Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine.
Meeste murdmaasuusatamise 50km olümpiavõitjad Chamonix 1924 kuld: Thorleif HAUG Norra hõbe: Thoralf STRÖMSTAD Norra pronks: Johan GROTTUMSBRAATEN Norra St Moritz 1928 Kuld: Per Erik HEDLUND Rootsi Hõbe: Gustav JONSSON Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi In...
Kui pidamismääre läheb suusa all jäässe, võib olla põhjuseks: 1) kui külma ilmaga sõideti läbi märja lume või vee; 2) 0-kraadises lumesajus kasutatakse veidi sooja pidamismääret; 3) määre on liiga pehme; 4) määrimisel sattus määrdekihti niiskust. Jäide ja jäätumist soodustav määrdekiht tuleb suusalt maha kraapida või sulatada. III LIIKUMISVIISIDE ÕPETAMISE METOODIKA 3.1. Mõistete seletusi Klassikaline tehnika – kõik murdmaasuusatamise tehnikad, kus ei esine jalatõuget libisevalt suusalt. Klassikalised sõiduviisid – paralleelsetel suuskadel paarisjäljes sõitmise moodus. Jalaga tõugatakse peatatud suusalt. Uisusõiduviisid e. uisutehnika – sõiduviis, kus üks või mõlemad suusad liiguvad käärselt ette- kõrvale ja jalatõuge toimub libisevalt suusalt alla-kõrvale. Uisklemine – uisutehnikas suusatamine Vabatehnika – kõigi suusatehnikate kasutamine on lubatud. Stiil – isikupärane soorituslaad
Sätendav lumikate muudab maastiku idülliliseks. Maa näib olevat nõnda värske ja puhas, otsekui alles ootaks avastamist. Läbi härmatanud metsa liuglemine mõjub rahustavalt nii hingele kui ka meelele. Igapäevane masinamüra vaibub pikkamööda ja peagi on kuulda ainult suuskade sahinat. Eesti murdmaasuusatamise ajalugu Kui kaugele ulatuvad suusaspordi juured Eestis, selle üle on aegade jooksul küll arutletud, kuid täit selgust ja vastust pole. Kindel on see, et suuski tundsid eestlased ilmselt nagu ka meie põhjanaabrid juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor.
..........................................................................52 Abstract.........................................................................................................................................53 Sissejuhatus Eesmärgipäraselt vastupidavusspordiga tegelejaid on tänapäeval piisaval hulgal, et pidada vajalikuks neile kui laiemale sihtrühmale oma tegevuse parendamiseks nõu andmist. Kuna autor ise tegeleb murdmaasuusatamisega, siis on treeninguteooriat käsitletud murdmaasuusatamise eripäradest lähtuvalt. Käesolevas töös ei käsitleta suusatamise psühholoogilist aspekti. Igasugune sportlike eesmärkide poole püüdlemine on loomu poolest süstemaatiline tegevus, millest maksimaalse kasu saamiseks peaks spordiga tegeleja teadma, millistel põhimõtetel süsteemi luua. Käesoleva uurimistöö põhieesmärk on anda ülevaade üldtunnustatud treeningu monitooringu põhimõtetest vastupidavusspordis lähtuvalt murdmaasuusatamise eripäradest. Et
......................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Varustus................................................................................................................................................5 Riietus.......................................................................................................................................6 Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele.......................................................................................7 Kasutatud materjal................................................................................................................................8 Sissejuhatus Murdmaasuusatamine on üks suusatamise stiilidest. See on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse
Murdmaasuusatamise teoreetilise testtöö temaatika 1) Murdmaasuusatamise varustuse valik 2) Murdmaasuusatamise varustuse hoolduse põhimõtteid 3) Murdmaasuusatamise õpetamiseks vajalikud kohad – õppeväljakud, õppenõlvakud, rajad 4) Suusa - ja lumetunnnet arendavad tegevused 5) Paigalpöörded , nende sooritamine 6) Tõusuviisid ja nende sooritamine 7) Laskumisasendid ja nende sooritamine 8) Pidurdusviisid ja nende sooritamine 9) Astepööre – ja uisusammpööre ning nende sooritamine 10. Sahkpööre ja selle sooritamine 11. Kukkumine ja selle sooritamine 12. Vahelduvatõukeline kahesammuline sõiduviis ( klassika) 13
tunnistab ta, et oli stardi eel väga närvis. «Olen rahul, et suutsin seda tunnet eilse õhtuni eemal hoida. Lõpuks tundsin, kuidas värin tuli peale,» kirjeldab ta ning 4 tunnistab, et võidusõit imes temast välja viimsedki jõuvarud. Sellest rääkides on selge, et ta on oma hõbedaga väga rahul. «Mul pole midagi kahetseda, andsin endast kõik!» 5 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna SUPERTASE · Kristina Smigun-Vähi (murdmaasuusatamise 10 km (v) olümpiahõbe, 30 km (kl) 28., suusavahetusega sõidu katkestamine) Lugedes viimase nädala internetikommentaare, tahaks küsida: inimesed, kas te olete hulluks läinud? Kahel viimasel distantsil ebaõnnestunult esinenud Smigun-Vähit mustatakse, nagu poleks ta olümpia alguses hõbedat võitnudki. Halloo! Pärast sünnitust tippsporti naasnud suusakuninganna väärib ainult imetlust. Medal aga näitab tema supertaset. Kommentaarid on siin tegelikult liigsed. TIPPTASE
eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise
Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on klassikaline talispordiala, mis sündis juba mitusada aastat tagasi Skandinaavias. Murdmaasuusatamine on talispordialadest kõige vanem, sest suuski on kasutanud liikumiseks juba eelajaloo aegadest saadik. See on väga populaarne sport paljudes riikides ning on Eestis talispordialadest kõige eelistatum. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 18. sajandi teisel poolel ning on kuulunud taliolümpiamängude kavva juba alates 1924. aastast. Murdmaasuusatamine koosneb paljudest erinevatest sõidu-, tõusu-, laskumis-, pöörde- ja pidurdusviisidest. Seega on tehnika õppimine suusatamises küllaltki pikk protsess. Distantsid varieeruvad ühest kuni viiekümne kilomeetrini. On kaks erinevat stiili, nii eraldi distantsidel kui ka ühel distantsil kombineerituna.
Soome suusatamise ajalugu 1926. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 3. suusatamise maailmameistrivõistlused, mis toimusid 4.7. veebruarini 1926 Soomes Lahtis. Kavas olid murdmaasuusatamise kaks meeste distantsi: 30 km ja 50 km. Samas on Lahti üks tuntumaid talispordikeskusi. Seal on korraldatud 1926, 1938, 1958, 1978, 1989 ja 2011 murdmaasuusatamise MMi. Igal aastal korraldatakse Lahtis Salpausselkä mängud( soome keeles Salpausselän Kisat), mis kuuluvad suusatamise maailma karikasarja koosseisu. See on igaaastaselt toimuv põhja suusaalade rahvusvaheline võistlus, mis on saanud traditsiooniks aastast 1923. Idee autoriks oli Lauri Pihkala. Neil mängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes. 2006.aastal FIS-i ehk Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni otsusel võisteldi Lahti MK arvestuses ainult
Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, kus võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Olenevalt võistluse kriteeriumitest, kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti Norras Kristianias (hetkel asub seal Oslo) aastal 1767. Murdmaasuusatamine tuli taliolümpiamängude kavva alates 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. Aastal 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952.aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised ja seda 10 kilomeetri pikkusel distantsil. 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine
mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala.Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.................................................................................
Eesti murdmaasuusatamine olümpiamängudel 10 klass Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Kasutatakse klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Taliolümpiamängudel alates 1924. aastast. Maailmameistrivõistlused 1925. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. 1921 Tartus Emajõe jääl Vello Kaaristo Murdmaasuusatamine olümpiamängudel Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006
Paikuse Põhikool Andre Vill Referaat Suusatamine Paikuse 2010 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms. libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises.
mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980- ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Uisustiil Uisustiili nimetatakse ka teise nimega: vabastiil. Selle stiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada.
Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Suusatamise Stiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret.
10. Jaak Mae on pärit järvamaalt, ning on osalenud OM'l. Ning tema nimelist suusavõistlust peetakse albus juba 9'dat korda. 11. Suusatajate ette valmisusel kasutatavad spordi alad: · Jooksmine · Kepijooks · Rullsuusatamine · Kepikõnd · Jalgrattasport · Jõusaal 12. Õpilase riietus suusatunnis peaks olema: · Kõige all pikk soe pesi · Soojad dressid · Tuulepluus või kombinesoon 13. Murdmaasuusatamise teatevõistkonda kuulub 4 suusatajat. Teate üleandmine toimub käega puudutamisega rajale mineva sõitja selja vastu. Distants: · Meestel 4x10 km · Naistel - 4x5 km 2 esimest etappi läbitakse klassikalises sõidustiilis. 14. KIRJUTA SIIA MIDA ARVAD TALISPORDIST. MILLISTE TALIALADEGA SAAB EESTI TINGIMUSTES TEGELEDA.
paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi.Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni.
6. Miks peab suusk libisema? 7. Millised ilmastikutegurid on suuskade määrimisel olulised (vähemalt kolm põhilist) 8. Pidamisala kindlakstegemine kodusel viisil. 9. Riietusele esitatavad nõuded, riietuse valik erinevateks suusatamisharrastusteks. (hingav, sooja-ja tuultpidav) 10. Suusakade määrimine uisustiili tarbeks. II. Suusasõidu tehnikaga seonduv. 1. Murdmaasuusatamise sõidustiilid (kaks põhilist) 2. Mis on suusasõidul edasiviivaks teguriks? 3. Klassikalise suusasõidutehnika sõiduviisid (kolm põhilist) 4. Kepi teravikud on suunatud suunaga..... kuhu? 5. Pöörded paigal (kolm erinevat varianti) 6. Tõusuviisid (vähemalt kaks põhilist+ alavariandid) 7. Laskumisasendid (vähemalt kaks põhilist) 8
SUUSATAMINE AJALUGU 1.1. Kust on pärit vanim teadaolev suusk? Saksamaalt Hiinast Rootsist 1.2. Millal ja kus peeti esimesi murdmaasuusatamise võistlusi? 1767 Norra 1234 Aafrika 1912 Venemaa 1.3. Millal hakati pidama ametlike maailmameistrivõistlusi? 1925 1937 1853 1.4. Mis aastal peeti esimene avalik suusatamise võistlus? 1698 1843 1823 1.5. Kus ja millal toimusid esimesed taliolümpiamängud? 1932. a USA Lake Placid 1928. a Sveits Sankt Moritz 1924. a Prantsusmaa Chamonix 1.6. Milline piltidest kujutab Sotsi taliolümpiamängude maskotte?
Reigo Salu Ajalugu. Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil).1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants
sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. 4 Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine
hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat väiksem vigastuste ja kukkumiste oht hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Klassikaline sõidustiil ja vaba ehk uisustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal või vahelduvsammu, käär või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret.
REFERAAT SUUSATAMINE 2010 Sõidustiilid KLASSIKALINE Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980ndate aastateni. Klassikalise stiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu , paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Ehk vahelduvtõukeline ja paaristõukeline sõiduviis. See sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud rajaga. UISUSTIIL ehk VABA Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tiheda lumekihi olemasolu ning laia rada. Võistlusalad
olümpiavõitja 15 km klassikas hõbemedal 50 km klassikas · 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos olümpiavõitja 15 km klassikas · 1999. aastaRamsaus hõbemedal 50 km klassikas · 2001. aasta Lahtis: maailmameister 30 km klassikas · 2009. aasta Liberecis maailmameister 15 km klassikas Andrus Veerpalu tuli XIX taliolümpiamängudel Salt Lake Citys võitjaks murdmaasuusatamise 15 km klassikadistantsil. Samadel olümpiamängudel võitis Veerpalu ka 50 km murdmaasuusatamises. Lahtis toimunud maailmameistrivõistlustel saavutas ta esikoha 30 km murdmaasuusatamises. Peale seda otsustas Eesti Post teha Veerpalu auks tema enda pildiga postmark ning postkaart koos postmargaga.. Vaata joonist 2. Joonis 2. Andrus Veerpalu postkaart koos margaga. 3. Dopingukahtlus Rahvusvaheline Antidopingu Liit tuvastas Veerpalu organismist 14. veebruaril 2011 lubatud
............................................................................................................8 2 Sissejuhatus Ma valisin seda teemat, sest õpetaja soovitas mulle valida seda ja see tundus huvitav. Selles referaadis ma räägin klassikalisest sõidustiilist, varustusest ja riietusest. 3 1. Klassikalisest sõidustiilist Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal või vahelduvsammu, käär või mäkketõususammu paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Ajaloost Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras. Kristianias (praeguneOslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4 korda 10 km. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3 korda 5 km. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra
· Libisemismääret on kahte tüüpi nn laisamehemääre ehk kiirmääre, mis hõõrutakse suusale alla ja võimaldab kohe sõitma minna, ning parafiin. · Klassikalist stiili sõites tuleks libisemismääret kanda ainult suusa otstesse, sest keskele tuleb pidamismääre, uisku sõites aga üle terve suusa. · Parafiini tuleb suusale alla kuumutada esmalt suusale peale määrida, siis kuuma määrderauaga kuumutada, jahutada ja plastmassist kaabitsaga maha kaapida. Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km 7 teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine
tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on
sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ ) 5. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osalelibisemismääret.
See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuusatamises laskmisega. Kahevõistlusühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, Alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasimootorpaat. Suusatamine arendab eesmärgikindlust.vastupidavust.
Otepää Maailmakarika etapp läbi aegade ja murdmaasuusatamises 2012. Ajalugu: Idee Otepääl MK etappi korraldada ringles suusafunktsionääride hulgas ilmselt juba 80ndatel. Konkreetset kuupäeva või detailset plaani selleks aga polnud. Mõte sündmuse organiseerimisest tundus tol ajal lihtsalt üpris utoopiline. Kõik hakkas reaalsuseks muutuma üsna ootamatult kui FIS-i tollane murdmaasuusatamise juht Bengt Erik Bentsson saatis 1998 aasta augustis faksi, et Venemaa on loobumas Raubitsi etapist ning kas Eesti oleks juba valmis. Vastati jaatavalt ja saadigi korraldusõigused ning 1999 aasta 5. jaanuaril võisteldi esmakordselt Otepää MK etapil. Sellest ajast on Eestil oma koht MK etappide uhkes rivis. Huvitavaid fakte võistlusest üldiselt: · Otepää maailmakarika etapp murdmaasuusatamises ehk Otepää MK etapp toimub tänavu 12. korda.
Jüri Gümnaasium SUUSATAMINE referaat Koostaja: Kaie Aaslaid Juhendaja:Ülle Uuemaa 8b.klass Jüri 2015 Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu,- võimäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osalelibisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad
Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret
suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises
kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamine on spordiala, kus üheaegselt on koormatud 90% lihastest. Suusad on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidid lumes. Sõidustiilid 1. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret
Kalev toetab AS Kalev on läbi aastate toetanud hulgaliselt erinevaid valdkondi, projekte, sündmusi jms. Tänasel päeval oleme oma sponsorlustegevuse suunanud eelkõige kahte valdkonda: sporti ja kultuuri. Seejuures on meie peamine tähelepanu just noore ning andeka järelkasvu toetamisel. Kalev on kogu maailmas ainulaadse noortesporti propageeriva võistlussarja TV 10 Olümpiastardi peasponsor, samuti toetame Eestinoorte meistrivõistlusi käsipallis ja noorte murdmaasuusatamise sarja. Kalev on oma õla suurtoetajana alla pannud ka heategevuslikule teatejooksule, kus ca 9500 põhikooliõpilast üle Eesti jooksevad liikumisvõime kaotanud laste toetuseks. Kalev loeb endale suureks auks toetada Eesti rahvuskultuuri arengut koostöös Rahvusooperiga Estonia. Meie partnerlus on mõneski mõttes ootuspärane: nii nagu Estonia on Eesti rahvuskultuuri lipulaev, saab Kalevit pidada samaväärseks toidutööstusettevõtete seas
osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Suusakepid uisusammus, mida peamiselt sõidetakse paarissammudega, on märksa pikemad kui klassikalises stiilis. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925. aastal korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937. tagantjärele maailmameistri- võistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast.
Inimesed tavaliselt sporti tehes ei mõtle sellele aga see on vale samm. See peaks olema üks esimesi asju, mis üldse korda ajada. Ennem harjutada ennem korralikult toituma ja sööma. Valida mida, kui palju süüa ja kõike seda. Kuid väga tähtis on joomine. Inimene peab tarbima palju vett, kuna inimene higistab endast palju välja ja muidu tekivad vee puudus ja igasugu mured. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-nda aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Suusatamine meenutab veidi tantsimist, kus suusa libisedes tõustakse alati sirgesse rühikasse poosi
juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes kohtades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on jaotatud murdmaasuusatamiseks, mäesuusatamiseks ja laskesuusatamiseks ning suusahüpeteks ja kahevõistlusteks. Suusatamine on nii harrastusspordiala kui ka võistlusspordiala ning kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikaline sõidustiil jaguneb veel omakorda: vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis ja paaristõukeline sammuta sõiduviis. Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise jaoks määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul
Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i kaitse alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Sveits, Tsehhoslovakkia, Ungari ja USA. Kokku osalesid 258 sportlast, neist 13 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal: 43 sportlast. Kokku võisteldi 14 alal. Eesti Olümpiakomitee
hõõrutakse suusale alla ja võimaldab kohe sõitma minna, ning parafiin. · Klassikalist stiili sõites tuleks libisemismääret kanda ainult suusa otstesse, sest keskele tuleb pidamismääre, uisku sõites aga üle terve suusa. · Parafiini tuleb suusale alla kuumutada esmalt suusale peale määrida, siis kuuma määrderauaga kuumutada, jahutada ja plastmassist kaabitsaga maha kaapida. 9 Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine
Eesti on FIS-is esindatus Eesti Suusaliidu kaudu. 3 Ajalugu Aastal 1925 tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, mis 1937. aastast hakkasid kandma ametlikult maailmameistrivõistluste nimetust. Ka varem peetud samalaadsed võistlused tunnistati tagantjärele maailmameistrivõistlusteks. Kuni 1939. aastani peeti murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlusi igal aastal. Taliolümpia- mängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, 1956. aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena. Pärast Teist maailmasõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA-s). Seal otsustati ka, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant.
Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i kaitse alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. Juba 1908. aastal Londonis oli suveolümpiamängude kavva kuulunud ka iluuisutamine. 1920. aastal Antwerpenis lisandus jäähoki.1 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Sveits, Tsehhoslovakkia, Ungari ja USA
Scottiga eesotsas uuesti. Favoriitide hulka loetud Julija Tsepalova jäi liidrite seast juba klassikadistantsil ning viimasel 7,5 kilomeetril tuli kaotussekundeid aina juurde. Jaanuaris kopsupõletikus olnud norralanna Marit Björgen astus rajapervele juba klassikaosa 6,6 km vaheajapunktis, olles langenud võistlejaterivi teise poolde. Teine Torino kuldmedal Kristina Smigun võitis naiste murdmaasuusatamise 10 km klassikadistantsi, edestades 21,3 sekundiga norralannat Marit Björgenit. Kolmandale kohale tuli teine norralanna Hilde G. Pedersen. Smigunist sai ka Torino mängude esimene kahekordne võitja. Eestlanna alustas võistlust rahulikult, olles 2,6 km vaheajapunktis kuues ja kaotades liidrile Sara Rennerile kaheksa sekundiga. 6,2 km vaheajapunktis tõusis Smigun juba teiseks, jäädes Rennerile alla vaid 0,2 sekundiga.
pesta ja korrastada. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks
Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal võtsid Eesti sportlased Lahtis osa MM- võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18km distantsil 30. ja suusamaratonis 23. kohale. 4 1.2. Sõidustiil Klassikaline sõidustiil - oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret
15. november Läti president Guntis Ulmanis avas Cēsises Võnnu lahingu mälestussamba. 31. Eesti krooni väärtus seostati ka euroga (1 EUR = 15,6466 EEK). detsember 1999 Tartus alustas tegevust Rahvusarhiiv, mille koosseisu kuuluvad kõik Eesti riiklikud 1. jaanuar arhiivid: Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv ja Filmiarhiiv (kaks viimast Tallinnas). Otepääl toimus esimest korda Eestis korraldatav murdmaasuusatamise 5. jaanuar maailmakarika üks etappidest. Riigikogu VIII koosseisu viimane istung. Nelja aasta jooksul vormistati 756 25. veebruar õigusakti; volitused valitsuse moodustamiseks anti neljale peaministrikandidaadile; lühim istung oli 19. septembril 1996 (4 minutit). 7. märts Riigikogu IX koosseisu valimistel osales 57,4% hääleõiguslikest kodanikest. Edukaim oli Keskerakond, kes sai 23,4% häältest (28 kohta), järgnesid Isamaaliit ja
annaabi.ee 
