SELGROOTUD Jane Niklus 8 klass Lüllemäe Põhikool Käsnad Järvekäsn (Spongilla) Toitumine- protistid ja bakterid Elukoht- järv ja aeglasevooluga jõgi Liikumine- ei liigu Ainuõõssed Meririst ehk millimallikas (Aurelia aurita) Toitumine- algloomad, kalade ja teise loomade munad Elukoht- paras- ja troopikavöötmes (va Ohhoota meres) Liikumine- liigub vett läbi oma keha pumbates Okasnahksed Tsüstiidid ehk merikerad (Cystoidea) Kuna nad on välja surnud siis puudub nende kohta info. Lameussid Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) Toitumine- vaigukäigu epiteeli rakud, seentest Ceratocystis spp. ja Ophiostoma spp. Elukoht- puude peal, meelsasti mänd Liikumine- liigub nagu tavaline uss Rõngussid Harilik vihmauss (Lumbricus terrestris) Toitumine- lagunevad taimeosad Elukoht- Maa sees, maapinn...
Miks on kalal "kalalõhn" Urmas Niklus Eesti Maaülikool Kalakasvatus I kursus Juhendaja-Avo Karus Kalade lõhn. Sõltub: Kala liigist. Kaua on kala olnud õhu käest. Kuidas on kala töödeldud. Kas kalal on füüsilisi vigastusi. Esijalgne lõhn. Kalal pole tegelikult lõhna hetkel, kui ta veest välja võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism ...
Urmas Niklus 12B Kas globaliseerumine süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Maailmas on palju erinevaid riike ja kultuure. Tänapäeval kui tehnoloogia areneb kiiresti ja inimestel on palju võimalusi liikuda on hakanud toimuma suurem globaliseerumine. Samuti on globaliseerumine jagunenud laiali näiteks kultuuriline, poliitiline ja majanduslik. Kuid kuidas mõjub globaliseerumine riikidele ja kultuuridele, kas globaliseerumine vähendab või
Urmas Niklus Kalakasvatus II Ajalugu Naha kasutamine ulatub inimkonna algusaegadesse. Eelajaloolised inimesed kasutasid loomanahku kaitsvate rõivaesemetena. Kuna toores nahk roiskub kiiresti, kuivades muutub aga kõvaks, tõmbub kokku ja murdub, on kasutatava naha saamiseks vaja teda töödelda. Aja möödudes õppis inimene kasutama paremaid tööriistu ja meetodeid naha vastupidavuse suurendamiseks. Esimesed nahkade parkijad olid egiptlased. Toornahkade jaotamine 1)Väiksed toornahad Veiste väikesed nahad Hobuse väikesed nahad Lambanahad Kitsenahad Jänesed ja väikesed närilised. 2) Suured toornahad Veisenahad Hobusenahad Sea toornahad Enne konserveerimist Enne konserveerimist tuleb nahad: Korrastada Leotada Sõnnik eemaldada Pesta Kõlutustada Sorteerida ja kaaluda Konserveerimisviisid On olemas neli konserveerimise viisi: - õhuga kuivatamine - märgsoolamine - kuivsoolamine - happega soolamine - kuivatamine ...
Nõukogude aeg Sõjajärgsed aastad Võim · Kohe sõja järel moodustati nõukogude võimustruktuurid. · ENSV valitsus hakati kutsuma Ministrite Nõukogu. · Seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu · Tegelik võim kuulus Kommunistlikule parteile (EKP) · Peamiseks vastuoluks kujunes konflikt nn. Juuni kommunistide ja venemaa eestlaste vahel. · 1950.a EKP pleenumil(pidulik koosolek) õiendati juuni kommunistidega arveid, neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. · Võim läks venemaa eestlaste ja venelaste kätte. · Nõukogude võimu Peamiseks töövahendiks oli hirmutamine. · Selle teostajaks oli NKVD(KGB) · Juba sõja järel algasid arreteerimised, hukkamised, sunnitööle saatmised. Metsavennad · Inimesed püüdsid represioonide(surve avaldamine) eest pääseda. Varjati end metsades ja moodustati metsavendade gruppe. · Loodeti et peagi puhkeb sõda USA ja Nõukogude lii...
13. aprill E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opostisiooni Rahvarinde moodustamiseks 14.17. aprill Tartu muinsuskaitsepäevad, välja toodi Eesti rahvuslipp 10.14. juuni nn öölaulupeod Tallinna Lauluväljakul, isamaalisi laule laulis igal õhtul ligi 100 000 inimest 16. juuni K. Vaino vabastati rahva survel ametist, tema asemele pandi V. Väljas 23. juuni seadustati rahvussümboolika 13. juuli Eesti vabadusvõitleja M. Niklus saabus Permi vanglast Tartusse 11. september Rahvarinde suurüritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese 1.2. oktoober Rahvarinde asutamiskongress 17. oktoober NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas 2. november hingedepäeva tähistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist 16. november ENSV ÜN erakorraline istungjärk, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja kinnitati
8)Nimeta Eesti erakonnad, nende liidrid ja asetus (parem vasak). Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei Eesti Vasakpartei Eesti Iseseisvuspartei- Vello Leito Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Eesti Reformierakond- Eestimaa Rahvaliit- Karel Rüütli Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Erakond Eestimaa Rohelised- Marek Strandberg Erakond Isamaa ja Res Publica Liit- Ene Ergma Konstitutsioonierakond- Sergei Jürgens Põllumeeste Kogu- Mart Niklus Sotsiaaldemokraatlik Erakond- Ivari Padar Vene Erakond Eestis- Stanislav Tserepanov Vabariiklik Partei 9)Millist rolli täidavad ühiskonnas survegrupid ja sotsiaalsed liikumised? SURVEGRUPID- legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikuyte mõjutamise teel. Tunnused: · Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. · Alati kindle liikmeskond ja organisatsioon koos põhikijaga.
URMAS ALENDER UNUSTAMATU ROCKITÄHT Koostaja: Jaanika Niklus Urmas Alendri elulugu · Sündis 22.novembril 1953 Tallinnas · Esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas · Tal oli üks õde · Isa oli meremees · Lasteaias Urmas ei käinud · Hiljem kolis ta Lasnamäele · Kogus koolis kuulsust koomikuna · Alendrit köitis kooliajal ujumine, lauatennis, viievõistlus ning markide kogumine · Armastas väga kalal käia, õmmelda ning tundis huvi mootorite, eriti tsiklite vastu
lauluväljakule ning lauldi isamaalisi laule Võeti vastu November 1988 Võeti vastu suveräänsusdeklaratsi dokument Eesti oon iseseisvumisest Kohtumine Mart Mart Niklus Eestlasest poliitvang Niklusega sai vabaks ERSP asutamine 1988 20.august Vastandus kommunistlikule parteile Eestimaa laul 1988 11.september Heinz Valk ,,Ükskord me võidame niikuinii"
13. aprill 1988 loodi demokraatlik liikumine Rahvarinne Perestroika Toetuseks 14.-17. aprillil 1988 toimusid Eesti muinsuskaitsepäevad, kus toodi ka välja sini-must- valge lipp 17. juunil 1988 toimus 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul (parteikonverentsi delegaatide saatmiseks Moskvasse) 1. juuli- september pikett poliitvangide vabastamiseks 13. juuli vabastati Mart Niklus Sel suvel loodi ka Rahvarinde vastu stalinistlik internatsionaalne liikumine 20. august 1988 loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Nõuti Eesti täielikku poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust 11. september 1988 toimus Rahvarinde eestvedamisel kõnekoosolek ,,Eestimaa laul“, mille käigus nõuti omariiklust 21. oktoobril 1988 NSVL konstitutsioonimuudatused vallandasid protestilained 6. november- 8
VÄLJENDATI ERINEVATEL AEGADEL OMA VASTUPANU NÕUKOGUDE VÕIMULE? VASTUPANU NSVL VÕIMULE: * metsavendlus u 30000, u 2 a metsas, Pärnu, Võru ja Virumaal. Vanad relvad ja laskemoonapuudus. Eluase heinaküün suvel, peidik majas, maaalune punker. Hääbus suvel 1949 (märtsiküüditamine) *1950.ndate aastate põrandaalused noorterühmad lendlehed, vandetõotused. 1949 õhkisid SMV liikmed punamonumendi Raadil * 1960ndate lõpust dissidendid ehk teisitimõtlejad(Enn Tarto, Mart Niklus, Lagle Parek, Jüri Kukk jne) valikud kirjad ja pöödumised INFO LÄÄNEST: * välisraadiojaamad (USA hääl, Vaba EUR) * SO turistid, SO TV ja HELTLN laevaliiklus * teadlaste suhted tihenesid välismaa kolleegidega 10. ISELOOMUSTA EESTI KULTUURIELU JÄRGMISTES VALDKONDADES: HARIDUS, KIRJANDUS, USUELU, RAHVAKULTUUR! II MS järel jagunes kultuur kaheks: välis ja kodueesti. HARIDUS üleminek kohustuslikue keskharidusele vähendas keskhariduse väärtust. Ülikoolides
Charles Darwin 8.klass 2008 Charles Darwini teaduslooming moodustab tervikliku ideesüsteemi, mis püüdleb kõigi elunähtuste selgitamisele ühe teooria raames. Evolutsiooniteooria kasvas välja geoloogiauurimustest. Edasised bioloogia- ja psühholoogia uurimused lähtuvad juba evolutsiooniteooriast. Darwin tegeles huvi tärkamise järjekorras kuue teemaringiga: 1 Looduslugu 2 Geoloogia 3 Zooloogia 4 Evolutsioon 5 Botaanika 6 Psühholoogia Charles Darwin polnud mitte ainult tuntud teadlane, vaid ka armastav abikaasa ja erakordne isa. Charles Darwin (1809-1882) pärines inglise loodusteadlaste-arstide suguvõsast. Nõnda tundus loomulik, et ta asus õppima arsti- ja usuteadust. Ent loobus arstiteadusest pärast esimest kursust, sest ei talunud inimeste kannatusi tuimastuseta operatsioonidel (eeter võeti kasutusele 1846). Pealegi kartis Charles verd, ta ei võinud kuulda isegi seda sõna kuulda. Juba ülikooliaj...
Anti välja põrandaalust kroonikat "Lisandusi uudiste ja mõtete vabale levikule Eestis" · koguti fakte inimõiguste rikkumise kohta Eestis · 1979 (MRP 40. aastapäev!) Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad saatsid ÜRO peasekretärile ja mitme riigi valitsusele nn. Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter
Anti välja põrandaalust kroonikat "Lisandusi uudiste ja mõtete vabale levikule Eestis" · koguti fakte inimõiguste rikkumise kohta Eestis · 1979 (MRP 40. aastapäev!) Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad saatsid ÜRO peasekretärile ja mitme riigi valitsusele nn. Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter
kutsekodadesse kuulusid nii tööandjad kui ka -võtjad. See pidi tagama töörahu. Ühtekokku rajati 16 kutsekoda. Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) - 23. augustil 1939. a. NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotovi ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentropi poolt allkirjastatud Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekallaletungileping ühes salajase lisaprotokolliga, milles jagati omavahel mõjusfäärid Ida-Euroopas. dissident - teisitimõtleja, erimeelne (Eestis: Mart Niklus, Enn Tarto, Lagle Parek jt.; Venemaal: Aleksandr Solzhenitsõn, Andrei Sahharov jt.) migrant - võõrrahvusest sisserännanu perestroika - 1980. aastate keskel NSV Liidus Mihhail Gorbatsovi algatatud reformidepoliitika, mille eesmärgiks oli kommunistliku rezhiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Perestroika tagajärjeks oli NSV Liidu kokkuvarisemine ja likvideerimine 1991. a. fosforiidikampaania - 1987. a. kevadel puhkenud võitlus fosforiidikaevandamise vastu Virumaal; oli
LEANA RANNULA 3 ja 6 LILJA SAMSONOVA 3 ja 7 KEDY SÜNTER 3 ja 9 SVEN TAMMOJA 4 ja 0 HANNA VAHTRAMÄE 4 ja 6 SIRLY VÄRAV 4 ja 7 SANDER BORK 5 ja 7 LAUR HEINLA 5 ja 8 HEINO KALJUVEE 5 ja 9 KRISTIAN KALVET 1 ja 3 ANDREAS KUUSIK 1 ja 5 RAIDO MANDEL 2 ja 4 URMAS NIKLUS 3 ja 5 KARIN PEKS 7 ja 0 MARTIN REMMEL 6 ja 9 JUULI RÄHHESO 6 ja 8 KERLI UIB 4 ja 8 MARTIN VINNI 7 ja 9
eurot. MAK 2007-2014-3 toetustega on väljaehitatud seltsimaja-kogukonna keskuseks. Alates 2010 aastast on hakatud majas ka kogukonna liikmetele teenuseid osutama. KAMARI HARIDUSSELTSI ÜLDANDMED Nimi: Kamari Haridusselts Aadress: Kamari alevik ,Põltsamaa vald, Jõgevamaa, 48003 Äriregistrikood: 80120445 Kontakt: +3725235115,7756277 E-post: [email protected] Koduleht:www.kamari.ee Asutajad:19 Kamari aleviku füüsilist isikut Juhatus: Kalli Kadastik,Vaike Niklus,Marju Kalbus, Kaire Küppar,Alar Sadam EESMÄRGID JA EELDATAV MÕJU 1 Tänapäeva arenevas turumajanduse ühiskonnas on vaja mõelda kaugemale ette kui homne päev. Siit tuleneb vajadus teha ümberkorraldusi planeerimistegevuses. On vaja reaalselt analüüsida praegust olukorda, olemasolevaid võimalusi ja puudusi ning hinnata ressursse. Oluline on kaasata arengutegevusse ka avalikkus.
kirevam; Harvast orja kiidetakse, miniat ei millalgi · Parallelismis lihtlaused, mille vahel kalendaarne suhe: Laurits laotab lehti, Pärtel pöörab päid; Kadri hakkab kusele, aga Andres pistab pulga ette; Parm pask juanipääväni, siäsk miis mihklipääväni; Künnipäevaks on virgal maa küntud, aga laisk tõstab veel atra aia pääle · Parallelismis enam kui kahest lihtlausest koosnev jada: Märt määndab, Kadri kaandab, Simun tei silda soie pääle, Niklus needab, Toomas tore miis sõidab üle; Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu; Jaan viskab esimese jahe kivi vette, Jaak teise ja Mihkel kolmanda; Põllumees põline rikas, ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas · Parallelismis kaks võrdus- või võrdlusvormilist lihtlauset: Rääkimine hõbe, vaikimine kuld; Laenaja on sõber, tagasinõudja vaenlane; Vask vaese kuld, tina kehva hõbe
RR korraldas meeleavalduse Tallinna Lauluväljakul (Eestit esindavate NLKP XIX 17. juuni üleliidulise konverentsi delegaatide kohtumine rahvaga, osavõtjaid u 150 000). 19. juuni Lalsis avati esimene taastatud Vabadussõja mälestussammas. Seadustati rahvussümboolika (ENSV ÜN Presiidiumi seadlus „Riikliku ja 23. juuni rahvussümboolika kohta Eesti NSV-s"). 13. juuli Eesti vabadusvõitleja Mart Niklus saabus Permi vanglast Tartusse. Algatati Interliikumine (ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; liidrid 19. juuli Jevgeni Kogan, Juri Rudjak). 23.–24. Asutati Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond. juuli Ajalehes Rahva Hääl avalikustati MRP salajane lisaprotokoll (esimest korda NSV 10. august Liidus). 20. august Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
