati oleme saavutanud seda mida saavutada tahtsime. Eriti tänapäeval kus on vaja liitlasi ja sõpru. Ilma kõrvalise abita korduks ajalugu nii nagu ta koguaeg olnud on. Sellelele vaatamata säiliks meie vaime valmisolek raskustele vastu panna, ikka ja jälle. Eesti rahva suurimat ühtehoidmist näitab seegi kui saime end vabaks lauldud. Ja nüüd on laulu ja tantsupidu traditsiooniline. Kuhu kõik tahavad tulla ja koos teha midagi ilusat. Kuid me ei hoia ainult oma rahvusega ühte, Kõik baltimaad hoiavad. Me oleme nagu suur pere. Ühised vaenlased ja ühised sõbrad. Meie suurim ühtehoidmine väljendus Balti Keti näol. Tuleb leida ühine eesmärk, mille nimel kasvõi verise ninaga teha seda, mida tuleb teha.
niisama. Alati kui midagi korraldatakse, on sellel võõramaised mõjutused. Aga nii surebki ju meie oma kultuur välja. Kui palju inimesi veel teab, mis on meie rahvuslind, -puu või -kala? Julgen arvata, et vähesed. Ma ei väida, et peaks meie kodanikele meie enda ajalugu ja kultuuri peale suruma, vaid võiks ju kuidagi rohkem seda tutvustama ja mitte liialdama külaliskultuuridega. Kord paari aasta tagant laulu- või tantsupidu korralda ei ole piisav. Ning tänapäeval ei saa ju kuskil lihtsat einetki sööma minna, igalpool menüüs ainult mingid imeasjad sees. Tuleb meie kultuuri arendada ja juba maast madalast, sest üks on kindel meie tulevik on noorte teha. Õpilase nimi Klass
vabaks laulnud. Meid on edasi viinud ja rasketest aegadest läbi aidanud kõike võitev ühtekuuluvus ja tubli koostöö. Eesti rahvas on alati olnud üksteisele igati toeks, ükskõik mis meil läbi aastate ka toimunud ei ole. Me aitasime üksteist kui meil oli mitu rasket sõda. Ja ka mitme aasta tagant on seda kõikke näha kuidas Eesti rahvas hoolib üksteisest. See väljendub sellega, et meil on iga 4 aasta tagant suur Laulupidu ja Tantsupidu, kus on tunda Eestimaa uhkust ja armastust. Ning kui tulla tagasi Eestimaa kaardil painemise juurde, ei pruugi see välja paista suur nende teiste riikide vahel, kui inimesed kes Eestis elavad võivad uhkusega väita, et Eesti on suur riik ning kus võib tunduda, et elab vähe rahvast nubrite järgi võttes, pole see arv ühtegi nii väike. Eesti nime on maailmale tutvustanud selle riigi inimesed juba aastasadu. Alustades
maha võtta ja veidike tantsida. Mina olen rahvatantsuga tegelenud peaaegu 9 aastat, kindlasti tantsin ka edaspidi. Mul on olnud päris palju selliseid päevi kui ma ei taha või ei viitsi tantsima minna. Vaatamata sellele ei ole ma minemata jätnud ning seetõttu on näha ka tulemusi. Tantsijad saavad esineda nii koolile kui ka kooli esindada. Meie üle tuntakse rõõmu ja õpetajad kiidavad. Järgmisel aastal on taas üks suur tantsupidu, kuhu on meie rühmal kindel plaan minna. Kas teist on keegi kunagi tantsupeol käinud? Järgmine aasta on teil see võimalus, kuna meie kooli rahvatantsurühmast Kirnglike lahkuvad 12.klassi õpilased, seetõttu jääb seal kohti vabaks. Selleks, et tantsupeol osaleda, peate nägema vaid aasta aega vaeva, saades seeläbi rohkelt kogemusi. Mina olen saanud niipalju kogemusi, seiklusi ja mälestusi, mis jäävad mulle elu lõpuni meelde
superkangelaseks. Meil on väike riik – igasuguse probleemi lahendamiseks või vajaduse täitmiseks on alati varnast võtta tuttav või tuttava tuttav, kes on asjatundja. Tänases Eesti ühiskonnas on levinud selline arvamus, et meie riigis läbi löömiseks ei olegi haridus nii tähtis kui tutvused. Kui inimesel on palju ja häid inimesi tutvusringkonnas, siis siin riigis võib endale üpris hea töökoha saada ka ilma keskhariduseta või ülikooli hariduseta. Meil on laulupidu ja tantsupidu, kus on, mida uhkusega laulda ning mille taktis tantsida. On teada, et Eesti on üle maailma saanud tuntuks selle üritusega, sest kunagi laulis Eesti ennast vabaks ja täiesti iseseisvaks. Laulu- ja tantupeole tuleb alati erinevatest riikidest inimesi kokku, et seda näha ja lauluväljak on alati selle ürituse ajal rahvast täis. Meil on kõige parem ellujäämiskoolitus. Kui lihtne eestlane suudab ellu jääda oma pisikese sissetulekuga, siis saab ta igal pool maailmas hakkama
On oluline oma lähedastega suhtlemine. Koos keelega peab ka jääma püsima meie kultuur. Mitte ükski asi ei saa jääda püsima, kui seda ei hoita, ei uuendata ning ei kanta edasi järmistele põlvedele. Meie esivanemad, nende esivanemad ning veel nende esivanemad on ju meile midagi pärandanud. On andnud meile kultuuri. Kultuuri, mida tuleb hoida ning armastada. Miks me peaksime seda rüvetama, mitte hoidma? Meie kultuur on loodus, meie ajalugu, Eesti rahvas ning näiteks tantsupidu. Oleks ju patt ning ennekuulmatu, kui me ei korraldaks enam tantsupidusid või laulupidusid. See oleks kuidagi veider nii meile, kui ka meie vanematele, see oleks ebaõiglane. Loodame, et ei tule millegi sellise tunnistajaks olla, mis on olnud koguaeg osa kultuurist ning järsku see lihtsalt kaoks. Samamoodi on hoonetega, mis on ligi kakssada või rohkemgi aastaid vana, kui nüüd keegi lammutaks need maha või teeks midagi muud koledat nendega, siis see oleks ju täiesti kultuuri rüvetamine.
Folklooriüritused tänapäeva Eestis Eesti Laulupidu Eesti laulu- ja tantsupidu on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Iga viie aasta tagant toimuvast peost võtab veidi üle miljonilist rahvaarvu arvestades osa iga kümnes eesti keelt kõnelev inimene.Eesti laulupeotraditsioon sai alguse 19. sajandil muudki Euroopat haaranud rahvusliku ärkamisaja innustusest. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 Lõuna-Eesti keskuses ja Eesti suuruselt teises linnas Tartus. Ehkki laulu ja tantsupeod käivad eestlaste jaoks
Vabaõhumuuseum, kus saab tutvuda 18.-20.sajandi taluhoonete, puukabeli, külakoolimaja ja tuulikutega. 3.Tallinn on 2011.aasta kultuuripealinn. Siin on palju teatreid: Rahvusooper Estonia, Draamateater, Vene Teater, NO99, Von Krahli teater, mitmeid kinosi: Coca Cola Plaza, Solariskino, Kino Kosmos, Artis, palju konserdihalle: Linnahall, Nokia Konserdimaja, Saku Suurhall jne. Tallinna Lauluväjakul korraldatakse iga nelja aasta tagant laulu- ja tantsupidu, mis on üks tähtsamaid kultuurilisi sündmusi. 4.Tallinnas on väga head transpordivõimalused. Trammid, trollid, bussid liiguvad graafikuliselt varahommikust hilisõhtuni. Ühissõidukitega saab peaaegu kõigisse võimalikesse sihtkohtadesse. Kui ei taheta sõita ühistranspordiga, saab kasutada taksoteenuseid, kuid need on kallimad, kui ühistransport. Takso on kättesaadav 24 tundi 7 päeva nädalas. Kõige suurem miinus Tallina kesklinnas on autoga parkimine, sest see on tasuline.
mõtlemist loov. Keegi tõi siis selle kujundi Ilmapuu, mis seob minevikku, olevikku ja tulevikku. See sobib väga hästi. Sest vaata kultuuri säilimiseks, nagu teoreetikud ütlevad, on tarvis kolme põlve koostööd. Lapsed ja vastsündinud on need, kes omandavad jõudu ja mõistmist vanadest lugudest, mis kannavad põhiväärtusi, lugudest, mida vanavanemad neile jutustavad. Keskealised rabelevad samal ajal leiba teenida. "Laulu- ja tantsupidu on üht väikest rahvast ühendav pidu, mille puhul tekib elanikel justkui sisetunde vajadus peol osalemiseks või peost osasaamiseks. See on perede, suguvõsa, ühe väikese rahva kokku saamise koht," võttis Eesti kultuuriminister Urmas Paet laulu- ja tantsupeo olemuse kokku "Mõnetine peataolek ja kahtlused laulupidude perspektiivis on tänaseks asendunud veendumusega hoida ja arendada unikaalset traditsiooni. Ka ühiskonna suhtumine on muutunud laulupeosse uskuvaks
Rahvusooper Estonias 2 2006 Kuninganna Elizabeth II tuleb riigivisiidile Eestisse Pekingist olümpiakulla 2008 soome-ugri rahvaste V tantsupidu 2007 lahkus näiteja ja lavastaja 2010 Leila Sääliku naasmine 2010 teater Vanemuine saab
Neil võib isegi olla suur maja, hea auto ja tasustatud töö, ikka leiavad nad midagi, mis neile ei meeldi. Minu jaoks on raha tähtis, aga kindlasti mitte esimesel kohal. Ajalugu näitab, et eesti rahvas on nii paljugi läbi elanud, aga isegi raskustes on meie esivanemad kokku hoidnud ja hakkama saanud. Huvitav siis, et miks tänapäeval eestlased nii ei käitu. Minu jaoks ainus koht, kus meie rahvas ühte hingab, on laulu- ja tantsupidu. Olen ise mõlemast osa võtnud ja tundnud seda ühtekuuluvustunnet. Laulda koos mitmete tuhandete inimestega meie maa eest. See tunne seal laulukaare all on kirjeldamatu. Imelik ongi just see, et kui me väga tahame, suudame kokku hoida ja ühe asja eest võidelda, aga muul ajal, igapäevaelus ei väärtusta me teineteist peaaegu üldse. Ma arvan, et eestlaste väärtushinnangutes on nii mõnelgi päris suured lüngad. Päris
kes ei hooli põrmugi oma riigi ja ühiskonna käekäigust ja pühivad esimesel võimalusel Maarjamaa tolmu oma jalgadelt. Koolidest tuleks alustada vahepeal soiku jäänud rahvuspatriotismi lõkkele puhumist. Võib- olla, kui noorel koolilõpetajal oleks Isamaa pisutki armsam, ei jätaks ta teda nii kergekäeliselt maha, kui välismaal tekib võimalus pisut rohkem mammonat teenida. Isamaa-armastust koolis kasvatada ei ole muidugi kerge ülesanne, kuid sellised üritused nagu noorte laulu- ja tantsupidu, mille sugemed peituvad koolis, on heaks näiteks. Rohkem raha tuleks suunata ühisringidesse ja anda koolinoortele rohkem võimalust ise midagi teha ja korraldada. Lugedes viimast kahte paragrahvi tekib tunne, et koolisüsteemi saab paremaks teha vaid sellesse rohkema raha sissevalamisega. Kuid on palju asju mida õpilased ja õpetajad saaksid käsikäes ette võtta, ilma et peaks riigiisadelt raha lunima minema. Eesti kooliõpilaste tulemused on ühed maailma parimatest,
Vastused reastati üles. Mõned argumendid meeldisid mulle väga, aga mõni oli mittesobiv ja mõni oli üldse teemast täiesti mööda minu arvates. Mulle väga meeldis väide : "Meil on alles vanarahvale tähtsad pühad ja uskumused alates vastlapäevaliust ja lõpetades üle jaanitule hüppamisega. Piimahambadki visatakse ahjule." Tõesti on väga hea, et need säilinud on ja, et need kantakse edasi järgmistele põlkondadele. Meeldis ka see, et ,,Meil on laulupidu ja tantsupidu, kus on, mida uhkusega laulda ning mille taktis tantsida!" Ammu teadagi, et eestlased on tuntud laulu- ja tantsurahvas. Väga uhke tunne on olla laulukaare all ja teha seda mis on südamelähedane. Üks väidetest oli, et ,,Meil on ilusad naised." Ma ei tea kas see on nüüd see asi, mis teeb eestis elamise heaks. Kindlasti mõne jaoks teeb, aga pole asi millega kiidelda. Kõige rohkem pani mind mõtlema väide ,,Meil on üles kasvanud pööraselt andekas 1825aastaste põlvkond,
Kuigi teistpidi pole ka see suund hea, rahvustunne ja isamaa-armastus peaksid olema mõõdukad, just sellisel viisil aitavad nad riigi stabiilsele arengule kaasa, vastasel juhul tekitavad nad lihtsalt palju konflikte. Isamaatunne peitub suuremal või vähemal määral igaühes meis. Sõltuvalt ajast muutuvad ka kodumaa- armastuse väljendamise vahendid. Eestlaste puhul on muidugi võiks öelda et lausa väljajuurimatuks traditsiooniks kujunenud laulu- ja tantsupidu. Üks probleem mis meid rahvusena ohustab on üleilmastumine ja kogu maailmaga kaasa minemine, oma eripära hajutamine. Ajaloos on näiteid ka sellest, et liigne rahvustunne võib mõjuda hävitavalt, seega ongi kõige parem variant jääda eestlaseks, kuid saada ka eurooplaseks.
Teist nii armast ei ole ja iialgi olla ei saa.". Kohustuslikus korras pidid kavas olema nn vennasrahvaste tantsud. Tantsiti läti, leedu, vene, valgevene, moldaavia, aga ka ungari, saksa jt rahvatantse, küll süitidena, küll eraldi. Nende esitamine oli pigem kasuks kui kahjuks. Tantsupeod on ammutanud oma sisu rahvakunstist ning läbi aegade toitnud rahvustunnet. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid. Esimene noorte tantsupidu toimus 1962. aastal. KASUTATUD MATERJALID http://laulupidu.ee/ajalugu/tantsupeod/ http://en.wikipedia.org/wiki/File:XVIII_tantsupidu Tantsupeod arvudes Jrk. nr. Peo aeg Etendusi Osalejaid I *)15.-17.06.1934 1 1500 II *)16.-18.06.1939 1 1800 III 27.06.1947 1 840 IV 21.07.1950 1 1500 V 20.-21.07.1955 2 3040 VI 19.-20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
