Balti kett- katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni.660km,2miljonit inimest.See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.23.08.1989 Eesti kongress- esindusorgan.Kutsuti üles end registreerima.veb 1990 Eesti Muinsuskaitse Selts- Demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.1987. Eestimaa laul- rahvarinde meeleavaldus. Hiiglaslik massiüritus Tallinna lauluväljakul Rahvarinde organiseerimisel. 11.sept.1988 ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.Poliitiline erakond.1988 Fosforiidikampaania-protest,mis sundis kaevanduse rahamist loobuma.1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele. Interliikumine- suurte üleliiduliste tehaste juhtide moodustatud Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suvi 1988 MRP-aeg- Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. See oli poliitiline ühendus. Selle eesmärk oli tuua päevavalgele 1939.a. Hit...
moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Eesti poliitiline erakond, mille juhiks oli teisitimõtleja L. Parek. ESTO Ülemaailmsed eestlaste päevad, EV Peakonsulaat oluline Eesti riikluse kandja välismaal. IL Interliikumine, järgis impeeriumimeelsete suunda, ENSV kui NSVL lahutamatu osa ning perestoika IME Isemajandava Eesti kontseptsioon, ENSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. Juunikommunistid 1940 juunipöördes aktiivselt osalenud kohalikud kommunistid metsavennad relvastatud vastupanuliikumine, mille moodustas metsadesse jäänud Saksa sõjaväes teeninud mehed, Saksa võimudega koostööd teinud, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidnud ja NSV võimu eest pakku läinud
a septembris * massiüritus * Rahvarinde eestvedamisel * toimus Tallinna Lauluväljakul * osa võttis ligi 300 000 inimest * üleskutse oma riigi taastamisele Suveräänsusdeklaratsiooni võttis vastu Eesti NSV Ülemnõukogu 16.11.1988. millega sätestati ENSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989.a jaanuaris võeti vastu keeleseadus riigikeeleks eesti keel. 24.veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks (sinimustvalge) * poliitiliste erimeelsuste süvenemine * interliikumine aktiveerub * pandi alus Kodanike komiteede loomisele * Eesti riik taastati järjepidavuse alusel * kutsuti üles Eesti kodanike registreerima * kodanikud pidid olema seotud I EVga Balti Kett * moodustati 23.08.1989.a * enneolematu protestiaktsioon: katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni * näidati, et Balti riigid soovivad koos iseseisvuda * tulemuseks NL tunnistab salalepingu sõlmimist, kuulutab õigustühiseks Eesti kongress * Eesti kodanike esindusorgan * valimised toimusid 1990
isemajandamisele 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiive e väikeettevõtteid puudutav määrus. 1-2 aprill 1988 - toimus loominguliste liitude ühispleenum 1988 aprill - esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks 1988 juuni - võimuvahetus EKP juhtkonnas VainoVäljas 1988 aprill - esimest korda toodi avalikkuse ette sinimustvalge lipp 11. Sept 1988 - korraldati massiüritus Eestimaa laul. 1988 - interliikumine 1988 - Eesti Rahvusliku Sõltumatu Partei loomine. 1988 16 nov - ENSV Ülemnõukogu võttis vastu suverräänsusdeklaratsiooni. 1989 märts - NSV Liidus toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgemaisse riigivõimuorganisse. 1989 23.august - Balti kett. 1990 - toimusid Eesti Kongressi valimised ning esimene istung 1990 18.märts - toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse 1991 17
Vaino Väljas, kes kuulutas Eesti seadused kõrgemaks Moskva omadest. 1988 sügis Eestimaa laul. Suurim rahvakogunemine Eestis, osales u 300000 inimest. Nõuti Eesti vabastamist Nõukogude liidu koosseisust. 6. ERSP kirjelda ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, juhiks teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. Oli esimene Eesti poliitiline erakond, mis loodi 1988. aasta augustis. 7. Interliikumine Moskvameelsete tööliste ühendus, mis oli Eesti iseseisvuse vastu. Eestimaa Rahvarinde moodustamine ja üldine poliitilise olukorra muutumine tekitas 1988. aasta kevadel ja suvel nõukogudemeelsete hulgas rahulolematust ja meelepaha. Interliikumine asutati Tallinnas 19. juulil 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. Nad ründasid ka Toompead, aga nende katse ebaõnnestus. Interliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabariigi Valitsus 25. augustil 1991. 8. Suveräänsusdeklaratsioon
Gorbatsov aga ei näinud ette, et kui rahvast jõuga kinni ei hoita, tahetakse võõrvõimust või selle mõjusfäärist lahku lüüa. Idabloki riikides toimusid massilised rahvaliikumised aastatel 1988-1989 ning aasta 1990 lõpuks ei olnud kommunistliku reziimi ikke (Moskva võimu) alt pääsenud vaid Jugoslaavia. Jugoslaavia lagunes hiljem. Eestis saadi aru, et ka liiduvabariikidel on võimalus iseseisvuda. Tekkisid kolm põhilist liikumist: interliikumine ehk kommunistlik liikumine, perestroikapooldajate liikumine, mis taotles sotsialistlikku demokraatiat, ning rahvusliikumine ehk Eesti täieliku suveräänsuse pooldajate liikumine. 1988. Aastaks liideti viimased kaks üheks Rahvarindeks Edgar Savisaare eestvedamisel ning viidi läbi iseseisvusreferendum, ennetamaks uut liidulepingut NSVL-ga. Interliikumine jäi vähemusse ning Eesti oli võtnud ametlikult suuna suveräänsuse poole.
· augustis loodi ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. See oli esimene poliitiline erakond Eestis (peale EKP) · 11. septembril toimus Tallinna Lauluväljakul üritus "Eestimaa laul". Osales u. 300 000 inimest. Kõlas juba üleskutse omariiklus (=iseseisvus) taastada ----------------------- · 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu-meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: 1) Interliikumine (=Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine) 2) Töökollektiivide Ühendnõukogu Mõlemad ühendasid peamiselt üleliiduliste tehaste venekeelseid töölisi, kes olid huvitatud NSV Liidu säilimisest ------------------------------- Poliitilised jõud Eestis 1988: Interliikumine Rahvarinne ERSP NSV Liit liiduleping iseseisvus ------------------------------- · 16
* Mais muudeti ära riigi nimi Eesti NSVst sai Eesti Vabariik (kuigi oldi veel NSV Liidu koosseisus!). Võeti kasutusele uus (tegelikult vana) lipp, vapp ja hümn. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. * august sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks * 21.oktoober maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda K.Päts * Elavnes ka Interliikumine. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.15. mail korraldas impeeriumimeelne interliikumine ilmselt NSV Liidu juhtkonna õhutusel suure meeleavalduse Tallinnas Toompeal, üritades siin võimu üle võtta. Kohale rutanud rahvas ajas aga meeleavalduse laiali. Nüüd hakkas NSV Liidu keskvõim pooldama liidulepingut (mida kaua aega tagasi tõrjuti). Kuid oli juba hilja
leedulaste vabadusetahet. 1990. veebruar - registreeritud Eesti kodanike poolt valiti uus esinduskogu ehk Eesti Kongress, see moodustas täidesaatva võimuorgani Eesti Komitee. Eesti Kongress - registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990. aastal valitud esindusorgan. Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees. 18. märts 1990 - esimesed demokraatlikud valimised ENSV ülemnõukogusse. 30. märts.1990 - Üleminekuperioodi väljakuulutamine. mai 1990 - Toompeal Interliikumine, mille esimees oli Jevgeni Kogan. Eesti NSV Töötajate internatsionaalne Liikumine (Interliikumine) - 1988-1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Boriss Jeltsin - Vene NSFV ülemnõukogu esimees alates 1991. aastast. Lennart Meri - Eesti Vabariigi välisminister 1991. aastal, hilisem Eesti Vabariigi president. Sõltumatute riikide ühendus (SRÜ) - Jeltsingi eestvedamisel (M.G ei teadnud) sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.dets 1991
Fosforiidikampaania-protest fosforiidi kaevandamise vastu. MRP-AEG-Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagarjed. IME-ise majandav Eesti, majandusprogramm, et oleks Nõukogude liidust sõltumatus. EMS-Eesti Muinsuskaitse selts, massiorganistatsioon, mis loodi demokraatlikel põhimõtetel 1987a. ERSP- Eesti Rahvusliku sõltumatuse partei, 1988.a loodud esimene poliitiline erakond. RR- rahvarinne, lühikese ajaga kujunes kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988.a võeti Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu see, millega sätestati seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-enneolematu protestiakt...
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE Fosforiidikampaania protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988. Eesmärgiks oli võitlus NSV Liidu plaani vastu rajada uus fosforiidikaevandus MRP-AEG Molotov Ribbentropi pakti sisu ja tagajärgede avalikustamiseks loodud grupp (Lagle Parek, Tiit Madisson), 1987.august Eesti Muinsuskaitse Selts organisatsioon Eesti ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitseks, 1987 ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1988, eesmärk: taastada Eesti iseseisvus Rahvarinne rahvaliikumine perestroika toetuseks Eestis, 1988 (Edgar Savisaar, Marju Lauristin) "Eestimaa laul" massikogunemine ja ühislaulmine Tallinna lauluväljakul 1988.aasta septembris Eesti iseseisvumise taastamise toetuseks Interliikumine Eesti iseseisvuse vastane liikumine 1988-1991 Suveräänsusdeklaratsioon 16.nov.1988 vastuvõetud document, millega ülemnõukogu kuulutati kõrgemaks organiks Balti kett 600 km pikk inimkett 1989.aast...
Perestroika- NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõt. iseseisvus) Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse arvardumine. Tõusis päevakorrale 1986. Inimestele räägiti riigis toimunud õnnetustest ,katastroofidest,kuritegudest,ajaloosündmustest. Kasvas ka massiteabevahendite mõju. Gorbatsov-NSVL president, kes püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, säilitades sotsialismi ja NSVL terviklikkus. Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus. Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986. MRP-AEG-Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. eesmärgiks tuua hitleri- stalini sobingu tõeline sisu. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 a loodud 1 demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganis...
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsus...
kaasata ,,ärkamisse" haritlasi 1988 apr Eestimaa Rahvarinne toetada perestroikat 1988 apr- Uus ENSV juhtkond. saada eestimeelne juhtkond juuni Karl Vaino -> Vaino Väljas 1988 suvi Laulev Revolutsioon (Eestimaa laul) avaldada survet ENSV juhtidele:seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 suvi Interliikumine ühendada venemeelseid(impeeriumimeelseid) 1988 süg Eesti uus poliitiline maastik Rahvuslikud jõud(EMS,ERSP) Liidulepingupooldajad(EKP rah.jõud) Impeeriumimeelsed 1988 nov Suveräänsusdeklaratsioon Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes 1989 jaan Keeleseadus Eesti keel sai riigikeele staatuse
Ants Erm Tunne-Väldo Kelam INTERRINNE Tegutses aastatel 1988-1991. Ametlik nimetus: Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Liikumine oli Nõukogude meelne ja Eesti iseseisvuse vastane. Interliikumise liider oli Jevgeni Kogan. Liikumisega olid tihedalt seotud Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Vabariiklik Streigikomitee. Eestlaste hulgas ei saavutanud Interliikumine mingit toetust. 1990. aasta mais kasvas Interliikumise kohtumine Tallinnas üle Toompea lossi ründamiseks. Selle peale kutsus toonane EV peaminister Edgar Savisaar Toompeale Eesti elanikke kuulsaks saanud sõnadega: „ Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!“ Interliikumise tegevuse keelustas EV valitsus 25.augustil 1991. Jevgeni Kogan
staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Omariikluse taastamine Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.augustil 1991.aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. Põhiseaduse vastuvõtmine 1980ndate lõpul alanud vabanemise tulemusena kuulutati Eesti iseseisvus 20.08.1991 taastatuks
Eesti taasiseseisvumise mõte eestlaste seal liikus juba perestroika ajal mil karmimad tinimused olid pehmendatud, mille ebaõnnestumine soodustas taasiseseisuvmist. Sellel ajal hakkasid tekkima sellised organisatsioonid nagu fosforiidikampaania1987-ndal aastal moodustati poliitilise ühenduse MRP-AEG mille mõtte oli päevavalgele tuua Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. Nende esimene kokkusaamine toimus 23 aug 1987 Hirvepargis. Sellest ajast peale hakkasid seal toimuma Hirvepargi miitingud. Loodi demokraatlikele põhimõtetele tuginevad massiotganistatsioonid nagu Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) ja Eesti rahvuslik Sõltumatu partei (ERSP) mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste tähtpäevadele NÄITED . Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne mis oli moodustunud perestroika toetuseks kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel EESTIMAA LAUL tomisu Lauluväljakul 1988 kus o...
Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike vali...
aasta lõpus. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustati aasta hiljem, see oli esimene poliitiline erakond. Rahvas läks aktiivselt kaasa Tartu rahu ja Vabariigi aastapäevade tähistamistega. 1988. aasta võimukriisi tulemusena vahetati välja parteijuht, millele järgnes lauluväljakul massimeeleavaldus. Rahva ühiseks eesmärgiks oli Eesti huvide kaitse. 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu- meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: interliikumine ning töökollektiivide ühendnõukogu. 19. novembril 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati, et ENSV seadused on kõrgemad, kui NSVL omad. Inimesed ühinesid ühtseks Balti ketiks (23. august 1989) Tallinnast Vilniuseni Moskvale surve näitamiseks. Balti kett oli umbes 660 km pikk ja inimesi oli umbes 2 miljonit. Moskva tunnistas aasta lõpus 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need õigustühiseks. 30. märtsil 1990
Perestroika põhjused ja tulemused: - seda alustas Mihhail Gorbatsov. Alustas glasnosti e. avalikustamisega. Et suhteid lääneriikidega parendada. - Kaotati võidurelvastus, lõpetati sõda Afganistanis. - Vähendati kontrolli Ida-Euroopas. Idablokk varises kokku (1989-1990) - Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad. - NSVL saadetakse laiali. Augustiputs toimus 1991. Vanameelsete riigipöörete katse. Püüti kõrvaldada M. Gorbatsovi NSVL presidendi ameti kohalt ja teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Boris Jeltsin võitis selle ning muutus populaarseks. NSVL lagunes ning Eesti, Läti, Leedu iseseisvusid. Boris Jeltsin oli esimene Venemaa president. Ta surus augustiputsi maha, oli Gorbats...
Eesmärk toetada perestroikat. 16. juuni 1988 - vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Teda hakkas asendama Vaino Väljas. 1988 - Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 - laulev revolutsioon. avaldada survet ENSV juhtidele: seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 - ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Eesmärk, et eestlastel oleks õigus ise oma maa ja oma saatuse üle otsutada. Eesti esimene poliitiline erakond (juht Lagle Parek). 1988 - interliikumine. Eesmärk ühendada venemeelseid (impeeriumimeelseid). 16. november 1988 - suveräänsusdeklaratsioon. Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes. Algas NSV Liidu lagunemine. ! 1989 24. veebruar 1989 - Sini-must.valge lipu heiskamine Pika Hermani torni. Eesmärk rõhutada Eesti sümboolikat. 23. august 1989 - Balti kett. Eesmärk juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele. jaanuar 1990 - taasavati Eesti Pank ! 1990 24. veebruar 1990 - Eesti Kongressi valimised
kes olid vastu N. Liidu lagunemisele ja Eesti iseseisvumisele). 1980. aastate lõpus oli kolm erinevat Eesti tulevikuvisiooni ja nende esindajat : 1. Eesmärk: omariikluse taastamine. Esindjad: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ehk ERSP > Lagle Parek), Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS > Trivimi Velliste, Mart Laar), kodanike komiteed (Tunne Kelam); 2. Eesmärk: kõik pidi jääma endiseks. Esindajaks: impeeriumimeelsed jõud ehk Interliikumine (peamiselt muulastest liidutehaste töölised ja vanameelsed kommunistid); 3. Eesmärk: taotleda suuremat iseotsustamisõigust Venemaa koosseisus. Esindajad: Rahvarinne (Edgar Savisaar, Marju Lauristin). 23. august 1989 toimus Balti kett selle toetuseks, et Moskva tunnistaks MRP pakti olemasolu (Tallinnast Vilniuseni > 660 km, 2 miljonit inimest). Samal aastal NSVL tunnistas MRP sõlmimist ning kaudselt koos sellega ka Eesti okupeerimist II maailmasõjas.
Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel.Uueks valitsusjuhiks kinnitas ülemnõukogu Edgar Savisaare.30 märtsil 1990.aastal võttis ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest.Sellega kuulutati välja üleminekuperjoodi,mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.Sama aasta mais taastati Eesti vabariigi nimetus ning lõpetati Eesti NSV sümboli kasutamine. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve.Moskvas ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.Kekvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda.1991 aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte,oli ka inimohvreid.Eestis suudeti verevalamist vältida. 20.08.1991 aastal taastati Eesti vabariigi iseseisvus.
Hea spikriks!!! 9 klassi õpiku paragrahv 28 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE: NSV liit oli kriisis. 1985 Märtsis sai NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov (Tal oli 2 kõrgharidust: Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas, põllumajanduses). Ta tahtis majanduslikku arengu kiirendamist ja see toimus ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986 tõusis esile avalikustamine ehk glasnost. Paranesid Nõukogude-Ameerika suhted. Kokkulepe: likvideerida tuumarakettid. Gorbatsov viis Afganistanist väed välja. 1988 valiti Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks- riigipeaks. 1917 valiti ta presidendiks. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon- eesotsas Boriss Jeltsin. 1991 korraldati rahvahääletus, kus 3 neljandik hääletanutest pooldas suurriigi säilimist (NB! Eesti, Läti, Leedu... boikoteerisid seda). 19 aug. 1991 püüdis võimule tulla RESK eesotsas Janajev. Gorbatsov suleti koduaresti Krimmis. Riigipööre ehk augustiputs, kuid Jeltsin suru...
Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991.
Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid
Organisatsioonidest oli esimene 1987.aasta lõpul loodud Eesti Muinsuskaitse Selts, 1987.aastal loodi ka I poliitiline ühendus Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. 1988. aastal loodi aga I poliitiline erakond Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei. Liikumistest olid tähtsaimad: 1988. aastal loodud Rahvarinne kus toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp, suvel toimunud Interliikumine aga võttis terava kriitika alla koostatavad keeleja kodakondsusseadused. Massiüritusest oli kõige suurem 1988. septemberis lauluväljakul korraldatud ,,Eestimaa laul" kus kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks ja jätkus ka rahva ajaloomälu taastamine. 1988.aastal algas laulev revolutsioon. Enne taasiseseisevumist toimus ka 1988. aastal 16
Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõj...
1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad kelle- ja kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 15. mail 1990. aastal korraldas impeeriumieelne interliikumine ilmselt NSV Liidu juhtkonna õhutusel suure meeleavalduse Tallinnas (ründasid Toompea lossi), üritades siin võimu üle võtta. Kohale rutanud rahvas ajas aga meeleavalduse laiali. Samal ajal üleminekuperioodi väljakuulutamisega tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991
1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti keel riigikeeleks 24.02- see päev kuulutati iseseisvuspäevaks, ERSP, EMS, ja Eesti kristlik liit tulid välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. kodanikekomitee loomise eesmärk: Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse aluse lPika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp.
detsembris1991? SRÜ 23. Mis on IME? Mida seee tähendas? Isemajandav eesti, eesti eraldamine üleliidulisest majandusest. 24. Millal taastati Eesti riiklik iseseisvus (kuu, päev ,aasta)? 20.08.1991 25. Millistes Balti riikides võideldi iseseisvus kätte ilma verevalamiseta, millistes mitte? verevalamisega läti ja leedu, ilma eesti. 26. Nimeta 3 sündmust, millega püüti takistada eesti iseseisvus püüdlusi? Liidulepingu sõlmimine, interliikumine, augusti puts 27. Millal taastati Eesti riiklik iseseisvus (kuu, päev ,aasta)? 1991.aastal 20.august
o Öölaulupeod juuni alguses 1988 Laulevrevolutsioon sai nime Kõik toimus spontaanselt, südamest. o 16.juuni 1988 Karl Vaino tagandatakse ametist ja EKP I sekretäriks saab Vaino Väljas (puhas eestlane, meie mees) o Impeeriumimeelsete jõudude koondumine Senise olukorra säilitamist pooldasid · Interliikumine (liider Jevgeni Kogan, prknime järgi päritolult juut) · Töökollektiivide Ühendnõukogu (V. Jarovoi) o Eestimaa laul 11.09.1988 1988.aasta suurim rahvakogunemine Esmakordselt tehakse ettepanek iseseisva riigi taastamiseks Eesti uudis 3 päeva järjest maailma uudis nr 1 (seda on juhtunud väga harvad korrad, viimati 1994 vist)
rahvaesindust?- Rahvasaadikute Kongress Milline Euroopa sotsialistlik riik lagunes sõjaga?- Jugoslaavia Milline riik tunnustas esimesena taasiseseisvunud Eesti Vabariiki?- Island Millise sõnaga tähistatakse Tšehhoslovakkias toimunud rahumeelset üleminekut sotsialismist demokraatiasse?- sametrevolutsioon Kuidas nimetati Eesti taasiseseisvumisperioodil rahvaliikumist, kuhu koondusid Nõukogude Liidu säilimist pooldavad, valdavalt venekeelsed inimesed?- Interliikumine Milline lühend tähistab 1987. aasta septembris Eesti teadlaste ja poliitikute poolt välja käidud plaani Eesti osalisest majanduslikust iseseisvusest NSVLi sees?- IME Millist nime kandis 1980. aastatel Poolas tegutsenud sõltumatu ametiühingukoondis?- Solidaarsus Millist nime kandis 1988. aasta augustis loodud Eesti taasiseseisvumisaja esimene poliitiline erakond? (täisnimi)- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Kuidas nimetati Eesti Kongressi alaliselt tegutsevat organit?- Eesti Komitee
oli sinimustvalge lipu taastamine eestlaste rahvuslipuna Seda ja teisi 1988.aasta suvel toimunud üritusi tunneb ajalugu Laulva revolutsiooni nime all. Eestlased kui laulurahvas korraldas ühiseid laulmisi, algul Raekoja platsil, hiljem Lauluväljakul. Kulmineerusid need sündmused septembris ,,Eestimaa lauluga", kus kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ning Heinz Valgu kurikuulus lause: ,,Ükskord me võidame niikuinii.". Kuigi rahvuslikele jõududele loodi vastukaaluks Interliikumine, ei suutnud see takistada Eestil iseseisvuse poole liikumast. 1989.aastal sai eesti keel taas riigikeeleks ja 24.veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks. 1990.aasta veebruaris toimusid juba Eesti Kongressi kui esindusorgani valimised. Üheks tähtsaks sammuks näitamaks Nõukogude Liidule oma iseseisvumistahet oli aga ka 23.augustil 1989.aastal Balti rahvaste ühine aktsioon Balti kett. Mina arvan, et see oli eriline päev kogu
Kordamine ajaloo kontrolltööks 22.mai Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Seleta, mis on kolmas maailm ja sellele iseloomulikud jooned? Kolmanda maailma mõistega hakati tähistama riike, mis ei kuulunud ei arenenud ega ka Nõukogude Liidu ja tema Ida ja Kesk Euroopa liitlaste hulka. Termin kujunes kolooniaimpeeriumite lagunemise, uute iseseisvate riikide tekkimise ning mitteühinemise tulemusena. Ühised jooned: Majandus raske olukord keksendunud vaid ühele alale põllumajanduse suur osakaal tihedalt seotud emamaaga Igapäevaelu: näljahäda joogivee puudus haigused, kehv arstiabi epideemiad madal harikustase narkotööstus ja kauband...
Kelam. Märts 1990 ENSV Ülemnõukogu valimised. Ülemnõukogu loob valitsuse, mille juhiks saab E.Savisaar ja välisministriks L.Meri, kes loob läbikäimise maailma suurriikidega. EKP laguneb, kuna selle tähtsus kaob. 30.03.1990 algab üleminekuperiood iseseisvumisele. Riigi nimeks saab Eesti Vabariik. Võetakse kasutusele sümboolika, kehtivad ainult EV seadused. Mai 1990 Interliikumise meeleavaldus, mille käigus rünnatakse Toompead. Interliikumine teeb ka teisi streike. Algab üleminek turumajandusele. Tekivad uued ettevõtted, kuid eksisteerib ka riiklik tööstus, riik määrab hinnad. Olid valuutapoed, kus oli laias valikus välismaa kaupa, kuid maksta sai välisrahaga. Riigipoodides müüdi talongidega tarbekaupa, sest kaupadest oli puudus. Rubla devalveerus. 1990 hakkab NSVL liidulepingut tahtma, et liitu kuidagi koos hoida, kuid Eesti enam ei taha. 1991
a. laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte). 16. nov
org. Eesti Muinsuskaitse Selts ja järgmisel aastal esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltmuatuse Partei. Eestlaste ajaloosündmuste ja tähtpäevade teadvustamine. · Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Sini-must-valge lipp. · Vainol tekkisid tülis KP ja uueks juhiks sai Vaino Väljase. · Surveavaldus Lauluväljakul: seista Moskvas Eesti huvide eest. · "Eestimaa laul" omariikluse taastamiseks. · Interliikumine omariikluse vastu. · 1988 aastaks kolm suunda: omariikluse taastamine ERSP, EMS; impeeriumisse jäämine ja liiduleping RR/EKP. · 16. November 1988 suveräänsusdeklaratsioon, Eesti seaduste ülemuslikkus NSV seaduste ees. · Balti kett Baltikumi probleemide teadvustamiseks. · 80ndate lõpus keeleseadus, kodanike kirja panemine, Eesti Kongress, tegevuskava riigina, Eesti Komitee. · 30. Märts 1990 üleminekuperiood algus mis lõppeb omariikluse
formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. • 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat – see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. • Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte). • 16
Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991
saavutama iseseisvuse taastamise. 1988 aasta sügisel, 16 november võttis toona veel Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selle sisu oli selles, et Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSVL seaduste ees. Eesti NSV-s kehtivad omad seadused ja ei pea NSVL seaduseid silmas pidama (võimu tasandil oli see väga suur samm edasi). Aasta lõpust võib välja tuua kolm erinevat poliitilist suundumust: 1. Ei mingeid muutusi, kõik, mis seni on toimunud (Selle suuna järgijad: Interliikumine, EKP vanameelne osa); 2. Eesti peab saama NSVL koosseisus tunduvalt suurema iseotsustamisõiguse ja selleks tuleb sõlmida NSVL keskvõimu ja Eesti NSV vahel liiduleping (EKP uuendusmeelne osa, Rahvarinne); 3. Rahvuslik suund ja selle idee oli omariikluse taastamine ning eeskätt ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Muinsuskaitse liikumine). Väga paljud olid seotud mitme liikumisega. 1989. Algas sellega, et eesti keel muudeti riigikeeleks. 24. Veebruar heisati Pika
omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus ja lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast vastati iseseisvustaotlusele majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Mihkel Tiks: ,,Tervet Baltikumi vallanud üldises vabadusetuhinas mõjusid sellised anakronistlikud mustasajalised projektid täiesti sokeerivalt
1988. aasta septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus „Eestimaa laul“, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seda aega kutsuti ka Laulvaks Revolutsiooniks. Kasutati juba massiliselt rahvuslippe, lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule, kutsuti esimest korda rahvast üles omariikluse taastamisele. Kõik see põhjustas omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel ja sügisel moodustati Interliikumine ja Töökollektiivide Ühendnõukogu, kes pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks ja kritiseerisid demokraatlike organisatsioonide tegevust. Neil oli ka Kremli võimuladviku toetus. Nende tegevusest hoolimata suutis Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu võtta suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989. aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine PTK 42 NL lagunemine • 1985 märts-Mihhail Gorbatšov sai NLKP uueks peasektetäriks. • Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. • Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine 1986a • 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi • NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul • Suverää...
augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. 5) SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus, riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. 6) Liiduleping leping, millega Gorbatsov tahtis hoida Liiduvabariike koos. 7) Laulev revolutsioon 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu paremaks muuta, tegevused olid Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele. 8) Interliikumine Eestis aastatel 19881991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. 9) "40 kiri" 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt ja mõne nädala eest massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori valitsusvõimude omavoli eest. Tegemist oli katsega astuda avalikku poliitilisse dialoogi võimutseva kommunistliku parteiga.
TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle taga...
Eesti riiklikust staatusest.Sellega kuulutati välja üleminekuperiood,mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus,lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn,lipp,vapp) kasutamine.Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused.Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee,Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve.Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda.1991 aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati tsiviilobjekte,oli ka inimohvreid.Eestis suudeti verevalamist vältida.Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi.1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava
Ajaloo KT 28, 29, 29a 28 Perestroika algus. 1985 NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. nõukogudel olid rasked ajad, sise-ja välispoliitika oli ummikusse jooksnud. Gorbatsov pidi riigi `ummikust' välja tooma. See pidi toimuma ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise e. perestroika teel. Uus riigijuhtkond. Avalikustamine 1986 glasnost (saladuste vähendamist ühiskonnast ja sõnavabaduse avardumist) Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Massiteabete mõju kasvas märgatavalt. Kontaktide tihenemine toimus muu maailmaga. Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas Gorbatsovi võimuletulekuga oli riigi juhtkonna eesmärgiks lääneriikide suhete paranemisega. 1986 Gorbatsovi ja Reagani tippkohting. 1987 Sõlmiti leping keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1989 Gorbatsov lõpetas sõja Afghanistaniga ja viis sealt väed välja. Vabade-käte-poliitka viis 1989-1990 aastatel idabloki k...
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
ülemnõukogu presiidiumi esimees. · Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare · 30.märts 1990- Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. · Taastati Eesti Vabariigi nimetus ning lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine. · Impeeriumimeelsed ei tahtnud sellega sugugi leppida ja Interliikumine orgunnis poliitilisi miitinguid ja streike. · Kasutati ka sõjaväge ja rünnati nii mõndagi tsiviilobjekti, oli ka inimohvreid, Eesti suudeti verevalamist vältida. · 1991.a märtsis korraldasid Balti riikide juhid referendumi, tulemustest selgus et eelistati iseseisvust. · Referendumi tulemused välistasid ka liidulepingu IME ettepanek. o IME- Isemajandav Eesti. o IME aluseks võib pidada 1987.a septembris ajakirjanduses avaldatud nelja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
