järgmise kodusõjaga, mitte lahendama sõdurite kaebusi. Iseseisvalt tegutsedes, tõrjus ta 11 parlamendiliiget välja, kasutades sõjaväe jõu ohtu. Ta pakkus kuningale endist võimu tagasi, kui too on nõus konflikti rahumeelselt lahendama. Kahjuks aga kuningas keeldus sellest ning 1648 algas sõda. Cromwell läks maha suruma kuningriiklaste ülestõusu. Ta purustas sotlaste väed ja tegi ettepaneku eemaldada ametist kõik kuningriiklased. Hiljem sai Charles I lüüa, mõisteti kohtus süüdi riigireetmises ja ta hukati. Cromwell asendas Rump parlamendi Barebone'i parlamendiga, mis proovis tuua vaimulikke reforme, mida aga peeti liiga äärmuslikuks. Mõõdukad tahtsid parlamendi laiali saata ja võimu Cromwellile anda, kuid Cromwell tegi neile selgeks, et ta ei taha kuningaks saada. Ta taotles end hoopis lordprotektori tiitlile. Valitsuse tingimusel läks täidesaatev võim lordprotektorile
Riigipea on president, kelle valib viieks aastaks ametisse parlament. President nimetab ametisse või vabastab ametis peaministri ja ministrite nõukogu, kuid selleks peab tal olema parlamendi toetus. Seadusandlik nõukogu (Eesti näitel riigikogu) koosneb 115 liikmest, kelle valib rahvas ametisse viieks aastaks. Korruptsiooniindeks jääb maailmas 111. kohale. Ajalugu: 1975.aastast valitseb riiki Laose Revolutsiooniline Rahvapartei, kes alistas pikas kodusõjas USA toetatud kuningriiklased. Vietnami sõja ajal pommitati Laost rohkem kui Vietnamit ennast, Laost peetakse enimpommitud riigiks maailmas. Sinna heideti miljoneid tonne pomme, arvatavalt 0.5t iga inimese kohta. Tsitaat reisikirjast: "Erinevalt Kambodzast ei ole Laoses probleeme maamiinidega tekitatud surmade ja vigastusega, siin teevad selle töö ära lõhkemata lennukipommid." Elu-olu: Kuningriigi ajal oli Laose pealinn Luang Prabang. Praegu on see riigi suuruselt
Prantsusmaa laadse presidentaalse võimu poole, kuid see ei leidnud nii noores riigis üldist heakskiitu. Küll oli omal ajal selle vaate pooldajaks Siim Kallas 4. Enamusdemokraatia või leppe/konsensusdemokraatia(Kuidas korraldada parlamendi valimine? Kas ühe või mitmemandaadilistes ringkondades?) Enne, kui põhiseaduste eelnõude poolt hääletamiseks läks, võtsid kuningriiklased (Kulboki grupp) oma eelnõu maha. Järgi jäi neli varianti Loengus käsitletud lisamaterjal: Kas Eesti on demokraatlik? Dahl jaotab demokraatlikuse kaheks: i.1.a. Vana-Kreeka poliitika i.1.b. Kaasaegne poliitika Kaasaegse poliitika skeem: Demokraatia saab olla kas parlamentaarne või presidentaalne. Parlamentaarses riigis on võimusuhted järgnevad: Ja presidentaalses:
Andres Ehin Andres Ehin, Eesti luuletaja, fennougrist ja kirjanik, sündis 13. märtsil 1940. aastal Tallinnas 1921. aastal Venemaalt opteerunud eestlastest vanematele. Tema isa oli maksuameti asedirektor ja ema välisministeeriumi tõlk, kes mõlemad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Kooli ning kuus aastat hiljem Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal. Andres Ehin elas 1964-1965 Ratta külas Jamalo-Neenetsi rahvusringkonnas Tazi jõe ülemjooksul sölkuppide juures, kus töötas kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetajana. Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Sib...
Savisaare soovi kehtestada erakorraline olukord E-Savissaare valitsus astus tagasi Uue valitsuse moodustas Tiit Vähi Juuni 1992 rahareform Rubla asendati krooniga Juuni 1992 Põhiseaduse rahvahääletus Põhiseaduse eelnõu kiidetakse heaks Riigikogu ja presidendivalimised Toimusid septembris 1992 Presidendivalimised A.Rüütel 41,8% L.Meri 29.5% R.Taagepera 23,4% L.Parek 4,2% Riigikogu valimised Isamaa 29 Kindel Kodu 17 Mõõdukad 12 ERSP 10 –moodustasid valitsuse Sõltumatud kuningriiklased 8 Eesti Kodanik 8 EEE 1 Rohelised 1 Peaministriks sai M.Laar Presidendiks valiti L.Meri Peaministrid 1992-1994 M.Laar 1994-1995 A.Tarand 1995-1997 T.Vähi 1997-1999 M.Siimann 1999-2002 M.Laar 2002-2003 S.Kallas 2003-2005 J.Parts 2005-2014 A.Ansip Jäägrikriis 1993 1993 a suvel teatas Pullapääl asuv jäägrikompanii oma allumatusest Eesti Vabariigile Omandireform (riigistatu vara tagastamine, ettevõtete erastamine,kolhooside likvideerimine)
Riigikogu ja Presidendivalimised ● Toimusid septembris 1992 ● Kui valitu sai 50 % hääletanutest sai ta valituks. ● Neli kanditaati: ○ Arnold Rüütel 41, 8 % ○ Lennart Meri 29,5 % ○ Rein Taagepera 23, 4 % ○ L.Parek 4,2 % ● Riigikogu valimised ○ Isamaa – 29 ○ Kindel Kodu – 17 ○ Rahvarinne - 15 ○ Mõõdukad – 12 ○ ERSP – 10 ○ Sõltumatud kuningriiklased – 8 ○ Eesti Kodanik – 8 ○ EEE – 1 ( Eesti ettevõtjate Erakond ) ○ Rohelised – 1 ● Tulemus: + ○ Peaministriks sai Mart Laar. ○ Presidendiks valiti Lennart Meri. Peaministrid ● M.Laar 1992 - 1994 ● A.Tarand 1994 - 1995 ● T.Vähi 1995 - 1997 ● M.Siiman 1997 - 1999 ● M.Laar 1999 - 2002 ● S.Kallas 2002 - 2003 ● J.Parts 2003 – 2005 ● A.Ansip (ANZIP) 2005-2014 ● T. Rõivas 2014-2016
IMF teatas, et Eestile laenati 41 miljonit dollarit. september Presidendivalimistel sai A. Rüütel 195 743 (42,67%), L. Meri 138 317 (28,77%), Rein Taagepera 109 631 (23,83%) ja Lagle Parek 19 837 (3,85%) häält. Põhiseaduse järgi läks presidendi valimine nüüd Riigikogu pädevusse. Riigikogu valimistel sai 20. Isamaa 29, Kindel Kodu 17, Rahvarinne 15, Mõõdukad 12, ERSP 10 ja Sõltumatud september Kuningriiklased 8 mandaati, Rohelised ja Eesti Ettevõtjate Erakond said kumbki 1 mandaadi; üksikkandidaadid said kokku 19 753 häält, ükski nendest valituks ei osutunud. 26. Eesti Kongressi viimane (X) istungjärk. september Riigikogu alustas tegevust, esimeheks valiti Ülo Nugis, tema asetäitjateks T. Kelam ja E. Savisaar. Presidendivalimiste teises voorus sai L. Meri 59 ja A. Rüütel 31 häält, 5. oktoober
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
