SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................2 1. Eesti lipu ja vapi ajalugu.....................................................................................................3 1.1. Eesti lipu ajalugu..........................................................................................................3 1.2. Eesti riigivapi ajalugu.................................................................................................. 4 2. lipu kasutamise hea tava......................................................................................................5 3. lipu heiskamine................................................................................................................... 6 3.1. Nõuded lipu heiskamisele...........................................................................................
Toona soovitati kasutada riigisümbolina põhjakotkast võitluses maoga. 1921. aastal kuulutati välja teine konkurss. Kuna komisjoni poolt määratud vapi kujundamise tingimused olid samad kui 1919. aastal see tähendab ranged ja ka tööde esitamise tähtaeg oli lühike, jäid paljud kunstnikud protestiks konkursist eemale. Sama aasta suvel kuulutas Riigikantselei välja kolmanda konkursi, milles loomevabadust ei piiratud. 19. juunil 1925. aastal kinnitas Riigikogu Eesti Vabariigi riigivapi: kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat-otsavaatavat lõvi. Esimene lõvi tähendab Lembitu-aegset vabadusvõitlust, teine Jüriöö ülestõusu ja kolmas Vabadussõda. Tammeokstest vanik märkivat Eesti tugevust, püsivust ja vabaduse närtsimata traditsioone. II Lipu kasutamise hea tava Eesti lipu kasutamise kord on reguleeritud Eesti lipu seadusega. Seaduses sätestatud normid on miinimumnõuded Eesti lipu kasutamiseks. See tähendab, et seaduse norme täites võib
12.detsembril 1918.aastal. Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922. aastal. 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati sini-must-valgete lippude lehvides välja esimene iseseisvuse põhidokument - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Tänu Nõukogude Liidu okupeerimisele oli sini-must-valge lipuvärvide kasutamine keelatud tervelt 50 aastat. Nüüdseks on Eesti Lipp omal õigel kohal ja Eesti rahvas hoiab seda oma hingega. Eesti riigivapp. Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdermar II annetas Revali ehk Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4.oktoobril 1899.a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990. a. Riigivapi seadus kuulutati välja 6
Lähtudes heast tavast loetakse lipu sündsal viisil hävitamiseks tema lahtilõikamist värvilaidude kaupa ning seejärel tekkinud tükkide siiludeks lõikamist ja põletamist mitteavalikult. 5. VAPILUGU Omariikluse loomisel 1918. aastal tõstatus päevakorda Eesti riigitunnuse küsimus. Kui algselt arutleti, kas Eestil üldse peab olema riigitunnus, siis peagi algas vaidlus riigivapi kujunduse üle. Ühine arusaam oli, et riigivapp peab olema lihtne ja eestlaslik. Ajutine Valitsus andis 1918. aasta detsembris haridusministeeriumile ülesande välja töötada vapikavand. Konkurssidele esitati kõikvõimalikke Eestit ja eestlastega seotud motiividega vapikavaneid: loomadest ja lindudest olid esindatud karu ja luik, taimedest rukkilill, viljapead, rukkivihud, kuused; inimestest muinassõdalane ja kreekapärased heerosed; ei
Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Lahkujad (2009) Jää... (2009) 3.3 Lasteraamatud: Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) 5 4. Autasud 1992.aastal võitisi ta Eino Leino auhinna. 1997. aastal anti talle Riigivapi IV klassi teenetemärk ning üheksa aasta pärast Riigivapi III klassi teenetemärk. 2009.aastal pärjati teda Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemiaga. 2010. aastal sai ta Eesti Rahvakultuuri Fondi elutööpreemia. Eino Leino auhind (1992) Eino Leino auhind on Soome kirjandusauhind, mida annab alates 1956. aastast kirjanik Eino Leino mälestuseks Eino Leino Selts. Auhind antakse üldjuhul soome kirjanikule, eelkõige luuletajale või soome kirjanduse uurijale
"Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia Eesti Rahvuskultuuri Fondi
5) maikuu teine pühapäev – emadepäev; 6) 9. mai – Euroopa päev; 7) 4. juuni – Eesti lipu päev; 8) 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni – võidupüha; 10) 24. juuni – jaanipäev; 11) 20. august – taasiseseisvumispäev; 12) 1. september – teadmistepäev; 121) oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev; 6 EESTI RIIGIVAPP Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4. oktoobril 1788. a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990. a
Eesti keeles kasutatakse lipu kohta ka sõna "sinimustvalge". 4 3. Riigivapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel. Riigivapi kujutis on ka rahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Vabariigi Presidendi seadlustel. 5 4. Rahvus Rahvuslill Rukkilill on 1968. aastast Eesti rahvuslill. Taim kasvab sagedasti viljapõldudel. Pealevila on Euroopa ja Põhja-Ameerika, kuid kasvab ka mujal. Eestis on ta arheofüüt
Eesti Vabariigi teenetemärgid Aire Murd 2006 Riigivapi teenetemärk · Riigivapi teenetemärk on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest . · On asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk · On asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. · Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või
"Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv); "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile; "Neli eesti hällilaulu" segakoorile; "Väinämöise tarkussõnad" meeskoorile; "Lauliku lõpusõnad" segakoorile. Tunnustused 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia; 1974 NSV Liidu riiklik preemia; 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia; 1987 NSV Liidu rahvakunstnik; 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia; 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk; 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia; 2005 Rahvusmõtte auhind; 2009 Muusikapreemia; 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk. Pildid Muusika http:// www.youtube.com/watch?v=huQ_OcK wGwA http:// www.youtube.com/watch?v=gLP6fAE9 cqM Tänan kuulamast!
mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Eesti riigivapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil)ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. oktoobril 1788. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990. aasta 7. augustil
Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Artiklid ja esseed ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992) ,,See ja teine" (1996) ,,Võimaluste võimalikkus" (1997) ,,Usk on uskmatus" (1998) ,,Kõik on ime" (Sarjast "Eesti mõttelugu") (2004) "Paralleele ja parallelisme,, (2009) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaan Kaplinski Tänan kuulamast!
* Hea peegeldumisvõime tõttu peeglites. * Hea elektri- ja soojusjuhtivuse tõttu elektrijuhtmetes. * Alumiiniumnõusi toiduvalmistamisel. * Toiduainete pakkimisel alumiiniumfoolimit * Alumiiniumpulbrit hõbevärvi pigmendina * Jaapani 1-jeenised mündid Korund * Al2O3 * Looduslik kristalne alumiiniumoksiid. * Teemandi järel kõvaduselt teisel kohal. * Sinise värvusega korundi nimetatakse safiiriks ja punast rubiiniks. * Korundid on ka Eesti riigivapi teenetemärgi ketis Alumiiniumi kahjulikkus * Al2O3 * Looduslik kristalne alumiiniumoksiid. * Teemandi järel kõvaduselt teisel kohal. * Sinise värvusega korundi nimetatakse safiiriks ja punast rubiiniks. * Korundid on ka Eesti riigivapi teenetemärgi ketis Ajalugu * 1825. aastal sai taani füüsik H.J.Orsted alumiiniumdoksiidist puhta alumiiniumi. * 19. saj sõi Napoleon III ja tema pere alumiiniumist kahvlite ja lusikatega, ülejäänud
1955-1960 Tallinna Muusikakooli õpetaja 1956-1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Aastast 1969 vabakutseline helilooja ning Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Hetkel on tormis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Tunnustused: 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia 1974 NSV Liidu riiklik preemia 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 NSV Liidu rahvakunstnik 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia Tunnustused: 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia 2005 Rahvusmõtte auhind 2009 Heliloomingu preemia 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk Looming: Mitmekihiline, rahvuslik, huvitav, kõlav, minimalistlik sõnad, mis iseloomustavad Tormise muusikat Peamiselt koorimuusikahelilooja Väga populaarsed teosed Üks põnevamaid koorikomponiste maailmas Looming: Esimesed teosed olid mõjutatud neoklassitsismist:
Elas alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänaval. Talle ei meeldinud koolis käia. Kogus marke. Elulugu 1958.aastal lõpetas ta Tartu 1. keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.aastast on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. Eesti taasiseseisvumise alguses tegutses ta poliitikuna. On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku. Jaan Kaplinski Autasud Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule Jäljed allikal (1965) Kalad punuvad pesi (1966) Tolmust ja värvidest (1967) Valge joon Võrumaa kohale (1972) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Raske on kergeks saada (1982) Tule tagasi helmemänd (1984)
ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 Tunnustused · 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1996: Riigivapi teenetemärk I · 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia · 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest Loomingu ülevaade Romaanid · "Kolme katku vahel" IIV (19701980) · "Keisri hull" (1978) · "Rakvere romaan" (1982) · "Professor Martensi ärasõit" (1984) · "Vastutuulelaev" (1987) · "Wikmani poisid" (1988) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Väljakaevamised" (1990) · "Tabamatus" (1993)
o Viljandimaa Kogukonna Fondi nõukogu liige o Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi liige 20042006 o Eesti Eriolümpia President 19972004 o Tartu Ülikooli kuratooriumi liige 19962003 o Eesti Euroopa Liikumise nõukogu liige, asutajaliige 19992004 o Eesti Selts Belgias auliige 2006 o Ordenid o 1999 Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass o 1999 Kreeka Auordeni suurrist o 2001 Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst o 2004 Riigivapi III klassi orden o 2004 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden o 2006 Maarjamaa Risti ordeni kett o 2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist o 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden o 2007 Gruusia Kuldvillaku Orden o 2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett o 2008 Riigivapi ordeni kett o Keeled o eesti, inglise, saksa, hispaania
Tuntumad teosed Spiegel im Spiegel (Peegel peeglis) 1978 Neli Sümfooniat Passio 1982 Tabula rasa 1977, kontsert kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile Missa syllabica 1977, koorile ja orelile Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra 1966 Tunnustused Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, 1991 Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia auliige, 1996 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 Eesti Vabariigi Elutööpreemia, 2009 Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor, 2011 Arvo Pärt võitis aasta helilooja tiitli Classic Brit Awards 2011 auhindade galal Arvo Pärt Viited http://www.arvopart.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt http://www.sauchen.fsnet.co.uk/index.htm http://www.arvopart.info/ http://www.windrep.org/Arvo_P%C3%A4rt
Väljaspool Eestit Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Autasud Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Elu praegu Praegu elab peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet Lapsed: Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski, Lauris Kaplinski, Ott-Siim Toomet ja Elo-Mall Toomet. Märt-Matis Lill on tema vallaspoeg. http://etv.err.ee/arhiiv
5. Eesti riigi sümbolid. EESTI LIPP : Eesti lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 cm. Eesti rahvusvahelised värvid said alguse 29.09.1881. Sinine - taevas, must - muld, valge - lootus. Sinimustvalge võeti Eestis üliõpilasseltsi värvideks. Seltsilipp pühitseti 04.06.1884 Otepää kiriklas. 21.06.1922 kuulutati riigilipuks. Taaslehvis 1989. EESTI RIIGIVAPP : Eesti riigivapi motiiv pärineb oletatavasti XIII sajandist. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990 aasta 7.augustil. EESTI RIIGIHÜMN : Eesti riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1841 aastal Saksa päritolu Soome helilooja Friedrich Pacius. Eestikeelsed sõnad laulule kirjutas Johann Voldemar Jannsen. Ametlikult kinnitati see laul Eesti riigihümniks 1920 aastal.
a. seadlusega tunnustati sinimustvalget lippu rahvuslipuna. Ühtlasi rõhutati, et rahvuslipp ei asenda riigilippu. Selleks jäi endiselt Eesti NSV lipp. 24. veebruaril 1989 tõusis Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp rahvuslipuna. 8. mail 1990 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti sümboolikast, millega sätestati, et Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu kuju määrab seadus. 7. augustil 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu seaduse "Riigilipu ja riigivapi kohta", milles otsustati riigilipuna kasutusele võtta kuni 1940. aasta augustini Eestis kehtinud riigilipp. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991 tõi perekond Kork ajaloolise lipu peidupaigast välja ning andis selle 1992. aasta algul üle EÜS-ile. Pärast lipu korrastamist restauraatorite poolt andsid üliõpilased selle taas hoiule Eesti Rahva Muuseumi. Otepää kiriku seinal avati vahepeal varjul olnud bareljeefid. 7
sündmuse puhul. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lipp ) 5 3. RIIGIVAPP 3.1. Vapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel. Riigivapi kujutis on ka rahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Vabariigi Presidendi seadlustel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_vapp ) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Coat_of_arms_of_Estonia.svg ) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Small_coat_of_arms_of_Estonia.svg )
Riigilipu heiskamine näitab üles austust ja armastust oma kodumaa vastu. Mastivimpel Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Vapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta.
tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides. “Pärt in primetime” Belgia Antwerpen Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia välisliige, 1991 Rakvere aukodanik, 1995 Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996 Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisauliige, 1996 Tartu Ülikooli audoktor, 1998 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002 Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) auliige, 2004 Aasta helilooja tiitel ajakirjalt Musical America (USA), 2005 Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005 Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 Freiburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna audoktor (Saksamaa), 2007 Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta
Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost, mis oli eesti suurim eksport, siis nende hulgas oli ka Jaan Kaplinski raamat "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Kaplinski tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Max Jacobi auhind (2003) Virumaa kirjandusauhind (2004) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Vene preemia (2015) Euroopa kirjandusauhind (2016) Looming Jaan Kaplinski tegeles põhiliselt kolme
Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja vimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest vimult eemal hoida. [redigeeri] Tunnustused ja tiitlid * 1986 Ajakirja Looming 1985. aasta publitsistika aastapreemia artikli "Toitlusprobleemi mned tahud" eest * 1987 Tartu Riikliku likooli majandusteaduskonna rndauhind "Majandusmte" * 1988 Juhan Smuuli kirjanduspreemia * 1995 Pressivaenlane * 2001 Riigivapi II klassi teenetemrk * 2005 Kolme The orden (Lti krgeim orden) * 2006 Riigivapi I klassi teenetemrk * 2007 Tallinna vapimrk hiskondlik tegevus * Eesti Keskerakonna esimees (12.10.1991 10.10.1995 ja 30.03.1996 - ) * Estonia Seltsi liige (alates 1993) * MT LiVal sport liige (alates aastast 2002) * MT oti sprade klubi liige * Eesti Jalgpalliliidu president (1990 1992) * Eesti Sumoliidu president (1997 1998)
Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Eesti riigivapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4. oktoobril 1788. a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga
ta on? (2p) 20. Kes on see isik pildil, kes pälvis Eesti Muusikaauhindade jagamisel auhinna Aasta Klassika Albumi eest? (2p) Vastused 1.Tennis 2. LeBron James 3. Novak Djokovic, Angelique Kerber 4. Denver Broncos 5. Jamie Vardy 6. 23 veebruar, Pärnus 7. Riigivapi Teenetemärk, Valgetähe Teenetemärk, Kotkaristi Teenetemärk, Eesti Punase Risti Teenetemärk, Maarjamaa Risti Teenetemärk 8. Arnold Rüütel 9. 16 10. Jaan Poska, teostas Elo Liiv 11. Tuglase Selts 12. Uno Laur 13. Jules Verne 14. Marie Under 15. Oscar Wilde 16. Austria 17. Aleksander Kunileid (pseudonüüm) õige nimi Saebelmann 18. Justament 19. Helen Sildna, Tallinn Music Week 20. Mihkel Poll
Liege'i Ülikooli audoktor (Belgia), 2009 1996 Paide aukodanik, 2009 Tartu Ülikooli audoktor, 1998 Eesti Vabariigi Elutööpreemia, 2009 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 St Andrewsi Ülikooli audoktor (Sotimaa), 2010 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Istanbuli Rahvusvahelise Muusikafestivali Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002 Elutööpreemia, 2010 Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (USA), auliige, 2004 2010
Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Eesti riigivapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4. oktoobril 1788. a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel
Runneli tekstile. Tunnustused · 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia · 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika- aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · Aastal 2006 nimetati ta Vigala valla aukodanikuks. · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja · 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper · 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika elutööpreemia viljelejad esitasid Tormise loomingut omas
● Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. Teosed ● "Ankruhiivaja" (1962) ● "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) ● "Kõrgemad kõrvad" (1985) ● "Kogutud luule" (2005) Tõlked ● "Antillide luulet" (1966) ● "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) ● "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused ● 1966: Juhan Liivi luuleauhind. ● 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik. ● 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk. ● 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia. ● 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk. ● 2007: Põhjatähe orden (Rootsi).
2011. aastal oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks. Tunnustused ja tiitlid --Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) --Kreeka Auordeni suurrist --Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst --Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden --Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) --Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) --Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) --Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) --Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) --Soome Vabariigi Valge Roosi orden
Vaino Väljas Üldiselt Sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas, Emmaste vallas Endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik Nõukogude Liidu Diplomaat Haridus ja töö Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna Töötas erinevatel ELKNÜ ja EKP juhtivatel kohtadel Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja EKP KK EKP KK liige Johannes Käbini lahkumine Karl Vaino või Vaino Väljas? NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas EKP KK I sekretär Tähtsus Eestile EKP reformimine Eesti iseseisvusliikumine Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest (16. november 1988) NSVL lagunemine Tähtsustas Eesti iseseisvuse saavutamist (XX Kongress) EKP lõhenemine, eestimeelse tiiva juhtimine Eesti Demokraatliku Tööpartei esimees Veel... "Eesti - sild Ida ja Lääne vahel" Riigivapi III klassi teenetemärk Aitäh!
Friedebert Tuglase novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas Friedebert Tuglas 1970. aastal. Esimesed laureaadid valis välja Tuglas ise ja neid autasustati 2. märtsil, kirjaniku sünnipäeval, 1971. aastal. Auhind koosneb Tuglase soovi kohaselt laureaadile pühendatud trükisest ja rahalisest preemiast. 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind 1996: Riigivapi teenetemärk I Riigivapi teenetemärk on Eesti Vabariigi teenetemärk, mis on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk antakse ainult Eesti kodanikule kõrgeima astme teenetemärgina riigile osutatud teenete eest. Riigivapi teenetemärk ning Valgetähe teenetemärk asutati 7. oktoobril 1936. aastal dekreediga. Riigivapi teenetemärgi kavandi autoriks oli kunstnik Paul Luhtein.
Lõhmusega. Pälvinud mitmel korral Tuglase novelliauhinna. Looming "Faehlmann" "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl." "Endspiel: laskumine orgu." "Aken" "Kolm näitemängu" "Küüni täitmine" Tunnustused - Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor. - Tartu aukodanik. - Kultuuri elutööpreemia (2008) - Riigivapi teenetemärk. Madis Kõiv „Tali“ https://www.youtube.com/watch?v=IZIeJL7LJcc Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Madis_K%C3%B5iv http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lahkus-tunnustatud-kirja nik-madis-koiv?id=69813161 https://www.youtube.com/watch?v=IZIeJL7LJcc https://www.google.ee/search?q=madis+k %C3%B5iv&biw=1280&bih=595&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=pv
* X Riigikogu liige (2003-2004) * alates 2004. aastast Euroopa Parlamendi liige Andres Tarandi Tunnustused: * 1986 Eesti Eluteaduse Hoidja * 1998 Taani WWFi autasu Panda Award * 2001 Riigivapi teenetemärgi II klass * 2001 Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Komandöririst Reaalkooli lõpetajad koos õpetajatega 1958. aastal. Andres Tarand kolmandas reas paremalt teine Mulle, kui tulevasele Tallinna Reaalkooli lõpetajale on Andres Tarand suureks eeskujuks ja fakt, et ta käis meie koolis, teeb mu väga uhkeks. Kahjuks puudus mul võimalus temaga ise kokku saada ja
Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Ta on üks mõjukamaid ja tähelepanuväärsemaid inimesi eesti rock- muusikas viimase 40 aasta jooksul.Ta on mänginud kitarri ansamblites Juuniorid ja Rütmikud, laulnud ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seiff, 777 ja Ultima Thule. Tema laul “Koit” valiti aastal 2009 saates Eesti otsib lemmiklaulu saate võitjaks. Teda on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, muusikaauhinnaga “Panuselutöö eest“ ja Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Elulugu Tõnis Mägi sündis 18. novembril 1948 Tallinnas, Tõnismäel. Ta mõlemad vanemad olid muusikahuvilised, mistõttu huvitus ta muusikast juba väiksena. Ta käis Tallinna 22. Keskkoolis kus ta esines juba algklassipäevil koorisolistina. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta tööle tehases Punane RET. Tõnis Mägi kohtas oma esimest naist Virvet, kui ta oli veel üliõpilane. Hiljem oli ta abielus Laine Mäega, kellega tal sündis
· 1929 Poola-Eesti Ühingu auliige · 1930 Kotkaristi teenetemärgi I klass · 1932 Kaitseliidu Tartu Maleva Õppurmalevkonna · 1935 Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass · 1936 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige · 1936 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu auliige · 1937 Rae valla aukodanik · 1938 Eesti Loodusvarade Instituudi auliige · 1938 Valgetähe teenetemärgi I klass · 1939 Rannu valla aukodanik · 22. veebruar 1939 Riigivapi teenetemärgi I klass Teosed · 1912 Raamatukogud ja nende asutamine (Tartu) · 1914 Rahvaraamatukogude sisemine korraldus (Tartu) · 1918 Vaba iseseisev Eesti. I (Tartu) · 1918 Õiguslik riik (Tartu) Arreteerimine ja surm 6 Arreteeriti 24. juulil või 27. juulil või 16. juulil 1940 NKVD poolt oma talus. Teda süüdistati Viktor Kingisepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta
Life and Music of Veljo Tormis". Paljud Veljo Tormise teosed on sündinud koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. TUNNUSTUSED 1967 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1970, 1972 Eesti NSV riiklik preemia 1974 NSV Liidu riiklik preemia 1975 Eesti NSV rahvakunstnik 1980 Rahvaste Sõpruse orden 1980, 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 NSV Liidu rahvakunstnik 1995, 2000, 2005 Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 2005 Rahvusmõtte auhind 2009 Eesti Muusikanõukogu Heliloomingu preemia 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk Kasutatud kirjandus Kaarlep 2007. Eesti muusikalugu, kunstmuusika, gümnaasiumiõpik. Tln. : Talmar ja Põhi, 350 lk. Eesti Muusika Infokeskus http://www.emic.ee/veljo-tormis-est http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis http://en.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis http://www.kappiyhing
Ülikooli Humanitaarteaduste Kool Argentiinas, Freiburgi Ülikooli teoloogia fakulteet Saksamaal, Liège'i Ülikool Belgias, St. Andrews' Ülikool Sotimaal) ning auliige (Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia, Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia New Yorgis, Belgia Kuninglik Kunstide Akadeemia, Kuninglik Kirikumuusikakool Londonis, Santa Cecilia Rahvuslik Akadeemia Roomas). Arvo Pärt on pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1998), Eesti Vabariigi Riigivapi II klassi teenetemärgi (1998), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia kõrgete muusikaliste väärtuste loomise ja eesti muusika maine tugevdamise eest (2002), Eesti Vabariigi Riigivapi I klassi teenetemärgi (2006) ning Eesti Vabariigi Riikliku kultuuripreemia pikaajalise loomingulise tegevuse eest (2009). Lisaks on Pärti tunnustatud mitmete välimaiste auhindade ja -nimetustega: sõltumatu vene kunstiauhind Triumf (Moskva, 1997) jne. 13. veebruaril 2011 kandideeris Pärdi Sümfoonia nr
· Eesti Komitee 19901992 · EV Ülemnõukogu 19901992 · Põhiseaduse Assamblee 19911992 · VII, VIII, IX, X Riigikogu · Tallinna Linnavolikogu 1997 Organisatsioonid · PEN Klubi · Eesti Muinsuskaitse Selts · Eesti Üliõpilaste Selts · Rahvuslik Koonderakond Isamaa (esimees aastatel 19921995) · Erakond Isamaaliit (esimees aastatel 19982002) · Kuuba Demokraatia Rahvusvaheline Komitee (International Committee for Democracy in Cuba ) Tunnustused · Riigivapi II klassi teenetemärk · Henrik Visnapuu kirjandusauhind 1997 · Kaitseväe teenetemärk 1998 · Kaitseliidu teeneterist 1999 · Relvastatud Vastupanu Teeneterist 1999 · Prantsuse, Malta, Saksa suur teeneterist · Püha Andrease rist · 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge · Kaitseväe eriteenete rist 2005 · Milton Friedmani auhind vabaduse edendamise eest 2006 Tema eesmärgid ja saavutused · Seadis sihiks teha kõik endast sõltuv, et kunagi enam ei
Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. 2004 käivitas Tõnu Kaljuste uue projektiteatri Nargen Opera. Töö dirigendina 19711981: Kammerkoor Ellerhein, sh peadirigent alates 1974 19812001: Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent 19942000: Rootsi Raadio Koori peadirigent 19982000: Madalmaade Kammerkoori peadirigent Tunnustused Valgetähe IV klassi teenetemärk, 1998 Riigivapi II klassi teenetemärk, 2000 Välisministeeriumi kultuuripreemia, 2010 Tõnu Kaljuste
Huvitavat Tormisele oli põhimõtteliselt vastumeelne, et lauljad tuubivad pähe eesti või soomekeelseid regivärsse, millest nad midagi aru ei saa. Üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Ta on kiire nagu püssikuul, otsekui oleks ta läbijooksul, ent suudab end sekundiga vestluspartnerile häälestada ja on sada protsenti kohal. Autasud: kolm Eesti Vabariigi kultuuripreemiat, Eesti Muusikanõukogu heliloomingu preemia, Riigivapi I klassi teenetemärk Suurte rahvusvaheliste koorifestivalide ja konkursside kavas on pea alati ka Veljo Tormise looming. Looming Koorimuusika Kirjutas traditsioonilises helikeeles Folkloorne aluseks regilaul ja mittefolkloornealuseks luuletajate tekstid Avatud vorm Võimas ja lõpetatud dramaturgiline tervik Vokaalmuusika on teda alati rohkem köitnud. Folkloor ja rahvaviisid Pärimus kohtub tulevikuga ning regilaul 20.sajandi heliloometehnikatega
"Järvemaastikud" "Mäe veri" "Klaasmaastikud" "Paani surm ja teisi luuletusi" "Peegelmaastikud" "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" "Maavallast ja maailmakirjandusest" "Minu silmad ja sinu silmad" "Kolm Lydiat" "Haukamaa laulu'" "Jumalatosin" "Muusad ja maastikud. "Antillide luulet" "Austraalia novelle" "Caspar Hauser ehk Südameleigus" "El Greco" "Ikke all" tunnustused Click to edit Master text styles 1984 Juhan Liivi luuleauhind 1996 Riigivapi III klassi Second level teenetemärk Third level 1998 Elva linna aukodanik Fourth level 2008 Rahvusmõtte auhind Fifth level 2010 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 2010 Jaan Krossi kirjandusauhind Kasutatud kirjandus http://www.videvik.ee/530/ain.html http://et.wikipedia
kuldse põhjaga kilbil, mis on ümbritsetud kuldtammepuulehtedest pärjaga, on kujutatud kolm sinist lõvi. Vapiseadusesse hääletati kolmele lõvile järgmised tähendused: esimene lõvi tähendab Lembitu aegse vabadusvõitluse, teine Harjumaa 1343. Aasta võitluse kolmas Eesti 1918-1920 aasta vabadusvõitluse kangelasmeelt. Pärg märgib Eesti tugevust ja püsivust, vabadus närtsimata traditsioone. Need tähenduste lahtiseletused läksidki läbi. Riigivapi seadus hakkas EV territooriumil kehtima 21. Juulil 1925. Aastal 1940 kehtestas uus võim ENSV vapi, mis oli sarnane NSVL vapile. Eesti vapi ajalugu jätkus 1990 7 august, kui võeti kasutusele taas EV vapp ja lipp. Riigivapil on kaks kuju, suur vapp ja väike vapp. Suurel vapil on kuldsel kilbil kolm sinist, punase keele ja hõbesilmadega sammuvat ja otse vaatavat lõvi, kes astuvad kilbi poolt vaadatuna paremale. Kilpi ümbritseb kolmelt küljelt vanik kahest ristatud kuldsest tammeoksast
Rein Veidemann Ege-Ly Viirmaa 10-2 Elulugu Rein Veidemann on sündinud 17. oktoobril 1946 Kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik, kirjanduskriitik ja õppejõud. Õppis aastatel 1954-1965 Pärnu 7-klassilises koolis ja Pärnu 1. Keskkoolis. Õppis 1969-1974 Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1981. 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2006. Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Rein Veidemann oli NLKP liige aastail 1972-1990 Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige 1989-1992 Keskerakonna liige 1992-1996. Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige 1988-1992. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige 1990- 1992. Kuulus riigikogusse 1992-1995. Looming 2004. aastal sai A.H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia romaani “Lastekodu” eest.
"Saatja aadress ja teised luuletused 1968– 1972" (1989) "Kõrgemad kõrvad" (1985) "Kogutud luule" (2005) Tõlked "Piimmetsa vilus" (Dylan Thomas, 1970) "Me pommitasime New Havenit" (Joseph Heller, 1973) "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) "Aastad" (Tuomas Anhava, 1981) "Ajalaevad" (Stephen Baxter, 1997) "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused 1966: Juhan Liivi luuleauhind 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk 2007: Põhjatähe orden (Rootsi) Siin oled kasvanud. Tasasel maal… Siin oled kasvanud. Tasasel maal. Siit on su rahu ja tasakaal. Munamägi on pilvepiir. Pilv on madal ja hall nagu hiir. Maailmapilet su kätte anti. Maailm on lahti mõndagi kanti. Nende seenemetsade sekka ikka kuid tuled,kui musulman Mekka. Siin oled sündinud. Tasasel maal. Siin on su rahu ja tasakaal.
Sellest abielust on tal kolm last, kaks poissi ja üks tütar. ROMAANID „Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980) „Keisri hull” (1978) „Rakvere romaan” (1982) „Tahtamaa” (2001) TUNNUSTUSED 1971: Eesti NSV teeneline kirjanik 1971, 1972, 1990, 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor[5] 1996: Riigivapi I klassi teenetemärk 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2004: üks neljast Kultuurkapitali eesti rahvuskultuuri fondi elutööauhinnast à 50 000 kroono 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006: aasta eurooplane
Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, et tähistada Eesti riigi ja rahva jaoks olulise tähtsusega sündmust. Leina väljendamiseks heiskame lipu leinalipuna. Lehviva lipu langetamine väljendab leina, samas on lipu väljapanek austusavaldus lahkunule. Leinalipu heiskamisega näitame üles hoolimist ning väljendame solidaarsust lahkunu omakestega. Eesti lipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
annaabi.ee 
