piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli Viljandi ordulinnus praegu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sisehoov ehk kaevumägi Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Viljandi ordulinnuse rekonstruktsioon Värav ja konvendihoone sein uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks se olmas tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi Neljas tase Teine tase Viies tase Kolmas tase Neljas tase
Rakvere ordulinnus Rakvere ordulinnus asub Lääne - Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. Rajati taanlaste eestvõttel 13.sajandi II veerandil Rakvere vallseljaku põhjaotsa Vallimäele. (suhteline kõrgus 25m) Seal paiknenud eestlaste muinaslinnust Tarvanpead kindlustati kivist hoonete ja kaitseehitistega. Taanlaste linnust on esimest korda mainitud 1252. Taanlased piirasid linnuse neljast küljest korrapäratu, umbes 7 meetri kõrguse ringmüüriga, seda kaitsti ulgtaladele toetuvast puidust kaitsekäigust. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14.sajandi II poolel hakkas Liivimaa ordu ringmüürilinnust ümber ehitama konvendihoone tüüpi linnuseks. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail, kes ehitasid põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni. A...
· Rajati viikingiajal · Vallutati ja pommitati mitmeid kordi · Peale 17. Sajandit enam ei taastatud · 19. Sajandi alguses ehitati ait, mis on säilinud Tähtsus Viljandile · Meelitab turiste · Populaarne koht pildistamiseks, piknikuteks, jalutamiseks jms · Ilus koht ürituste jaoks Läheduses asuvad ilusad kohad · Viljandi järv · Lauluväljak · Vanalinn Loodus · Imeilus vaade järvele · Lambad · Palju rohelust Ordulinnuse osad · Pealinnus (kaevumägi) · II eeslinnus (1. Kirsimägi) · III eelinnus (2. Kirsimägi) · Rippsild · Villu kelder Pärimusmuusika ait · Toimuvad erinevad üritused · Kohvik Miks valisin selle koha? · Minu arvates üks ilusamaid kohti · Käin seal tihti · Arvan, et Viljandit külastades peaksid kindlasti kõik seal käima Kasutatud materjal · https://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_ordulinnus · https://www.puhkaeestis
lahing Liivimaa ordurüütel kutsus eestlaste 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele. Ordumeister lasi kuningad hukata. 14. mail toimus Sõjamäel lahing-3000 eestlast sai surma. 4 päeva hiljem saabusid esimesed abiväed Viiburist ja Turust, kuid Ordumeister oli juba Haapsalu all, kust eestlased laiali pagesid. Ülestõusu laienemine Juulis piirasid saarlased sisse Pöide ordulinnuse. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed. Liivi ordu palus abi Saksa ordu kõrgmeistrilt. Eestlaste valduses olnud linnused Varbola ja Lohu vallutati ning Harjumaa tapeti tühjaks. Veebruaris liikus orduvägi Saaremaale – vallutati linnus ja tapeti juht Vesse. Järmisel aastal tuli orduvägi tagasi ja siis palusid juba saarlased rahu. Eestlaste lüüasaamine Saarlased pidid loobuma relvadest, maha lõhkuma linnuse
Linnusevaremeid ümbritsev Helme park, mis paikneb vahelduva reljeefiga alal, koosneb peamiselt kodumaistest puuliikidest ning jätab loodusliku pargi mulje. Paistavad silma ilusad sirged kased, rohkesti on pärnasid ning grupiti mände. Võõrpuuliikidest leidub kõrgeid lehised ja nulge. Lopsakas on pargi alustaimestik. All Helme oja ääres kasvavad laanesõnajala laiad puhmikud. ,,Kas tunned maad" 25,02 kell 12,15 ( autoreid ei tea) Helme ordulinnuse varemed Helme ordulinnus ehitati arvatavasti 14 saj. Kiriklikes allaikates mainitakse linnust 1412.a. Linnus rajati ,et kontrollida teed mis ühendas Sakala ja Ugandi muinasmaakonda. Teeäärsel neemikul paiknev linnus järgis künka looduslikke piirjooni: linnusehooned ehitai müüride sissekülgedele, sissepääs oli lunas, seda kaitses vallikraav. Linnusevärava ees teisel pool vallikraavi, neemiku lõunaosas asuval silla ehk Keldrimäel oli eelkindlustus mida linnusega ühendas sild
4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht). Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim), Narva-Jõesuu (pikim mereäärne supelrand), Kuremäe nunnaklooster (vanim tegutsev). Järvamaa: Paide Vallitorn ja Vallimägi, Püharisti kirik(Paides), Vargamäe (A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus"
ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning Kuramaale jõudes välja Ida-Preisimaa ja Leedu suurvürstiriigi piirile. Juba 1560. aastal tungis suur Vene vägi uuesti Eestisse, rünnates Härgmäe Oomuli mõisa ning piirasid ümber Viljandi ordulinnuse. Vahepeal vaibunud venelased alustasid uusi sõjategevusi Ivan Julma juhtimisel. 1572-1577. aastatel vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. Venelaste käes olid küll kindlused, ent nende ümber asusid aktiivselt tegutsema talupoegade sissisalgad. Vallutuste jagamisel Ivan Julma ning Magnuse vahel läksid nad omavahel tülli ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. Sellega lakkas Liivimaa kuningriik olemast.
linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa. Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik. Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis tänasel kujul 2004. aastal.[2][3] Väljaku ääres on Ferdinand Adoffi projekti järgi valminud ja Kultuurimälestiste riikliku registrisse kantud Rakvere turuhoone ja pangahoone. Rakvere Jumalaema Sündimise kirikus asuvad õigeusu preestermärter Sergi Florinski säilmed. Kasutatud allikad:
Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Jaani kirik - Viljandi vanim kirik, mis ehitati ordulinnuse vahetusse lähedusse aastatel 1466-1472. Maakividest ja tellistest kolmelööviline kodakirik valmis kõigepealt frantsisklaste kloostri tarbeks. Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Viljandi mõis-Kuigi Viljandi mõis ja linn on enam-vähem üheealised, sai peahoone asupaigaks praegune koht alles 18. saj. keskel, mil püstitati sinna puidust häärber. Uus
veebruaril 1920 Tartus alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Jaan Poska vanemate haud Mõisaküla kalmistu Jaan Poska isa hauaplats. Jaan Poska ema on maetud Tallinna Kesklinna kalmistule nagu ka Jaan Poska ise. Laiuse ordulinnuse varemed Laiusevälja küla Ajaloomälestis. Mustvee Jõgeva vallikraaviga 13-16.saj. maantee ääres asuvad 14. sajandi lõpul maakividest rajatud Laiuse ordulinnuse varemed. Põhjasõja ajal (19.12.1700 29.05.1701) talvitus siin Rootsi
juhtimisel Viljandi linna, kuid ei suutnud linnust vallutada. 1560. aastal õnnestus Moskva vürstiriigi armeel Viljandi vallutada. Viljandi keskajal Viljandi oli Sakala maakonna keskus. Keskajal olid Viljandis peamised tegevusalad kaubandus ja käsitöö. Viljandist läks läbi oluline kaubatee, mis suundus Tartusse Suurema osa oma tulust sai Viljandi kaubandusest. Viljandi linnus oli keskajal üks võimsamaid ja suurimaid Liivimaal. Viljandi ordulinnuse varemed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kirikud Jaani kirik on Viljandi vanim kirik, mis ehitati 15. sajandi lõpus. Jaani kirikul oli abikirik Vanamõisa külas , mis sai tuntuks Risti kabeli nime all.
• Liivi sõda, 1558, 1560 – vene väed • Poola võim – 1562 • Moskva tsaaririigi väed – 1573 • Rootsi väed – 1581, 1608 • 1639 - Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile • 1895–1897 - restaureeriti Paide linnuse peatorn • 1941 - Nõukogude väed lasid Vallitorni õhku. Torn taastati 23. aprillil 1993 • 2009. aastal algasid Vallimäe ja Vallitorni rekonstrueerimistööd Paide ordulinnuse varemed 19.–20. sajandi vahetusel Ehituslugu • Rajati Paide Vallimäele – looduslik kaitse: sood, metsad, Pärnu jõgi • Vallimäele 8-kandiline tornlinnus • Umbes 30 m kõrge, müürid kuni 3 m paksud • Ehitusmaterjaliks oli kohalik ning hea kvaliteediga paekivi • Esialgu kuuekorruseline – Alumist korrust kasutati keldri või aidana – Teist korrust võidi kasutada eluruumina
50 , õpilased 1.00 Soovi korral saab giidiga ekskursiooni tellida. Eestikeelse ekskursiooni hind on 30.00 ja võõrkeelne 40.00 , millele lisandub muuseumitasu. Võimalik on laenutada ka audiogiid, mida on nii eesti, vene inglise kui ka soome keeles. Audiogiid maksab 7.00 ning see sisaldab ka ühe inimese piletitasu. 3. RAKVERE ORDULINNUS 3.1. Rakvere ordulinnusest Rakvere ordulinnus asub Lääne-Virumaal, ning kunagi oli see muinas- Viru suuremaid linnuseid. Rakvere ordulinnuse säilinud linnusemüürid on pärit 14.-16. sajandist. Linnuse siseruume on viimasel ajal palju taastatud. Rakvere ordulinnuses on avatud kolm ekspositsiooni- ,,Liiwi Ordu ajalugu", ,,Keskaegne õuduste piinakamber" ja ,,Mõõgad läbi sajandite". Lisaks neile on avatud ka vaateplatvorm. 3.2. Mida Rakvere Ordulinnuses vaadata. Nii nagu iga vaatamisväärsusega, tasub ka Rakvere Ordulinnusele endale kõigepealt pilk
Wittenstein. Paide praegune linnapea on Kaido Ivask PAIDE AJALUGU Järvamaa keskus, Eesti südames asuv Paide ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal, kui Liivimaa ordu sinna linnuse rajas. Juba 26 aastat hiljem sai selle kõrvale tekkinud asula linnaõigused ning Paide kuulus keskajal ka Hansa Liitu.1343. aastal toimusid Paides ordu ja ülestõusnud eestlaste juhtide vahelised läbirääkimised, mis lõppesid viimaste tapmisega. Paide sümboliks on ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Vallitorn. Seda on tänaseks kaks korda uuesti üles ehitatud: 19. sajandi lõpus ning aastatel 19901993. PIKK HERMANN ehk VALLITORN Liivimaa Ordu ehitas Paidesse 1265. a. võimsa 8- tahulise torni Pika Hermanni (hiljem nimetati Vallitorniks). Sõdade käigus sai see korduvalt purustatud. Vallitorn ja paekivikillud on juba 1441. aastal esmakordselt olnud kasutusel Paide vapi motiivina. PAIDE PÜHA RISTI KIRIK
Linnuse kaitsjad ja ammukütid tõrjusid piirajaid ning ehitasid kiviheitemasinaid ning kaitsesid end vapralt. 1223. aasta 15. augustil loovutatakse Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. Kaitsjad olid sunnitud rahu tegema nälja, janu ja linnuses puhkenud katku tõttu pärast kahenädalast võitlust ja nad lahkusid linnusest täies relvastuses. 1224. aastal andis Mõõgavendade ordu meister Volquin käsu orduvendadele Viljandi linnust tugevasti kindlustada. Viljandi ordulinnuse ehitamine ja ümberehitamine ning kindlustamine kestis Liivi ordu poolt vaheaegadega üle 300 aasta. 1225. aasta sügisel ja 1226. aasta jaanuaris külastas Viljandit paavsti legaat Modena Wilhelm. Preester Henrik märkis oma kirjutises, et Viljandi linnus oli tugevasti kindlustatud. Viljandi linnuse omandamisega, esialgu veel lepingulistes suhetes eestlastega, oli Mõõgavendade ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu-Pihkva-Novgorodi kaubatee üle
Keila 2013 Sisukord Ajalugu 3 Mõisahooned ja park 4 Lisa 5 Kasutatud materjalid 6 Ajalugu Puurmani mõis (Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal. On arvatud, et mõisasüdame kohal paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residents. Siiski ei ole teada Kursi ordulinnuse täpset asukohta. Puurmani mõisa esimene omanik oli Buhrmeisterite suguvõsa, kelle esindajale Christopher
Saaremaa Oti Mõis T EADAOLEVALT SAAREMAA VANIMA MÕISANA ON OTI (SAKSA KEELES PEUDORF) ERAKÄTESSE LÄINUD JUBA 14. SAJANDI ALGUSEKS. SIINSETEL VILJAKATEL JA TOLLAL TIHEDA ASUSTUSEGA MAADEL ONGI VÄLJA ANTUD MITMED SAAREMAA VANEMAD LÄÄNISTUSED . OTI MÕISA KOHTA PÄRINEVAD ESIMESED TEATED 1309. AASTAST. ORDU SAAREMAISTE VALDUSTE SÜDAMES ASUNUD MÕIS ON KUNI JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUNI OLNUD ILMSELT KA PÖIDE ORDULINNUSE MAJANDUSÜKSUS . ESIMESE OMANIKUNA ON AASTAST 1436 TEADA JOHAN JKESKOLE VAN POYDE. OTI MÕIS JÄI UEXKÜLLIDE PEREKONNA AINSA SAAREMAAL ASUNUD PÄRUSVALDUSENA NENDE KÄTTE KUNI 18. SAJANDI ALGUSENI, MIL SEE VAREM KÜLLALTKI ARVUKAS SUGUVÕSA SIIN PRAKTILISELT VÄLJA SURI. LIGI NELJA SAJANDI PIKKUSEST PERIOODIST ON ILMSELT KÕIGE ENAM TUNTUD OTTO VON UEXKÜLL (SURN. 1618) - MAANÕUNIK JA KURESSAARE KINDLUSE KUNINGLIK PEAMEES, KES
Linna nimi tuleneb ilmselt linnuse ehitamisel kasutatud paekivist Saksakeelne nimi: Wissenstein ehk valge kivi Eestikeelne esialgne nimetus: Paede nüüd Paide Click icon to add picture Click icon to add picture Paide keskajal Paide keskajal Vähe kirjalikke allikaid Haigemaja ja gildimaja Arheoloogilised kaevamised ainult Tegelikult: alla 1000 inimese, ordulinnuse alal mõnikümmend maja, ainult üks kirik, haige ja gildimaja kohta andmeid pole August Wilhelm Hupel väitis, et Raad puudus, linna juhtis linnafoogt. 1300. a oli Paides: Kodanikke esindasid bürgermeistrid 360 hoonet 3 kirikut P a i d e Ta r t u l i i t , u u s R i i a p e a p i i s k o p
Linnus paiknes kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Müüri jäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Linnus paikned kohati kuni 20 m kõrgusel jõeäärsel neemikul ja sellel oli vaid üks, lõunasse avanev sissepääs, mida kaitses vallikraav. Pealinnus kujutatas Helmes põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 116 x 70 meetrit. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas AJALUGU Liivi sõjas jäi Helme linnus imekombel puutumata. Linnus hävis 1658. aastal, mil parajasti oli käimas Vene-Rootsi sõda ning rootslastel ei olnud jõudu , et linnust kaitsta. Rootslased lasid linnuse õhku ning taganesid. Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal või kunagi seista ka muinaslinn.
01/11/2017 6 Vaatamisväärsused Saaremaal on palju vaatamisväärsusi Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii mõnigi, olgu selleks siis Angla tuulikumägi, Mustjala pank, 17. sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn, Loona mõis, Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuuseum Vikil. Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma Saaremaa keskaegsed kirikud. Saare maakonna ainsas linnas, Kuressaares (1917. aastani Arensburg) on olulisim turismimagnet 13. sajandist pärinev piiskopilinnus, mille sarnast teist pole säilinud terves Baltikumis. Samuti on Kuressaare tuntud oma kauni ja hästi säilinud vanalinna poolest.
EESTI RAHATÄHED KROONID JA SENDID Kristjan Raud (1865-1943) Eesti maalikunstnik, haridus- ja muuseumitegelane Vaade Tallinna ordulinnuse Toompea lossile 1 KROON JA 2 KROONI TURVAMÄRGID 1. Pangatähtede esiküljel paremal puhtal serval on Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, mis on nähtav pangatähtede läbivalgustamisel. 2. Pangatähtede paberi pinnal ja paberi massis on mitmevärvilised turvakiukesed. 3. Pangatähti läbib turvaniit. 4. Pangatähtedel on musta värvi seitsmekohalised seerianumbrid. Karl Ernst von Baer (1792-1876) Eesti antropoloog,
vaid Tartu ja Tallinna linna kujunemisest.Mitme teise ülatoodud asula asend muutus pikemas perspektiivis ebasoodsaks.Näiteks Otepää paiknes eemal veeteedest ja samuti paiknes ka liialt lähedal Vene vürstiriikidele,Lihula aga ei sobinud suurimaks sadamaks looduslikel põhjustel. Nii Tartu kui Tallinna puhul võib oletada, et algne linna asula kujunes välja 13. sajandi keskpaigas ümber kinduluste.Tallinnas ümber ordulinnuse ja piiskopi residentsi, Tartus aga ümber piiskopilinnus. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13.sajandi keskpaigaks.Tallinn kasutas Lübecki õigust, Tartu aga Riia õigust.Linnaõigus eristas linna teritooriumi maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele staatuse. Samuti muutus tänu linnaõigusele paremaks ja kergemaks linnade vaheline läbikäimine ja sidus neid omavahel.Nii näiteks oli Tallinnale tihe läbikäimine Lübeckiga kogu keskaja vältel.
ordule. Kaitsjad olid sunnitud rahu tegema nälja, janu ja linnuses puhkenud katku tõttu pärast kahenädalast võitlust ja nad lahkusid linnusest täies relvastuses. Pikk sõda verivaenlasega oli lõppenud, rahu oli sõlmitud, ees ootasid uued lahingud põlisvaenlaste, leedukate ja venelaste vastu. 1224. aastal andis Mõõgavendade ordu meister Volquin käsu orduvendadele Viljandi linnust tugevasti kindlustada. Viljandi ordulinnuse ehitamine ja ümberehitamine ning kindlustamine kestis Liivi ordu poolt vaheaegadega üle 300 aasta. 1225. aasta sügisel ja 1226. aasta jaanuaris külastas Viljandit paavsti legaat Modena Wilhelm. Preester Henrik märkis oma kirjutises, et Viljandi linnus oli tugevasti kindlustatud. Kui paavsti legaat Modena Wilhelm külastas Eestimaad 1225/26. aastal, peatus ta kaks korda Viljandi linnuses ja manitses eestlasi ja sakslasi koostööle. Viljandi linnuse
Ajaloo 1. KT (10 kl.) 1.Aastaajad: 1208-Ristisõdijate retked jõudsid eesti pinnale. 1210-Ümera lahing 1217 Kevad- Ugalased ja sakslased korraldasid sõjakäigu venemaale (Otepää edukas piiramine) 1217 Sügis- Madisepäeva lahing (eestlaste allajäämine) 1219-taani ja Saksa omavaheline sõda. 1224-Tartu langemine 1227-Saarema lahing ( Saaremaa alistus ja lasi ennast ristida) 1343-1345- Jüriöö ülestõus .(pöide ordulinnuse piiramine) 1421-Esimene Liivimaa maapäev. 1523-Reformatsioon jõudis eestisse. 1535-esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus. 2.Piiskop Albert Üksküla Piiskop. Tema eesmärk oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks Piiskop. Pühendus täielikult Neitsi Maarjale. 1201-alustas Riia linna ehitamist. Püüdis luua sõjameeste-vasallide kihti. 3.Lembitu- Sakala vanem. Hakkas vägesid koondama Riia linna ründamiseks. Lahing toimus 1217
1260 lõi leedu ordu väed puruks ja see mõjus ergutavalt ka teistele balti riikidele. Sellepärast tahtis ordu väga leedut alistada. 1242 Jäälahing Peipsi järvel. Milles ordu väed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt Aleksander Nevski juhtimisel puruks löödi. Linnade arenemine Tallinn sai linnaõigused 1248.a. Tartut nimetati linnana juba 1262. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Vana-Pärnu linn. Pärast selle mahapõletamist aga ordulinnuse juurde vasakule kaldale Uus- Pärnu. XIII saj. said linnadeks veel Paide ja viljandi. XIV esimesel poolel kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine Eesti kattus suhteliselt tihedalt kivilinnustega. Esimese linnuse ehitamist otepääle alustati 1224. See on ka vanim teadaolev telliskiviehitis. Kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus. Konvendihoone oli orduvendade elukoht. See asus Viljandi linnuses. Tornlinnused. Arhitektuur ja raidkivikunst.
Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte 1559 august - Liivima tugevaim riik orduriik annab end Poola kaitse alla(hiljem siiski langeb venelaste kätte). Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. 1559 sept - Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning lahkub Saksamaale.
saadikud Turusse abivge kutsuma. Paralleelselt toimusid sndmused Lnemaal.Piirati sisse kohalik pealinn-Haapsalu. 14.mail toimus Sjamel vihane lahing kus lestusnute vgi laiali pilluti ja videtavasti 3000 eestlast surma sai. 4 peva hiljem tulid esimesed abived Viiburist, see jrel Turust. Paraku pidid nad kohe ka tagasi purjetama, kuna Ordumeister oli juba Haapsalu all. Suvel tegid lestusu harjualsed, ja nende eeskujul tusid juulis les ka saarlased. Saarlased piirasid sisse Pide ordulinnuse, mis alistuma sunniti. Liivi ordu vgedest ji vheks ja abi paluti Saksa Ordu krgmeistrilt Preisis. Nad tungisid Harjumaale ja laastati maa. 1344.veebruaris oli Saaremaa aeg. Suurte kaotustega hvitati saarlaste linnus ja tapeti nende juht Vesse. Tulemused: Eestlased tegid tsise jupingutuse kuid, alal jdi. 1346ndal aastal ms Taani Kuningas Eesimaa hertsogkonna 19 000 Lbeki marga eest Saksa ordule, kes selle jrgmie aastal Liivi ordule edasi andis. Harju-Viru
kodumaiseid puid. Eksoodid on enamus Euroopa päritoluga, kuid on ka Kaug-Ida ja Ameerika liike. Kohtla-kaevanduspark Muuseum Ainukesena Baltikumis on võimalik külastada maa-alust põlevkivikaevandust Kohtla-Nõmmel. Seal näeb kuidas kaevandatakse põlevkivi, millest toodetakse põhiline Eestis tarbitav elektrienergia. Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ajalugu ulatub keskaega. Esimene ordulinnus rajati 1349.aastal, kuid selle iga oli üürike. Uue linnuse ehitusega tehti algust 1427.aastal ja sellest sai Ordufoogti residents. Tänapaeval on kunagisest võimsast kaitseehitisest alles ainult 3 m paksused müürid.
käsitöömeistrite ja kaupmeeste valduses. Muuseum avati hoones 19.detsember 1983, mil see oli esimene omataoline Baltikumis. Täna kajastab Rakvere linnakodaniku majamuuseum 19.sajandi käsitöölise kodu. Avatud on erinevad püsinäitused ja ajutised näitused. Kindlasti üheks teiseks Rakvere Pika tänava tuntuimaks ja suurimaks hooneks on Rakvere Kolmainu kirik ehk Mihkli kirik rajati 15. sajandi alguses Rakvere ordulinnuse lähedale. Algas see siis kõik 1400. aastal kui kivikiriku ehitus on seiskunud müürimeister Simoni lahkumise tõttu ning kui 1957 restaureeritakse kantsel ja altar ning kiriku sisemus saab praeguse värvilahenduse Elamu Pikk t. 21 Üks väheseid 18. sajandi lõpust säilinud puitelamuid Rakveres. Ehitatud aastatel 1797-98 kingseppmeister J. H. Schultzi tellimusel. Hoone on ühekorruseline, kivikattega poolkelpkatusega. Maapinna järsu languse tõttu ida suunas
kauneid käpalisi kohtab just Saaremaal arvukalt ning mujal Eestis väga harva. Saaremaal Viidumäe looduskaitseala ja Vilsandi rahvuspargi kõrval on umbes sada kaitsealust objekti, nii parke, kõrgeid panku, suuri puid, rändrahne ning unikaalseid soid. Palju vaatamisväärsusi. Saaremaal on väga palju vaatamisväärsusi ning nende esiletõstmist väärib nii mõnigi, näiteks Angla tuulikumägi, Mustjala pank, 17. sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn, Loona mõis, Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuuseum Vikil. Saaremaal hakkavad silma keskaegsed kirikud. Saare maakonna ainsas linnas, Kuressaares on 13. sajandist pärinev piiskopilinnus, mille sarnast teist pole säilinud terves Baltikumis ning seal käivad väga paljud turistid. Samuti on Kuressaares kaunis ja hästi säilinud vanalinn , mis on ka väga tuntud. 4
pakkumas. 5 Leiud Eestis Registrisse on praegu kantud 250 laeva. Vello Mäss arvab, et Eesti rannavetes leidub üldse umbes 700 laevavrakki. Samuti on leitud mitmeid portselanist nõusid, savikausse. Peamised leiud on siiski veekokku visatud ramps, millest on soovitud vabaneda kõige lihtsamal viisil. 1987. aastal tõsteti merepõhjast üles haruldane leid - Väikese väina kaldal asunud Maasi ordulinnuse reidilt leitud nn. Maasilinna laev - mis on dateeritud 16. saj. keskpaika kuuluvaks. 1991. aastal uuriti teaduslikult Pärnu jõest leitud keskaegse laeva - Hansa koge - vraki pardaosa, mis tänapäevaks on üles tõstetud ja konserveeritud. 2009. aastal leiti Ruhnu ranna lähedalt merepõhjast alus, mis võib olla 400 aastat vana Rootsi laevastiku oma. Pooleteise meetri sügavusel vees on hinnanguliselt 15-20 meemtrit pikk ja ehitatud raudnaelu kasutamata. Allveearheoloog Vello Mäss ei pea
seejärel jalgupidi üles. Kaotatud lahing ei murdnud siiski saarlaste võitlusvaimu. Juba samal kevadel, kui orduväed saarelt lahkusid, puhkes taas ülestõus. 1345. aasta alguseks kogus ordu kokku suure armee, kuhu tuldi nii üle Euroopa kui ka mujalt Liivimaalt. Armee tungis taaskord üle jää Saaremaale. Seekord toimus otsustav lahing Maasilinna juures toona tuntud Maansaare nime all. Saarlased jäid kaotajaiks ning pidid ehitama Maasilinna ordulinnuse (saksakeelne Soneburg tähendabki trahvilinnust), tõenäoliselt ka Kuressaare piiskopilinnuse. 4 Kokkuvõte 1343. – 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi kuuluvuses. Taani kuningas Valdemar IV müüs kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule. 1346
Gotthard Kettler vanem oli Kleve- Jülich-Bergi hertsogi nõunik ning sai Kuldvillaku ordu liikmeks. Kleve hertsogi lähikonda kuulus ka Gotthard Kettler noorema vanem vend Johann. Gotthardi teisest vennast Wilhelmist sai 1553. aastal Münsteri piiskop. Kettler saabus Liivimaale umbes siis kui ta oli 20 aastane. 1551. aastal sai Kettlerist ordu majandusülem Võnnus. 1554. aastal toimus Kettleri karjääris järgmine oluline tõus, kui tast sai ühe olulisima ordulinnuse ja ametkonna, Dünaburgi komtuur. Et Dünaburg asus Leedu piiri lähistel, tekkisid Kettleril sealsete võimukandjatega peagi tihedad suhted. Erinevalt Fürstenbergist, kellel oli leedulastega tekkinud konflikte, sai Kettler nendega hästi läbi ja saavutas eriti lähedased suhted mõjuka Radziwillide suguvõsaga. Seetõttu hakkas ta peagi pooldama lähenemist Poola-Leedu riigile. Liivi sõja alguses paistis ta silma aktiivse tegutsejana, kuid tema väed ei jõudnud siiski
Referaat RAKVERE ORDULINNUS Sisukord: Rakvere ordulinnusest üldiselt......................lk 3-7 Tegevus seal tänapäeval..............................lk 8 Pildid....................................................lk 9 Kasutatud kirjandus....................................lk 10 Muinas-Viru suurimaid linnuseid Tarvanpea rajati Rakvere vallseljakule hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12. sajandi alguses. Kuulus arvatavalt segatüübiliste linnuste hulka. Vallil puudus kuivmüür, viimase ehitamiseks ei olnud tõenäoliselt sobivat materjali. Arvatavasti 13. sajandi teisel-kolmandal veerandil hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalissaadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis
lahkusid hirmus olevad orduväed Ida-Eestist ja kõik Ida-Eestis olevad kindlused läksid venelastele ilma tülideta. Natuke hiljem Goddert Kettler proovis venelastelt tema kodu koha kindlusi kätte saada aga ta kahjuks ei saavutanud sellega mitte midagi. Umbes Liivisõja keskpaigas tulid venelased uuesti Eestimaad ründama. Venelasi ründas väikene väesalk Härgmäel Oomuli mõisa juures. Kahjuks see oli Liivimaa ordu viimane välilahing. Pärast seda venelased piirasid sisse tugeva Viljandi ordulinnuse, mille kaitset juhtis ammune ordumeister Fürstenberg. Vihased pikka aega ilma palgata sõdurid hakkasid mässama ja nad avasid venelastele väravad. Need sõdurid hiljem lasti Goddert Kettleri soovil üles puua. Kui venelased lahkusid Eestist siis puhkes Läänemaal ja Harjumaal talupoegade ülestõus. Talupojad võtsid endale kuningaks ühe sepa. Nad veel piirasid Koluvere lossi ja nad tahtsid liitu Tallinnaga. Tallinnaga liitumine neil aga ei läinud õnneks. Hertsog
ehitati 18. sajandil. Sellest ajast on säilinud välisuks, mida ilustavad vaskne lukuplaat ja koputi. · Muuseumis võib näha muinasaja, keskaja ja tänapäeva tutvustavaid eksponaate, nagu ordulossi makett, muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett. Viljandi ordulossi ajalugu. · Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest · Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal · 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. · Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. · Täieliku kuju ja suuuruse sai 16
Saarlased kaotasid tõenäoliselt paar tuhat meest. Kuid juba järgmise aasta algupoolel alustasid saarlased jälle mässu. See mäss kestis 8 päeva, siis oli Ordu vägede keskuse asudes Karjas sunnitud saarlased rahu paluma. Saarlased pidid välja andma oma relvad, viies need Lihulasse. Hävitama oma Maapensaare-nimelise linnuse ja andma rahu kindlustuseks pantvange. Kaks aastat kestnud Jüriöö ülestõus oli maha surutud. Karistuseks Pöide ordulinnuse hävitamise eest tuli saarlastele ehitada sakslastele Saaremaale Maasilinna kivilinnus. Kõigepealt oli ülioluline suur muutus, mis toimus seoses vabadusvõitlusega ja selle summutamisega maa poliitilises kaardis, ja siit samaaegselt järgnev Ordu poliitilise osatähtsuse tõus Vana-Liivima territooriumil. Ordu ammuaegne siht oli saada oma valdused 'loomuliku piirini'. Eestimaa vasallid said raske hoobi, nõrgendades nende reaaljõudu ja poliitilist osatähtsust
torn Grusbeke-tagune torn Renteni torn Wulfardi-tagune torn Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga Stoltingi torn Hattorpe-tagune torn torn Vana vene kiriku juures Bremeni torn Munkadetagune torn Hellemani torn Viru värav Suure zwingeriga Hinke torn Kuraditorn Assauwe torn Kitsetorn Kiek in de Kök Megede torn Tallitorn Seegitagune torn Saunatagune torn Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni Sadamatorn. Linna ja linnust ümbritsevad vallikraavid, Snelli tiik Hirvepark Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna muldkindlustusvöönd. ja Tallinna bastionid 17. sajand, Skoone bastion Rannavärava bastion Väikese Rannavärava bastion Viru värava bastion Ingeri bastion Rootsi bastion 6.5 TALLINNA ALL-LINN
· Liivimaa meister Burchard con Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal -> pöördus otsekohe tagasi -> kutsus eestlaste kuningaid Paidesse aru andma -> eestlased läksid koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele -> Ordumeister käitus nendega kui kurjategijatega -> eestlased tapeti -> orduväed purustasid Tallina all harjulaste maleva (14.mai.1345) -> läänemaal ordu vägedele suuremat vastupanu ei ostutatud. Jüriöö ülestõus · Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine Saaremaal. · Harjulased ei olnud alla andnud ja kindlustasid end kahes muinaslinnuses. · Preisimaalt saadetid abivägede toel õmmestus Saksa ordul Mandi-Eesti 1343aasta lõpuks alistada. · Saarlased purustati kahe sõja käiguga 1344. aasta lõpul ja 1345.aasta algul -> karistuseks : ehitada ordule uus linnus Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. Peale jüriöö ülestõusu
6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud Ulpa-Leisi maantee 32.km-l.Siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi- tuultele avatud kõrgem koht,kuhu ehitati kogu küla veskid.1925.a,kui Anglas oli 13 talu,seisis siin 9 tuulikut.Ent ka tänaseni püsinud viis jätavad mõjuva mulje. Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii Mustjala pank,17.sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn,Loona mõis,Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuusieom Vikil.Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma Saaremaa keskaegsed kirikud. Järve liudestik rand piki Sääre maanteed moodustavad kõrge rannaastangu.Luited moodustavad männimetsaga kaetud madalate küngaste rühmasid.Rand on kasutusel suppelrannana. Saare maakonnas on peale suurima saare Saaremaa veel Muhu,Abruka,Ruhnu,Vilsandi ja rohkesti väiksemaid saari ja laidusi. 7 Abruka saar asub Saaremaa lõunarannikul,4-km
Poola võimu ajal tehtud otsused, mis keelasid linna uuestiehitamise kuni tema taastamine keelati Rootsi võimu alguses 1617. aastal, hiljem linna maa-ala ostis Uus-Pärnu linn ja liitis endaga. Vana–pärnu toomkiriku kive kasutati 1660. aastal Uue-Pärnu haigla ja linnakooli ehitamiseks ja 1870. aastate paiku kadusid Toomkiriku, ühtlasi Vana-Pärnu linna viimased jäljed. Säilinud on vaid Vana - Pärnu kalmistu Uus-Pärn tekkis Pärnu ordulinnuse ümber, mida ürikuis on mainitud 1265. See oli müüriga kindlustatud kaubalinn. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud Pärnu raad. 1543. aastal oli Uus–Pärnu linnamüüri sees asuv piirkond suhteliselt tihedasti hoonestatud: 110 numereeritud krundil oli 15 puidust-, 17 vahvärk-, 11 määramata ja ülejäänud kivist hoonestust. Ülejäänud majad asusid väljaspool linnamüüri. Linnas oli 3
võidi puua kiviheitemasina külge. Kaotatud lahing ei murnud siiski saarlaste võitlusvaimu: juba samal kevadel, kui orduväed saarelt lahkusid, puhkes taas ülestõu. 1345. aasta alguseks kogus ordu kokku suure armee, kuhu tuldi nii üle Euroopa kui ka mujalt Liivimaalt. Armee tungis taaskord üle jää Saaremaale. Seekord toimus otsustav lahing Maasilinna juures (toona tuntud Maansaare nime all). Saarlased jäid kaotajaiks ning pidid ehitama Maasilinna ordulinnuse (saksakeelne Soneburg tähendabkitrahvilinnust), tõenäoliselt ka Kuressaare piiskopilinnuse. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule Taani kuningad olid Põhja-Eesti müümist plaaninud tegelikult juba pikemat aega. Provints oli riigiga väga lõdvalt seotud ja kohalikel vasallidel, kes moodustasid Harju-Viru ja hiljem Eestimaa rüütelkonna, olid väga laiad privileegid. 1330. aastateks oli Taani riik sattunud lagunemisohtu, sest mitme aasta vältel polnud riigil
6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud Ulpa-Leisi maantee 32.km-l.Siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi- tuultele avatud kõrgem koht,kuhu ehitati kogu küla veskid.1925.a,kui Anglas oli 13 talu,seisis siin 9 tuulikut.Ent ka tänaseni püsinud viis jätavad mõjuva mulje. Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii Mustjala pank,17.sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn,Loona mõis,Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuusieom Vikil.Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma Saaremaa keskaegsed kirikud. Järve liudestik rand piki Sääre maanteed moodustavad kõrge rannaastangu.Luited moodustavad männimetsaga kaetud madalate küngaste rühmasid.Rand on kasutusel suppelrannana. Saare maakonnas on peale suurima saare Saaremaa veel Muhu,Abruka,Ruhnu,Vilsandi ja rohkesti väiksemaid saari ja laidusi. 7 Abruka saar asub Saaremaa lõunarannikul,4-km
läänlased , kes alustasid Haapsalu piirama.Taani ja Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi teha ja seetõttu pöörduti abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben oli sel ajal Pihkvas , pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlased Paide linnusesse selgitusi andma. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 aasta juulis puhkes ka ülestõus Saaremaal , kus ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega. Saarlased purustati lõplikuls 1344 ja 1345. Karistuseks pidid nad ehitama uue ordulinnuse . Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuresaare linnusega. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks
linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsamaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Eesti ajalookirjanduses leidub lennukaid oletusi skandinaavia ja vene kaubahoovide olemasolu kohta hilisema Tallinna all-linna kohal ammu enne seda, kui taanlased võitsid 1219. aastal eestlastega Tallinna all peetud lahingu. Ei arheoloogia andmetest ega kirjalikest allikatest aga pole sellele seni kinnitust leitud.
Muuseumituba topistega. Olusteveres tegutseb Teenindus- ja Maamajanduskool. 3. Halliste - kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praegune kivikirik on mitmeid kordi hävinuid kuid annetuste toetusel alustati 1989.a pühakoja taastamist ja valminud kirik pühitseti 1991.a. jõulude ajal. Halliste kirik on Eesti ilusamaid ja huvitavamaid kirikuid pühakodadele mitteomase musta lae ja altarit kaunistava Jüri Arraku maaliga "Kristus". 4. Viljandi lossimägi ja ordulinnuse varemed (13-15saj) ning rippsild (1879) 16ndal sajandil oli ta lähikonnas üks võimsamaid kuid sõdade tagajärjel on järel vaid mõned seinad. 5. Suislepa - mõis, näljakoobas, Suislepa õun. Jõgeva maakond 1. Palamuse Luts, 1234 Püha Bartholomeuse kirik, apteek, laat, park. 2. Elistvere loomapark külastatavaim koht Jõgevamaal, metsloomad looduslähedases keskkonnas, näriliste hoone, vaatetorn, järv. 3. Tabivere kaunis rand, Vallamuuseum 4
*1242. kevad Peipsi jääl Jäälahing orduväed piirati ümber, eesti abiväe kadumisel venelaste poolt lõplikult purustati (aleksander nevski juhtimisel). *venelased pidid tunnistama lääne poolset võimu eesti alal, sakslased pidid leppima vallutuste piiridega mis küündisid narva jõe ja peipsi järveni. *1248 sai Tallinn linnaõigused *1262 nimetati Tartut juba linnana *Pärnu jõe suudme parem kallas Vana-Pärnu linn, vasak kallas ordulinnuse juures - Uus-Pärnu. *13.saj viljandisse Eesti suurim konvendihoone (orduvendade elukoht) *jüriöö ülestõus 1343-1345 *eellugu - maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud oheldada vasalle. tahtis eestit maha müüa. Olukorda jälgisid Harju-viru vasallid, Liivi ordu, maa põlisrahvas. vasallid kartsid kaotada valdusi. Ostumüügi leping oli saksa ordu ja taani vahel juba otsustatud, aga aega, mil maa oli vahetamas peremees, kasutasid ära harjulased
seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse.
a. Kolõvanina (Kalevi linn), Henriku kroonikas Lindanise. Linnaõiguse sai Tallinn 1248 (Lüübeki õigus). Linnadeks kujunesid veel: Tartu (Esmakordselt mainitud 1030) Narva , Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana-Pärnu (algselt Saare-Lääne piiskopkonna keskus, põletati 1263 leedulaste poolt maha, piiskop elas seejärel Haapsalu linnuses. 1599.a. livkideerisid Poola võimud Vana-Pärnu, mille hooned olid sõjas hävinud), Uus-Pärnu e. Pärnu rajati ordulinnuse juurde 1265 sai linnaõiguse). Nii tekkis keskajal Eesti alal 9 linna. Varasematest linnalistest keskustest ei kujunenud linnadeks Otepää. Lihula, Varbola, kuigi Otepää ja lihula linnuste juurde tekkisid alevid. Uute keskustena kerkisid alevid Põltsamaa, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Kirumpää, Helme jt. linnuste juurde (keskajal oli eestis kokku 14 alevit). Linna oluliseks tunnuseks oli eriline õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Eesti linnade õiguslik
Läänefassaadi iseloomustavad teravkaarne portaal, portaali kohal paiknev kolmikkaarne aken ja suur valge süvendrist. Kooriviilu kaunistab omapärane petiknisside kompositsioon. Esineb ka raiddekoori. Kooriruumi nurkades ja pikihoone idapoolses travees köidavad tähelepanu maskkonsoolid, mida teistes Järvamaa kirikutes ei esine. Tüvesvõrudega lõunaportaali paksuleheline talumidekoor ja pikihoone idapoolse sambapaari kapiteelide lapiklehed lähenevad vormilt Viljandi ordulinnuse raidkunstile. Järva-Peetri: Järvamaa noorim kolmelööviline kodakirik oli rahvapärimuse kohaselt püstitatud Koeru meistri poja poolt. See rahvapärimus lubab oletada, et juba 14. saj. oli ka siinse päritoluga võimekaid meistreid. Kaudselt tõendavad seda ka Järvamaal traditsioonilisteks kujunenud arhitektuurivormid. Uued vormid: varem domineerinud lai kesklööv mõjub mahukate võlvitugede tõttu kitsamana ja külglöövid suhteliselt avaramatena
annaabi.ee 
