Hugo Treffneri Gümnaasium Virve Kass Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade uurimistöö Juhendaja: Aare Ristikivi Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1.Rahvamustrid ...................................................................................................................... 4 1.1
allikaks tikandite loomisel. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisesttikandiga leidub 17.-18. sajandist. 18.sajandil oli värvilise villase lõngaga tikkimine laialt levinud ning jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on aga hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja- Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjustas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivaile tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidniitidega, maagelõngaga, kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.saj tuli linase kõrvale vabriku puuvillriie. Eesti rahvarõivais paistab silma värvirohkus. Põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane
tema väärtus ei sõltu materjalist ja kantmise perioodist. Tallinn, 8.11.2013, EKA. 4 Kadri Mälk väidas oma loengus ,,Kaasaegne ehe". Tallinn: 20.11.2013, EKA. püüdlevad samasse suunda ja tulemuseks ongi ehe, millest ma räägin ehe kunsti ja disaini piiril. Kosmos ja ornament Etümoloogias on kreeka keelne sõna kosmos ja ladina keelne sõna ornamentum ekvivalentsed. Seadmete ja dekoratsiooni tähenduses on kosmos `paigutus' ja 'ornament'5. See kirjeldab huvitavalt ornamendi kontseptsiooni, ehk on olemas mingisugune side terviku ja detaili vahel. Võib-olla on selline side ja tasakaal universumi osa? Ornament 20. sajandi alguses defineeris modernism ornamendi maitsetuseks. Oma töös "Ornament and Crime" (1910) kirjutab Adolf Loos, et ornament kaotas oma orgaanilse tähenduse meie kultuuri jaoks, ja seetõttu ei ole see enam kultuuri väljendusvahend6. Siiamaani nõustuvad mõned inimesed sellega, et hea maitse märgiks on dekoreerimata ese. Ornament muutus
omandasid uue kunstilise tähenduse. Juugendi stiilis pidid esemed olema lihtsad, funktsionaalsed, materjaliehtsad nagu keskajal. Ka arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Hiline juugendistiil, muutus 20.saj tööstuskunsti ehk disaini alguseks ja 1920.aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow koolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo joonistas 1883.aastal motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid
Etruskite arhitektuurist ja kunstist on vähe säilinud. Näide sellest, kuidas saab ka poliitiliselt mälu korrigeerida. Roomlased lülitasid etruskid välja oma riigi struktuurist, hävitades nende kunsti ja kultuuri, seetõttu ka teame vähe nendest. Etruskite templi rekonstruktsioon on võrreldes Kreeka peripteeriga: sammaste samm rohkem harali ning rohem on kasutatud dekoratsiooni ehk ornamenti. See saab ka hiljem Rooma arhitektuuri tunnuseks: tempel muutub ornamendi kesksemaks. Põhjus on ka paljusti ehitus materjalides, kus roomlased kasutavad põletatud savitellist ning hiljem kaetakse marmor fassaadiga. Samas kasutatakse Kreeka ehitusvõtteid aga konstruktsiooni kesksed ehitised manduvad ära ning muutuvad ornamendi kesksesteks. Samuti võib arvata, et etruskid tõid kaasa kupli ja võlvi ladumise oskuse itaalia territooriumile, mis pärines mesopotaamiast. Kuppel ja võlv on kreeklastest mööda läinud, nende arhitektuuris seda ei esine
Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut, nagu W.Morris oli lootnud, vaid muutusid vabrikus valmistatud esemete kallimaks, kuid isikupäraseks alternatiiviks. Nõnda pandi alus 20.sajandi tarbekunstile, milles tarbefunktsioon on tihti taandunud puhtesteetiliste kaalutluste ees. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow' koolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator ARTHUR MACMURDO (18511942) joonistas 1883.a.motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvalt orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Arhitekt ja mööblikunstnik CHARLES RENNIE MACINTOSH (18681928) juhtis Glasgow' kunstikooli ja kavandas selle hoone, kus funktsionaalsus on seotud ehitusmahtude julge paigutamisega ja keldi rahvakunstist mõjutatud geomeetrilise ornamentikaga. 1890
puhtaks ja saad jällegi uuesti kasutada. Pakkekile mummulisele poolele pintsliga värvi panna, seejärel jällegi paber peale ning vajutada pehmelt. Võib kasutada mitut värvitooni. Saab hea taustapaberi. PINTSLITRÜKK. Täpitada võib pintsliga puitu, erinevaid geomeetrilisi kujundeid, erineva temaatikaga pilte. Ka võib näiteks ajakirjast lõigatud loodusfotole lisada pintslitrükis päikese, lilled jms. Pintslit trükkimiseks kasutades võib teha ornamendi, võib täita kindla kujundi ornamendiga näiteks papptaldriku või paberist kinda kujund. Pintsliga trükkides tõsta pintslit kogu aeg paberilt üles ühte pidi, et värv valguks ühtlaselt. Ornamendi tegemiseks võib teha eelnevalt hariliku pliiatsiga abijooned, sektorite jaotuse jne. Katsetada võib trükkimist pintsli küljega, otsaga, võib proovida erinevate pintslitega. KARTULITRÜKK. Kartulitega saab trükkida toredaid pilte. Kõige olulisem on trükkimise juures meeles pidada, et
rahvuslill. Lootos näeb üsna vesiroosi moodi välja, ent nad ei ole lähedalt sugulased: nad kuuluvad samasse klassi, aga erinevatesse sugukondadesse. Kõige lihtsam on neid eristada lehtede või vilja järgi. Antiikajal nimetati lootoseks mitmesuguseid taimi, näiteks egiptuse lootost ja india lootost, mesikat ja mõnd puuliiki. Vesiroosi õiepunga ja õie kujutist on kreeka kunstis sageli kasutatud ornamendi, näiteks lootospalmettornamendi loomisel. Vana-Kreeka mütoloogias elasid Liibüas Suure ja Väikese Syrdi rannikul lotofaagid (tõlkes 'lootoseõgijad'). Kes oli sealseid lootosi söönud, ei tahtnud enam iial sellelt maalt lahkuda. Nefertem (oli kas Ptahi ja Sehmeti või Ptahi ja Basti poeg). Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord seisab ka lõvi seljas. Mõnedel maalidel on tal lõvi pea ning muumia keha
· Arts and Crafts Movement -> käsitöötraditsioonide taaselustamine · esemed vabad klassitsismi eeskujudest · hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust · ühtse stiili loomiseks ornamentika · käsitööesemed muutusid kallimaks ja isikupärasemaks alternatiiviks tööstustoodangule · Glasgow' koolkond · Arthur Macmurdo · arhidekt ja dekoraator · joonistas motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi -> ebasümmeetriline, lähtub loodusest · tiitelleht esimese juugendliku ornamendiga · Charles Rennie Macintosh · juhtis kunstikooli, kavandas selle hoone · funktsionaalsus on seotud ehitusmahtude julge paigutusega ja geomeetriliste ornamentikaga · plakat ajakirjale ''The Scottish Musical Review'' · Glasgow' kunstikool · 1890 levis juugendstiil
· Sümbolistide meelisteemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm jne. · Sümbolistidele oli tähtis teose sisu mitte vorm! · Auguste Rodini kuulsaimad teosed on ,,Põrguväravad"; ,,Mõtleja" Juugendstiil Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Uue stiili arengus tähtis koht Glasgow' koolkonnal. <- MACMURDO joonistas 1883 motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi (ebasümmeetriline, näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid taimevarsi, lehti, õisi jms.) Selles stiilis kujundati kõike. Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum arhitektuuri esindaja oli ANTONI(O) GAUDI (looming Barcelonas) HECTOR GUIMARD -> Pariisi metroo sissepääsud Kujutavas kunstis juugendtiil: looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisel. · Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega
mõõdutunne, vähese ornamentika oskuslik kõlamapanek on iseloomulik Oskar kallise 3 mööblikavanditele. Raamatugraafika alal tuleb märkida kaanekujundust E.Vilde "Mäeküla piimamehele" (1916), kus nii kujundi valik (meeleline naisfiguur) kui ka kerge katkendlik sulejoonsitus on iseloomulikud Oskar kallise viimaste aastate loomingule. Samasugune vabaloomingu ja kujundustööde mõtteühesus ning ornamendi ja piltkujutuse oskuslik ühendus ilmenb ka kalndrialuste kujunduses. 1911. a tähistas eesti üldsus "Kalevipoja" ilmumise 50-ndat juubelit. Sel juhul korraldati ka võistus eepose illutreerimiseks. See ärgtas eepose poole pöörduma ka Oskar Kallist. Ta seob teema tihedalt eesti muinasajaga, mille väliseks tunnuseks on rohke ornamendi, rahvariiete ja etnograafilise vanavara kasutamine. Tundub. Nagu kasvaks ja areneks O.Kallise Kalevipoeg koos oma loojaga
ja röövimisega SKÜÜDID 1. al 7. saj eKr- 3 saj pKr 2. elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal 3. ülikute hauakünkad e kurgaanid- leitud kunstiesemeid. Hõbeda ja kullasulamist vaasid ja ehted. Kaunistatud Loomastiiliga- fantaasiaküllased skemaatilised ilmekad, ebaloomulikult põimitud metsloomad, mis moodustavad väänleva ornamendi. 4. filigraantehnika- väärismetallist traat põimiti ja/või sulatati alusplaadile 5. kõrgsulatus- kontuuride või traadi vaheline pind täideti emailiga KELDID 1. Sküütidega samal ajal, tähtsamad hõimud gallialased, galaadid- sõjakad 2. 390 ekr rüüstasid Rooma, osad sulandusid nende sekka 3. Mütoloogiaks oli loodusjõudude austamine, preestrid olid druiidid, rituaale peeti tammehiiedes 4
Roomat, et oma rõhutust välja elada. Kreeka arhitektuur oli Egiptuse ehituskunsti mantlipärija ning snitti võeti ka Kreeta-Mükeenest: neilt laenati ornamendid, mis olid nii kosmilised (meander), kui kohalikku loodust jäljendavad (palmett). Kasutati sideaineta plokke, mis seoti vajadusel pronks-klambritega. Hoopis erinevalt oli Roomas ehitusmaterialiks põletatud savitellis, mis hiljem kaeti marmoriga. Sideaineks oli vulkaanilise tuha koostisega rooma betoon. Rooma kunsti tõid ornamendi etruskid, muutes arhitektuuri lausa ornamendi keskseks. Kreekas hinnati otstarbekust ja lihtsust, ehk siis oldi konstruktsiooni kesksed ja vormiti välja kuni tänaseni toimivad lahendused ehituskunstis. Uusimaid ehitusvõtteid tarvitati Kreekas templites. Arhailisel perioodil olid templid väga lihtsad puidust antide templid. Kõige levinum ja tüüpilisem Kreeka tempel oli perifeer, hiljem tuli dipteer ning hellenistlikul ajal ka roomlaste seas levinud ümmargune monopteer. Kreeka templi
tikandi kujundamisel ammendamatult kasutada. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisest tikandiga leidub 17-18.sajandist. 18.sajandil oli laialt levinud värvilise villase tikandiga tikkimine, ning see jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja-Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjutas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivastele tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidiniitidega, maagelõngaga (punane puuvill-lõng), kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.sajandil tuli linase materjali kõrvale ka vabriku puuvillriie.
Siid kangana Vaibakunst TEKSTIILLIIGID: 1.KANGAD 2.VAIBAD 3. ÕMBLUSTÖÖD 4. TIKANDID 5. PITSID 6. KOOTUD ja HEEGELDATUD, ka PÕIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID PÜSTTELJED KANGA KUDUMINE LIHTTELJED KANGA KUDUMINE LIHTTELJED 1. KANGAD KANGAEHNIKAD: liht-ja algkangad, tuletatud ja liitkangad, kiri-ja zakaarkangad. Kudumine ja trükkimine Vana Egiptus. Kirjamine Mesopotaamia. Kudumine, kirjamine ja trükkimine koos Kreeka. Kangaid jaotatakse: materjali, ornamendi, kudumistehnika, koloriidi ja töötluse järgi. Funktsiooni järgi jaotatakse kangaid: riietus-ja dekoratiiv-e sisustuskangad. LIHTKANGAD ALGKANGAD LABANE TOIMNE LIHTKANGAD ALGKANGAD ATLASS LIHTKANGAD TULETATUD KANGAD NURKTOIMNE KOERIPS LIHTKANGAD LIITKANGAD DRELL DAMAST KIRIKANGAD SÕBAKIRJALINE KIRIKANGAD SÕBAKIRJALINE PÕIMKANGAD NAASTPÕIME PINDPÕIME PÕIMKANGAD GOBELÄÄNKANGAS fragment ZAKAARKANGAD ZAKAAR ZAKAARKANGAD BROKAAT Kangad
munakujulised, kaarjate seinte ja kumera, teravkumera või isegi nupuna eristuva põhjaga, mõnevõrra on olnud ka väikenõusid. Küllalt sageli esineb sissepoole paksenevat serva, mis moodustab siseküljele väljaulatuva randi, kuid on ka külgseinaga ühepaksust või väljapoole paksenevat serva. Nõude pinnad on riibitud või silutud, kusjuures esineb tugevat ja selget ilmselt dekoratiivse eesmärgiga riibet. Ornamendielementidest esineb kammivajutisi, lohke, lohundeid, täkkeid ja sooni. Ornamendi alusel eristub kaks ilmselt kronoloogilist rühma. Varasem keraamika on oma ornamendilt paljus sarnane tüüpilisele kammkeraamikale. Hiljem on ornament varieeruvam, võib esineda nii kogu pinnalt, osaliselt või sootuks ornamentimata nõusid. Tüüpilise kammkeraamika dekooritraditsiooni jätkab ornamendi vööndilisus ning kammivajutiste ja lohkude vaheldumine, kuid sageli esinevad need elemendid nüüd üksikult.
ja abstraktseid väärtusi looduslikest vormidest, selles asemel, et inspiratsiooni leidmiseks pöörduda tagasi ajalooliste stiilide poole. Arthur Heygate Mackmurdo't (1851 1942) peetakse esimeseks tõelise juugend- disaini loojaks. Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc (1814 1879) on Prantsusmaal tähtsaim isik, kes ühendas gootika taassündi juugendiga.Viollet-le-Duc pooldas uute, tööstuslike materjalide kasutamist kunstis. Ta arendas välja ornamendi stiili, mis oli kooskõlas ehitise materjali ja struktuursete nõudmistega. 2.Juugendkunst Venemaal (arhitektuur, juveelikunst). Teosed ja nende loojad. Juveelikunst: Kõige kuulsam juugendkunstnik Venemaal oli juveliir ja kullassepp Carl Fabergé (1846 1920). Fabergé päris venepärase geomeetrilisuse ja lineaarse dekoratsiooni tundlikkuse, mis on tugevasti tuntav tema metalltöödes. Tema küpset stiili mõjutas prantsuse juugend,
Historia" basiliski kui väikest madu, kelle pilk tapab ja kelle roomamisest jääb maha mürgise lima rada. Muudes allikates on väidetud, et basiliski pilk võib kivistada, ning nende hingeõhk võib olla mürgine. Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias. Greife kujutati skulptuuridena assüüria-babüloonia kultuuris. 8. sajandil e.m.a. levis Kreekasse ja Rooma, kust hiljem võeti kasutusel keskaegse ornamendi kujuna. Näkk-on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada. Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks. Gorge oli vanakreeka mütoloogias Aitoolia pealinna Kalydoni printsess, Oineuse ja Althaia tütar. Tal oli 4 venda, kellest tuntuim on Meleagros, ja 3 õde, kellest tuntuim on Deianeira.
stiilis maju Tallinnas. Tartu Ülikool Kõigist klassitsismiajastul Eestis töötanud arhitektidest on maailmas kõige kuulsam ilmselt Carl Ludvig Engel. Ta oli 1809-1814 Tallinna linnaarhitekt. Eelkõige sai Engel tuntuks aga Helsingi Senati väljaku kujundamisega, millest kujunes üks stiilsemaid klassitsistlikke linnakeskusi. Sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Ornamendi elemendina kasutati tihti vaniku ja nn. trofeekimbu (lipud, mõõgad, kiivrid) motiive.
Hoonete välisilme pidi arvestama siseruumide paigutust. Visuaalses keskkonnas peeti ühtse stiili loomisel oluliseks ornamentikat. Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut nagu Morris oli lootnud, vaid muutusid vabrikus valmistatud esemete kallimaks, kuid iseloomulikumaks alternatiiviks. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow poolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator Artur Mac- Murdo joonistas 1883.aastal motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See ornament on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. 1980.aastal hakkas Euroopas levima stiil- Juugendstiil (Sai nime Saksamaa ajakirja Juugend järgi) Uues stiilis kujundati kõike: mööblit tapeete tekstiili raamatuid riietust ajakirju klaasi plakateid keraamikat
19.saj. lõpul kujunes omapärane arhitektuuri, sisekujunduse ja tarbekunstistiil, mille tunnuseid täheldatakse ka kujutavas kunstis. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid vorme. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli süntetism. Nii hakati nimetama maalimisviisi, kus peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism toetus arhailisele või Euroopa-välisele monumentaalkunsti eeskujudele. Aubrey Beardsley (1872 1898) Aubrey Beardsley oli Inglise graafik, raamatuillustraator ja kirjanik
kirjanduse arengu sisepõhjuste tõttu kujunes sajandi viimase kümnendi alguses eesti kirjanduses välja kriis, mida intelligents endale ka teadvustas ja mille üle ajakirjanduses palju arutleti. Eesti arhitektuur Eesti arhitektuuris võib jälgida rahvusvaheliste suundumuste vaheldumist ning esimeste arglike rahvuslikkust taotlevate ilmingute teket. Etteruttavalt võib ütelda, et viimases osas kuigi kaugele ei jõutud, piirduti rahvusliku ornamendi kasutamisega. 19. sajandi lõpukümnendeil võidutses neogootika, mis leidis tavaliselt lahenduse telliskivihooneis. Usuliikumised Suuri usuliikumisi pärast viimast vene usku siirdumist 1880. aastail Eestis enam ei toimunud. Valitsevaks jäi luteri kirik, mis patronaadi õiguse säilimise tõttu jäi härraskirikuks ja seepärast taunis rahvas sageli kirikukorraldust. Kasutatud kirjandus Lehed– VII PÄRAST ÄRKAMIST JA ENNE ISESEISVUST TÄN
järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansambli. (Panoraamvaade Virginiale) 4) Ümarkaare ja kupli kasutamine. 5) Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltuvalt kreeka ja rooma eeskujudest. a) Hammaslõige b) Munavööt c) meander Ornamendi elemendina armastatakse rippuva vaniku ja nn. trofeekimbu (lipud, mõõgad, kiivrid) motiive (paremal Ääsmäe mõisa varaklassitsistlik interjöör). Roosna-Alliku mõisa interjöör, 1786. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal. Jacques Germain Soufflot. Pariisi Pantheon. (varaklassitsism) Jacques Ange Gabriel. Väike-Trianon, loss Versailles pargis (varaklassitsism). Barthelemy Vignon. Madeleine`i kirik Pariisis (ampiirstiil).
Nende valmistamiseks oli vaja spetsiaalset ahju. Tavalised metallitooted olid relvad ning ehted. Kogu pronksi- ja rauaaja keraamika on valmistatud käsitsi, ilma ketra kasutamata. Pinnatöötlusviisidena olid vaadeldava ajajärgu jämekeraamikas levinud tasandamine, riipimine ja tekstiilivajutused, kusjuures küllalt tihti kasutati ühe ja sama nõu valmistamisel kahte või isegi kõike kolme varianti korraga. Savinõude ornament on küllaltki mitmekesine, vastavalt ornamendi eripärale jagatakse keraamikastiilid nöör- ja kammkeraamikaks. Muudest käsitööaladest on arheoloogilises aineses paremini esindatud puutöö ja luuesemete valmistamine. Põllumajanduse ja käsitöö areng tõi kaasa ka muudatusi ühiskonnastruktuuris. Parematel alades esineva maanappuse tõttu hakkasid inimesed rohkem suhtlema ning koostööd tegema. Ka metalliitöö (metalli hankimine, ümbersulatamine ja turustamine) tõi endaga
kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega. Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks. Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli kolle. Nöörkeraamika - Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõika esinemise korral on ornamenditud mõigas. Ornamendi elementidest esineb sooni, lohkusid ja nöörivajutisi. Sooned ja nöörijäljed on paigutatud horisontaalselt ümber nõude ülaosa. Sooned võivad moodustada kuuseoksmotiivi, mis on aga märksa harvem ja korratum kui varasel nöörkeraamikal, või paikneda horisontaalsetes ridades nagu nöörivajutised. Kammkeraamika - Savinõude pinnad on nii sise- kui välispinnalt silutud või riibitud. Riiped on pinnale kantud tavaliselt nõrgalt
aasta sügisel liitus ta ansambliga Mikronid, kuhu Graps jäi järgnevaks kuueks aastaks (kaheaastase vahega 1970 1972 sõjaväeteenistuse tõttu). 1968. aasta sügisel salvestas Jüri Lina oma saate "Pobifo Revüü" jaoks kümmekond Mikronite laulu, sealhulgas Grapsi loomingut. 1960. aastatel oli Grapsi iidoliksMick Jagger ja ansambel The Rolling Stones. 1970. aastad Pärast Mikronitest lahkumist liitus Graps 1973. aastal ansambliga Ornament, millest sai üks hard rock'i pioneere Eestis. Ornamendi muusikat mõjutas tugevalt Led Zeppelin. 1976. aastal pani Graps kokku Magnetic Bandi ja vahetas muusikalist suunda, hakates mängima dzässrocki, milles oli viiteid ka reggae'le ja funk-soul'ile. Aastal 1977 lõpetas Graps Tallinna Muusikakooli löökpillide erialal. Varsti pärast seda muutis ta grupi koosseisu ja hakkas Magnetic Bandi nime all mängima briti tolleaegse uue hevilaine vaimus metal- rock'i. Magnetic Bandist sai kiiresti üksNõukogude Liidu populaarsemaid raskemuusika bände.
MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon), JAMES ENSOR (Autoportree maskidega). AUGUSTE RODIN (Põrguvärav, Balzaci monument). 2. Löödi rühmitus ,,Prerafaeliidid" eeskujuks keskaegne ja vararenessansi kunst. Sinna kuulus WILLIAM MORRIS, kes pühendas energia/varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Sotimaa Glasgow' koolkonna arhitekt ARTHUR MACMURDO joonistas motivi, mis tähendas uue ornamendi sündi (ebasümmeetriline, orgaaniline loodus paiduvad taimevarred jms). Sõna juugendstiil Saksamaal ajakirja Jugend järgi, Inglismaal - Modern Style, Prantsusmaal - art nouveau. Arhitekt ANTONI GAUDI Barcelonas kasutati tööstuslikke ehitusmaterjale. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni. Värvid on ebatavased ja arvestavad rohkem
Linuk, nagu villane õlakate sõbagi, jäi 19. sajandi esimese poole jooksul kasutusele veel vaid pruudirõiva osana. 18. sajandialgul levisid siin moerõivastuse eeskujul värvli külge tihedatesse voltidesse seatud kaharad mustad seelikud, mille alläärt kaunistas taimemustris helmetikand (helmetari, kudrustükk). 18. sajandi keskpaigasthakati siin kandma meile juba hästi tuntud triibuseelikuid. Tähelepanuköidavad ka Põltsamaa laiad (keskmiselt 8 cm) geomeetrilise ornamendi ja iseseisva äärekirjaga kirivööd ning eriti laiad mahamurtudsärgikraed rikkaliku põimpiluga otstes. Lisaks kaunistati särke peenevalge madalpistetikandi (lugakirjad, kassikäpad) või püvisilmtikandiga (külakirjad). 1937. aastal kirjutas Vana-Põltsamaa valla kooliõpetajaAlma Avilo (sünd 1892) ERM-i küsimuskavale rõivaste ja kaunistustekohta vastates: Rahvarõivas erines õige vähe valdade kaupa. Vanastikanti musta kuube, millel olid taga suured vollid, harilikult 3
Noorim kiviaeg ehk neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimaldas uute tegevusalade otsimist ja leidmist. Kunst on seotud suures osas usuga vaimudesse ja hauatagusesse ellu ehk teispoolsusesse. Tähtsaks muu- tub eluks vajalike esemete (savipottide jne anumate) valmistamisene e käsitöö . See tõi omakorda kaasa ornamendi (mille?) sünni ja arengu. Sellest ajastust on säilinud väga vähe. Praeguseks on meile kõige paremini nähtavad megaliitsed ehitised. Kõige kuulsam kromlehh ehk kiviring (koosneb ringikujuliselt asetatud hiigelsuurtest) kiviplokki- dest asub Suurbritannias, Stonehenge.(mis nimeline?). Kõige kuulsamad menhirid (keldi keeles pikk kivi) asuvad Carnacis Prantsusmaal.
1. William Morris kuulus kunstnikerühmitusse ,,Prerafaeliidid". Eeskujuks võeti keskaegne ja vararenessansi kunst. 2. W. Morris pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. 3. 12. saj lõpus vajati uut stiili, sest visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. 4. Sotimaa Glasgow' koolkonna arhitekt ja dekoraator Arthur MacMurdo joonistas 1883 motiivi mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvad orgaanilisest loodusest. Meenutades nõitkeid, paiduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi. 5. Eesti keelde tuli sõna juugendstiil Saksa keelse sõna Jugendstil järgi. Saksamaal sai see oma nime 1896 ilmuma hakandu ajakirja Jugend järgi. Inglismaal on selle nimi Modern Style, Prantsusmaal art nouveau. 6. Parimad näited juugendlikust arhitektuurist: Barcelona (Antonio Gaudi looming), Riia
suguluses ebatavalisi vorme, Kunsti ja Käsitöö Liikumisest võeti üle arusaam läbimõeldud kujundusest ja ühes stiilis loodud keskkonnast kui väärtusest. Peamine erinevus varasemast oli ideoloogiline: julgeti avalikult senistest epohhidest erineda. Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi
Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest liistud. Liistudest hargnesid ebasümmeetrilised ornamendid. Ornamendi motiivid olid naturalistlikud ja looduslähdased. Tihiti kasutati orvandit e poolikut merekarpi meenutavat motiivi. Sealt on tulnud ka nimetus rokokoo. Kasutati pastelltoone, roosad, helerohelised, helesinised, kasutati ka suuri peegleid. Rokokoo sisekujundus püüdis olla intiimne ja võluv. Mööbel pidi olema elegantne, kerge ja mugav. Levis ka Hiina kunsti mõju, hakati kasutama suuri hiina vaase, mida kasutati kaunistuseks. Lukuslikud ja eksootilised materjalid(Hiina siid, portselan).
Islami kunst On levinud Lähis- Idas, Kesk- Aasias, Aafrikas, Indoneesias, Põhja- Ameerikas jne. (moslem = muslim = muhameedlane = maur = islamiusuline) moslemitel oli 10. saj ühtne riik e kalifaat. Edaspidi jagunes erinevateks riikideks. 16- 20 saj olid suures osas türklaste ülemvõimu all. Ühendavateks teguriteks moslemite riikides olid: araabia keel ja koraan. Islami monoteism on äärmiselt range. Kunstis kehtestab piiranguid. Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel. Ehituskunst Tähtsaimad ehitised on moseed, alates 7.saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kujuga: rõdudega, katusega jne
Juba kuue aastaselt ta hakkas tselloõpinguid ning 1964. aastal, 14-aastasena liitus soolokitarristina oma esimese bändiga Satelliidid, kus ta oli soolokitarrina. Sellele järgnesid Mikronid ja Ornament. Mikronisse jäi ta ainult kuueks aastaks. Ornamendiga liitus ta 1973. aastal, kus ta mängis trummi ja oli lauljana. 1.1 Ornament Ornament alustas tegevuse 1972. kuni 1976. aastani. Ta kuulus Eesti ansamblite hulka, mis mängis hard rock´i. Oma tegevuse alustas ta Kohila kultuurimajas. Ornamendi muusikat mõjutas tugevalt Led Zeppelin, kes oli inglise rock-ansambel. Ornamenti koosseisu kuulusid kitarrist Paavo Soots, Tõnu Aare ja Andres Põldroo, kes osales samuti ansamblis Rock Hotel soolokitarrina, Ilmar Soots, Tõnu Tormis, kes kuulus ka ansamblisse Noor Eesti basskitarrina, Sven Grünberg, kes oli eesti elektroonilise rocki´i alustajaks, trummar Aleksander Vilipere ning trummar ja laulja Gunnar Graps. 1.2 Tsello Gunnar Graps kuue-aastaselt hakkas õppima tsello mängimise
sajandil keskpaigas püstitatud gildihoonet. Pärast viimaste ülesehitamist ei avanenud Kapitooliumilt peavaade enam mitte foorumile, nagu antiikajal, vaid vastassuunas linnale. Michelangelo kavandi järgi sai domineerivaks elemendiks väljaku keskel seisev keiser Marcus Aureliuse ratsamonument, mis toodi Kapitooliumile 1538. aastal. Ta kavandas olemasolevate ehitiste järgi moodustuvale trapetsi kujulisele alale ovaalse astmevõru, paigutades ovaali sisemusse tähekujulise ornamendi, mille keskpunktis on ausamba pjedestaal. Olemasolevat arhitektuuri muudeti: Michelangelo plaanis renoveerida kahe juba olemasoleva palee fassaade ning ehitada kolmanda, Plazzo Nuovo vastukaaluks Palazzo dei Conservatorile. Et need kaks ehitist ei külgne otseselt Palazzo Senatorio pika fassaadiga, siis jääb nende vahele tühi ruum, kuhu Michelangelo lõi lääne avaneva väljaku vaatega Peetri kirikule, Kapitooliumi kristlikule vastele
suguluses ebatavalisi vorme, Kunsti ja Käsitöö Liikumisest võeti üle arusaam läbimõeldud kujundusest ja ühes stiilis loodud keskkonnast kui väärtusest. Peamine erinevus varasemast oli ideoloogiline: julgeti avalikult senistest epohhidest erineda. Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi
Kristjan Raud lõi oma ateljeekooli 1904.a. Tartus. Alustas Peterburis realistina, tutvus Münchenis sümbolismi ja juugendstiiliga. Kalevipoja-ainelise maailma tekitas Oskar Kallis pastellmaalidega. August Jansen , kes õppis Venemaal, maalis rahvusromantilisi teemasid juugendliku üldistusega. 3.Juugend. Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau, Saksamaal Jugendstil. Arenes Sotimaal Glasgow koolkonnas. Arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo lõi uue ornamendi, mis on ebasümmeetriline ja meenutab painduvaid taimi või ka tuleleeke. Samas arhitekt ja mööblikunstnik Charles Rennie Mackintosh kavandas ehitusmahtude julgete paigutustega hoone ja kasutas keldi rahvakunsti geomeetrilist ornamentikat. Arhitektuur. Tähtsamad esindajad Austrias ja Belgias. Valitsevad loodusele omased kõverad jooned, fassaade kaunistab juugendlik ornamentika. Kasutati vaatamata mässule tööstuse vastu
STILISATSIOON vormiüldistus, detailidest loobumine SÜMMEETRIA terviku asetus, kus keskteljest või pildi keskpunktist võrdsel kaugusel asuvad osad on ühetaolised või peegeldavad üksteist. TELGSÜMMEETRIA telgedest või punktist ühel kaugusel olevad motiivid ühtivad, pöörlevad punkti või telje ümber. Kasutatud materjalid Douet, C. Valerie "Joonistamine. Nõuandeid, nippe ja soovitusi kunstnikelt" Kirjastus Egmont, 2005 Hansen, Albert "Ornamendi kujundamise alustest" Kirjastus Kunst, Tallinn 1965 Gair, Angela "Joonistamise ja maalimiskursus"Kirjastus Egmont, 2002 Kiivet, Ülle(toimetaja) DK teejuht maailma. "Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast". Kirjastus Koolibri 2004 Kärner, Eve "Kompositsiooniõpetus"Tea kirjastus,Tallinn 2006 Lambillon, Paul "Aurad ja värvid", Kirjastus Tänapäev, Tallinn 2001 Linnuste, Ülle "Värvid kodus", As Ajakirjade Kirjastus, Kodukiri 2005 Miller, Judith "Värvid" Kirjastus Maalehe Raamat,2001
nimetatakse tänapäeval Boulle stiiliks. See muutis mööblivalmistamise ajalugu. 8 9 Rokokoo stiil Rokokoo stiil tuleneb sõnast ''Rocaille''. Arhitektuuris muutusid jõulised asjad peeneks, plastilisemaks ja detailisemaks. Salong sai kujunduslikuks huviobjektiks, pöörati tähelepanu hubasusele, uus stiil tähendas vabadust, loovust jne. 1730 aastal võeti ''rocaille'' põhilise ornamendi moodustaja, rikkalikult kaunistatud voldiliste servadega merekarbi motiiv. Dekoor oli vabalt ja sümeetriliselt voogav, hoogne, plastiline, lilled- buketid, võib öelda , et oli romantiline, meeleline, orgaaniline. Et sahtli uksed ja piirid oleks märkamatud, kasutasid Ebenistid rokokooväänlao´id varjamiseks. Louis XVI ajal mööbel oli rohkem daamilik, heledam, kergem, madalam, peenem. Et sahtli uksed ja piirid märkamatuks jääks, kasutasid Ebenistid rokokooväänlasid.
Mahutav mööbel paigutati piki seinu ning raskuse tõttu oli seda raske liigutada. Et renessanssmööbli, eriti korpusmööbli juures domineeris arhidektuurne element (sambad, pilastrid, karniisid jne.), võis seda vaadelda sisearhidektuuri osana. 5 Mööblikunst Nii nagu ehitusmeistritele, pakkusid ka mööblimeistritele alates 16 sajndist eeskujusid laialt levinud ornamendi -ehk mustriraamatud. Seni lähtuti traditsioonist, mida uuendati uute, arhidektuurist pärit vormide lisamisega. Renessanssiaegsete tsunftkäsitööliste põhiliseks töömeetodiks oli kombineerimine, mis ei seisnud mitte niivõrd uute mustrite loomises, kuivõrd nende hulgast valimises ja konkreetse eseme jaoks kohandamises. Dekoratiivtehnikaid oli peale nikerduse teisigi. Veneetsias oli eriti hinnatud intarsia:
punast ja rohelist heiet. Kraekirjades valitseb madalpistes stiliseeritud taimeaineline ornament, mille iseärasuseks on sirged jooned. Ornamenti ääristavad tihedalt pinda katvatest siksakkidest, ruutudest või rombidest koosnevad äärekirjad. Keskkirjades domineerivad ristide ja harkide kõrval taimelised motiivid. Iseloomulik on tikandi tihedus, nii et katmata linast pinda peaaegu ei esine ja muster krae otsas mõjub ühtlase värvilaiguna. Ornamendi esiletõstmiseks ja läikefekti saavutamiseks on sellele asetatud kindla süsteemi järgi litrid: äärekirjade juures asetsevad väikesed litrid tihedate ridadena, keskkirjal motiivide kontuure järgivana või hõreda raena. Vasklitrid õmmeldi krae külge valge või sinise linase lõngaga. Linane tikkimismaterjal, mis üldiselt oli valge, värviti koduste vahenditega siniseks ja seda kasutati nii tikandis kui ka niplispitside kontuurjoontena.
sinna avanesid tubade uksed ja puitsammastele toetuvad teise korruse galeriid ning trepid, mida mööda sai lamedale katusele. Värvidest oli eelistatuim erksinine taust nii välis- kui ka siseruumi kaunistamisel. Kasutai veel telliskivipunast, kollast, musta, valget. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 1 Ornament. Sumeritel valdavalt geomeetriline, arvatavasti oli saanud inspiratsiooni roost punutud mattidest. Näited ornamendi kasutamisest – templiseinte kaunistamine savist ja asfaldist koonustega, pärlmutri tükikestest laotud ornament Uri standardil. Ornamendi ja värvi kasutamisest eluruumides ei ole andmeid säilinud. Paralleele võib leida tsikuraatide värvist, kus alumine tsikuraadi aste oli kaetud musta asfaldiga, järgmine sinise värviga, kolmas aste valge värviga. Ka majade välisseinte alumine osa kaeti musta asfaldikihiga.
476. a pKr BÜTSANTS Rõivastus: 4. saj. - lihtne ega luksus ja keskaegse ühiskonna kujundamine - kaetud keha - näitab klassi kuuluvust - tikitud siidrõivas - maani siidrüüsid - purpur ja kuld niit - erksavärvilised kangad - ornamendi rikkas Naised: - alussärk, T-kujuline tuunika, stoola, palla, paludamentum, paenula 7. saj. - ei rõhuta kehavorme Mehed: ja areng - püksid, tuunika, paludamentum, paenula Orjandusliku - fibulaga kinnitud tikitud tabljon Materjalid: siid, taft, damast, samet, gobelään,
Rooma palett erines Vana-Kreeka omast peente kollaste, roheliste, kahvatulillade ja sinakashallide rõhutamisega. Keskajal, Lääne-Rooma riigi langusega koondusid pigmentide valmistamise "saladused" koloristide gildi kontrolli alla. Saavutati väga häid tulemusi ja värvi kasutamine dekoratiivkunstis muutus väga peenemaitseliseks. See väljendus kirikutes, paleedes, lossides ja jõukate valitsevate klasside häärberites kolriidis ja ornamendi kasutamises. Värvi ja mustreid kanti sageli otse kivile, krohvile, kahhel ja puitpindadele, kuid kõige silmatorkavamalt avanesid need vaatajale tekstiilides vaipades, patjades, idamaistes seinavaipades. Värvide põhituumiku moodustasid punane, indigosinine ja kollane. Päikesevärvina ühendati vanades kultuurides loojajumalaga. Vana-kreekas oli kollane pühendatud päikesejumal Heliosele ning valguse- ja tõe jumal Apollole.
siis nüüdsest lihtsalt valged (valge särk või valge linane rüü). 16. sajandi algusest pärinevad ka esimesed teated külarätsepatest kuueseppadest ja kasukseppadest. Nad pärinesid talurahva hulgast, õmblemisoskuse olid omandanud vanematelt räsepatelt, kelle juures nad õpipoistena olid töötanud. Hakkas levima ka helmestikand seeliku allääre kaunistamisena (kudrustükk ehk kõverik), varem viljeldi metalltikandit. Ehete kujundusse lisandus vana geomeetrilise ornamendi kõrvale õiemotiiv, ka gootipärane kristuse sümbol viinapuu. Rahvakunsti järjepidevat, katkematut arengut tõestab see, et hilisemad tikandid vastavad väga sageli muinasaegseile metallist rõivakaunistustele. "Tänu" 17. sajandi alguse suurõnnetusele (nälg ja katk) sai rahva ajalooline mälu kahjustatud, pärimused olid ebamäärased, kohad ja iskud ununesid seoses suure suremusega, kuid meie identiteet ei katkenud ning peale seda rasket aega on säilinud andmeid rohkem
Juuksed olid loomulikult tumedad ja neidki püüti pleegitada Kreeklaste arusaama järgi pidi inimese hingeline ilu olema kooskõlas välise iluga, harmoonilise kehaga. Selle saavutamiseks tuli hoolitseda oma keha eest, mida õpetasid nn kosmeedid Kudumiskunsti pidid oskama kõik naised. Kõikide pealmiste rõivaste jaoks kasutati villast, alumiste ja koduste riiete jaoks linast riiet Linane riie oli pleegitatud, villane tavaliselt värvitud. Peale sissekootud ornamendi osati tekstiili kaunistada nii tikkimise kui trükkimise abil RIIETUS NAISED 700 - 168 eKr Kandsid lihtsaid kehakatteid, milleks oli enamasti nelinurkne kangatükk. Õmblustööd polnud peaaegu üldse, sest rüü vajas vaid mähkimist ja drapeerimist. Viisi, kuidas kangas endale ümber seada ja voltida, määras traditsioon. Ideaalis pidi kehakate
kasutamine. Värvide arv võib olla ka 1 või 4. Eesti rahvapärase tekstiilikunsti vanemad värvid on seotud kodumaise taimestikuga. Punase värvi saamisel olid peamiseks värvimadara juured; pruunil- paakspuu koor, pohlavarred, sammal, käbid; rohelisel- sammal, kanarbik, koerputk; sinisel- mustikad. Vööde ja paelte rohkuse tingisid nende küllaltki erinevad kasutamisviisid, üldine kodune kudumisoskus ja siit tulenev vöö- ja paelaliikide mitmelaadsus, ornamendi värvi- ja variandirohkus. Rõivastuse üksikosadest on vööd ja paelad arvatavasti ühed vanemad. Nende tähtsamaiks ülesandeks oli rõivaste kinnitamine, olid nad ju oluliseks väikedetailiks nii igapäevase kui piduliku rõivastuse juures. Vöö kandmist põhjendati ka tervise hoidmise vajadusega ja mitmete maagiliste uskumustega. Eesti naistel oli tavaks kanda kõvasti ümber keha mähitud pikka vööd kogu ööpäeva jooksul, s.t. isegi magamisel
märke. Osad neist märkidest on sümbolid, mis omavad kindlat tähendust ja eesmärki. Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal.Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Eesti rahvuslikke sümboleid ja ornamente on olnud suhteliselt keeruline tõlgendada. Ornamendi või selle motiivide tähendus on eri kultuurides tihti erinev. Rahvalt rahvale ja ajas edasi liikudes muutuvad sümbolite tähendused ja võib juhtuda, et algtähendused lähevad kaotsi. Näiteks on nii juhtunud risti sümboliga või haakristiga. Ornamentide levikul tuleb arvesse võtta ka moehoovusi, mis seostuvad alateadvuse ja emotsioonidega. See tähendab, et vahel kiputi märke ja ornamente kasutama ka nii, et nende tähendusele või sisule ei pööratud tähelepanu.
Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut, nagu W.Morris oli lootnud, vaid muutusid vabrikus valmistatud esemete kallimaks, kuid isikupäraseks alternatiiviks. Nõnda pandi alus 20.sajandi tarbekunstile, milles tarbefunktsioon on tihti taandunud puhtesteetiliste kaalutluste ees. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow' koolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator ARTHUR MACMURDO (1851-1942) joonistas 1883.a.motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvalt orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Arhitekt ja mööblikunstnik CHARLES RENNIE MACINTOSH (1868-1928) juhtis Glasgow' kunstikooli ja kavandas selle hoone, kus funktsionaalsus on seotud ehitusmahtude julge paigutamisega ja keldi rahvakunstist mõjutatud geomeetrilise ornamentikaga. 1890
Nõude pinnad siluti rohutuusti või hambulise templiga, millest jäid savisse kitsaste triipude read riiped. Osa keraamikast on ornamenteeritud hambulise, kammi meenutava templiga tehtud jäljenditega nn kammivajutistega ning mitmesuguste täkete, lohkude ja soontega. Kaunistusi oli rohkem Kagu-Eestis, vähem saartel. KAMMKERAAMIKA KULTUURID Keskneoliitikumis toimusid taas muutused, mis nüüd hõlmasid peaaegu kogu materiaalset kultuuri. Iseloomuliku kammilaadse templiga tehtud ornamendi järgi savinõudel nimetatakse seda perioodi tüüpilise kammkeraamika kultuuriks. Eestis tuntakse ligi 50 kammkeraamika kultuuride asulakohta. Osa neist paikneb juba varasemast tuntud asustuspiirkondades, kuid on ka uusi alasid. Endiselt jõgede, randade ja mererandade ääred, aga ka rannalähedased väikesaared. Esmakordselt on olemas ka rohkem infot kiviaja elamute kohta. Elatud on maapealsetes elamutes. Eluasemete põrandaosad olid süvendatud liivapinda ja hoonetes paiknesid ka tuleasemed
annaabi.ee 
