Villu Tamme Sündis 2. novemberil 1963. aastal Õppis 42. keskkoolis ja aasta ka II tehnikakoolis Bändid TÜRAnn (1980-81) Velikije Luki (1982- 87) J.M.K.E. (1986- ) http://www.youtube.com/ Luulekogud ,,Tuvi oli tihane" ilmus 1992. aastal "Sorlimeki plät" ilmus 1998. aastal tuvi oli tihane SÕJAVÄGI KOHUSTAB On karastunud lahinguis me kuulsusrikkad Ka internatsionaalne kohus tahab tegemist väed On parim kaitse rünnak nii ütles keegi vist Me kuulsusrikas sõdur hoiab automaati käes Pane valmis mõõk ja rist Ja ootavad sind ordenid või ootab tinakirst Ta lumivalged hambad kaunistavad
Laoruumid ja käsitöökojad olid nn. majanduskeskused. Savitahvleid kasutati majapidamisdokumentidena. Kreeta kultuuris puudusid relvad, kindlustused jm. sõjakad jooned. Kreeta kunstis kajastus rahu, ning kujutati peamiselt härja kui tähtsaima kultuselooma kujutamine. Kunstis oli domineeriv naiste kujutamine (inimestest). Kreeka: U. 2000 aastat tagasi tungisid põhjast sisse tänapäeva Kreeklaste esivanemad. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt lahinguis hobukaarikuid, mis tagas neile üleoleku Egeuse mere piirkonnas. U. 15.saj. tungis osa kreeklasi Kreetale ja vallutas Knossose, ning hakkas valitsema kogu Kreeta saart. Uued valitsejad võtsid üle saare rahvaste kombed ja eluviisi, niiet Kreeta kultuur ei hävinenud. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele, see sai nimeks lineaarkiri B. Seda osatakse lugeda. Kultuuri edasikandjateks said nüüd kreeklased ja Kreeta senine tähtsus kadus ajapikku
A.Irv langes 27. aprillil 1919 Lätimaal, olles tollal Eesti Soomusrongide Divisjoni ülem. Temale kui Viljandimaalt pärit mehele püstitati 6. augustil 1933 Kirikumäele mälestussammas, mis Nõukogude okupatsioonivõimude poolt hävitati. Viljandi muinsuskaitsjate poolt paigaldati 29. aprillil 1989. aastal samale kohale mälestuskivi. Viljandi saksa sõdurite kalmistu, Riia maantee kalmistu taga Kalmistu on rajatud Teise maailmasõja ajal. Siia maeti esimesed lahinguis langenud saksa sõdurid juba 1941. aasta suvel. 1944.a. sügisel hävitasid Nõukogude okupatsioonivõimud kõik hauatähised. Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidu organiseerimisel taastati kalmistu 1991- 1993.a.
· Vene väejuht Narva lahingus 1651-1702 · Kaotas lahingu · Teenis eri maade väeteenistustes (Taani, Austria, vene) · Andis rootslastele ennast vangi · hertsog Wolmar Anton von Schlippenbach · Rootsi väejuht 1653-1721 · Määrati Eesti vägede komandöriks · Energiline, kuid ei tulnud toime omale antud ülesannetega, valelik · Osales lahinguis, ka Poltaavas, kus ta langes vangi ja läks vastaste leeri üle Boriss Seremetjev · Vene komandör 1652-1719 · ,,Mu isand, ei ole enam midagi hävitada" · Käskija Pihkvas · Erastvere lahingus õnnestus tal saavutada edu suures ülekaalus ja ülendati feldmarssaliks · Hummuli lahingus hävitas rootslased ja rüüstas maid · Korraldas Eestis suure rüüsteretke Johann von Michelson
Ta oli oma helelokilise pea vastu tüve toetanud ja nautis kuldlooklevaid päikesekiiri. Lastes erksamatel helidel puhata, silitas ta tasasemaid harfikeeli oma väsinud käega. Kuigi välimuselt noor, olid tal seljataga mitmed sajandid, ka raskeimad meile tuntutest oli ta üle elanud. Sügavroheline kübar, ääristatud tumedaist sulgeist, lamas kõrval ja ootas oma aega. Bard vajas teda katmaks ühte oma silmist ta oli selle unustatud lahinguis kaotanud, liiga ammu, et mäletada. Kuuldes kaugusest laste heledaimat naeru, tõmbas bard kübara kergeima liigutusega silmile ja tegi, kuis magaks. Ta ei soovinud järjekordset esinemist neile, keda iidsed hällilaulud, mida ta kõige paremini mängida oskas, ei huvitanud, ka raha eest mitte. Kuid suur oli ta üllatus, kui hääled, muretuimad, mida ta eales enne kuulnud, vaibusid. Bard julges kübara alt veidi piiluda, kuid sealsamas tõmbus
5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega
endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega
endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega
Ta saatis valituse laiali ja määras kolm ametnikku, keda nimetati konsuliteks, riiki juhtima. Napoleon määras iseennast esimeseks konsuliks ja valitses Prantsusmaad järgmised 15 aastat. 1804. aastal lasi ta end keisriks kroonida. Napoleon väejuhina Napoleon tegi paju kauakestavaid reforme, kehtestas uusi seadusi, lõi parema haridussüsteemi, reorganiseeris valtuse ja riigipanga. Napoleon oli hiilgav väejuht, manööverdades oma vägedega kiiresti ja rakendades lahinguis uudseid taktikalisi võtteid. Ja tema sõjavägi oli väga suur, sest Robespierre oli kehtestanud värbamissüsteemi, mille kohaselt kõik täiskasvanud mehed olid sõjaväekohuslased. Armees oli 1799. aastal 750 000 sõdurit ning aastail 1803-1815 liitus sellega veel 2 miljonit meest. Seda suurt jõudu püüdis Napoleon ära kasutada Euroopa vallutamisel. Napoleoni sõjad Napoleon võitis 1805. aastal Austerlitzi all Austria ja Vene väed, 1806. aastal Jena juures Preisi väed ning 1807
Gallias väga edukas, kuid Roomas oli toimumas tõsised sündmused: M. Crassus oli lahingus langenud ning nüüd algas võimuvõitlus Caesari ja Pompeiuse vahel. See kodusõda jagas kodanikud kahte leeri: senati pooldajad(Crassus) ja senati vastased(Caesar). 49. Aastal kutsus senat Caesari prokonsuli kohalt enneaegu tagasi ning andis sisuliselt käsu alluda pompeiuslastele. Vastuseks suundus Caesar sama aasta jaanuaris oma leegionidega Rooma peale, mille vägesid kamandas Pompeius. Caesari lahinguis kogenud väed tõrjusid Pompeiuse armee kõikjalt välja ja kõigest kahe kuuga oli Põhja-Itaalia Caesari käes. Pompeius püüdis vähemalt Rooma linna kaitsta, kuid Illerda lähistel toimunud lahingus sai ta täieliku kaotuse osaliseks ning põgenes senaatoritega Brindisi kaudu Kreekasse. Caesarist oli saanud Rooma uus valitseja ning 49.aasta sügisel kuulutasid Roomasse jäänud senaatorid Caesari pidulikult diktaatoriks. Sellest päevast oli ta faktiliselt piiramatu võimuga ainuvalitseja
Suur-Pimestiku pangassaar. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/166-pimestiku.jpg Vaivara sinimäed on kuni 3 km pikkune ja kuni 300 m laiune kolmest pangaskerkest tuumikuga küngaste (Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi) ahelik. See levib lõuna pool savidiapiiride vööndit ehk u 2,5 km mererannast ja kõrgub kuni 50 m (keskmiselt 40 m) üle ümbrisala. 1944. aasta suvelõpu ägedais lahinguis hävis künkaid katnud mets ja jättis oma elu enam kui 100 000 võitlejat mõlemalt vaenupoolelt. Oletatakse, et Vaivara Sinimägede puhul on tegemist kohapealsete kergetega ja nende teket kujutatakse järgmiselt: Sinimäed jäävad mitme tektoonilise rikke poolt piiritletud nn tihelõhelisuse vööndisse, kus aluspõhjakivimid olid tihedalt läbitud lõhedest, mis omakorda võimaldas põhjaveel ligipääsu pae- ja liivakivilasundi alla jääva sinisavilasundi. Märgunud ja
nägudega, mis on määrdunud tolmust ja higist. Me silmad on maha löödud, töntsid ja lootusetud. Me väsinud, rasked sammud keerutavad tolmu üles. Nagu paks pilv hõljub see vaevlevate ja armetute inimeste karja kohal." Eesti ülemjuhatuse all võitlevad väed saavutasid seega 22. ja 23. juunil hiilgava võidu oma vastase üle. Saavutatud võidu puhul tervitas ülemjuhataja vägesid soojade sõnadega, kuna 3. diviisi ülem kindral E.Põdder käskis 23. juunit pühitseda rahvuspühana. Lahinguis 9.- 23. juunini kaotasime langenuina 7 ohvitseri ja 103 sõdurit, haavatuina 9 ohvits4eri ja 270 sõdurit, kokku seega 16 ohvitseri ja 373 sõdurit. Läti 2. Võnnu polgu kaotused olid langenuina ja haavatuina 5 ohvitseri ja 51 sõdurit. Vabadussõja kulud (milj. kroonides (kokku 178,770 milj.kr.))
poolt oli rannikul 9 rannapatareid, samuti ristleja "Kirov", "Minsk" ja "Leningrad"; 9 miiniristlejat ja 3 suurtükipaati. Õhukaitse kindlustas laevastiku 10. hävituslennukite eskadrill. Tallinna elanikud käsutati sundkorras linna ümber kaitserajatisi ehitama. Kokku rajati linna ümber kolm kaitsevööndit. Saksa 18. armee juhataja Georg von Küchleri käsutuses oli kolmest diviisist koosnev XLII korpus kindralleitnant Raitz von Frentzi juhtimisel. Ajavahemikul 20. kuni 25. augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse. 28. augustil hõivasid Saksa väed Tallinna, esimesena tungis Tallinna üks Saksa 505. rügemendi pataljon, mille ülemat kolonelleitnant Gottfried Weberit autasustati Raudristi Rüütliristiga. Fred Ise heiskas Pika hermanni torni Eesti lipu. Punaväelased kaotasid neis lahingutes 7500 meest langenutena, lahingutes võeti 11 500 punaarmeelast vangi. Saagiks saadi 91 tanki, 293 kahurit ja 2 soomusrongi. Tallinna sadamas uputati 19 vägedega ja
lubanud Saksa armees moodustada sõjaväelisi formeeringuid välismaalastest. Esimene eestlaste eselon saabus Tallinnast Debica Heidelagerisse 6.oktoobrikuu päeval 1942. Need esimesed vabatahtlikud moodustasid hiljem, peale vajalikku väljaõpet pataljoni ,,Narva". Edaspidi järgnesid uued eselonid Eestist. Pataljoni ,,Narva" koosseis oli peale väljaõpet rindele saatmisel umbes tuhat meest. Pataljoni ülem oli kapten Eberhardt, rahvuselt sakslane, eestisõbralik ja lahinguis meeste poolt hinnatud ohvitser. Pataljon allutati rindele minekul Norra vabatahtlikest koosnevale Relva-SS diviisile ja suunati lõunarindele Ukrainasse. Seal saavutas pataljon oma silmapaistva vaprusega kuulsuse Tserkassõ lahingutes. Õppelaager oli jagatud neljaks niinimetatud ringiks. Iga ring tähendas ringteed, mille äärtel asusid elamud sõduritele ja allohvitseridele. Seal olid ka üksustele vajalikud töökojad, garaazid, laod ja majandusüksused.
väed Balti laevastiku juhatajale admiral Tributsile. Koos mereväelastega oli Tallinnas umbes 70 000 punaväelast. Nende käsutuses oli kokku 224 suurtükki ja 195 õhutõrjesuurtükki. Tallinna elanikud käsutati sundkorras linna ümber kaitserajatisi ehitama. Kokku rajati linna ümber kolm kaitsevööndit. Sakslaste käsutuses oli kolmest diviisist koosnev XLII korpus kindralleitnant Raitz von Frentzi juhtimisel. Ajavahemikul 20. kuni 25. augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse. Punaväelased kaotasid neis lahingutes 7500 meest langenutena. 28.augustil 1941 tungis esimesena Tallinna üks Saksa 505. rügemendi pataljon, mille ülemat kolonelleitnant Gottfried Weberit autasustati rüütliristiga. Neis lahingutes võeti 11 500 punaarmeelast vangi. Saagiks saadi üle 90 soomusmasina ning ligi 300 suurtükki ja miinipildujat. Osa punaüksusi põgenes Tallinnast laevadel Leningradi suunas, kuid sattusid Juminda nina juures miinitõkkele
sealt peagi edasi St. Peterburgi sõjakooli. Lõpetas selle 1. septembril 1901 nooremleitnandina ja saadeti teenima 1. Soome laskurpolku, kust sama aasta 5. detsembril viidi üle 2. Soome laskurpolgu õppekomandosse nooremohvitseriks. 1905. aastal lõpetas ta Oraniebaumis ohvitseride laskekooli kursuse ja teenis seejärel 2. Soome laskurbrigaadi kuulipildujaroodus. 1906. aastal viidi ta üle 5. Soome laskurpolku, kuhu jäi teenima tosinaks aastaks. Läks selle polguga I maailmasõtta; osales lahinguis Ida-Preisimaal, Karpaatides ja Leedus; sai 3 korda põrutada ja korra haavata. Alustanud maailmasõda rooduülemana, tõusis ta peagi pataljoniülemaks, seejärel polguülema abiks ja alates 20. maist 1917 polguülemaks. Aasta varem oli ta tõusnud polkovniku auastmesse. Teenis I maailmasõjas välja Püha Stanislavi III ja II järgu, Püha Anna III ja II järgu ning Püha Vladimiri IV järgu ordenid; Püha Georgi IV järgu ohvitseri- ja sõduriristid ning Püha Georgi kuldmõõga. O
ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid hakati lääneriikides nimetama vietkong`ideks · USA suhtumist iseloomustab doominoteooria · 1954-1961 tegi USA panuse Saigoni armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele · 1963 läks kommunistlik Vabastusarmee suurele pealetungile ja juba samal aastal oli pool riigi territooriumist kommunistide kontrolli all. Samal ajal alustasid USA väed Põhja-Vietnami pommitamist · Põhja-Vietnami eesmärk polnud tingimata lahinguis võidu saavutamine, vaid vastase kurnamine ning sõjategevusest loobuma sundimine · USA saatis vietkongide vastu võitlema oma dessantväelasi, kuid ka nende tegevus ei andnud loodetud tulemusi · Pärast seda, kui sõjakoledusi hakati näitama USA televisioonis, puhkes protestilaine ning noored mehed hakkasid keelduma sõjaväkke minekust · President Nixon esitas kava, mis nägi ette Ameerika vägede järkjärgulist väljaviimist ja sõja vietnamiseerimist
rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. Korpus koosnes 7. Eesti Laskurdiviisist, 249. Eesti Laskurdiviisist ja 1. Üksikust Eesti Tagavara Laskurpolgust ning mitte-eestlastest komplekteeritud Punaarmee 9. Diviisist. Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimise aluseks oli 25. septembril 1942 antud NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee (GKO) käskkiri Uurali Sõjaväeringkonnas Eesti Laskurkorpuse moodustamiseks. Korpus osales lahinguis 125 päeva, neist Velikije Lukis 39, Eesti vallutamisel 69 ja 17 päeva Kuramaal. IDAPATALJONID Saksa sõjaväe eriüksused Teises maailmasõjas, moodustati peamiselt okupeeritud alade elanikest. Eestis formeeriti 1943 658., 659. ja 660. idapataljon. Üksuste tegevus lõpetati 1943. aasta kevadel. POLITSEIPATALJONID elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944. aasta vahetusel politseipataljonideks
september sai Otto Tief. 22. Punaarmee vallutas Tallinna. september 23. Punaarmee vallutas Pärnu ja Viljandi; eestlaste rohkearvuline pagemine Rootsi ja september Saksamaale. 29. september – Lahingutegevus Lääne-Eesti saartel. 24. november 8. oktoober Tehumardi öölahing. 1945 kuni 8. maini Saksa sõjaväes teenivate eestlaste võitlus Tšehhoslovakkias ja Saksamaal. 10. aprill – 8. Eesti laskurkorpus Kuramaa lahinguis. mai kuni 15. USA armees ja laevastikus teenivad eestlased Vaikse ookeani lahinguis. augustini Sõjajärgne stalinismi-, liberaliseerimis- ja seisakuaeg (1945–86) Venelaste tulekul alanud arreteerimislaine jätkumine; tööstuse erasektori kaotamine; 1945 algas eestlastest metsavendade võitlus, mis jätkus ka järgmistel aastatel (metsades u 15 000 relvastatud meest).
5) terrori kehtestamine-endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine,massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61000 inimest) Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette jaründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega
Tributsile . Koos mereväelastega oli Tallinna kaitsmas 70.000 venelast . Umbes 50.000 tallinlase sunnitööga rajati linna ümber kolm kaitsevööndit . Lisaks välisuurtükiväele kasutati merekindluste ja sadamas seisvate sõjalaevade suurtükke. Kõik kokku oli kaitsjail 224 suurtükki ja 195 õhutõrjesuurtükki . Sakslased eraldasid Tallinna vallutamiseks kolmediviisilise XLII korpuse (kindralleitnant vabahärra Raitz von Frentz ). 20.-25.augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse . Venelased kaotasid 7500 meest . 28.augustil 1941 tungis esimesena Tallinna Saksa 505 . rügemendi III pataljon , mille ülem oberstleitnant Gottfried Weber sai selle eest esimesena Eesti lahingutes rüütliristi . Tallinnas võeti vangi 11.500 venelast , saagiks üle 90 soomusmasina , ligi 300 suurtükki ja miinipildujat. Venelased põgenesid Tallinnast laevadel Leningradi suunas , kuid sattusid Juminda nina juures miinitõkkele . Algas ajaloo
(Ventspilsis) (Melzer 1960, 8892; Kriegstagebuch des Admiral östliche Ostsee. 24. 11. 1944 BA MA, RM 45 I/79, 514; Geleitlage 24. 11. 1944. Admiral östliche Ostsee BA MA, RM 45 I/247). Samal ajal hõivasid 249. Eesti Laskurdiviis ja 131. ja 109. diviisi väeosad Sääre otsa. Öisest evakueerumisest mahajäänutena võeti veel vangi umbes 250 sõdurit ja ohvitseri. Lahingud Saaremaal ja sellega kogu Eestis olid lõppenud. Nõukogude poole andmeil hukkus Saaremaal peetud lahinguis umbes 7000 Saksa sõdurit, ligi 700 langes vangi ( 1967, 121). Järjekordsed lahingud Eesti saarte pärast oli sellega lõppenud. Kahes ilmasõjas olid need muutunud iga korraga raskemateks: 1917. aastal pidas Vene kaitse vastu 13 päeva, 1941. aastal 38 päeva ja suur osa mehi langes vangi, 1944. aastal pidasid Saksa väed, vaatamata esimeste päevade kiirele taandumisele, vastu 56 päeva. Sõrulaste evakueerimine
Lugesin need köited suure kiindumusega mitu korda järjest läbi. Möödus veidi aega ja nende kangelaslike aastate ajajärk sai minu jaoks 5 kõige kallimaks. Nüüdsest unistasin ma kõige rohkem asjadest, mis olid seotud sõjaga ja sõduri- eluga. Kuid see sai ka muus mõttes minu jaoks eriti suure tähenduse. Esimest korda terendas mulle seni veel ebaselge mõte sellest, milline vahe on nende sakslaste vahel, kes osalesid neis lahinguis ja nende vahel, kes jäid neist lahinguist kõrvale. Miks siis, küsisin ma eneselt, ei võtnud Austria neist lahinguist osa, miks minu isa ja kõik ülejäänud jäid neist kõrvale? Kas me pole siis samuti sakslased nagu kõik ülejäänud, kas me siis ei kuulugi ühte rahvusse? See probleem hakkas esmakordselt uitama minu väikeses ajus. Vargse kadedusega kuulasin ma vastuseid minu ettevaatlikele küsimus-
annaabi.ee 
