ERSO Ajalugu: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester. Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER ÜLDIST · Lühend ERSO · Üle 100 liikme · Vanim järjepidevalt tegutsev sümfooniaorkester Eestis · Loomiskuupäev 18.detsember 1926 · Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester · Seejärel Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkester · Alates 1975. ERSO MUUSIKA JA SAAVUTUSED · Repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni · Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded · Märgitud maailma mainekates klassikalise muusika ajakirjades · Saanud mitu auhinda · Tähtsaim 2004.aastal Eesti esimene Grammy · Plaatide nimekiri täieneb pidevalt KONTSERDID
tellimustöö 1999. aastal toimunud Lockenhausi festivalile • Tema teoseid on esitatud Kopenhaagenis (ArtGernda, 1996), Hong Kongis/Macaus (World Music Days, 2007), jne Looming • UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis • Aastal 1998 Lissabonis EXPO maailmanäituse Eesti paviljonis • Kirjutanud muusikat nuku- ja joonisfilmidele (Priit Tenderi “Vioola) Looming • Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester • Macao Sümfooniaorkester • Põhjamaade Sümfooniaorkester • Krasnojarski Sümfooniaorkester • Innsbrucki Tiroli Sümfooniaorkester Heliloomingu iseloomustus • Habras, õrn, tulvil poeetilisi nägemusi • Romantilised toonid • Rikkalikud harmoonia- ja tämbrivärvid • Keerukad tekstuurid Preemiad • 2001 Heino Elleri nimeline preemia • 2002 Vabariigi Presidendi Noore Kultuuritegelase preemia • 2003 Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel
käega kujundab dünaamikat st näitab pillirühmade sisse. 20 sajand Sümfooniaorkestri koosseis muutus väiksemaks. Pillide paigutus ja kontsertmeistri roll. Pillide asetuse järjekord: Vaiksemad pillid asetsevad eespool, suurema kõlatugevusega. Kõlavärvi elavdamiseks toodi sisse löökpillide rühm. I viiulite juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema annab oma pillil a noodi. Selle järgi häälestavad pillid teised orkestrandid. 6. Millal ja kus asutati Eesti esimene sümfooniaorkester? Aleksander Läte eestvedamisel asutati aastal 1900 Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. 7. Nimeta 3 Eesti olulisemat orkestrit ja nende dirigendid hooaeg 2020/2021 seisuga 1.Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Dirigendid: Olari Elts, Neeme Järvi, Paavo Järvi 2.Rahvusooper Estonia orkester Dirigendid: Arvo Volmer, Kaspar Mänd, Lauri Sirp, Risto Joost, Vello Pähn 3
Konserdi Arvestus Käisin teisipäeval 11. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Vaatasin esinejad ja nende teosed sisuka kava pealt maha Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste
Beethoveni viies sümfoonia Käisin Estonia kontserdisaalis, 9. veebruaril kell 19 kuulamas „Beethoveni viiendat sümfooniat”. Kontserdil oli kavas: Sergei Prokofjevi klaverikontsert nr 3, C-duur ning Ludvig von Beethoveni sümfoonia nr 5 C-moll. Kontserdil esinesid Vladimir Mištšuk klaveril (Venemaa), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Valisin kontserdiks, mille põhjal kirjutada retsensiooni just seetõttu, et lähemalt tutvuda Sergei Prokofjevi loominguga, keda me tunnis põgusalt käsitlesime. Pianist, kelleks oli Vladimir Mištšuk on sündinud 13. jaanuaril 1968. aastal Leningradis. Õppimist alustas ta St. Petereburi muusikakoolis ning suundus sealt edasi St. Peterburi Konservatiooriumise ja Sibelise nimelisse akadeemiasse Soomes. 1989. aastal teenis Mištšuk
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER (ERSO) on vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis. Orkestri ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Lisaks iganädalastele kontsertidele Estonia kontserdisaalis esineb kollektiiv sageli ka teistes Eesti linnades ning mitu korda hooajas ka välismaal. ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni ning orkester on olnud peaaegu kõigi Eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajaks.
muusikajuhina (19871990). Aastail 19891992 õpetas ta kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias (seni ainsaks õpilaseks Helena Tulve). Alates aastast 1992 on Tüür vabakutseline helilooja, kelle tööd valmivad enamasti nimekate välisinterpreetide tellimusel ja jõuavad sageli enne kodupublikut maailma lavadele. Tihe loominguline koostöö seob Tüüri ka eesti interpreetidega, kelle hulgas on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, NYYD Ensemble, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester jpt. Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele Soomes (Keski-Pohjanmaan Kammerorkester Juha Kangase juhatusel) järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. Ilmekaks näiteks võiks tuua "Arhitektoonika" nime kandvad teosed: kui kaks esimest valmisid eesti interpreetide tellimusel (I Jaan Tamme nimelise kvinteti jaoks 1984 ja II Estonia Teatri triole 1986), siis "Arhitektoonika III
Teda on pärjatud mitmete preemiatega, nende hulgas UNESCO, Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning Baltsi Assamblee kunstipreemia. Muusikanäited 1. Orkestriteos ,,Crystallisatio"(1995) Kammerorkester: kolm flööti, kellamäng ja keelpillid. Selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika(keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude(flöödid ja kellamäng) vastandamine. 2. Orkestriteos 3.sümfoonia(1997) sümfooniaorkester: harf, keelpillid. Kontrastiderohke, oluline roll dünaamika muutustel ning tämbril. 3. Orkestriteos Tsellokontsert(1997) tsello, sümfooniaorkester: vibrafon, keelpillid. Oluline roll dünaamika muutustel, tämbril ning meloodial. 4. Orkestriteos 4.sümfoonia ,,Magma"(2002) sümfooniaorkester: keelpillid, löökpillid. Väljendusjõuline teos, kus tähtis roll on dünaamikal, tämbril, rütmil. 5
esitavad noored muusikud. Kuid peale kava lugemist, kust veendusin, et esitatakse maailma ühtede kuulsamate heliloojate tippteoseid, olid mu ootused ääretult kõrged. Tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean kõiki neid teoseid, mis esitamisele tulevad. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui kontsert peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste
Kuldne klassika. Pärnu linnaorkester Tallinn 2011 Üllatusi täis Üllatussümfoonia Laupäeval, 15.oktoobril käisin vaatamas Kuldse Klassika kontserdisarja raames Pärnu Linnaorkestrit. Tegemist oli mu esimese sümfooniaga ja üllatuslikult oli see väga positiivne elamus. Toimus Estonia kontserdisaalis ja esitati Wolfgang Amadeus Mozarti ja Franz Joseph Haydn tesoseid. Esinesid sümfooniaorkester ja pianist. Kontserdi esitus jagunes kaheks pooleks: esimene pool kestis 40 minutit ja teine pool kestis 30 minutit. Vaheaeg oli 20 minutit. Kokku kestis kontsert veidi üle tunni ja poole. Esimeseks teoseks oli Wolfgang Amadeus Mozarti Avamäng ooperile "Figaro pulm". Selle esitas ainult sümfooniaorkester. "Figaro pulm " on väga kuulus Mozarti teos ja selle avamäng on väga tuntud. Ma olin seda samuti korduvalt enne kuulnud. Mozart kirjutas
ESITUSKOOSSEISUD. ANSAMBEL. ORKESTER. 1.Mis on ansambel? Mina tean! Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. 2. Milliste põhitunnuste järgi saab Mina tean! ansambleid liigitada? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 3 .Millised on tuntumad Mina tean! instrumentaalmuusika Ansambleid saab liigitada pillikoosseisud? muusikute arvu ja pillikoosseisude järgi. 4
südamelähedane. 1997. aastal asutasid nad Eesti-Soome sümfooniaorkestri, kuhu kuulusid kahe maa paremad professionaalsed muusikud. Orkestri esimest Soome iseseisvuspäevale pühendatud kontserti juhatasid 7. detsembril 1997 kahasse Anu Tali ja Mikko Franck. Kavas olid Sibeliuse Lemminkäise-süit, Kolmas sümfoonia, "Finlandia" ja Tormise süit ooperist "Luigelend". Alates jaanuarist 2005 kannab Eesti-Soome Sümfooniaorkester nime Põhjamaade Sümfooniaorkester. Miks oli vaja nimekal orkestril nime muuta? Anu Tali selgitas, et kui kaheksa aastat tagasi alustati, ei mõeldud, et sellest tuleb pikaajaline projekt. Nüüd on orkestris muusikuid juba 15 maalt, sealhulgas kõigist Põhjamaadest. Paljud mängijad on tuntud solistide ja orkestrantidena maailma mainekatel kontserdilavadel (Soome Rahvusooper, Covent Garden, Peterburi Filharmoonia, Frankfurdi ooper jne). Neid
Viljandi tulemuusikal 2011 Eliisa-Alinee Raudsepp See toimus 11.juunil 2011 maalilise Ugala tiigi kaldal. See oli koos ilutulestikuga ja seal oli palju esinejaid. Seal esines nii orkestreid, kui ka üks üsna tuntud laulja koos oma bändiga. Orkistritest oli kohal seal ÜLE-EESTILINE NOORTE SÜMFOONIAORKESTER, mille dirigendiks on TOMI RAHULA KAASTEGEVAD: Viljandi Muusikakooli Noorte sümfooniaorkester - Dirigent Harry Illak, Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester - dirigent Bert Langeler, Viljandi Neidudekoor - dirigent Maarika Reimand, Neidude ansambel Vocamble - juhatab Arno Tamm ja lisaks oli seal kõigile tuntud olevav bänd Tanel Padar &The sun kes esitles peaaegu kõik oma laulud. Ta esitles seal ka oma sel hetkel kõige uuemat laulu mida ma kahjuks ei mäleta. Seal üritusel oli üsna palju rahvast ja õnneks nägi kõike laval toimunut ka ühelt suurelt ekraanilt.
Töö materjal Zanr e. liik määrab, kellele on teos loodud. Muusika jaguneb: 1) vokaalmuusika esitatakse lauldes 2) instrumentaalmuusika esitatakse pillidel 3) vokaal-sümfooniline muusika esitavad solistid, koor ja sümfooniaorkester 4) Kammermuusika -väiksele koosseisule loodud muusika kammerkoor, kammerorkester Vorm määrab teose ülesehituse (nt. Salmilaul salm+refrään). Muusika jaguneb:1) ilmalik ja 2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal vaimulik laul Gregoriuse koraal keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur. Tunnused. *ladina keeles
7 Mis on sonaaditsükkel? Sonaaditsükkel ehk sonaat-sümfooniline tsükkel on muusikas mitmeosaline vorm, milles vähemalt üks osa (tavaliselt esimene) on sonaadivormis. 8 Nimeta erinevaid sonaaditsükleid (4)? Kammersonaaditsükkel, tempodega kiire- aeglane- kiire Sümfooniatsükkel, tempodega kiire – aeglane – menuett/skertso – kiire Keelpillikvartett Instrumentaalkontsert 9 Millal ja kus tekkis sümfooniaorkester? Missugustest pillirühmadest koosneb sümfooniaorkester? - Sümfooniaorkester tekkis 18. Sajandil Mannheimis, Edela – Saksamaal. - Sümfooniaorkester koosneb keelpillidest, puupuhkpillidest, vaskpuhkpillidest ja löökpillidest. 10 Missugune koosseis on keelpillikvartetil a) pillikoosseisuna b) žanrina - 2 viiulit, altviiul ja tšello - Žanrina… 11 Mitu osa on avamängul? 1
Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 2. ORKESTER Sõna ,,orkester" (kreeka keeles orchestra) tähistas algselt Antiik-Kreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Alles 18. sajandil hakati Prantsusmaal terminit kasutama pillimeeste kohta. Orkester on suurem instrumentaalkollektiiv kui ansambel. Orkestri erinevad nimetused tulenevad pillide erinevatest koosseisudest: Tuntumad on sümfooniaorkester, kammerorkester, puhkpilliorkester, rahvapilliorkester, jazz-orkester. Tänapäevasest orkestrist saab rääkida alates 17. sajandi teisest poolest, mida nim ajaloos barokiajastuks. Tolleaegne orkester oli väike, põhirühma moodustasid keelpillid, millele lisandus klavessiin. Vajadusel kaasati ka puhkpille. Eraldi orkestri dirigeeriat (juhatajat) ei olnud. Orkestrit dirigeeris klavessiinimängija pilli taga istudes. 2.1. Sümfooniaorkester
Kontserdi analüüs 2008. aasta sügisel, 1. septembril külastasin ma kooliaasta alguse puhul Estonia kontserdisaali. Eesti kontserdi hooaja avakontsert algas kell 19:00. Publikule pakkusid suurepärast esitlust Peterburi Maria Teatri Sümfooniaorkester, keda dirigeeris maailmakuulsa Neeme Järvi poeg Kristjan Järvi. Kavas olid: Rimski-Korsakov. ,,Seherezade", Grieg. ,,Peer Gynt", süit nr 1 ja Stravinski. ,,Tulilind" (1919). Kristjan Järvi sündis 13. juunil 1972. aastal. Järvide perekond kolis Ühendriikidesse ning ta alustas seal ka õppimist. On õppinud Manhattani muusikakoolis klaverit, Michigani ülikoolis dirigeerimist, täiendanud end Salzburgi Mozarteumis pianistide meistriklassis. Kristjan Järvi asutas 1993. aastal
Aastatel 1955-1960 õppis ta Leningradi konservatoorimis ooperidirigeerimise ja sümfooniaorkestri erialal Nikolai Rabinovitsi ja Jevgeni Mravinski juhendamisel. Järvit on tunnustatud mitmete preemiate, aunimetuste ja tiitlitega, mille hulka kuuluvad Rootsi Kuningriigi kõrgeim autasu Põhjatähe orden ja Eesti Vabariigi Riigivapi teenetemärk, Eesti Muusikanõukogu 2012. aasta interpretatsioonipreemia ning Eesti Vabariigi riiklik kultuuri elutööüreemia. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on vanim Eestis aktiivselt tegutsev sümfooniaorkester, kellega koos on üles kasvanud mitu generatsiooni muusikuid ja selle austajaid. Aastate jooksul on koosseisu dirigendid vahetunud, kuid üheskoos on orkester vastu pidanud tõusudele, mõõnadele ja erinevatele riigikordadele. Mina jäin kontserdiga suurepäraselt rahule. See on vaieldamatult üks meeldejäävaim kontsert mida kunagi külastanud olen. Mulle tohutult meeldis Rubinstein`i klaverikontert,
Hiljem lisandusid trompetid, tromboon ja timpanid. 18. sajandil kujunesid välja kaks sümfoonilise muusika enam levinud zanri: sümfoonia ja instrumentaalkontsert. Sümfoonia on tavaliselt 4- osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel. Instrumentaalkontsert on 3- osaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile, esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. Sümfooniaorkester 19. sajandil, romantisimiajastul, suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis. Eriti kasvas vaskpillide tähtsus: täiustusid puhkpillide mängutehnilised võimalused (klapi- ja ventiilisüsteem), mis avardas nende tämbriskaalat. Võeti kasutusele uued pillid, nt inglissarv, kontrafagott, bassklarnet, harf. Kohati paisusid teoste esitamiskoosseisud lausa hiiglaslikuks: nt Gustav Mahleri 8. sümfoonia esiettekandel 1910. aastal osales 171- liikmeline orkester
EESTI TOP10 Sander Hallikas Noarootsi Gümnaasium Ruja Ruja oli eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO asutamisajaks loetakse aastat 1926 ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv vabaõhuüritus, kus lauldakse isamaalisi laule Koosneb Eesti erinevatest kooridest, kes laulevad dirigendi juhendamisel kavas olevaid laule Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja Ta on kirjutanud laulu "Koit", mis on terve
ORKESTRITEOSED Teosed sümfooniaorkestrile Nt: Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" Pühendatud Mihhail Hodorkovskile 2008 32' sümfooniaorkester: 0000, 0000, löökpillid, harf, keelpillid Esiettekanne: Los Angelese Filharmoonikud, dirigent Esa-Pekka Salonen; 10.01.2009, Walt Disney Concert Hall, Los Angeles Tellija: Los Angelesi Filharmoonia Ühing Kirjastaja: Universal Edition Teosed kammerorkestrile Nt: These Words... 2008 10-15' kammerorkester: löökpillid, keelpillid Esiettekanne: Taani Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 22.05.2008, Taani Raadio kontserdisaal, Kopenhaagen Tellija: Léonie Sonnings Musikfond Kirjastaja: Universal Edition Teosed keelpilliorkestrile Nt: Für Lennart in memoriam [Lennartile] President Lennart Meri matusteks 2006 7´ keelpilliorkester Esiettekanne: Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 26.03.2006, Tallinna Kaarli kirik, President Lennart Meri matuseteenistus TEOSED SOOLOINSTRUMENDILE / SOOLOINSTRUMENTIDELE JA ORKESTRILE Nt: Passacaglia
Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud Ma käisin veebruaris klassiga Vanemuise suures majas muusikalil "Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud''. Muusikal toimus kahes vaatuses ja kestis umbes kaks ja pool tundi. Muusikat mängis Vanemuise sümfooniaorkester, laulsid näitlejad ja Vanemuise ooperikoor, dirigeeris Tarmo Leinatamm ja muusikali lavastajaks oli Mare Tommingas. Muusikalis esitati orkestri- ja instrumentaalmuusikat. Esinesid solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja isegi balletitrupp. Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero Ermel ja paljud teised. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest, sest nad sattusid pealt nägema üht verist mõrva. Esimeses vaatuses toimusid sündmumused Chicagos, kus saksofonist Andero Ermel ja kontrabassimängija Veikko Täär satuvad pealt nägema mõrva
Retsensioon Prantsuse Muusika Berlioz&Ravel Käisin 12. märtsil 2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis Prantsuse Muusikat Berliozi & Raveli muusika ettekannet vaatamas. Nende muusikat kandsid ette Janja Vuletic metsospranlil, kes on pärit Horvaatiast, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, mille kontsertmeistriks oli Elar Kuiv ja dirigent Olari Elts. Esitati ainult Hector Berliozi ja Maurice Raveli teoseid. Hector Berliozi teostest esitati Avamäng ,,Korsaar", ,,Armastusstseen" dramaatilisest sümfooniast ja ,,Romeo ja Julia". Maurice Raveli teostest esitati ,,seherezade"(kolm poeemi metsospranile ja orkestrile) ja ,,Valss". Louis Hector Berlioz (1802-1885) oli prantsuse romantiline helilooja. Tema ilmumine Euroopa muusikaellu 19
· ,,Kuldrannake" · ,,Pilvedele" 3. Kultuurielu 20.saj alguses TALLINN TARTU Hakati välja andma ajalehte ,,Teataja" Hakati välja andma ajalehte ,,Eesti Postimees" 1865.a. asutati Estonia laulu- ja 1865.a. asutati laulu- ja mänguselts mänguselts Vanemuine 1900 Eesti esimene sümfooniaorkester 1906 kutseline teater 1906 kutseline teater 1908/1909 etendusid esimesed ooperid 1908 loodi sümfooniaorkester Vanemuise Seltsi juurde 1919 Tallinna Kõrgem Muusikakool 1919 Tartu Kõrgem Muusikakool August Topman Aleksander Läte, Juhan Aavik 4. Rudolf Tobias (1813-1918) · Esimeste sümfooniliste teoste autor · Esimene kompositsioonidiplomiga helilooja
Tagasi vaadates 18. sajandisse Kava: 1.Girolamo Abos - Stabat Mater Lauljad- Grete Oolberg, Ann Narva, Merilin Taul, Elo-Maarja Miilen, Siiri Johanson, barokkviiulil Melis Orgse, Mari Targo, barokkvioolal Raido Lill, barokktšellol Johanna Randvere, orelil Piibe Maria Talen. https://www.youtube.com/watch?v=nz0NVkRoPQg 2. Ludwig van Beethoven - Klaverikontsert nr 4 G-duur op 58 (II Andante con moto) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester,Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi, klaveril solist Maksim Štšura https://youtu.be/3hyNaf7aq6Q 3. Georg Friedrich Händel - Chaconne HWV 448 (Keyboard Works I, Miscellaneous Suites) Kandlel Anna-Liisa Eller https://youtu.be/WmIEWbHXhvU 4. Johann Sebastian Bach - Toccata in D minor BWV 913 Klavessiinil Marju Riisikamp https://www.youtube.com/watch?v=77pTKie94Bw 5. Wolfgang Amadeus Mozart - Sonaat nr 10 C-duur KV 330 (III Allegretto) Klaveril Kristi Kapten
veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooniaorkester. Orkester oli väga tasemel- nagu ikka. Mulle väga meeldib Vanemuise Sümfooniaorkester, ja õnneks ei pidanud ma ka see kord pettuma. Etendus ise oli üpris segase ülesehitusega, ja tihtipeale oli raske aru saada sellest mis parasjagu toimub. Etenduses osalenud lauljad olid muidugi väga-väga tasemel, eriti meeldis mulle Alla Popova ja Pirjo Püvi. Alla Popova lõpetas 2002.aastal Eesti Muusikaakadeemia prof Taru Valjakka ja prof Tamara Novitsenko klassis ning 2003
Vanemuise teatri sümfooniaorkester Vanemuise teatri sümfooniaorkester loodi 1908. aastal, algselt olid dirigentideks Juhan Simm, Juhan Aavik ja Samuel Lindpere ning kontsertmeistriks A. Liiv. Orkestri koosseisus mängis 20 meest: J. Simm, V. Klassen, K. Neuland, J. Paulmann, J. Kuusik, S. Gottbeter, A. Fuchs, J. Aavik, J. Koger, V. Vadi, A. Kuusik, J. Paabo, A. Paris, R. Kuusik, A. Severn, W. Alävdin, S. Lindpere, dirigent A. Liiv, A. Nieländer, S. Goldmann, H. Sack. I hääli mängisid alguses eestist pärit Peterburi üliõpilased: V. Luts -- oboe, V
Trompet kõla on pidulik, ventiilidega, kõrge ja särav tämber Tromboon kõlalt massiivsem kui trompet, U-kujuline kroon, helikõrgust muudetakse krooni abil Metsasarv kõla on trompetist pehmem ja sumedam; helimees hoiab tihti kätt kõlalehtris, et muuta tämbrit Saksofon lesthuulikuga, klappidega kaetud sõrmeavad, mahe tämber, kõlalehter 2. BAROKKORKESTER, VÄIKE JA SUUR SÜMFOONIAORKESTER Barokkorkester keelpillid + klavessiin, dirigenti pole vaja Klassikaline e. väike sümfooniaorkester keelpillid ülekaalus, viisi mängivad puupuhkpillid; dirigent olemas, aga roll pole tähtis Romantiline e. suur sümfooniaorkester puhkpillid ülekaalus, viisi mängivad vaskpuhkpillid; dirigent on tähtis, kuna orkester on suur 3. DIRIGENDI ÜLESANDED · Orkestri juhatamine · Muusika tempo andmine · Pillirühmade sisseastumise näitamine · Orkestri kõlatugevuse reguleerimine · Sobiva kõlakarakteri leidmine · Häälte tasakaalu viimine 4
Tommingas. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Dekoratsioonikunstnikuks Jaanus Laagriküll. Kostüümikunstnik Ester Kannelmäe ning valguskunstnik Rootsi päritolu Palle Palme. Koreograafid Janek Savolainen, Mare Tommingas. Näitejuhiks on Aivar Tommingas. Etenduse osatäitjad olid Gerli Padar, Andero Ermel Tallinna Linnateatrist, Veikko Täär, Marika Barabanstsikova, Merle Jääger, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits, Aivar Kallaste. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali esitati kahes vaatuses. Kokku kestis etendus 2 tundi ja 20 minutit. Esitati palju muusikapalu, mis olid enamasti kõik dzäss zanris, sest see stiil oli iseloomulik 60-ndate Chicagole. Muusikapalu saatis sümfooniaorkester, mis avaldas muljet ja andis hea muusikalise elamuse. Kuna mina üldiselt sümfooniaorkestreid kuulamas ei käi, siis oli see uus ja põnev kogemus. Usun, et selline muusika ongi nauditav ainult reaalses elus, mitte
Töötlus sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa. Repriis heliteose algmaterjali kordav vormi osa Sonaat teos ühele soolo pillile, levinud klaveril Kammersonaat:3; kiire-aeglane-kiire; 1-2 soolo pilli, viiul+klaver Instrumentaalkontsert: 3; kiire-aeglane-kiire; 1soolopill+sümfooniaorkester Keelpillikvartett: 4; kiire-aeglane-poolkiire-ülikiire; 4keelpilli, tsello,viola Avamäng: 1; kiire sümfooniaorkester Sümfoonia: 4; kiire-aeglane-menuett-kiire; sümfooniaorkester Klassikaline orkester kujunes välja Mandhailis Lääne-Saksamaal Pillirühmad klassikalises orkestris: keelpillid tsello, viiul, viola; puupuhkpillid flööt, oboe, fogot; vaskpuhkpillid trompet, metsasarv, tromboon. C. P. E. Bach oli J. S. Bach poeg ning oli õpetajaks Haydnile ja Mozardile ning eelkõige klaveri õpetaja Beethovenile. Andis välja kuulsa klaveri õpiku. Programmiline sisuline Aaria ühe ooperi solisti laul
Minu muusikaelamus Minu suurimaks elamuseks kujunenud kontsert toimus 17. novembril Estonia kontserdisaalis, kus Eestit külastas Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, legendaarse dirigendi Juri Simonovi juhatusel. Orkester andis Eestis ainult ühe kontserdi. Kontserdil mängiti eranditult vene heliloojate teoseid. Alustati Mihail Glinka teosega ,,Valss- fantaasia", mis oli kohati kurblik, kuid sügav ja väga emotsionaalne. Kontserdi esimese poole suurvormiks oli Sergei Rahmaninovi ,,Klaverikontsert nr 2". Solistiks oli noor ja võimekas pianist Jekaterina Metsetina. Rahmaninovi klaverikontsert on kahtlemata kogu muusikaajaloo üks
Retsensioon Külastasime koos teiste Keskkooli õpilastega Estonia Kontserdimaja 3.mail.2011.aastal ,kus saime osa noore publiku programmist ,,Minu orkester,, . ,,Minu orkester" on programm,mis toimub TallinnEuroopa Kultuuripealinn raames.Millega loodetakse kasvatada Eesti noortes huvi kultuuri vastu.Ning noore publiku programm on mõeldud 1-12.klassi õpilastele,õpetajatele ja lapsevanematele. Estonia kontserdisaalis esinesid Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel.Kontserdil esitati orkestri muusikat ning esitusele tulid : Gustav Mahleri 10.sümfoonia, Eino Tambergi ,,Avafanfaarid" ja Maurice Raveli ,,Daphnis ja Chole" süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ,kus see muusika sündis
kvintett. 4. 4. Milliseid erinevate muusikakoosseisude nimetusi tead veel peale sõna ,,ansambel" nimetada? Orkester. 5. Kirjuta lahti, milline vahe on ansamblil ja orkestril. Orkester on suurem instrumentaalkollektiiv kui ansambel. Ansambli eri nimetused tulenevad muusikute arvust aga orkestril pillide erinevatest koosseisudest. 6. Nimeta enim tuntud erinevaid orkestriliike Sümfooniaorkester, kammerorkester, puhkpilliorkester, rahvapilliorkester, jazz-orkester 7. Kirjuta lahti, kust alates ajaloos saab rääkida tänapäevasest orkestrist. Tänapäevasest orkestrist saab rääkida alates 17. sajandi teisest poolest, mida nim. ajalos barokiajastuks. 8. Kirjuta lahti sümfooniaorkestri (kreeka keeles symphonia kooskõla) tänapäevane algus ajaloos ja kooseis. Mis on üldse sümfoonia?
kes andis välja ajalehte ,,Postimees". Koos folkroristi ja ühiskonnategelase Oskar Kallase ning Eesti Kirjanduse Seltsi tollase esimehe Villem Reimaniga osales Tõnisson Eesti Rahva Muuseumi asutamisel 1909. a. Tartus tegutses alates 1865. a laulu- ja mänguselts Vanemuine. Seltsi eestvedamisel asutati 1906. aastal kutseline teater. Tartu muusikaelu üheks olulisemaks eesvedajaks kujunes Aleksander Läte, kelle initsiatiivil loodi 1900. aastal Eesti esimene sümfooniaorkester. Repetuaaris olid nii klassikalise muusika sümfoonilised kui ka vokaalsümfoonilised suurvormid. Proovide ettevalmistamisel ja läbiviimisel osales ka helilooja Rudolf Tobias. 1908. a loodi sümfooniaorkester ka Vanemuise Seltsi juurde. Oluline oli, et kontserte esitati rahvale terve aasta vältel, mitte ainult suvehooajal. 1911. a sai Vanemuise muusikajuhiks Juhan Aavik, kes on lõpetanud Peterburi konservatooriumi. 1919. a avati Tartus Kõrgem Muusikakool, mida juhatas
kahesuguseid: 1. Kolmeosaline - tempoga kiire-aeglane-kiire (peamiselt kammersonaadid ja instrumentaalkontserdid) 2. Neljaosaline - tempoga kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire (sümfooniad ja keelpillikvartetid) 8. Nimeta klassitsismiajastu tüüpilisemaid koosseise! - klaver mõne meloodiapilliga (viiul, tšello jne) või klaver üksi - keelpillikvartett (2 viiulit, alt, tšello) - teised kammeransamblid (triod, kvintetid) - sümfooniaorkester (keelpillid, puhkpillid, löökpillid) 9. Nimeta klassitsismiajastu peamised žanrid! - Sonaat (klaver või soolopill ja klaver) 3 osa - Sümfoonia (sümfooniaorkester) 4 osa - Instrumentaalkontsert (soolopill + sümfooniaorkester) 3 osa - Keelpillikvartett (keelpillikvartett) 4 osa 10. Kes olid Viini klassikud: nimeta heliloojad koos eesnimedega! Viini klassikud on klassitsismiajastu kolm silmapaistvamat heliloojat: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 11
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo". Dvorak kirjutas seda kontserti New Yorgis aastatel 1894-1895
Klassitsism ajastu kunstis, muusikas, kirjanduses (18.sajand) Klassikaline muusika, mis on oma aja ära elanud ja on ka populaarne tänapäeval Uued muusikazanrid: · Sonaat kolmeosaline, ülesehituselt kiire-aeglane-kiire, esitaja soolopill · Instrumentaalmuusika kolmeosaline, kiire-aeglane-kiire, esitab soolopill+sümfooniaorkester · Sümfoonia 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane-menuett-kiire, esitab sümfooniaorkester · Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola, tsello · Avamäng instrumentaalne sissejuhatus Sümfooniaorkestri pillid: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid Klassitsismi üldiseloomustus: Erilise tähtsuse omandas sonaat, püüti luua selge ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid muusikaühingud, arenes nooditrükindus, ajakirjandus ja hakati välja andma muusikaõpikuid.
Retsensioon Käisin 11ndal aprillil 2009 vaatamas ja kuulamas Viljandi muusikakooli Neidudekoori ja Laulustuudio Viva la Musica kevadkontserdit, mis toimus Viljandi pärimusmuusikaaidas. Kontserdil tulid esitamisele Eesti heliloojate ja ka paljude teiste tuntud meistrite teosed. Kontserdile oli kaasatud ka Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, mis saatis enamusi Viljandi neidudekoori lauludest. Vahepaladeks kostus lugusid nii Laulustuudio õpilastelt kui muusikakooli kasvandikelt. Esinejad olid pärit Viljandi Muusikakoolist ja laulustuudiost Viva la Musica. Muusikakooli koori juhendas Maarika Reimand ja Noorte Sümfooniaorkestrit dirigeeris Harry Illak. Neidudekoor oli umbes 30- liikmeline ja laulustuudiost astus esinejaid üles 6. Noorte Sümfooniaoskestris oli liikmeid ligikaudu 70.
Mina käisin kolmapäeval, 21.01, vaatamas teatris Vanemuine etendust „Ooperifantoom”. Etendus kui ooper oli lavastatud Georg Malvius’e poolt ning eesti keelde oli tõlgitud Leelo Tungal’i poolt. Muusikaline juht oli Tarmo Leinatamm. Etenduse peaosades olid Stephen Hansen, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv jt. Lisaks sellele olid esindatud ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp ning bänd. “Ooperifantoomi” peetakse maailmas üheks kuulsaimaks teatrilavastuseks. Selle sisu räägib moondunud välimusega muusikalisest geeniusest, kes elutseb Pariisi ooperiteatri all asuvates käikudes, hoides teatri asukaid pidevas hirmus. Juhtub aga, et fantoom armub imeilusasse tantsijasse Christine'i ja sealtpeale teeb ta kõik, mis tema võimsuses, et tüdrukust saaks uus teatri staar
sajandil. Klassikaline Muusika, mis on oma aja üle elanud, kuid on populaarne ka tänapäeval. 2. Uued zanrid: Sonaat 3 osaline, ülesehitus kiire-aeglane-kiire, esitajaks soolopill. Keelpillikvartett Instrumentaalansambli kooseis. Koosneb neljast keelpilist: Esimene viiul, teine viiul, vioola, tsello. Sümfoonia 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta. Instrumentaalkontsert 3 osaline, esitab soolopill + sümfooniaorkester. Nimetus tuleb soolopilli järgi (nt. klaver + sümf. orkester = klaverikontsert) 3. Sümfooniaorkestri pillirühmad: Keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid. 4. Klassitsismi üldiseloomustus: Valdav on ilmalik- ja instrumentaalmuusika
Trio. 1996. aastal loodi vanamuusikaansambel Vox Clamantis ning aasta hiljem pandi alus Eesti-Soome sümfooniaorkestrile, mida juhatab Anu Tali. Eesti heliloomingut on mõjutanud ka kaks festivali. Üks nendest on 1979. aastal alguse saanud Eesti muusika päevad, mida korraldav Eesti Heliloojate Liit ning teiseks on rahvusvaheline uue muusika festival NYYD. Tänase eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ning Eesti Rahvusmeeskoor. Ühtedeks suurtemateks ja tugevamateks koosseisudeks jazzi valdkonnas võib ka nimetada Estonian Dream Big Band, mida juhib Siim Aimla, kes on silmapaistev saksofonist. Pärimusmuusikast on Eesti muusikale aluse pannud Kukerpillid, kelle eeskujul on täna sündinud teisigi sarnaseid bände nagu Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Curly Strings ja Trad.Attack!.
memory of clear water", 1990), Stockholmi Saksofonikvartett ("Lamentatio", 1995), festival Bachwoche Ansbach ("Lighthouse", 1997), Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester (Viiulikontsert, 1998, Klaverikontsert, 2006), Cabaza löökpillikvartett ("Motus II", 1998), Dortmundi ooperiteater ("Wallenberg", 2001) jt. Tüüri muusika esiettekandeid on teinud Hilliard Ensemble ("Excitatio ad contemplandum", 1996), David Geringas ja Lausanne´i Kammerorkester (Tsellokontsert, 1997), Birminghami Sümfooniaorkester ja Paavo Järvi ("Exodus", 1999), Staatsphilharmonie Rheinland-Pfalz Ralf Otto dirigeerimisel ("Aditus", 2000), Pedro Carneiro ja BBC Walesi Rahvusorkester (marimbakontsert "Ardor", 2001), löökpillimängija Evelyn Glennie ja Flandria Kuningliku Filharmoonia orkester ("Magma", 2002), Lääne-Saksa Ringhäälingu raadiokoor ja Raschèr Saksofonikvartett ("Meditatio", 2004), Austraalia Kammerorkester ("Whistles and Whispers from Uluru", 2007) jt.
Retsensioon ,,Luikede järv" Käisin 14-ndal oktoobril 2010. aastal vaatamas Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv", mille lavastaja-koreograaf on Tiit Härm. Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre
Memory 2016 Külastas 9.jaanuaril Paide Kultuurikeskust, sest seal etendati muusikalist kontserti „Memory “, orkestriks oli Vanemuise Sümfooniaorkester ja ka bänd ning solistid Koit Toome, Maria Listr, Birgit, Ele Millistfer ja Hannes Kaljujärv ja õhtujuhiks oli Hannes Võrno. „Memory“ on juba kaksteist aastat teinud oma kontsert tuure üle kogu eesti, millega mul tuleb meelde, et õhtujuht küsis ka veel saalist, et kes on need kõik aastad kohal käinud ning saalist tõusis kaks või kolm kätt. Kõik laulud on pärit Vanemuise teatri kavas olnud või alles tulevastest lavastustest, vaid
Uus huvitav kogemus Minu ooperi külastus oli 18.märtsil 2017. aastal Jõhvi kontserdimajas.Vaatamas käisinkontserdisarja ,,Kuldne klassika. Beethoven", mille esitajad olid Triin Ruubel, kes mängis viiulit,Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigent Mihhail Gerts. Ettekandele tuli Beethoveni ,,Prometheuse lapsed" millele järgnes Elgari viiulikontsert h-moll op.61 ja viimaks Beethoveni sümfoonia c- moll nr 5 op. 67. Avamänguks esitatud ,,Prometheuse lapsed" on loodud 1800-1801 aastail. Teose tellis itaalia tantsija ning koreograaf Salvatore Vigano. Kavas kirjeldatud beethovenlik väljenduslaad jõuline ja dramaatiline, oli vägagi tuntav, aga samas oli selles minu arvates ka üsna palju helget ja pehmet tooni.
9. ŽANRI NIMETUS OSADE TSÜKLI ÜLESEHITUS KOOSSEIS ARV Kammersonaat 3 Kiire/aeglane/kiire Soolopill-saatev instrument Instrumentaalkontsert 3 Kiire/aeglane/kiire Soolopill- sümfooniaorkester Keelpillikvartett 4v3 Kiire/aeglane/ 2 viiulit, vioola, (tantsuline)/kiire tšello Avamäng 1 - Sümfooniaorkester Sümfoonia 4v3 Kiire/aeglane/ sümfooniaorkester (tantsuline)/kiire 10. Muutused instrumentaalmuusikas 18
Kuressaare Gümnaasium Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Paavo Järvi Silver Ainomäe Tütarlastekoor Ellerhein Muusika retsensioon Ahti Murd 10A klass Kuressaare 2008 Kontsert, mida mina kuulamas käisin, toimus 10. oktoobril Estonia kontserdisaalis. Seal mängis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, tsellist Silver Ainomäe ning kuulasime ka Ellerheina tütarlastekoori. Dirigendiks oli üks oma põlvkonna maailmas nõutuim dirigent Paavo Järvi, kes on üks olulisemaid Eesti heliloojate teoste esitajaid ja plaadistajaid. Erinevatest aegadest pärit klassikalise instrumentaalmuusika valikust tulid esitusele kolme erineva helilooja - Benjamin Britteni, Joseph Haydni, Gustav Holsti teosed. Mängiti ette Benjamin Britteni teost ,,Sinfonia da
-1- 9.veebruaril kell 19.00 toimus Estonia kotserdisaalis kontsert "Beethoveni Viies sümfoonia". Kontserdil oli kavas : Sergei Prokofjev. Klaverikontsert nr 3 , C-duur Ludvig van Beethoven. Sümfoonia nr 5, C-moll Kontserdil esinesid : Vladimir Mistsuk (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejev Vladimir Mistsuk pianist Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis, 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tsaikovski-nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Vladimir Mistsuk on maailmas
Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik hakkas suhtlema lala, kuid anonüümses publikuga Esiplaanile tõusis muusika vorm(ehk ülesehitus)(muusika vormid on nt salmilaul, aba vorm) Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad , et mitte vormi hägustada Basso continuo osatähtsus langeb Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel Uued zanrid: (klassikaline) sümfoonia, (klassikaline) sonaat, keelpillkvartett Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio(klaver, viiul, tsello) Tähtsamad heloloojad: nn Viini klassikud( Haydn, Mozart, Beethoven), Gluck SONAADIVORM ehk sonaat-allegro vorm Ekspositsioon tutvustatakse just alanud muusikateost. Tutvustab teose teemasid. Jagunem kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. Töötlus vaatleb teemasid erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus. Repriis alghelistiku ja teemade naasmine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
