veb 1990 Eesti Muinsuskaitse Selts- Demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.1987. Eestimaa laul- rahvarinde meeleavaldus. Hiiglaslik massiüritus Tallinna lauluväljakul Rahvarinde organiseerimisel. 11.sept.1988 ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.Poliitiline erakond.1988 Fosforiidikampaania-protest,mis sundis kaevanduse rahamist loobuma.1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele. Interliikumine- suurte üleliiduliste tehaste juhtide moodustatud Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suvi 1988 MRP-aeg- Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. See oli poliitiline ühendus. Selle eesmärk oli tuua päevavalgele 1939.a. Hitleri-Stalini sobingu täeline sisu Rahvarinne- rahvaliikumine perestroika toetuseks. Aprill 1988 Suveräänsusdeklaratsioon- sellega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 16.nov.1988
moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Eesti poliitiline erakond, mille juhiks oli teisitimõtleja L. Parek. ESTO Ülemaailmsed eestlaste päevad, EV Peakonsulaat oluline Eesti riikluse kandja välismaal. IL Interliikumine, järgis impeeriumimeelsete suunda, ENSV kui NSVL lahutamatu osa ning perestoika IME Isemajandava Eesti kontseptsioon, ENSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. Juunikommunistid 1940 juunipöördes aktiivselt osalenud kohalikud kommunistid metsavennad relvastatud vastupanuliikumine, mille moodustas metsadesse jäänud Saksa sõjaväes teeninud mehed, Saksa võimudega koostööd teinud, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidnud ja NSV võimu eest pakku läinud
* avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muinsuskaitse Selts * loodi 1987.a lõpul * esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon * vanade hoonete kaitsmine * Tallinna noorte liikumine * algas oma juurte otsimise aeg ERSP-1988.a moodustatud esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Rahvarinne (RR) moodustati 1988.a aprilli keskel perestroika toetuseks. * lühikese ajaga kujunes suureks rahvaliikumiseks Interliikumine 1988.a suvel ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine, mille moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid. 1988.a Eesti NSV eesotsas Vaino Väljas Eesti NSVs kolm poliitilist suunda: suund Rahvuslikud jõud- Impeeriumimeelsed Rahvarinne ja EKP ERSP, EMS jõud (interliikumine) rahvuskommunistlik osa eesmärk Omariikluse taastamine Nõukogude Liidu Autonoomia saavutamine,
Eesti Kongress - Registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990.aastal valitud esindusorgan. Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986 aastast. Boriss Jeltsin - Vene NFSV president alates 1991 aastast. Jevgeni Kogan - interliikumise esimees. Ronald Reagan - USA president aastatel 1981-1989. Trivimi Velliste - Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Washington - kirjutati alla 1987 aastal keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Perestroika - 1980.a algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte NSV Liidus. Augustiputs - 1991.aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse Rahvarinne - suurim koduanikualgatuslik poliitiline massiliikumine ENSV-s perestroika toetuseks
Vaino Väljas, kes kuulutas Eesti seadused kõrgemaks Moskva omadest. 1988 sügis Eestimaa laul. Suurim rahvakogunemine Eestis, osales u 300000 inimest. Nõuti Eesti vabastamist Nõukogude liidu koosseisust. 6. ERSP kirjelda ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, juhiks teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. Oli esimene Eesti poliitiline erakond, mis loodi 1988. aasta augustis. 7. Interliikumine Moskvameelsete tööliste ühendus, mis oli Eesti iseseisvuse vastu. Eestimaa Rahvarinde moodustamine ja üldine poliitilise olukorra muutumine tekitas 1988. aasta kevadel ja suvel nõukogudemeelsete hulgas rahulolematust ja meelepaha. Interliikumine asutati Tallinnas 19. juulil 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. Nad ründasid ka Toompead, aga nende katse ebaõnnestus. Interliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabariigi Valitsus 25. augustil 1991. 8. Suveräänsusdeklaratsioon
Gorbatsov aga ei näinud ette, et kui rahvast jõuga kinni ei hoita, tahetakse võõrvõimust või selle mõjusfäärist lahku lüüa. Idabloki riikides toimusid massilised rahvaliikumised aastatel 1988-1989 ning aasta 1990 lõpuks ei olnud kommunistliku reziimi ikke (Moskva võimu) alt pääsenud vaid Jugoslaavia. Jugoslaavia lagunes hiljem. Eestis saadi aru, et ka liiduvabariikidel on võimalus iseseisvuda. Tekkisid kolm põhilist liikumist: interliikumine ehk kommunistlik liikumine, perestroikapooldajate liikumine, mis taotles sotsialistlikku demokraatiat, ning rahvusliikumine ehk Eesti täieliku suveräänsuse pooldajate liikumine. 1988. Aastaks liideti viimased kaks üheks Rahvarindeks Edgar Savisaare eestvedamisel ning viidi läbi iseseisvusreferendum, ennetamaks uut liidulepingut NSVL-ga. Interliikumine jäi vähemusse ning Eesti oli võtnud ametlikult suuna suveräänsuse poole.
· augustis loodi ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. See oli esimene poliitiline erakond Eestis (peale EKP) · 11. septembril toimus Tallinna Lauluväljakul üritus "Eestimaa laul". Osales u. 300 000 inimest. Kõlas juba üleskutse omariiklus (=iseseisvus) taastada ----------------------- · 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu-meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: 1) Interliikumine (=Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine) 2) Töökollektiivide Ühendnõukogu Mõlemad ühendasid peamiselt üleliiduliste tehaste venekeelseid töölisi, kes olid huvitatud NSV Liidu säilimisest ------------------------------- Poliitilised jõud Eestis 1988: Interliikumine Rahvarinne ERSP NSV Liit liiduleping iseseisvus ------------------------------- · 16
* Mais muudeti ära riigi nimi Eesti NSVst sai Eesti Vabariik (kuigi oldi veel NSV Liidu koosseisus!). Võeti kasutusele uus (tegelikult vana) lipp, vapp ja hümn. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. * august sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks * 21.oktoober maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda K.Päts * Elavnes ka Interliikumine. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.15. mail korraldas impeeriumimeelne interliikumine ilmselt NSV Liidu juhtkonna õhutusel suure meeleavalduse Tallinnas Toompeal, üritades siin võimu üle võtta. Kohale rutanud rahvas ajas aga meeleavalduse laiali. Nüüd hakkas NSV Liidu keskvõim pooldama liidulepingut (mida kaua aega tagasi tõrjuti). Kuid oli juba hilja
leedulaste vabadusetahet. 1990. veebruar - registreeritud Eesti kodanike poolt valiti uus esinduskogu ehk Eesti Kongress, see moodustas täidesaatva võimuorgani Eesti Komitee. Eesti Kongress - registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990. aastal valitud esindusorgan. Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees. 18. märts 1990 - esimesed demokraatlikud valimised ENSV ülemnõukogusse. 30. märts.1990 - Üleminekuperioodi väljakuulutamine. mai 1990 - Toompeal Interliikumine, mille esimees oli Jevgeni Kogan. Eesti NSV Töötajate internatsionaalne Liikumine (Interliikumine) - 1988-1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Boriss Jeltsin - Vene NSFV ülemnõukogu esimees alates 1991. aastast. Lennart Meri - Eesti Vabariigi välisminister 1991. aastal, hilisem Eesti Vabariigi president. Sõltumatute riikide ühendus (SRÜ) - Jeltsingi eestvedamisel (M.G ei teadnud) sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.dets 1991
ja tagarjed. IME-ise majandav Eesti, majandusprogramm, et oleks Nõukogude liidust sõltumatus. EMS-Eesti Muinsuskaitse selts, massiorganistatsioon, mis loodi demokraatlikel põhimõtetel 1987a. ERSP- Eesti Rahvusliku sõltumatuse partei, 1988.a loodud esimene poliitiline erakond. RR- rahvarinne, lühikese ajaga kujunes kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988.a võeti Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu see, millega sätestati seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-enneolematu protestiaktsioon, mille moodustas inimkett, mis oli 660km ja osales ~2mln inim. Eesti kongress- Eesti esindusorgan. Üleminekuperiood-aeg, millal Eesti valmistus iseseisvumiseks(1990.märts-
grupp (Lagle Parek, Tiit Madisson), 1987.august Eesti Muinsuskaitse Selts organisatsioon Eesti ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitseks, 1987 ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1988, eesmärk: taastada Eesti iseseisvus Rahvarinne rahvaliikumine perestroika toetuseks Eestis, 1988 (Edgar Savisaar, Marju Lauristin) "Eestimaa laul" massikogunemine ja ühislaulmine Tallinna lauluväljakul 1988.aasta septembris Eesti iseseisvumise taastamise toetuseks Interliikumine Eesti iseseisvuse vastane liikumine 1988-1991 Suveräänsusdeklaratsioon 16.nov.1988 vastuvõetud document, millega ülemnõukogu kuulutati kõrgemaks organiks Balti kett 600 km pikk inimkett 1989.aastal Tallinnast Vilniusesse, toetamaks Balti riikide iseseisvust Eesti kongress Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu, mis valiti kodaniku komiteede liikumise algatusena 1990.a Üleminekuperiood riikliku iseseisvuse taastamise ettevalmistusaeg Eestis 1990-
Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986. MRP-AEG-Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. eesmärgiks tuua hitleri- stalini sobingu tõeline sisu. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 a loodud 1 demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. ERSP-Eesti Rahvuslike Sõltumatuse Partei, 1988. Rahvarinne - rahvaliikumine perestroika toetuseks 1988. interliikumine-rahvaliikumin, mille inimesed pidasid eestit nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks 1988. suveräänsusdekl-dekl, millega sätestati eesti nsv seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 16.11.1988. Eesti kongress, esindusorgan, kus arutati omariikluse küsimust. üleminekuperiood-periood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Ime - majandusprogramm, mille eesmärgiks oli täielikult isemajandav riik ja eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist 1987sept.
massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsusdeklaratsioon: 16. nov 1988. a, ENSV nõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni , millega sätestati Eesti NSVseaduste ülemlikkus üleliiduliste määruste ja seaduste vastu Balti kett: 23. aug 1989. a, oli 660 km pikk, 2 milj inimest, Tallinnast Vilniusesse, inimkett, taheti teadustada Baltikumi probleeme rahvuvaheliselt
kaasata ,,ärkamisse" haritlasi 1988 apr Eestimaa Rahvarinne toetada perestroikat 1988 apr- Uus ENSV juhtkond. saada eestimeelne juhtkond juuni Karl Vaino -> Vaino Väljas 1988 suvi Laulev Revolutsioon (Eestimaa laul) avaldada survet ENSV juhtidele:seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 suvi Interliikumine ühendada venemeelseid(impeeriumimeelseid) 1988 süg Eesti uus poliitiline maastik Rahvuslikud jõud(EMS,ERSP) Liidulepingupooldajad(EKP rah.jõud) Impeeriumimeelsed 1988 nov Suveräänsusdeklaratsioon Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes 1989 jaan Keeleseadus Eesti keel sai riigikeele staatuse
Ants Erm Tunne-Väldo Kelam INTERRINNE Tegutses aastatel 1988-1991. Ametlik nimetus: Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Liikumine oli Nõukogude meelne ja Eesti iseseisvuse vastane. Interliikumise liider oli Jevgeni Kogan. Liikumisega olid tihedalt seotud Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Vabariiklik Streigikomitee. Eestlaste hulgas ei saavutanud Interliikumine mingit toetust. 1990. aasta mais kasvas Interliikumise kohtumine Tallinnas üle Toompea lossi ründamiseks. Selle peale kutsus toonane EV peaminister Edgar Savisaar Toompeale Eesti elanikke kuulsaks saanud sõnadega: „ Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!“ Interliikumise tegevuse keelustas EV valitsus 25.augustil 1991. Jevgeni Kogan
Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Laulev revolutsioon Ühiskonna politiseerumine ( ERSP, RR, Interrinne ) 1988.aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). 1988.aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused. Suveräänsusdeklaratsioon Kodanike Komiteede liikumine ja Eesti Kongress 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks
massiotganistatsioonid nagu Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) ja Eesti rahvuslik Sõltumatu partei (ERSP) mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste tähtpäevadele NÄITED . Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne mis oli moodustunud perestroika toetuseks kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel EESTIMAA LAUL tomisu Lauluväljakul 1988 kus osales 300 000 inimest. Kuigi oli imperiumi meelsete jõudude vast liikumine (INTERLIIKUMINE) suur, suutsid eestlased koos VÄINO VÄLJAGA (MIKS SEE OLINE OLI)võtta vastu suveräänsus deklaratsioon 16nov 1988 millega sätestati eest nsv seaduste ülimislikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Järgnes Balti kett mis tõestas et Balt riigid võivad olla ühtsed kui on seda vaja . Kodanike komitee ning Eesti kongress tegid kõvasti tööd mille tagajärjel kuulutati välja ülemineku periood. See pidi lõppema
Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike valitud esindus propaganda Üleminekuperiood- 30.märts 1990.a. Kommunismi kukutamine IME- isemajandav eesti 1987 Berliini müür ehitati 1961. aastal ja see sümboliseeris ida ja lääne vastasseisu
aasta lõpus. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustati aasta hiljem, see oli esimene poliitiline erakond. Rahvas läks aktiivselt kaasa Tartu rahu ja Vabariigi aastapäevade tähistamistega. 1988. aasta võimukriisi tulemusena vahetati välja parteijuht, millele järgnes lauluväljakul massimeeleavaldus. Rahva ühiseks eesmärgiks oli Eesti huvide kaitse. 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu- meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: interliikumine ning töökollektiivide ühendnõukogu. 19. novembril 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati, et ENSV seadused on kõrgemad, kui NSVL omad. Inimesed ühinesid ühtseks Balti ketiks (23. august 1989) Tallinnast Vilniuseni Moskvale surve näitamiseks. Balti kett oli umbes 660 km pikk ja inimesi oli umbes 2 miljonit. Moskva tunnistas aasta lõpus 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need õigustühiseks. 30. märtsil 1990
IME (ise majandav Eesti) kaugem eesmärk oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Senise majandusmudel (käsumajandus) osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, sellega kaasnes hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad, väljamaksmata palgad ja pensionid. Interliikumine 1988, impeeriumimeelne ühendus, peamiselt muulased, kes nägid Eestit kui NSV Liidu lahutamatut osa. suveräänsusdeklaratsioon 1988 nov, sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Eesti kongress 1990 märts, eesmärgiks oli läbirääkimise alustamine lääneriikide ja NSVL- iga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Balti kett 23 august 1989. aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil
Eesmärk toetada perestroikat. 16. juuni 1988 - vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Teda hakkas asendama Vaino Väljas. 1988 - Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 - laulev revolutsioon. avaldada survet ENSV juhtidele: seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 - ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Eesmärk, et eestlastel oleks õigus ise oma maa ja oma saatuse üle otsutada. Eesti esimene poliitiline erakond (juht Lagle Parek). 1988 - interliikumine. Eesmärk ühendada venemeelseid (impeeriumimeelseid). 16. november 1988 - suveräänsusdeklaratsioon. Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes. Algas NSV Liidu lagunemine. ! 1989 24. veebruar 1989 - Sini-must.valge lipu heiskamine Pika Hermani torni. Eesmärk rõhutada Eesti sümboolikat. 23. august 1989 - Balti kett. Eesmärk juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele. jaanuar 1990 - taasavati Eesti Pank ! 1990 24. veebruar 1990 - Eesti Kongressi valimised
kes olid vastu N. Liidu lagunemisele ja Eesti iseseisvumisele). 1980. aastate lõpus oli kolm erinevat Eesti tulevikuvisiooni ja nende esindajat : 1. Eesmärk: omariikluse taastamine. Esindjad: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ehk ERSP > Lagle Parek), Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS > Trivimi Velliste, Mart Laar), kodanike komiteed (Tunne Kelam); 2. Eesmärk: kõik pidi jääma endiseks. Esindajaks: impeeriumimeelsed jõud ehk Interliikumine (peamiselt muulastest liidutehaste töölised ja vanameelsed kommunistid); 3. Eesmärk: taotleda suuremat iseotsustamisõigust Venemaa koosseisus. Esindajad: Rahvarinne (Edgar Savisaar, Marju Lauristin). 23. august 1989 toimus Balti kett selle toetuseks, et Moskva tunnistaks MRP pakti olemasolu (Tallinnast Vilniuseni > 660 km, 2 miljonit inimest). Samal aastal NSVL tunnistas MRP sõlmimist ning kaudselt koos sellega ka Eesti okupeerimist II maailmasõjas.
Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel.Uueks valitsusjuhiks kinnitas ülemnõukogu Edgar Savisaare.30 märtsil 1990.aastal võttis ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest.Sellega kuulutati välja üleminekuperjoodi,mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.Sama aasta mais taastati Eesti vabariigi nimetus ning lõpetati Eesti NSV sümboli kasutamine. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve.Moskvas ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.Kekvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda.1991 aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte,oli ka inimohvreid.Eestis suudeti verevalamist vältida. 20.08.1991 aastal taastati Eesti vabariigi iseseisvus.
Järgmisel aastal-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. 1988 aprillil esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Toodi ka avalikkuse ette Eesti lipp. 1988 juunis Vaino Väljas uus parteijuht. Rahvas tähistas võitu 17. juunil lauluväljakul. Septemberis korraldati lauluväljakul järjekordne massiüritus ,,Eestima laul" (300 000 inimest). 1988 suvel moodustasid üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise(interliikumine). 16. Nov. 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati E NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 23 aug 1989 moodustati Balti kett ( 660 km, 2 milj. in.). 1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, eesti keelele anti riigikeele staatus. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, Eesti Kongressi valimine toimusid 1990 veeb. Esimene kongressi istung 1990 märtsil. Üleminekuperiood, mis pidi
ei suutnud takistada. 17. juunil 1988. aastal toimus lauluväljakul massimeeleavaldus, mis kujunes aga surveavalduseks uuele juhtkonnale seista Moskvas Eesti huvide eest. 1988. aasta septembris korraldati RR-i eestvedamisel lauluväljakul uus massiüritus ,,Eestimaa laul", kus kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 1989. aasta suvel moodustasid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ülemnõukogu. 23. augustil 1989. aastal korraldasid Baltikumi rahvarinded Moskvale surve avaldamiseks enneolematu protestiaktsiooni. Moodustati nimelt katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni (Balti kett). 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutati Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. 30. märtsil 1990
Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti kelle kuulutamist riigikeeleks. Kuid ühiskonnaareng oli väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad kelle- ja kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 6 SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli
aasta lõpul loodud Eesti Muinsuskaitse Selts, 1987.aastal loodi ka I poliitiline ühendus Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. 1988. aastal loodi aga I poliitiline erakond Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei. Liikumistest olid tähtsaimad: 1988. aastal loodud Rahvarinne kus toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp, suvel toimunud Interliikumine aga võttis terava kriitika alla koostatavad keeleja kodakondsusseadused. Massiüritusest oli kõige suurem 1988. septemberis lauluväljakul korraldatud ,,Eestimaa laul" kus kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks ja jätkus ka rahva ajaloomälu taastamine. 1988.aastal algas laulev revolutsioon. Enne taasiseseisevumist toimus ka 1988. aastal 16
EV aastapäeval rahvakoosolek Tallinnas. Loominguliste liitude ühispleenum. Rahvarinde loomine- E. Savisaar. 1988- noorsoo kokkutulek rahvuslike laulude ühislaulmiseks lauluväljakul. Toodi välja taas riigilipud. 1988- Gorbatsov kutsus kokku NLKP erakorralise konverentsi. Rahvarinne kutsus 17. juuniks Lauluväljakule kokku meeleavalduse- 150 000 inimest. Vaino Väljas- EKP KK esimeseks sekretäriks. 1988. aasta laulupidu. Vastasseisu kujunemine Interliikumine- Rahvarinde vastane. Tekkis Töökollektiivide Ühendnõukogu , vastukaaluks sellele eestimeelne Töökollektiivide Liit. 1989- Rahvasaadikute Kongress 16. november 1988- ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk. Suveräänsusdeklaratsioon. Nõuti Kirde-Eesti eraldamist Eestist omaette vabariigiks. Valimised Rahvasaadikute Kongressi. TV kaudu - parlamendivaidlused. Lipu heiskamine Pika Hermanni torni 1989 aastal. Uus suurlõhe 1989- Eesti kodanike komiteede liikumine.
Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti kelle kuulutamist riigikeeleks. Kuid ühiskonnaareng oli väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad kelle- ja kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 15. mail 1990. aastal korraldas impeeriumieelne interliikumine ilmselt NSV Liidu juhtkonna õhutusel suure meeleavalduse Tallinnas (ründasid Toompea lossi), üritades siin võimu üle võtta. Kohale rutanud rahvas ajas aga meeleavalduse laiali.
1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti keel riigikeeleks 24.02- see päev kuulutati iseseisvuspäevaks, ERSP, EMS, ja Eesti kristlik liit tulid välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. kodanikekomitee loomise eesmärk: Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse aluse lPika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp.
detsembris1991? SRÜ 23. Mis on IME? Mida seee tähendas? Isemajandav eesti, eesti eraldamine üleliidulisest majandusest. 24. Millal taastati Eesti riiklik iseseisvus (kuu, päev ,aasta)? 20.08.1991 25. Millistes Balti riikides võideldi iseseisvus kätte ilma verevalamiseta, millistes mitte? verevalamisega läti ja leedu, ilma eesti. 26. Nimeta 3 sündmust, millega püüti takistada eesti iseseisvus püüdlusi? Liidulepingu sõlmimine, interliikumine, augusti puts 27. Millal taastati Eesti riiklik iseseisvus (kuu, päev ,aasta)? 1991.aastal 20.august
o Öölaulupeod juuni alguses 1988 Laulevrevolutsioon sai nime Kõik toimus spontaanselt, südamest. o 16.juuni 1988 Karl Vaino tagandatakse ametist ja EKP I sekretäriks saab Vaino Väljas (puhas eestlane, meie mees) o Impeeriumimeelsete jõudude koondumine Senise olukorra säilitamist pooldasid · Interliikumine (liider Jevgeni Kogan, prknime järgi päritolult juut) · Töökollektiivide Ühendnõukogu (V. Jarovoi) o Eestimaa laul 11.09.1988 1988.aasta suurim rahvakogunemine Esmakordselt tehakse ettepanek iseseisva riigi taastamiseks Eesti uudis 3 päeva järjest maailma uudis nr 1 (seda on juhtunud väga harvad korrad, viimati 1994 vist)
rahvaesindust?- Rahvasaadikute Kongress Milline Euroopa sotsialistlik riik lagunes sõjaga?- Jugoslaavia Milline riik tunnustas esimesena taasiseseisvunud Eesti Vabariiki?- Island Millise sõnaga tähistatakse Tšehhoslovakkias toimunud rahumeelset üleminekut sotsialismist demokraatiasse?- sametrevolutsioon Kuidas nimetati Eesti taasiseseisvumisperioodil rahvaliikumist, kuhu koondusid Nõukogude Liidu säilimist pooldavad, valdavalt venekeelsed inimesed?- Interliikumine Milline lühend tähistab 1987. aasta septembris Eesti teadlaste ja poliitikute poolt välja käidud plaani Eesti osalisest majanduslikust iseseisvusest NSVLi sees?- IME Millist nime kandis 1980. aastatel Poolas tegutsenud sõltumatu ametiühingukoondis?- Solidaarsus Millist nime kandis 1988. aasta augustis loodud Eesti taasiseseisvumisaja esimene poliitiline erakond? (täisnimi)- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Kuidas nimetati Eesti Kongressi alaliselt tegutsevat organit?- Eesti Komitee
oli sinimustvalge lipu taastamine eestlaste rahvuslipuna Seda ja teisi 1988.aasta suvel toimunud üritusi tunneb ajalugu Laulva revolutsiooni nime all. Eestlased kui laulurahvas korraldas ühiseid laulmisi, algul Raekoja platsil, hiljem Lauluväljakul. Kulmineerusid need sündmused septembris ,,Eestimaa lauluga", kus kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ning Heinz Valgu kurikuulus lause: ,,Ükskord me võidame niikuinii.". Kuigi rahvuslikele jõududele loodi vastukaaluks Interliikumine, ei suutnud see takistada Eestil iseseisvuse poole liikumast. 1989.aastal sai eesti keel taas riigikeeleks ja 24.veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks. 1990.aasta veebruaris toimusid juba Eesti Kongressi kui esindusorgani valimised. Üheks tähtsaks sammuks näitamaks Nõukogude Liidule oma iseseisvumistahet oli aga ka 23.augustil 1989.aastal Balti rahvaste ühine aktsioon Balti kett. Mina arvan, et see oli eriline päev kogu
MRP-AEG organisatsioon, mille eesmärgiks oli MRP salajase lisa avalikustamise Eesti Muinsuskaitse Selts- org, mille ees. Taastada eesti rahva ajalooline mälu ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomine Rahvarinne- kodanikualgatus perestroika toetuseks ,,Eestimaa laul"- massiüritus, kus esitati omariikluse taastamise nõue interliikumine- üleliiduliste juhtide korraldatud liikumine NSV lagunemise vastu suveräänsusdeklaratsioon- seadus, millega sätestati Eesti seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees Balti kett- inimkett MRP 50 aastapäeva mälestamiseks Eesti kongress- esinduskogu, mille eesmärgiks oli EV taastamine tema seadusliku kodanikkonna poolt õigusliku järjepidevuse alusel
Kelam. Märts 1990 ENSV Ülemnõukogu valimised. Ülemnõukogu loob valitsuse, mille juhiks saab E.Savisaar ja välisministriks L.Meri, kes loob läbikäimise maailma suurriikidega. EKP laguneb, kuna selle tähtsus kaob. 30.03.1990 algab üleminekuperiood iseseisvumisele. Riigi nimeks saab Eesti Vabariik. Võetakse kasutusele sümboolika, kehtivad ainult EV seadused. Mai 1990 Interliikumise meeleavaldus, mille käigus rünnatakse Toompead. Interliikumine teeb ka teisi streike. Algab üleminek turumajandusele. Tekivad uued ettevõtted, kuid eksisteerib ka riiklik tööstus, riik määrab hinnad. Olid valuutapoed, kus oli laias valikus välismaa kaupa, kuid maksta sai välisrahaga. Riigipoodides müüdi talongidega tarbekaupa, sest kaupadest oli puudus. Rubla devalveerus. 1990 hakkab NSVL liidulepingut tahtma, et liitu kuidagi koos hoida, kuid Eesti enam ei taha. 1991
a. laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte). 16. nov
org. Eesti Muinsuskaitse Selts ja järgmisel aastal esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltmuatuse Partei. Eestlaste ajaloosündmuste ja tähtpäevade teadvustamine. · Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Sini-must-valge lipp. · Vainol tekkisid tülis KP ja uueks juhiks sai Vaino Väljase. · Surveavaldus Lauluväljakul: seista Moskvas Eesti huvide eest. · "Eestimaa laul" omariikluse taastamiseks. · Interliikumine omariikluse vastu. · 1988 aastaks kolm suunda: omariikluse taastamine ERSP, EMS; impeeriumisse jäämine ja liiduleping RR/EKP. · 16. November 1988 suveräänsusdeklaratsioon, Eesti seaduste ülemuslikkus NSV seaduste ees. · Balti kett Baltikumi probleemide teadvustamiseks. · 80ndate lõpus keeleseadus, kodanike kirja panemine, Eesti Kongress, tegevuskava riigina, Eesti Komitee. · 30. Märts 1990 üleminekuperiood algus mis lõppeb omariikluse
formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. • 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat – see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. • Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte). • 16
Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti kelle kuulutamist riigikeeleks. Kuid ühiskonnaareng oli väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad kelle- ja kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu
see osa EKP-st, kes üritas toimunud muutustega ka kaasa minna. Seda, et parteil ikkagi ka mingisugune osa protsessides oli, ei tohi unustada. 1988 suvel organiseerusid ka need, kes olid täiesti vastu kikidele nendele muutustele, mis siin toimunud oli. Sinimustvalge lipp avalikult kasutatav. Neid, kellele see kõik vastumeelt oli, nende puhul saab rääkida interliikumisest või interrindest. See ühendas Eestis elavaid mitteeestlaseid. Baasiks … (tööstustöölised?). IL (Interliikumine). 1988 aasta suve kulminatsiooniks septembris toimunud üritus Eestimaa laul. Toimus Tallinnas lauluväljakul ja vähemalt müüditasandil olevat sellel osalenud 300 000 inimest (ilus müüt). Miks Eestimaa laul oluline? Esmakordselt käidi seal välja mõte, et Eesti peaks saavutama iseseisvuse taastamise. 1988 aasta sügisel, 16 november võttis toona veel Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selle sisu oli selles, et Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSVL seaduste ees
pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks ning üritas Tallinna ja Moskva vahelisi pingeid leevendada, kuid areng oli juba nende kontrolli alt väljunud. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise - 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele- ja kodakondsusseadused. 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad
1988. aasta septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus „Eestimaa laul“, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seda aega kutsuti ka Laulvaks Revolutsiooniks. Kasutati juba massiliselt rahvuslippe, lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule, kutsuti esimest korda rahvast üles omariikluse taastamisele. Kõik see põhjustas omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel ja sügisel moodustati Interliikumine ja Töökollektiivide Ühendnõukogu, kes pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks ja kritiseerisid demokraatlike organisatsioonide tegevust. Neil oli ka Kremli võimuladviku toetus. Nende tegevusest hoolimata suutis Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu võtta suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989. aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks
• Balti kett-Baltimaade rahvarinnete korraldatud suurprotestiaktsioon 23.08.1989. a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadustahet. • Uuenenud juhtkonnaga EKP üritas toetada vabariigi isemajandamise ideid, rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks. • 1988. a suvel-moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine, IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 1988.a lõpp-Eesti poliitilisel maastikul oli välja kujunenud 3 arvestavat suunda: Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mille impeerimumeelsed jõud välistasid täielikult. Impeeriumeelsete jõudude meelest pidi kõik jääma samaks. Kolmanda suuna mood. Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st,
augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. 5) SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus, riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. 6) Liiduleping leping, millega Gorbatsov tahtis hoida Liiduvabariike koos. 7) Laulev revolutsioon 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu paremaks muuta, tegevused olid Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele. 8) Interliikumine Eestis aastatel 19881991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. 9) "40 kiri" 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt ja mõne nädala eest massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori valitsusvõimude omavoli eest. Tegemist oli katsega astuda avalikku poliitilisse dialoogi võimutseva kommunistliku parteiga.
suveks valminud liikumise üldprogramm,harta ja resolutsioonid.Lisaks arutati paljusid ühiskonna valuküsimusi,võeti vastu manifest "Kõigile eestimaalastele,kõigile Eesti sõpradele".Resolutsioonis "Enesemääramisest" fikseeriti,et Eesti "poliitiline suveräänsus võib tänapäeva maailmas teostuda üksnes enesemääramisõigusel rajaneva sotsialistliku rahvusriigina". *1988.a suvi-Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumis(Interliikumine);ning sama aasta sügisel moodustati Töökollektiivide Ühendnõukogu(TKÜN)-need organisatsioonid moodustati suurte üleliiduliste tehaste juhtide poolt.Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks.Terava kriitika alla võeti koostavad keele-ja kodakondsusseadused ning Rahvarinde tegevus. Kodanike Komiteede liikumise teke: *1989.a jaanuar,keeleseadus-selle seadusega sai eesti keel riigikeele staatuse.Mõne aja möödudes kuulutati 24
Sellega kuulutati välja üleminekuperiood,mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus,lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn,lipp,vapp) kasutamine.Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused.Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee,Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve.Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda.1991 aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati tsiviilobjekte,oli ka inimohvreid.Eestis suudeti verevalamist vältida.Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi.1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava
Eesti NSV Ülemkogu andis sinimustvalgele lipule rahvusliku lipu staatuse. Rahvrinne korraldas Septembris ,,Eestimaa laul" millest võttis osa 300k inimest. Impeeriumimeelsete jõudude koondumine EKP juhtkond üritas tormiliselt sündmustega sammu pidada, astus toetama vabariigi isemajandamise ideed, lippu ja eesti keele rahvuskeeleks kuulutamisega. 1988. Aasta suuvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning süg sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Suveräänsusdeklaratsioon 1988. Aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestavat suunda (RR, ERSP, EMS) 16. Novembril 1988. Aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 23. Augustil 1989. Aastal korraldati Moskvale surve avaldamiseks enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660km, 2milj.
MRP-AEG – Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, mille eesmärgiks oli MRP lisaprotokollide avalikustamine ja tühistamine ERSP – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei ehk EKP ainuvõimu vatu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust, esimene sõltumatu erakond NSVL-s selle loomisest alates, eesmärgiks EV taastamine Eesti Komitee – Eesti Kongressi täidesaatev juhtorgan interliikumine – eestivenelaste poolt loodud vastuliikumine Eesti iseseisvumisele üleminekuperiood – 1990-1992 aastatel EV Ülemnõukogu poolt välja kuulutatud periood, mille lõppeesmärgiks oli EV taastamine iseseisva riigina Sündmused autonoomiaseadus (30. märts 1917) – Eesti sai oma ajaloolised etnilised piirid Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis (15. november 1917) – ainult Maapäeva otsused on legitiimsed ja tehti otsus, et Eestist peab saama iseseisev riik
ülemnõukogu presiidiumi esimees. · Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare · 30.märts 1990- Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. · Taastati Eesti Vabariigi nimetus ning lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine. · Impeeriumimeelsed ei tahtnud sellega sugugi leppida ja Interliikumine orgunnis poliitilisi miitinguid ja streike. · Kasutati ka sõjaväge ja rünnati nii mõndagi tsiviilobjekti, oli ka inimohvreid, Eesti suudeti verevalamist vältida. · 1991.a märtsis korraldasid Balti riikide juhid referendumi, tulemustest selgus et eelistati iseseisvust. · Referendumi tulemused välistasid ka liidulepingu IME ettepanek. o IME- Isemajandav Eesti. o IME aluseks võib pidada 1987.a septembris ajakirjanduses avaldatud nelja
annaabi.ee 
