Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. aastal ja ta ühendati võrku 1977. aastal. Loviisa-2 aga hakati ehitama 1972. aastal ning tööle pandi 1980. aastal. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid on vastavalt 86% ja 88%. Koormusfaktorid on maailma kõrgemate hulgas ja kinnitavad kõigi Soomes töötavate reaktorite silmapaistvat töökindlust, asjatundlikku ekspl...
Tuumaelektrijaam Plussid Miinused · Võimalik toota elektrienergiat · Suurim probleem on avariioht ja suures koguses(Tänapäeval radioaktiivsed jäätmed, mis on annavad tuumaelektrijaamad kõigile elusorganismidele väga 17% kogu elektrienergiast, ohtlikud( lagunemiseks kulub peaaegu sama palju kui tuhandeid aastaid) hüdroelektrijaamad) · Tõsine probleem on · Ökonoomne ja õhusaastevaba tuumajäätmete kahjutustamine · Tuumaenergiast saadud elekter · Rajamine on jõukohane on söest toodetust isegi rikastele kõrgelt arenenud odavam riikidele, sest kõrgtehnoloogial · Ei teki fosfori-, lämmastiku- ega põhinev tootmine nõuab väga süsihappegaasisaastet suuri kapitalimahutu...
leiab kasutust meditsiinis ning metallurgias, kuid järele jääb ikkagi veel arvestatav kogus tuumaprügi. Loodetakse, et tulevikus leiab suurt kütteväärtust omav praht siiski kasutust. Tuumajäätmete teke häälestab suure osa inimestest juba tuumaenergiast kuuldes ennatlikult negatiivsele lainele. Seetõttu peame kaaluma ka teistsuguseid võimalusi. Kindlasti on alternatiivsete energiate otsimine vajalik, sest ühele lahendusele panustamine ei ole otstarbekas. Rajades Eestisse tuumaelektrijaama, peame võimalikult palju kasutama meil hetkel olemasolevaid tehnoloogiaid. Soodsaim on jätkata põlevkiviga kütmist. Õnnetuseks on Euroopa Liidu normid ja ka Kyoto protokolli direktiivid sellele variandile piirangud seadnud. Samuti kannatab kaevanduste laiendamistega meie endi elanikkond. Viimasena on pööratud silmad roheliste lahenduste poole. Geograafiliste iseärasuste tõttu pole meile ei aastaringset stabiilset päikesepaistet ega kõrgeid mägesid, kustmööda vesi alla voolab
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Maailmas on kokku 442 tuumaelektrijaama. Kõige rohkem on USAs(104) ja Prantsusmaal(58). Maailma vanim tuumajaam asub Suurbritannias, kuid see lõpetas selle aasta vaabruaris töö.Tuumaelektrijaamade eluiga on tavaliselt 30-40 aastat. Peale Eesti on tuumavabadeks piirkondadeks näiteks Austria, Austraalia, Costa Rica, Island, Läti, Taani, Uus-Meremaa. Eestile kõige lähemal asuv tuumaelektrijaama on Venemaal Sosnovõi Boris ja Soomes Loviisa tuumaelektrijaam. Tuumaelektrijaama eelised:
Tuumaelektrijaam Sissejuhatus Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on ...
Tuumajaama rajamine Eestisse Tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on juba aastakümneid olnud üks kõige rohkem vaidlust pakkuvatest teemadest energeetika valdkonnas. Minu arvates oleks aga tuumaelektrijaama rajamine Eestisse vägagi hea ning mõistlik otsus. Kuna rahvaarv aina kasvab ja kasvab, suureneb ka inimeste energiavajadus, aina rohkem on materiaalseid vajadusi, mille rahuldamiseks on vaja energiat. Üks energia toomisviisidest on tuumaelektrijaam, tänu sellele, ei saaks me ainuüksi väiksema kütusekuluga energiat, vaid ka meie majanduselu saaks rohkem kasu. Seoses tuumajaama rajamisega, saaks riik pakkuda Eesti
Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuse kirjeldus ja järelmõjud Kristel Hunt 12.A Õnnetuse kirjeldus 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel 4. reaktori võimsus kasvas Tekkis soojakolle Aururõhk purustas osaliselt reaktori Plahvatused purustasid osaliselt energiaploki hoone Saatuslik eksperiment 4. reaktori plaaniline hooldus Katse edasi lükkamine Õhtuse vahetuse meeskonnal vähe kogemusi Operaatorite puudulik väljaõpe ja juhtimisvead Reaktori võimsuse kahanemine Ebastabiilset olekut juhtpaneelilt ei märgatud Kahanes veepumpade tootlikkus Suurenes reaktori tuumas auru teke Tagajärjed Radioaktiivse aine hulk ületas 400 korda Hiroshima pommitamisel tekkinut 31 500 km2 elamiskõlbmatut maad 19 aastat hiljem oli iga kaheksas ,,likvidaator" juba surnud. Ülisuured olid ka majanduskahjud Vähi teke Video http:// europarltv.europa.eu/et/player.aspx?pid=9d540b0081ce4afb80c...
Ohtlikku RBMK tüüpi grafiitaeglustiga Tuumkütuse trantsportimine on juba väga ohtlik tuumareaktoreid (nagu Tsernobõlis) on veel kasutusel ainult Venemaal Uuringute andmetel tekitab Prantsusmaa ühe Tuumajaam võib olla ohuks ka riigikaitse elaniku kohta aasta jooksul alla ühe kilogrammi seisukohalt: vaenlane võib võtta märklauaks just tuumajäätmeid, millest 10 g on pikaajalise kõrge tuumaelektrijaama ja sellega tappa ning kiiritada radioaktiivsusega väga palju inimesi. Sellele lisanduvad ka looduslikud kahjud Vähendab sõltuvust ühest energiaallikast - Jääkide lagunemiseks kulub sadu tuhandeid põlevkivist aastaid Vähedab sõltuvust Venemaa energiasüsteemist Sealt oleks võimalik saada materjali
Tuumaenergia Ökoloogia ja keskkonnakaitsetehnoloogia 3.11.2016 Olemus · Tuumade lõhustamine · Ahelreaktsioon · Keskkonda säästev · Ressursid Tuumkütusetsük kel · Kaevandamine, eraldamine, konversioon (maak UF6) · Rikastamine (235U), rekonversioon (235UO2) · Tuumkütuse valmistamine · Energiatootmine · Kasutatud tuumkütus · Ümbertöötlemine · Kasutatud tuumkütuse vahe- või lõppladustamine Surveveereaktor Surveveereaktori tö Ohud · Tuumaseadmed · Julgeolek · Radioaktiivsed jäätmed · Tuumarelvad Eelised · Suur energia · Jätkusuutlikkus · Ohutus · Keskkonnasõbralikkus · Energiasõltumatus · Energia odavus Kas Eestisse on vaja tuumaelektrijaama? · Põlevkivi · Turg · Uraaniressursid · Uued töökohad · Jäätmete ladustamine ...
10 huvitavat fakti tuumaenergia kohta FAKT 1 Rahu sümbolit kasutati algselt tuumaenergia vastase sümbolina. FAKT 2 Uue tuumaelektrijaama rajamine annab tööd keskmiselt 2600-le ehitajale ning 600-le püsitöölisele. FAKT 3 14% kogu maailma energiast tuleb just tuumajõul töötavatest elektrijaamadest. Maailma varustatus energiaga FAKT 4 Kolm aastat peale Tsernobõli katastroofi arvati kahju suuruseks olevat umbes 8 miljardit eurot. Saastatud ala FAKT 5
palju aega -tuumaelektrijaamade radioaktiivse jääk ainest saab teha tuumarelvasid -tuumakütus ehk enamasti uraan ei kuulu taastuvate kütuste hulka -kuna uraan ei ole taastuv kütus siis võib see rikkuda ökoloogilist tasakaalu -tuumaelektrijaama on kallis ehitada ja kallis ülal pidada. Kuna tuumaelektrijaamades kasutatakse radioaktiivseid aineid ja need ained on ohtlikud siis ma arvan ,et eestisse ei oleks vaja tuumaelektrijaama võib ka läbi rääkida teiste riikidega ja luua lepinguid et ,eesti saaks võtta teiste riikide elektrit . Ja arvata on et ,eesti ei ole nii rikkas riik et ,saaks ehitada tuumaelektrijaama.
Elekter odavneks, kuna ei peaks seda igalt poolt kokku ostma ja saaks tagada pideva energiavajaduse. Ka põlevkivi osakaal väheneks mitukümmend protsenti. Ilma tuumaelektrita oleksid riigid veel suuremas sõltuvuses kütuste ja energia impordist. Aga ilma tuumajaamata peaks Eesti osa võtma mõnest lähedalolevast projektist näiteks Soome tuumaelektrijaama ehitusest. Kuid et elektrit sealt siia tuua peab rajama kalli juhtmestiku, mis ei tasu ennast ära. Kallis on ka tuumaelektrijaama jäätmeid matta, kuna keegi ei taha neid enda ligidusse ning nad lagunevad aeglaselt. Eestisse ei saa ka tuumaelektrijaama rajada, kuna siin pole vaba pinda. Kui tehtaks selle ehituse plaan kuhugi, siis hakkaksid sealsed inimesed protestima, kuna ei taheta seda oma lähedusse. Mõeldakse, et see on ohtlik kuna seostatakse tuumaelektrijaamu tsrenobõlis juhtunud katastroofiga. Arvatakse ka, Eesti saab ise oma uraani kaevandada, kuid tegelikult see nii ei ole.
Kuna tuumajäätmed on radioaktiivsed on need vaja matta sadadeks aastateks, et need kahjuks muutuksid. Kui me isegi leiaks selle koha, kuhu neid matta, saaks see ruum lõpuks siiski otsa. Tuumajaam mõjutab ka lähiümbuses kliimat, sest kuidagi on vaja jahutada reaktoreid. Üleliigne soojus suunatakse veekogudesse või õhku. Kui ehitada tuumajaam Võrtsjärve äärde kuivaks see lõpuks kokku. Kuigi praegu oleme me põlevkivist sõltuvuses siis tuumaelektrijaama rajamisel satuksime uraanist sõltuvusse, mis on ka mõningatel andmetel lõppemiskorral. Mina arvan, et me peaksime suurendama taatuvate energiallikate osatähtust ja kasutama põlevkivi mõistikumalt. Daisi
Tuumaenergia Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Tuumaelektrijaamade rajamisest on enamasti huvitatud ainult riigid, kel pole teisi energiaallikaid(nt. Jaapan, Lõuna-Korea, ja Prantsusmaa). Kekkonnakaitsjate survel on mtimeid tuumajaamu suletud. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumaelektrijaama kasutamise plussid Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid. Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses. Tuumaelektrijaama kasutamise miinused Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed,
Tuumakatastroofid Tsornobõli tuumakatastroof Tsornobõli tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas, E 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi
hukatav olla. Inimene ise seab endale ranged reeglid, et sobituda nn ühiskonnamudelisse. Paraku aga kõik inimesed ei suuda seda rasket koormat kanda. Mülema teose põhjal saab aga järeldada, et armastusel on kõikeparandav jõud. Kui Harry ja Veronica nägid, et ka teised neid armastavad kõigi nende vigadega, hakkasid Harry ja Veronica ka ise endasse rohkem uskuma ja vabanesid nii oma vangikambritest, mis neid seni nii rangelt kinni oli hoidnud. Väide: Tuumaelektrijaama on vaja, et rahuldada inimeste üha suurenevat energijatarbimist. Tõestus: Maailma Looduse Fondi poolt läbiviidud uuringu kohaselt tules ehitada juurde 5 miljonit tuuleturbiini, 90 000 päiksepaneeli ning lisaks peaks iga 4 inimne maailmas paigaldama oma katusele päiksepaneeli, et saavutada samaväärne kogus energijat, mida võimaldavad saavutada tuumaelektrijaamad. Kõigi nende seadmete ehitamine saastab aga
aastal. Mõlemad toimusid Jaapanis, Honshu saarel, Ibraki Prefektuuris 1999. aasta õnnetuses suri 2 inimest. Alguses evakueeriti inimesi 250-ne meetri raadiuses. 12h hiljem saadi aru, et olukord on tõsisem ning keelati inimestel lahkuda oma majadest 10-ne kilomeetri raadiuses. Mitmed päästjad ja töötajad viidi haiglasse ja tuhanded teised elanikud sunniti jääma 24h kodudesse.1997. Aasta õnnetus ei olnud nii hull- umbes 40 inimest viidi haiglasse, surma ei saanud keegi. Mihama tuumaelektrijaama katastroof Aeg: 9. augustil 2004. aastal, pisike tulekahju ka 2006. aastal Toimus Jaapanis, Mihama linnas, Fukui Prefektuuris, Mihama tuumaelektrijaamas Kuum vesi ja suits lekkis purunenud torust, mis tappis 4 töölist. Lisaks 7 tükki sai vigastada. Seda peetakse suurimaks õnnetuseks enne Fukushima tuumaelektrijaama katastroofi. Fukushima katastroof Aeg: 11. märtsil 2011. aastal Selle tagajärjeks oli ulatuslik radioaktiivne reostus, mis peamiselt kahjustas mereala
elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendabki elektri hinda. Praegu toodetakse üle 90% elektrienergiast põlevkivist, seetõttu kütuse tarnekindlusega Eestis probleeme ei ole. Kui Eesti otsustab hakata kasutama rohkem importkütust, tuleb varustuskindluse juures arvestada kindlasti kütuse varustamisel esile tõusnud riske. Ä10 Juba pikemat aega räägitakse ka tuumaelektrijaama rajamisest, mis oleks hea varuvariant põlevkivi otsa saamise puhul. Kuid sellega võivad kaasneda ka ohud ja tagajärjed, mis takistavadki selle reaalset rajamist. Tuumaelektrijaama ehitamise vastu on järgmised argumendid: võimaliku katastroofiallika loomine; radioaktiivsete jäätmete problemaatika, puuduvad varasemad kogemused ja vajalik infrastruktuur, Eesti elektrisüsteemi jaoks liiga suured ühikvõimsused. Minu arvates on need liigagi tugevad argumendid, mis takistavad
millest Eestis samuti elektrit toodetakse. Mitmetes põllumajandusettevõtetes on käimas uuringud biogaasi tootmise alustamiseks energeetilisel otstarbel, perspektiivikas on ka prügipõletamise energia potentsiaal. Praegu toodetakse üle 90% elektrienergiast põlevkivist, seetõttu kütuse tarnekindlusega Eestis probleeme ei ole. Kui Eesti otsustab hakata kasutama rohkem importkütust, tuleb varustuskindluse juures arvestada kindlasti kütuse varustamisel esile tõusnud riske. Eestisse tuumaelektrijaama rajamise poolt rääkivaist asjaoludest võiks nimetada vähenevaid keskkonnaheitmeid, Eesti elektrivajaduse katmist kaugemas perspektiivis ja võimalust elektrit importida. Tuumaelektrijaama ehitamise vastu on järgmised argumendid: · võimaliku katastroofiallika loomine; · varustuskindlusega seotud riskide säilimine (elektri tootmine ühest allikast); · radioaktiivsete jäätmete problemaatika; · kogemuste ja vajaliku infrastruktuuri puudumine;
2 Andres Hillep 9.b klass rajamiseks. Tuumaelektrijaamale üleminekul on mitmeid võimalusi. On võimalik ühineda Soome kuuenda tuumajaama ehitamisega. Sellisel juhul tuleb aga paigaldada merealune alalisvoolu kõrgepingekaabel Soomest Eestisse, mis on väga kulukas. Teine võimalus on ühineda Leedu Ignalina uue tuumaelektrijaama rajamisega. Kolmas võimalus on tuumaelektrijaama ehitamine Eesti pinnale Soomega kahasse ja siit elektrienergiat Soome üle kanda merealuse kaabliga. See variant oleks Eestile kõige ratsionaalsem. Nii saaks Eesti energiasõltumatuks. Majandusliku konkurentsi tingimustes ei ole meil tuumaelektrijaama rajamata lootustki odavamat ja keskkonnasõbralikumat elektrienergiat saada. On üsna tõenäoline, et kliima soojenemine on vaid ajutine. Inimese osa kliimamuutustes on võrreldes
teistele osalisriikidele teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes vastutavad vastavate teadete ja informatsiooni saatmise ja saamise eest. · Sellistele sidepunktidele ja IAEA kesksele punktile peab olema pidev juurdepääs. Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsiooniga nõustumise seadus · Jõustumise kuupäev 07.05.1994; RT2 1994, 8, 26 · Vastu võeti aastal 1986 pärast Tsernobõli tuumaelektrijaama avariid, käesoleva konventsiooniga luuakse teavitamise süsteem tuuma õnnetustest, mis võivad põhjustada rahvusvahelist kandumist üle riigipiiride, mis tähendavad kiirgusohtlikust teistele riikidele. Liikmelisus · Otsuse vastuvõtmise kuupäev: 26. september 1986 · Vastuvõtmise koht: Viin, Austria · Jõustumise kuupäev: 27 oktoober 1986 · Keeled: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania
Tuumareaktoris on suur kogus äärmiselt radioaktiivseid nukliide. Avarii korral võivad nad paiskuda ümbruskonda ja õhu ning toidu kaudu inimeste ja loomade organismi. 2) Tuumajäätmete lõppladustamine Radioaktiivsed jäätmed, nende ohutu ladustamine on olnud probleemiks kogu tuuma- energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. 3) Aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20...50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam tuhandeteks aastateks. 4) Tuumareaktoris tekib plutooniumi, mis on kaasaegse tuumarelva oluline koostisosa. Tekkiva plutooniumi kogus sõltub reaktori tüübist
hüdroelektrijaamadest Tana jões. Elektrienergia saadakse vähemal määral geotermaalenergiana. Riigis on ka üks naftaelektrijaam, kuid kogu nafta imporditakse. Kenya Power Company tegeleb voolu tootmisega, Kenya Power tegeleb elektri transpordile ja jaotusele riigis. Perioodiliselt tekivad puudujääke elektrienergias, kui põuad vähendavad vee voolu. Et olla energiaga varustatud, kavatseb Kenya ehitada tuumaelektrijaama aastaks 2017. Kenyas Turkanas on leitud naftat. Kenya naftavarude suuruseks hinnatakse 10 miljardit barrelit. Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/Kenya#Energy http://en.wikipedia.org/wiki/Tana_River_(Kenya ) http://et.wikipedia.org/wiki/Keenia#Riik
Kas eestisse rajada tuumaelektrijaam? Minu arvamus on et Eestisse ei tohiks tuumaelektrijaama ehitada. Kuna Eesti on väike riik ja riigil pole piisavalt raha selle rajamiseks. Liiga ohtlik rajada seda. Positiivsed küljed: 1. Eestil oleks oma elektrijaam mis suudab toita kogu Eestit. 2. Eesti hoiaks raha kokku elektri ostmisega välismaalt. 3. Eesti on väike riik ja ei tarbiks kõike seda elektrit ära ja siis oleks võimalus müüa seda teistesse riikidesse. Negatiivsed pooled: 1. Ehitamisele kuluks palju raha. 2. Saastab loodust. 3
Poola 3. Norra 10. Diagrammidel on esitatud Leedu ja Soome energiaallikate osatähtsust elektrienergia tootmisel. Pane kirja 2 põhjust, miks on Soome elektrienergeetika jätkusuutlikum kui Leedus. 1. Soomel on suurem valik millest energiat toota ning need n üsnagi mitmekesised. 2. Leedu on vähese valikuga ja enamasti saavad on elektrit tänu jõgede tõusudele ja mõõnadele Leedu on lubanud, et suleb Ignalinas asuva tuumaelektrijaama. Samal ajal on aga kavas rajada Leetu uus ja senisest võimsam tuumajaam. Ignalina tuumajaama peadirektor väidab: „Tuumaenergeetikale ei ole tänapäeval alternatiivi, sest energia tootmiseks suurtes kogustes on tuumajaamad kõige keskkonnasõbralikumad.” ? Selgita Ignalina tuumajaama peadirektori väidet. Ta tahtis sellega öelda, et maavarasid ei jätku igaveseks ning suurema energia
Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergi...
Tsernoboli katastroof Martin Küüsmaa Tsernoboli katastroof ü Leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas. ü 51°2322 N 30°0559 E ü 26. aprillil 1986. ü Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. ü Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. ü Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse, ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest Ø 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Ø Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori.Tekkis ka soojakolle. Ø Plahvatused rebisid reaktorilt kaane ja purustasid osaliselt energiaploki hoone. Ø
- Fukushima tuumajaama katastroof - Sadamalinna Minamisanriku kahjustused - Üle 10m kõrgune tsunami - Tohutud inimohvrid Tsunami http://www.youtube.com/watch?v=5-zfCBCq-8I Huvitavaid fakte See oli viimase 140 aasta tugevaim Jaapanis registreeritud maavärin Maavärina tõttu tekkis umbes 10 meetri kõrgune tsunami Kadunuid on kinnitatud andmetel 784, hukkunuid rohkem kui 1627, 14. märtsil leiti veel 2000 surnukeha Automaatselt lülitus välja 11 tuumaelektrijaama Kasutatatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Jaapani_maavärin.png http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/94/Asia-administrative_map.png http://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta_Sendai_maavärin http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eqinthenews/2011/usc0001xgp/ http://uudised.err.ee/?06225470 http://img.chinasmack.com/www/wp-content/uploads/2011/03/2011-march-11-japan-earthquake-sendai-houses-swep http://upload.wikimedia
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Joonis. 8. Tuumaelektrijaama struktuuriskeem. Allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/Атомная_электростанция Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki – USA,
Samas on tuumaenergeetikal ka miinuseid: Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks.Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Olen selle poolt,et eestisse võiks rajada tuumaelektrijaama näiteks Põhja-Eesti pankrannikul,kuna seal saaks paljanduvat diktüoneemakilta kasutada uraani tootmiseks , kuid liiga väikse kontsentratsiooni tõttu poleks see mõistlik.
• Õhusaastevaba • Ohtlik (avariioht) • Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis. • Tuumajäätmeid raske hävitada • Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. • Tekivad radioaktiivsed jäätmed Tuumakatastroof Tšernobõlis • Õnnetus toimus 26.aprillil 1986.aastal • Toimus Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatus • Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. • Eestist saadeti appi õnnetusega tegelema 5000 meest Tuumaenergia kasutamine maailmas • 16% elektrienergiast toodetakse tuumkütuse baasil. • 439 kommertstuumajaama maailmas (30 riigis) • 284 õppereaktorit 56 riigis ja 220 reaktorit laevadel/allveelaevadel • Reaktorid: USA (104)
Lisaks tuulele võib kasu lõigata ka veest. Praegugi on Eestis päris palju hüdroelektrijaamu, mis töötavad justnimelt tänu liikuvale veele. Need ehitatakse suurtele jõgedele ja koskedele. Vesi paneb liikuma hüdroturbiinid koos elektrgeneraatoritega. Nende ehitamine on küll aeganõudev ja ka kulukas, kuid kui jaam kord valmis on, siis elektri tootmine on suhteliselt odav. Selle aasta kevadest on jutud käinud ka võimaliku Leetu rajatava tuumaelektrijaama ümber, kuid paljud inimesed on sellele vastu. Peamsieks põhjuseks võib olla 1986. aastal Ukrainas toimunud Tsernobõli katastroof. Inimesed kardavad, et sarnane asi võib ju juhtuda ka siin, kuid tegelikult asub Eesti juba niigi tuumajaamade rõngas. Balti riikidele oleks kasulik omada ühist energiaturgu. Üheks võimaluseks energia tootmisel on veel maagaasi kasutamine. See on väga kulukas, kuid elektri hinna tõus on garanteeritud niigi.
kerge saak sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendamine füüsilise kaitse tagamiseks rakendatavate meetmete tase väga kõrge Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on kõrge ja põhjustab vähki haigestumist vähki suremus on tuumajaama töötajate hulgas ligi 1/3 võrra väiksem kui tuumajaamas mittetöötavatel inimestel Söel baseeruvate elektrijaamade läheduses kiirgustase märgatavalt kõrgem Tuumaenergeetika on vananenud tehnoloogia, mida enam ei arendata Praegu ehitatakse u 40 uut tuumaelektrijaama Vähemalt 35 ehitamine on planeerimisel Välja arendamisel on uus reaktoripõlvkond Olemasolevatest märgatavalt ohutum ja säästlikum Tuumaenergia on kallis ja konkurentsivõimetu, mis ilma riiklike toetusteta hakkama ei saa Tuumaenergia on üks kõige konkurentsivõimelisemaid energia liike majanduslik efektiivsus jääb alla üksnes hüdroenergiale Tuumkütuse tooraine varude vähenemine muudab tuumkütuse väga kalliks ehitamiskulud on väga kõrged
traditsioonilised energiavarad nende otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline: kõik kolmandased energiavarad, veejõud, osa biomassi (puit), tuumaenergia; (peamiselt nafta & gaas) alternatiivsed energiavarad päikesekiirgus, tuule- & biomassienergia. VI. Energiaprobleemid Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on alati olnud üks kõige keskkonnasaastavamatest tegevustest. Nt. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada.Kivisöe- ja õliküttega soojusjaamad paiskavad keskkonda väävli- ja lämmastikuühendeid, raskemetalle jm
uraanituuma, selle käigus tekkinud 2 neutronit lõhustavad juba 2 uraanituuma jne. 8. Mis kriitiline mass? Vähim ainekogus ahelreaktsiooni iseeneselikuks käivitamiseks. 9. Mis on tuumareaktsioon? Tuumareaktsioon on reaktsioon mille käigus tekib midagi uut, lagunemine, ühinemine või ümberpaiknemine. 10. Millised on tänapäeva tuumaelektri plussid ja miinused? + - Tuumaelekter on suhteliselt odav Tuumaelektrijaama ehitamine väga kallis Tuumakütus on odav Tuumaelektrijaamade ohtlikus Radioaktiivsete jäätmete ladustamine ja hoidmine 11. Milline on kiirguse mõju elusorganismidele? Kudede kahjustumine, sugurakkude varjatud muutused. Erinevad kiiritustõved ning haigused 12. Mis on kiiritushaigus? E kiiritustõvi on nt erutus ja peapööritus, peavalu ning iiveldus mis tekivad kas ühekordse üledoosi tõttu või
Aegruum-aegruum, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z Kaksikute paradoks- Aja dilatatsioon aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l² ma...
N ja P koosnevad u ja d kvarkidest. Nimeta kaks loodusliku (ioniseeriva) kiirguse allikat U238 ja Ra226. On olemas 8 mg raadiumit. Mitme aasta pärast jääb sellest järele 1 mg? Raadiumi poolestusaeg on 1600 aastat. 8 mg / 2 = 4 mg / 2 = 2 mg / 2 = 1 mg; 1600 * 3 = 4800 aastat. / m = M * 50%^n. Selgita ahelreaktsiooni tekkimist. Tuuma kokku sattumisel Niga jaguneb tuum kaheks, eralduvad uued Nid ja sama toimub uuesti. Selgita lühidalt tuumaelektrijaama toimimise põhimõtet. Seal lõhustatakse N abil Uraani ja vabanenud energiat kasutatakse mehhaanilisel viisil elektrienergia tootmiseks. Sünteesireaktsiooni plussid ja miinused. Plussid: annab palju energiat ja ei kaasne radioaktiivsust; Miinused: Kõrge temperatuuri vajaduse tõttu on raske tekitada ja ka säilitamine on raske. Tuumafüüsika rakendused. a) Energia tootmine; b) Tuumarelvad & c) Radioaktiivsed isotoobid, kuna saab määrata ainete laenguid.
kuid tänapäevaga võrreldes oli tuumaelektrijaamade areng alles lapsekingades ning eks ikka esimene vasikas läheb aia taha. Fossiilseid kütuseid on kasutatud juba sadu aastaid ning ega nendegi halb mõju loodusele väiksem pole olnud: küll on masuut sattunud merre, töötlemistehased põlenud, paisates õhku määratusuurtes kogustes ohtlikke aineid, ning suured maaalad on üles kaevatud, et sealt siis kivisütt kaevata. Kui võrrelda korralikku uuema põlvkonna tuumaelektrijaama saastet sellega, on tuumaenergia kasutamine kindlasti palju puhtam. Tekivad küll radioaktiivsed jäätmed, kuid need ei paisata atmosfääri, vaid suletakse turvaliselt maapõue. Tuumaenergia miinuseks on selle massihävituslik pool ehk võimalus kasutada relvana. Saddam ehitas 80ndatel mingit tuumajaama, aga iisraellased lasid selle õhku. Nüüd juba pikemat aega on Iraan uraaniga tegelenud ning lääneriigid ei suuda sellega üldse leppida ja peavad seda otseseks
Keskkondlik kasu/kahju: üleujutuste oht väheneb/ suurte alade vee alla jäämise tõttu hävivad taime- ja loomaliigid. Sotsiaalsfääri kasu/kahju: uued töökohad/ 1,2 mln inimese ümberasutamine. 12. Kus paiknevad Eestile lähemad tuumaelektrijaamad? Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: Soomes, Venemaal, Rootsis, Leedus. 13. Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides? Vähearenenud riikides on vastava kaadri puudumine. Ei ole vajalike kogemustega insenere. Tuumaelektrijaama rajamine on kallis. 14. Too välja 4 poolt ja 4 vastuargumenti tuumaelektrijaama rajamiseks Eestisse (väitlus klassis!) 1) Tuumajäätmete problemaatika 2) Vastava inseneri puudumine 3) Eestisse ei ole majanduslikult otstarbekas rajada. 4) Kütuse transpordiga kaasnevad riskid 1) Põlevkivi saab varsti otsa 2) Tuule- ja päikeseenergiast jääb Eestile väheks. 3) Tuumaenergiat saame ka teistele riikidele müüa. 15. Millistesse kohtadesse Eestis tasuks paigutada tuulegeneraatoreid
Pruunsüsi: Saksamaa, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Venemaa. Millistest energiaressurssidest toodetakse elektrit Lätis ja Leedus? Läti – peamiselt hüdroenergiast, osakaal 60-70%, mis on üks suuremaid EL-s. Pidevalt suureneb ka imporditava maagaasi osakaal, sest energianõudlus kasvab. Leedu – enne toodeti tuumaenergiat, kuid viimane reaktor suleti 2009 aasta lõpus. Nüüd ostetakse elektrienergiat sisse. Eesti, Läti ja Leedu on alustanud konsultatsioone Leedu kirdeossa uue tuumaelektrijaama rajamise üle. Eesti energiamajandus Ligi 2/3 kasutatavast energiast toodab Eesti kohalike energiaallikate baasil. Eestis kasutatavad energiaressursid tähtsuse järjekorras: 1) põlevkivi; 2) küttepuit; 3) turvas; 4) tuule- ja vee-energia Miks ei rajata Eestisse suurt hüdroelektrijaama? Pole piisava vooluhulgaga ja suure languga jõgesid. Tuuleenergia Eelised: taastuv, ei saasta õhku, rannikul tuult piisavalt, pikas perspektiivis madal omahind,
Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. + · Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. · Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid. · Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. · Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. · Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks kulub sajandeid. · Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada. Tuumajäätmete ladustamise võimalused 1) taastöötlemine; 2) klaasistamine; 3) vaskkanistris sügavale maa sisse matmine.
Tsernobõl (Chernobyl) mahajäetud linn Ukrainas Kiievi oblastis Valgevene piiri lähedal linn jäeti maha 1986 Tsernobõli katastroofi tõttu, mis leidis aset Tsernobõli tuumaelektrijaamas 14,5 km põhja või loode pool tuumaelektrijaam sai nime linna järgi töötajad elasid spetsiaalselt neile rajatud linnas Prõpjatis enne katastroofi elas linnas umbes 55 000 inimest Tsernobõli katastroof leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986 tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes
* Radioaktiivse kiirguse moodustavad energeetilised osakesed, mis vabanevad aatomituumast selle radioaktiivse lagunemise käigus. Seda kiirgust on kolme liiki: -, - ja -kiirgus. -kiirguse moodustavad heeliumi aatomi tuumad (-osakesed), -kiirgus on elektronide voog, -kiirgus kujutab endast aga suure energiaga kvantidest koosnevat elektromagnetkiirgust. * Ioniseeriv kiirgus- kiirguse võime tekitada ioone, mis teeb ta eluskudedele ohtlikuks. Ioniseeriva kiirguse liigid: *) -kiirgus *) -kiirgus *) -kiirgus *)röntgenikiirgus Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis). - kiirgus ja - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat. - osake koosneb kahest neutronist ja kahest prootonist, on -osakesest suurem ja liigub aeglasemalt. Läbitungmisvõime on väiksem kui -osakesel ja ohtlik vaid organism...
· Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. · Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks.
Enne Pärast Three Mile Island’i õnnnetus ❏ 28. märts 1979 ❏ Ühe kergveereaktori (TMI-2) jahutusveepumpade ja turbiini seiskumine ❏ Katkes soojusülekanne reaktori primaarsüsteemist sekundaarsüsteemi ❏ 5. astme õnnetus ❏ Õnnetuse tagajärjel ei hukkunud inimesi ❏ Suur majanduslik kahju ja tagasilöök USA tuumaenergeetikale Enne Pärast Tšernobõli tuumakatastroof ❏ 26. aprill 1986 ❏ Tšernobõli tuumaelektrijaama 4. energiabloki plahvatus ❏ Reaktor viidi ebastabiilsesse olekusse selle turvasüsteemide katsetamisel ❏ 7. astme õnnetus ❏ Õnnetust hoiti salajas, esialgu ei toimunud evakueerimist ❏ Kiiritussurm ioniseeriva kiirguse tagajärjel ❏ Radioaktiivne pilv ning saastatus Venemaa, Ukraina ja eriti Valgevene aladel ❏ Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2 Enne Pärast Goiânia õnnetus ❏ 13. september 1987
PRANTSUSMAA Rahvastiku paiknemine Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 8a klass ÜLDINFO: Click to edit Master text styles Second level · Pindala: 547 030 km² Third level Fourth level · Rahvaarv: 65,447,374 Fifth level (jaanuar 2010) · Pealinn: Pariis · Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku · Keel: prantsuse keel · Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) · Poliitiline süsteem: Vabariik GEOGRAAFILIN E ASEND: · Prantsusmaa on euroopas peale Click to edit Master text styles Second level Venemaad, Türgit ja Ukrainat 4 Third level kohal pidalalt. ...
· Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. · Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks.
Eksporditakse toiduaineid, keemiakaupu, mööblit, televiisoreid ja laeva ehitamiseks vajaminevaid juppe/seadmeid. Laeva ehitamisega seotud juppide/seadmete ekspordis on Leedu maailmas esimeste hulgas. 5. Keskkonnaprobleemid Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme ei esine, kuid keskkonnaprobleemide hulka kuuluvad õhusaaste, veereostus ning oht radioaktiivse saastatuse ees. Riigi taimestik ja loomastik on kannatanud. Keskkonnaprobleemid olemuselt erinevad:Ignalina tuumaelektrijaama, kus töötavad kaks reaktorit (sarnased kell Tsernobõli'le) ning keemia-ja muud tööstustused, mis saastavad õhku ja tühjad jäätmed jõgesid ning järvi. Kasutatud allikad: http://faostat.fao.org/site/377/DesktopDefault.aspx?PageID=377#ancor http://www.fao.org/WAIRDOCS/LEAD/X6147E/X6147E00.HTM http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Lithuania http://www.indexmundi.com/lithuania/imports_commodities.html http://ec.europa.eu/agriculture/external/enlarge/publi/countryrep/lithuania
juhtus 28.märtsil 1979. aastal, kui osaliselt sulas üles samanimelise jaama reaktori tuum. 26. aprillil 1986. aastal kuumenes üle, sulas ja plahvatas Tšernobõli (Ukraina) tuumajaama neljas reaktor. 11. märtsil 2011. aastal tugeva maavärina järel tabas Fukushima Daiichi (Jaapan) elektrijaama erakordselt suur tsunami. Elektrivarustuse katkemine põhjustas ülekuumenemise, kütuse sulamise ja mitu plahvatust. 2013. aastaks oli maailmas umbes 435 töötavat tuumaelektrijaama, kõige rohkem on jaamu ehitatud USAs, Prantsusmaal, Jaapanis ja NSV Liidus. Tuumariike on üheksa: USA (esimene katsetus 1945. aastal), Venemaa (1949), Ühendkuningriik (1952), Prantsusmaa (1960), Hiina (1964), India (1974), Pakistan (1998), Põhja-Korea (2006). Areng tuumaenergia rakendamise osas on olnud väga kiire ja muljetavaldav vaadates teaduse seisukohalt, see on olnud kiire ja mugav viis saada elektrienergiat. Kuid siiski ma arvan, et see ei tule meie keskkonnale kasuks
20. SAJANDIL INIMKONDA KÕIGE ENAM MÕJUTANUD TEADUS - JA TEHNIKASAAVUTUSED Lennuk Lennuk Esimene teada olev lend toimus 1783 aastal sooja õhuga täitetud aerostaadiga. Esimene motoriseeritud ja juhitav lend toimus Lõuna-Carolina rannikul täpsemalt Kitty Hawk-is 17 dets. 1903a. Selle lennumasina ehitasid vennad, Orville ja Wilbur Wright Orville ja Wilbur Wright Enne lennumasina ehitamist tegelesid nad jalgrataste ehitamisega ja müümisega. Octave Chanute oli ise raudtee insener ja ka purilennuki pioneer kelle tehtud tööd vennad õppisid ja täiendasid. Algul ehitasid nad nööriga veetavaid lennukeid, pärast ka mehitatud purilennukeid ning lõpuks jõuti esimese õhust raskema mootori abil õhus püsiva lennuki ehitamiseni. Flyer I Flyer I oli esimene lennuk. Lennuk oli puust konstruktsiooniga biplaan. Ees oli kõrgustüür ja ta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
