References http://en.wikipedia.org/wiki/Baruto_Kaito http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_H%C3%B6%C3%B6velson http://sport.postimees.ee/1828724/baruto-loobumisest-taiega-ei-saa-poolega-ei-oska http://sport.delfi.ee/news/sumo/uudised/online-intervjuu-188-kilone-baruto-tunnen-ennast-oma-kehakaaluga-mugavalt.d?id=63838878 https://www.google.ee/search?q=sumo&rlz=1C5MACD_enUS516US516&espv=210&es_sm=91&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=1NYcU- eiCKfR7AbrhYDgDA&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1279&bih=620#q=baruto&tbm=isch&facrc=_&imgdii=_&imgrc=u2oadf-5fUUi4M%253A%3BuFlb53Z8zt5aHM%3Bhttp %253A%252F%252Fkcreative.typepad.com%252F.a%252F6a00d8341c586153ef0133ec463de7970b-800wi%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.storm-from-the-east.com %252F2010%252F03%252Fhakuho-wins-baruto-to-be-promoted.html%3B270%3B474 https://www.google.ee/search?q=sumo&rlz=1C5MACD_enUS516US516&espv=210&es_sm=91&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=1NYcU-
1.Haapsalus on 13 142 elanikku 2. Haapsalu pindala on 10,59 km 3.Haapsalu vapp on kuldse põhjaga heraldiline kilp, mille paremas Ääres on punane loss kahe torniga. must punaste manustega ning kuldse oreooliga must kotkas. Kotka tiival on kuldse varrega ristikuleht. Haapsalu ajalugu Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279. Haapsalu sõbruslinnad 1. Rendsburg, Saksamaa 6
1279 ., - 300 (, ) . -- , , , , , 1721 . , 1944 . . . 38- , . , . , , XV-XVI . . . : , , , , . " ". .
5p Kong Fuzi 1130-1200 Li Bo 712-770 Wang Wei 701-762 Du Fu 551-479 eKr Zhu Xi 699-759 4.Seleta mõisted. 3p Hiina Hieroglüüfkiri - Pagoodid Neokonfutsianism - 5.Ühenda joonega õige periood. 4p Mongolite ülemvõimu periood 960 - 1279 Tangi riigi periood 1271 - 1368 Hani riigi periood 618 - 907 Songi periood 206eKr- 220pKr 6. Kuidas oli Tangi riigi perioodi ajal ehitatud linnad ja elamud? 2p 7. Mis on pildil ?(1p) ................................................. Kontroltöö vastused. 10. Klass. Hiina 1. Täida lüngad.(17,5p)
riigist välja. 1514-1493eKr Amenhotep I taastas võimu Nuubias. 1458 1426 Thumois III valitsusaeg; egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. 1390-1353eKr Amenhotep III valitsusaeg; rahu ja stabiilsuse ajajärk. 1353- 1336eKr Ehnatoni valitsusaeg; asendas Amoni kultuse Atoni austamisega ja püüdis teha sellest Egiptuse ainujumalat. 1332-1323eKr Tutanhamon; taastati traditsiooniline jumalate austamine. 1279-1213eKr Ramses II ; võitlus hetiitidega ja tegeldi üle riigilise ehitusega; ehitati Per- Ramsese linn. 1187-1156eKr Ramses III; egiptust rünnanud mererahvad tõrjuti tagasi.
Kool Teema Juhendaja : Koostas : Kool 2012-05-08 Legende Haapsalu asutamisest 720 aastat tagasi, aastal 1279 andis Saare-Lääne piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Sellest ajast on palju vett merre voolanud. Haapsalu puhul oleks õigem öelda, et sellest ajast on veetase palju langenud. Haapsalu asutamine on lahutamatult seotud piiskopilinnusega. Oli ju linna asutamise üks eesmärk piiskopkonna residentsile kanoonilise legitiimsuse tagamine. Tollase kanoonilise nõude järgi ei tohtinud piiskopkonna keskus olla maal. Ja kui piiskop poleks siia oma residentsi rajanud, kas Haapsalu oleks
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 MENES(u. 3050-3032 eKr)...................................................................................... 3 HUFU (Cheops, 2589-2566 eKr).............................................................................. 5 THUTMOSIS I (1504-1492 eKr)................................................................................ 6 RAMSES II (1279-1213 eKr).................................................................................... 8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 10 SISSEJUHATUS Niiluse oru muistsed asukad, kes austasid taevajumal Horost, rajasid Egiptuse aladel elujõulise tsivilisatsiooni
RAMSES II Egituse suur valitseja Horemhebi väepealik Ramses I rajas uue dünastia. Tema järglane Seti I (1279 1213) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsemisaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas.Seal oli palju manufaktuure kus tehti kilpe ,odasid ja muud sõjatehnikat.Näiteks ehitati tema käsul 250 sõjavankrit 2 nädalaga ja 1000 kilpi nädalas ,sest sõdimine oli vaarao jaoks põhitegevus.Ramses II tegi
LINNADE VAPID TALLINN-REVAL 1248 · Vanemal vapil 1277.a., pitseril, vapikilp kolme lõviga, kilbi kohal pikalokiline kroonitud pea. · Arvatakse, et tegemist on Taani kuninga vapiga, tõendamaks, et Tallinn kuulus Taani kuningale TALLINNA VAPP PÄRNU-PERNAU 1251 · Hõbedasest pilvest väljaulatuv punasekäiseline käsivars, hoides käes kuldset lõigatud otstega risti. Kõrval püstasendis kuldne võti, võtmekeel risti poole HAAPSALU-HAPSAL 1279 · Väljaulatuv kahe torniga punane linnus, mille tagant ulatub välja must kotkas. · Kotka tiival kuldne varrega ristikuleht TARTU-DORPAT · Vanim pitsat teada 1250. · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid TARTU, LINNAÕIGUS 1262 · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid VÕTI ja MÕÕK. · Need on paigutatud
43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027
Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 000-200 000 Taani hindamise raaamat 1242 Loeng 10.03.2012 Õigusaktid 13. sajandi alistumislepingud (52 Jüri Uluots) 1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus
• Maksid riigile kõrgeid makse • Käsitöölised • Orjad • Sõdadest kaasavõetud vangid • Tegid kõike, mida oli vaja teha • Üldiselt oli Egiptus rikaste ühiskond Uus riik – Egiptuse hiilgeaeg • Umbes 1570-1070 • Tänu mitmetele tugevatele valitsejatele rikkuse ajastu: • Thutmosis III • Laiendas Egiptuse riiki lõuna poole • Korraldas rohkem sõjaretki, kui keegi teine Egiptuse valitsejatest • Annetas templitele rikkusi juurde • Ramses II (1279-1213) • Ka Ramses Suur • Egiptuse ajaloo kuulsaim ja võimsaim valitseja • Alistas hetiidid • Pühendas väga palju aega ehitustegevusele • Uus pealinn Per-Ramses • Abu Simbeli templikompleks • Karnaki templi sammassaal Egiptuse kultuur • Hieroglüüfkiri • Sarnane piltkirjaga • Lisaks kasutatakse ka muid märke • Umbes 750-800 märki • Märkidel väga erinev tähendus
pKr / Lääne-Hani dün.: 206-9 pKr, Xini d.: 9-25, Ida-Hani d.: 25-220 Sanguo/San- kuo<[sanngo]kolme riigi ajastu ehk kolmevalitsus /kolme riigi ja kuue dünastiate ajastu>: III.s. (Wei: 220-265, Shu: 221-263, Wu: 222-280); Jin/Chin[czinn]: 265-420; Nanbeichao<[nannbeicao] lõuna ja põhi>: 420-589 / 420-588 Sui: 581-618 /589-617 Tang / T´ang [tan]: 618-907 /618-906 Wudai<[udai]viie dünastia ja kümne riigi aeg>: 907-960 / 907-959 Song /Sung[sun]: 960-1279 Yuan[juann]mongoli dün.): 1271-1368 / 1280-1367 / 1279-1368 Ming [min] (hiina dün.): 1368-1644 /1368-1643 Qing /Tsin/Cin [cin], (mandzu dün.): 1644-1912 / 1644-1911 Vana-Hiina kronoloogia järgi olid esimesed hiina imperaatorid: Fu xi [fu si](2852-2737 eKr), Sheng Nong [senn nun](2737-2697), Huang Di [huan di] (2697-2597), Yao [jao](2356-2258), Shun ehk Wo Di [sunn, u di] (2256-2208) nn. müütiline ajajärk. Xia dünastia (2205-1767) nn. legendaarne ajajärk. Ajalooline
Tartu, Tallinn, Haapsalu, Viljandi, Paide, Rakvere, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu ja Narva. 30. Linnaga seotud mõisted: linnaõigus, raad, tsunft, gild Linnaõigus õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks Raad linna omavalitsus- ja esindusorgan, kellele allus kogu avalik elu linnas Tsunft Käsitööliste liit, lähtuti põhikirjast ehk skraast Gild Kaupmeeste ühendused, mis juhtisid kaubandust linnas 31. Haapsalu linn: Haapsalu linna rajamine 1279, Haapsalu linna tähtsus ja suurus keskajal. Sai linnaõiguse 1279, määrati Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks peale Uus- Pärnu maha põletamist. Rahvaarv ei olnud väga suur, kuni 500 inimest 32. Keskaegne kaubandus linnades. Oska nimetada Eesti linnu, mis kuulusid keskajal Hansa Liitu! (Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu). Mis oli Hansa Liit? Olulisimad kaubad, millega keskajal kaubeldi.
välisseinadel ei ole tühja (vaba) pinda peaaegu üldse. Hiina kalligraafia hieroglüüfide kaunilt kirjutamine kuulus ülemkihi hariduse hulka. Seetõttu oli asjaarmastajaid palju, ka keisrid. Nauditi põhiliselt kõrgema seltskonna siseringis. Maalikunst peamised vormid on tusi- ja akvarellmaalid paberil või siidil. Nõuab äärmist kindlust ja osavust, sest tehnika ei võimalda paranduste tegemist. Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik. Songi dünastia maastikumaal (960-1279) sel ajal tõusis maastikumaal peamiseks alaks. Kasutusele võeti õhu- ja värviperspektiiv. Lineaarne vormikäsitlus asendub maalilisega. Rullformaat maal on tehtud paberi- või siidirullile ( mõnikümmend senitmeetrit kuni 10m). Asteekide kultuur tekkis Kesk-Ameerikas 14.saj, kui loodi asteekide riik, pealinn oli Tenoehtitlan. Linns keskel asus võimas tempel ja valitseja palee, linn asus saarel. Arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud
• vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279 – Viljandi (1283) – Paide 1291 – Uus-Pärnu 1318 • Piiskopiõigus – Vana-Pärnu 1251 Linnade juhtimine • Raad – bürgermeistrid – raehärrad – rae juures linnafoogt • Gildid – Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid – tsunftisundus, tsunftijänes – skraa Kaubandus • Hansa Liit – Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu • Vahenduskaubandus – teravili välja – Euroopast sool,
Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja käsitöölised tsunftidesse. Linna juhtisid raed. Aastal 1525 tekkisid Eestis ka esimene trükisõna, meieni säilinud trükisõna on aastast 1535 Eestis juhtus paljutki keskajal. Minu arust Eestlasi piinati ja kasutati ära, kuid samas Eesti ise läbis palju uusi uuendusi milleks suurim oli minu arvates linnade teke, sest sellega uuenes ka rahvas ise
aiatarbed, materjalid jpm. Varude algdokumentideks on näiteks valdavalt kaubaga sisse tulnud saatelehed (arved). Varude materiaalne vastutus langeb valdavalt kaupluse juhataja õlule. Järjepidevalt kontrollib kaupluse juhataja kaubavarude suurust ja ringlust, vaadates üle pikalt seisma jäänud kaubagrupid. 3.4 Põhivara 3.4.1 Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana käsitletakse kontserni ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavat vara soetusmaksumusega üle 1279 EUR (20 000 EEK) ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, kantakse ostmisel kuludesse ja selle üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Erandjuhtudel võib vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, käsitleda materiaalse põhivarana ja eeltoodud põhimõttest võib teha kõrvalekaldeid kontserni pearaamatupidaja loal. Materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud igapäevase
Moodustus põhiliselt aadlikest, ülikutest. Kuidas võõrvalitsejad hakkasid kiriklikult eesti ala valitsema? Alustati kohe kirikute ehitamisega(igasse kihelkonda), Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada, sakramente jagada ning rahvast kristlikus vaimus õpetada, juhatada. 9 vanimat keskaegset eesti linna: Tallinn(1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Haapsalu(1279), Viljandi(1283), Uus-Pärnu(1318), Paide(1291), Vana-Pärnu(1251). Jüriöö ülestõusu käik: 1343a. Jüriööl toimus relvastatud mäss, põletati mõisaid, kirikuid. Tapeti sakslasi ja valiti endi hulgast 4 kuningat. Piirati Tallinna ja küsiti abi juurde. Läänemaalased asusid Haapsalu piirama. Juulikuus puhkes sarnane ülestõus Pöides. Aasta lõpuks õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada.
HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia 1368-1644 Mingi dünastia 1644-1912 Mandzude dünastia Hiina kunsti arengust on olemas märksa selgem ülevaade kui India kunstist, sest hiinlased ise hakkasid juba väga ammu oma kunsti arengut jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast kuni tänapäevani välja. Juba IV aastatuhandel e.Kr. loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel e.Kr.
Maalitud on see tusiga ja kergete akvarellvärvidega. Joonte käsitlus on pehme ja voolav. Õuedaamid Maalikunst 618 907 Eriti levinud on maastikumaalid. Vahet tehakse kahel koolkonnal. Põhjakoolkonda iseloomustab asjalik ja detailirikas kujutlusviis. Lõunakoolkonnas võib kohata meeleolu toonitamist ja vabamat maalitehnikat. Kuulsad seinamaalid pärinevad Bäzäklikis, Turfani lähedal. seinamaal Bäzäklikis Maalikunst 960 1279 Võetakse kasutusele õhu ja värviperspektiiv. Selle saavutamiseks jäetakse esi ja tagaplaani vahele vaba ruumi, millega vihjatakse atmosfäärile. Maalid on tehtud paberi või siidirullile, mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi kümneid meetreid pikk. Eelistatuim motiiv oli kujutada inimesi mõtisklemas looduse rüpes. Õpetlane rohumaal. Hiina maal 11. sajandist. Ma Yuan. Tantsimine ja laulmine. Liang Kai. Luuletaja.
alustamisel, mõtteid Inspiratsiooni blogis ideede leidmiseks ja ettevõtlusega alustamiseks ja palju muud. Eesti töötukassast saab ettevõtluse alustamise toetust, aga selleks, et toetust saada peab esitama dokumendid (avaldus; äriplaan; ettevõtluskoolituse läbimist või ettevõtluskogemust või haridust tõendavad dokumendid; CV; võrdlevad hinnapakkumised juhul, kui vara maksumus ületab 1279 eurot (koos käibemaksuga) Väga palju informatsiooni ettevõtja alustajale on ka leheküljel : www.eas.ee Sellel leheküljel pakutakse alustajale mitmekesist teavet, alates veebiinfost kuni personaalse nõustamiseni mentorprogrammi raames. Lisaks saavad alustajad taotleda otsetoetusi ning soodsatel tingimustel stardilaenu. 3. Kõik füüsilisest isikust ettevõtjad peavad enne tegevuse alustamist taotlema enda kandmist äriregistrisse
1238. aastal sõlmiti Stensby rahu Liivi ordu ja Taani vahel 1242. aastal toimus Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi Vana liivimaa põhivaenlasteks olid Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. Linnad. Tallinn (linnaõigused 1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Viljandi(1238), Uus- Pärnu(1318) ja Paide (1291), Haapsalu(1279). Linnade valitsevaks keeleks sai alamsaksa keel Rae ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Abinõud kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eedt, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist. Vaimne kultuur Liivimaal Katoliku kirik Toomkool kõige vanem Kloostrikool Ladinakool õpetati preestriks Linnakoolid
loova õitsengu perioodi. Mõned muinasmaailma suured imed on oma olemasolu eest tänu võlgu Ramsesele. Too oli tüüpiline vanamoodne sõdalaskuningas, keda imetleti tema vallutuste ja monumentaalsete ehitiste pärast. Tema valitsemisaeg tähistab vaaraodeaegseEgiptuse kõrgpunkti nii riigivõimu kui ka kunstitoodangu osas. Ramsese isa Seti I valitsemisajal sõdis Egiptus Palestiina ja Süüria pärast Anatoolias (tänapäeva Türgis) elavate hetiitidega.Esialgu küll edukalt, ent kui Ramses 1279.aastal eKr trooni päris, ulatus hetiitidevõim lõunas kuni Kadesini Süürias.Olles juba kümneaastaselt vähemalt nime poolest väejuht, tahtis Ramses alustada oma valitsemisaega sõjalise võiduga. Tema esimene kokkupuude hetiitidega 1274. aastal eKr toimunud Kadesi lahingus ei läinud strateegilises mõttes korda. Ramses küll võitis lahingu, kuid ei suutnud oma positsiooni kindlustada ja Kadesi linna tegelikult vallutada. Laskmata end sellest hirmutada, ei
Ehitatud 1049 aasta 40 meetri pikk, Songyue pagood 523 pKr, paiku Songi dünastia poolt. vanim, olemasolev kivi pagood Hiinas. 8. Hiina maalikunst.Mida ja millal kujutati? Hiina maalikunsti peamisteks vormideks olid tusi-ja akvarellmaalid paberil või siidil.Lineaarse vormikäsitluse asemel tuleb maaliline maastikumaal,samuti kujutati varajasemast rohkem inimesi ning loomi(Songi dünastia valitsusajal 960-1279).Graafika tekkis Hiinas samuti varem kui Euroopas. 9. Hiina aiakunst. Hiina aiad on kui kunstiteosed tiikide, peente ehitiste ja võluvate taimedega.Tüüpilises Hiina aias peab olema esindatud-vesi,kivi,taimed ning ehitised.Taimedest on populaarsed mangooliad,leinapajud ja kirsipuud. 10.Hiina tarbekunst. Hiina tarbekunst oli väga kõrgelt arenenud,kasutusel olid nikerdused,lakktööd,metallehistööd ning eriti hinnas oli ja on ka
Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule, südamedaamile. Rebaseromaan- 13.saj keskpaiku Prants kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise olid laenatud eri aegadest ja paikadest. ,,Rebane Reineke''1498.a Roosiromaan- allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimene osa kirjutas 1230.aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279.aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Peategelasteks on Loodus ja Mõistus. Linnakirjandus- kujunes samaaegselt hilise rüütlikirjandusega. Väljenduselt lihtsam ja rahvalähedasem. Esindas tugevalt keskklassi maailmavaadet. Surma tants- Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst, pangahärra või pudupoodnik, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust ei vaimulik ei ilmalik au
Intiimsed perekondlikud stseenid. Abu Simbeli kompleks. Ees istumas 4 hiidkuju (kõrgus 20m). Väiksed pereliikmed jalgade juures. RamsesII -1260, 19. Dünastia · Luksori kompleks · Teeba surnute templi sambad 19. Dünastia · Nukker üliku hauakamber -1279. Surnuteraamatu illustratsioon. Traditsiooniline pildijada, aga ilmneb, et nad pidid hauataguses elus tegema rasket füüsilist tööd . Alles siis paradiisiaia nautimine. · Viinamarjakorjajad -1390 18. Dünastia Siit tuleb kellegi referaadist pätsatud lõik. Proovisin võtta Uue riigi kohta, aga, osa puudutab ka Vana Riiki.
m.a. Filosoofid. * Qini dünastia 221-207 e.m.a. Hiina impeeriumi teke, legism. * Hani dünastia 206 e.m.a.- 220 m.a.j. Impeeriumi laienemine, indiast levib budism, avastatakse paber. * Kolmevalitsus ja kuus dünastiat 222-589. Poliitiline disintegratsioon, barbarite sissetungid, taoismi ja budismi suur populaarsus. * Sui dünastia 589-618. Hiina taasühendamine. * Tangi dünastia 618-907. Kultuuri õitseng, trükikunst, eksamid, kaubandus laieneb India ookeanile. * Songi dünastia 960-1279. Neokonfutsianism, manufaktuuri-tööstuse algmed, kompass, paberraha, põhjapoolsete rändhõimude rünnakud. * Yuani dünastia 1271-1368. Mongolid vallutavad Hiina, impeerium Vaiksest ookeanist Euroopani, esimesed lääne reisimehed. * Mingi dünastia 1369-1644. Merereisid Indiasse, Aafrikasse, portugaallased kinnitavad kanna Macaos, jesuiidid. * Qingi dünastia 1644-1912. Mandzud vallutavad Hiina, majanduslik nõrgenemine, Hiina muutub Euroopa riikide poolkolooniaks.
sajandi joonistus. HAAPSALU PIISKOPILINNUS AJALOOSÜNDMUSTE JÄLGEDES 1228.a. Moodustas Riia piiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning teistest väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, mille keskus asus esialgu Lihulas, hiljem Vana-Pärnus. Mis 1263.a. hävitati ning siis otsustas piiskop Hermann I Buxhöwden rajada aastatel (1262-1285) keskuse Haapsallu kuhu algul ehitati peakirik ja siis hakati rajama piiskopilinnust.Siin oli hea sadamakoht ning liivane neemik. 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Linnus hõlmab 3 hektari suuruse maaala. Selle rajamine, laiendamine ja ümberehitamine toimus sajandite jooksul mitmes etepis, vastavalt relvastuse arengule. Eesti talupojad hakkasid lossi ehitama rajudes ümbruskonna metsi, kaevasid sügavaid vallikraave, põletasid lupja ja ladusid müüre. Lossi ehitati tsistertslaste mungaordu ehitusmeistrite juhendamisel, kes saabusid siia Riiast
aastal. · Rakvere (Tallinna "käepikendusena"), linnaõiguse sai 1302. aastal. · Narva, linnaõigus 1345 · Tartu, Tartu piiiskopi valduste keskuseks ja katedraali asupaik, muinaslinnus. Linna õiguse sai 1262. · Viljandi tekkis ordulinnuste juurde, esmamainimine 1283 · Uus-Pärnu linnaõigus 1318 · Paide 1291 · Vana-Pärnu , selle asutas Saare-Lääne piiskop, valides selle oma piiskopkonnakeskuseks. Paraku langes tärkav linn juba 1263 aastal · Haapsallu , linnaõigus 1279 Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis küll teisigi väiksemaid asundusi alevikke (Otepää, Lihula, Koluvere, Vastseliina, Kuressaare)-, kuid linnastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Linnade teke · Linnaelanike koosseisu kohta 13.sajandil allikate puudsel on raske midagi väita. · Linna tuumiku moodustusid Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed. · Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased
Koostati konfutsianismi baastekstide kanoonilised redaktsioonid, millest olulisemad on ,,Vesteid ja vestlusi", Mengzi, ,,Pojalikkuse raamat" ja ,,Kommete ülestähendused". Viimane koos nelja muistse, kuid konfutsianismi vaimus toimetatud ja kommenteeritud raamatuga (,,Muutuste raamat", ,,Kirjade raamat", ,,Laulude raamat" ja ,,Kevaded-sügised") koondati ,,Viisraamatusse", mille laiendatud variandiks on ,,Kolmteistraamat". Songi ajastul (960 1279) lisandus omaette kaanonina ,,Neliraamat", mis sisaldab ,,Vesteid ja vestlusi", Mengzi, ning ,,Keskmise tavalise" ja ,,Suure õpetuse". Kanooniliste tekstide õppimine sai riiklikult sanktsioneeritud Hiina klassikalise hariduse põhiosaks. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes suutsid sooritada eksamid, kus kontrolliti klassikute põhjalikku tundmist. Loodi ka konfutsionistlik kultus oma rituaalidega. Konfutsianismis kui riigiõpetuses on Konfutsiuse ja Mengzi eetika ühendatud legistliku
Ametis preestrid (jumalateenistused, sakramentide jagamine, õpetamine ja juhatamine). Enamus Põhja-Saksamaalt, võis olla ka eestlasi (Johannes Virumaalt). Linnade teke Asukohaks muistsed kauplemiskohad teede sõlmpunktides, kohalikud keskused. Maaisanda linnaõigus > iseseisev õiguslik staatus. 1201 Riia, piiskop Albert 1248 Tallinna linnaõigus, kujunemine peale linnuse rajamist 1262 Tartu 1283 Viljandi 1251 Vana-Pärnu > leedulaste hävitustöö > 1279 Haapsalu 1302 Rakvere 1318 Uus-Pärnu 1345 Narva Põhiliselt Saksa käsitöölised ja kaupmehed, sulandunud kohalik rahvas Jüriöö ülestõus Valdemar IV tahtis valduse ordule maha müüa > Taani vasallide kartsid vabaduse piiramist > püüdsid seda takistada 1343 Jüriöö ülestõus relvastatud mäss, mõisate ja kirikute põletamine, kättesattunud sakslaste tapmine 4 kuningat Tallinna piiramine, pöörduti abi saamiseks Rootsi esindaja Turu foogti ja Pihkva
ka eestlaste aladele. Esimest korda publitseeriti kroonika 1740. Saksa keelde tõlgiti teos esmakordselt 1747/1753, eesti keelde 188183 (J. Jung), läti keelde 1883 . https://et.wikipedia.org/wiki/Henriku_Liivimaa_kroonika · Liivimaa vanem riimkroonika Liivimaa vanem riimkroonika, Liivimaa Ordu kroonika 13. sajandi lõpust, 12 017 täisriimis värsirida keskülemsaksa keeles. Autor, kelle nime ei ole teada, oli Liivimaale tulnud 1278 või 1279 ja kuulus ordumeistri lähikonda. Kroonika algab poollegendaarsete teadetega 12. sajandi keskpaiga kohta, sündmustik ulatub 1290. aastani; usaldusväärseim on kroonika lõpposa. Kirjeldatakse peamiselt ordu võitlust kurelaste ja semgalite vastu, väärtuslikke andmeid on ka eestlaste kohta ning ordu ja venelaste vahelistest sõdadest. Trükis avaldati Liivimaa vanem riimkroonika esimest korda 1817, eesti keelde tõlgiti 2003.a https://et.wikipedia
Hani dün.: 206-9 pKr, Xini d.: 9-25, Ida-Hani d.: 25-220 Sanguo/San- kuo<[sanngo]kolme riigi ajastu ehk kolmevalitsus /kolme riigi ja kuue dünastiate ajastu>: III.s. (Wei: 220-265, Shu: 221-263, Wu: 222-280); Jin/Chin[czinn]: 265-420; Nanbeichao<[nannbeicao] lõuna ja põhi>: 420-589 / 420-588 Sui: 581-618 /589-617 Tang / T´ang [tan]: 618-907 /618-906 Wudai<[udai]viie dünastia ja kümne riigi aeg>: 907-960 / 907-959 Song /Sung[sun]: 960-1279 Yuan[juann]mongoli dün.): 1271-1368 / 1280-1367 / 1279-1368 Ming [min] (hiina dün.): 1368-1644 /1368-1643 Qing /Tsin/Cin [cin], (mandzu dün.): 1644-1912 / 1644-1911 Vana-Hiina kronoloogia järgi olid esimesed hiina imperaatorid: Fu xi [fu si](2852-2737 eKr), Sheng Nong [senn nun](2737-2697), Huang Di [huan di] (2697-2597), Yao [jao](2356-2258), Shun ehk Wo Di [sunn, u di] (2256-2208) nn. müütiline ajajärk. Xia dünastia (2205-1767) nn. legendaarne ajajärk. Ajalooline
angerjas ja meriforell) c) Enamuuritavad kalaliigid jäävad riigi otsustada, aga meriforelli, lesta, kammelja, koha, haugi, ahvena ja siigade uurimiseks antakse EL toetusraha. Eesti rahvusvaheliselt kvoteeritud kalaliikide 2004.a. püük Läänemerest 2004.a. kvoot, t 2004.a. saak, t 2005.a. kvoot, t Räim 28 529 27 380 21 536 Kilu 43 260 34 113 56 650 Tursk 1336 1279 1079 Lõhe 64 7 10 Peamine püügivahend on traal, harvemini - tursa ja lõhepüügil -nakkevõrgud. Kalade liigid Räim · atlandi heeringa alamliik · Palju kohalikke populatsioone · Kudemisaeg jaotab: kevadräim sügisräim ca 5 % viimastel aastakümnetel · Varu käsitletakse ja seisundit hinnatakse 4 eri piirkonna kohta eraldi:
esimese suure astmikpüramiidi. c) Keskmise riigi ajal vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna tagasi Memphisesse. Teeba säilitas oma tähtsuse kui üks vaaraode residentse ja riigi peamine usukeskus.Egiptusel oli alaline sõjavägi. d) Uue riigi ajal-Vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse Teeba lähedale Kuningate orgu. Tihedad suhted Aasia valitsejatega ( u 1390). Taastati traditsiooniline jumalate asutamine ( u 1332).Ulatuslik ehitustegevus riigi paljudes paikades (u 1279). e) Hilis-Egiptuse perioodil 11.-8. sajandil eKr oli egiptus enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod, Ülem-Egiptuses Amoni ülempreestrid.Vaaraode hulgas oli ka Liibüa päritolu valitsejaid.750 eKr Ülem-Egiptus langes Nuubia valitseja võimu alla.671 eKr Alam- Egiptuse vallutasid assüürlased.664 eKR vaarao Psammetih kukutas assüürlaste ülemvõimu ja ühendas seejärel ka Ülem-Egiptuse oma võimu alla. 2.3
963 km mustkatet. Tuhkbetooni all on 926 km ja pinnatud kruusateid 423 km. Kiirteedeks peetavaid teid Eestis ei ole. Kogu registreeritudmaanteevõrgu tihedus on 1 313 km 1000 km2 kohta, millest riigimaanteede tihedus 380 km/1000 km2 (ilma suuremate linnadeta). Seda võib lugeda võrreldes teiste riikidega üsnagi kõrgeks näitajaks. Põhimaanteede keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2005.a. 3808 autot ööpäevas, tugimaanteedel 1279. Kuigi põhiteed moodustavad riigimaanteedest kõigest 9,7%, langeb neile 47% autode läbisõidust. Eesti suurima liiklussagedusega teelõik asub Tallinn- Pärnu-Ikla maanteel Tallinna linna piiril, kus liiklussagedus on 27 680 autot ööpäevas. Sellele jääb vaid pisut alla linnapiir Tallinn-Narva maanteel 27 160 autot ööpäevas. Keskmise põhiteede liikluse koosseisust moodustavad 80% sõidu- ja pakiautod, 11% kerge- ja raskeveoautod ja 9% autorongid
Haapsalu piiskopilinnus on Eesti keskaja kindlusarhitektuuri tähelepanuväärne mälestusmärk, mille sajanditetagusest hiilgusest on säilinud vaid varemed. 1228. aastal moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, mille esimene keskus asus Lihulas, seejärel Vana-Pärnus, mille leedulased aga maha põletasid. Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati peakirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Linnus hõlmab 3 hektari suuruse territooriumi. Selle rajamine, laiendamine ja ümberehitamine toimus sajandite jooksul mitmes etapis, vastavalt relvastuse arengule. Lõpliku suuruse omandas linnus piiskop Johannes IV Kyveli valitsemisajal (1515-1527), mil valmis tugev tulirelvadele kohandatud sakmelise rinnatisega eellinnuse ringmüür koos võimsate suurtükitornidega. Müüride kõrgus ulatus üle 10
,,PEETRIKE" VÕI AURULAEVAGA ,,KALLIS MARI", KÜLASTADA ERINEVAID MUUSEUME VÕI PUHATA TERVISE SPA'S. HAAPSALUGA ON SEOTUD PALJU TUNTUD INIMESI NENDE SEAS HELILOOJA PJOTOR TSAIKOVSKI, A.LINDGRENI 4 RAAMATUTE ILLUSTRAATOR ILON WIKLAND, MAALIKUNSTNIK A. LAIKMAA JNE. EDASPIDISED UURIMISTÖÖ PEATÜKID KIRJELDAVAD HAAPSALU LÄHEMALT. 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU HAAPSALU (SAKSA KEELES HAPSAL) ASUTATI 1279 AASTAL, KUI SAARE-LÄÄNE PIISKOP ANDIS HAAPSALULE LINNA ÕIGUSED. HAAPSALU KUULUB ÜLE 700 AASTASE AJALOOGA EESTI VANIMATE LINNADE HULKA. NENDE AASTATE JOOKSUL ON VÕIM LINNAS OLNUD NII ROOTSLASTELE KUI VENELASTE VALDUSES. HAAPSALU KUURORDI AJALOOS OMAB TÄHTSAT OSA BALTISAKSA ARST, CARL ABRAHAM HUNNIUS, KES PEALE ÜLIKOOLI LÕPETAMIST ARSTINA TÖÖTADES UURIS HAAPSALU LAHE MUDA JA AVASTAS SELLE RAVIOMADUSED. TEMA
Piiskopkonna korraldus oli sarnane Tartu piiskopkonnale. Piiskopkonnaresidentsid on asunud: ● Lihulas, kuhu Orduga kahasse ehitati kivilinnus. Ordu sai ka ¼ piiskopkonna maadest. ● Püüdes vältida tülisid mõjuvõimsa Orduga, viis piiskop 1251. a residentsi üle Vana-Pärnusse, mille leedulased 1263. a põletasid maatasa. ● Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati toomkirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. a andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõigused. ● 14. saj II poolel viis piiskop oma residentsi üle Kuressaarde. Piiskopi nõukogu -toomkapiitel -jäi edasi Haapsallu. 1559. a müüs piiskop Johannes V Münchhausen piiskopkonna30 00 taalri eest Taani kuningale Frederik II-le. See omakorda loovutas piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele.Hertsog Magnus oli ka ainuke piiskop, kes vermis Haapsalus oma raha -veeringuid ja killingeid. Liivi
4 54 mediaan 51 1 19 0,19 5 18 haare 85 1242 30 0,30 6 9 1957 32 0,32 7 43 T-qvantiil 1,711 105 33 0,33 8 89 delta mu 9,1 1279 37 0,37 9 19 1172 41 0,41 10 15 keskväärtuse usaldusv. 1462 43 0,43 11 49 44,1 62,3 18 43 0,43 12 30 540 49 0,49
· Sakslaste vallutuste piiriks jäi Narva jõgi ja Peipsi järv. Linnad · elanikud olid peamiselt Saksa käsitöölised ja kaupmehed · varaseim teade eestalstest majaomanike kohta on 1277. aastast: Tallinnas oli maja Undelembil ja tema pojal Johannesel. Esimesed Eesti linnad olid: Tallinn (linnaõigus 1248) Rakvere (1302) Tartu (1262) Uus Pärnu (1318) Haapsalu (1279) Narva (1345) Viljandi (1283) Vana Pärnu (1251 asutati sinna piiskop- Paide (1291) konna keskus, mille leedukad hävitasid Kaitseehitised Esimesena ehitati paekivist müüte Tallina ümber 13. sajandil. 14. sajandi jooksul järgnesid teised linnad. Samal ajal ehitati eestlaste muinaslinnused ümber kivilinnusteks. 1244 esimene teadaolev kiviehitis Eestis, Otepää linnud
Sellega seoses rajas ta uue pealinna Ahet-Atoni (Tell-el-Amarna). Siseriigis tõi see kaasa vastuolusid mõjuka Amoni preesterkonnaga. Egiptuse võim Aasias nõrgenes, eriti hetiitide vallutuste tagajärjel. Ehnatoni surma järel taastas Tutanhamon (1333 1324) riigis Amoni kultuse. Pöörde vana kultuse juurde viis lõpule Horemheb (1320 1292), kes lasi lammutada mitmeid Atonile püstitatud monumente. Horemhebi väepealik Ramses I rajas uue, 19. dünastia. Tema järglane Seti I (1279 1213) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsemisaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas. 1274 pidas Ramses II Süürias Kadesi linna juures lahingu hetiitide vastu, mis ei andnud otsustavat edu kummalegi poolele. 1258 sõlmiti Hetiidi kuninga Hattusili III-ga rahu- ja liiduleping,
43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027
eestlaste silmaringi 8 ja vahetus 6läheduses. Kogu väljarändest jäi asumisvõimalusi 4281 ning497pani aluse järgnevate 12 Esimese14maailmasõja alguseks, mil rände- 2. Kaukaasia s.h. Stavropoli ümberasumisvoolude 1279 sihtsuundadele. 37 3 teed olid3 eestlasi viinud ka impeeriumi Kubani Algusaastail 880 suuresti 48 veel seadusevastaselt 4 kaugeimatesse
Tema mõtete sisu või tähendus võib põhjuslikust seisukohast olla ebaoluline. Seega ei pruugi tema käitumine olla intelligentne pelgalt seetõttu, et ta mõtles. (Dretske, 1995, 1277) Dretske väitel ei saa see, mida läheb vaja selleks, et midagi mõtteks muuta, olla liiga lihtne. Sest kui see nii oleks, ei seletaks tõsiasi, et need on mõtted, miks süsteem, kellel on need mõtted, käitub just nii, nagu käitub. Ilma nimetatud seoseta mõtte ja käitumise vahel pole intellekti. (Ibid, 1279) 6 KÄITUMISE SELETAMISE VIISID Järgnevalt liigub Dretske oma aruteluga edasi, vaadeldes seda, kuidas võiks mõte käitumist kontrollida, jõudes arusaamisele, et mõtted peavad ilmselt olema meie närvisüsteemi materiaalsed seisundid. Ehk siis meie käitumist peavad selles ulatuses, milles seda kontrollib mõte, kontrollima meie närvisüsteemi füüsikalised seisundid.
Võõrrahvaste sisserände tulemusel vähenes Eesti NSV-s pidevalt eestlaste osakaal (1959. a. 74,6 %, 1970. a. 68,2 %, 1979. a. 64,7 %, 1989. a. 61,5 %). Kuna sisserändajad saabusid põhiliselt linnadesse, siis oli 1989. aastaks eestlaste osakaal linnarahvastiku hulgas langenud 51,2 protsendini. Maarahvastiku hulgas moodustasid eestlased aga veel 87,4 protsenti.[10]. Sooline koostis on Eestis 20. sajandil olnud alati naiste kasuks. 1930. aastal oli 1000 mehe kohta 1130 naist, 1957. aastal 1279 naist. Poisse sündis küll alati rohkem, kuid 2025 eluaastaks tasakaal võrdsustub. Sõjajärgsetel aastatel oli vahe eriti tuntav, kuid 1970 aasta rahvaloenduse järgi oli kuni 29-aastaseid mehi rohkem kui naisi. Linnalistes asulates oli naiste ülekaal suurem kui maal.[11]. Stalini aeg 21. juunil seati Eestis ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre. Peagi toimusid 1940
toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised oma tooteid müüa ja tööks vajalikke materjale osta. Siia tulid sageli ka sissesõitnud kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus Keskaja linnad Eesti alal. Linnad : Tallinn/Reval 1248 Vana-Pärnu 1251 Uus-Pärnu 1318 Tartu/Dorpat 1262 Haapsalu/Hapsal 1279 Viljandi / Fellinn 1283 Paide/Weissenstein1291 Rakvere/Wesenberg1302 Narva/narwa 1345 Linnaelanikkond. Kuidas kasvas linnaelanikkond? Miks võeti vastu põgenenud talupoegi? Inimesed kolisid maalt linna elama. Linnaelanike madala sündimuse ja kõrge surevuse juures andis maarahvas linnarahvale tõhusat täiendust. Paljud talupojad põgenesid samuti linna , sest kui nad suutsid varjata end ühe aasta ja ühe päeva said nad vabadeks inimesteks. Linnad ei tahtnudki alati
aastal Lübeckis ilmunud värssides rahvaraamat "Rebane Reineke", sellest ja mônedest muudest mugandustest lähtub omakorda Goethe samanimeline eepos (1793), mida mugandas Kreutzwald oma "Reinuvader Rebases" (1850). 10 12. Roosiromaan (prantsuseLe Roman de la Rose) on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisu: Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Head ja halvad tegelased, nt lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm jms. Peategelasteks Loodus ja Mõistus. Teose lõpul lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida. 13. François Villon (1431(teadmata)) oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus.
esimesed tekstid teistest rom keeltest tunduvalt hiljem 1192 – akt Sanchiz’ite perekonna valduste jagamise kohta- notariaalsed dokumendid 1193 Elvira Sanchiz’i (Vairão kloostri abtiss) testament 13. – 14. saj. ilukirjandus galeegi-portugali keeles cancioneiros- luulekogud, üle 20 000 luuletuse Kuningas Sanchez I (1185-1211) Kastiilia kuningas Alfonso X Tark – Livro das Cantigas de Santa Maria Kuningas Dinis (1279-1323) - Lissaboni Ülikool Port keelt peeti sobivaks lüürika keeleks. Lusitaania põhjaosas galeegi-portugali keel kesk-portugali variant Coimbra ja Lissaboni vahel 12. – 13. saj. vanaportugali e. arhailise port. k. ajajärk, alates 15. saj. kaasaegne port. keel Luís de Camões (1572 “Lusiaadid”), grammatikud João (1540 Dialogo em louvor da nossa linguagem), Pedro de Magalhães de Gandavo (1574 Dialogo em defensam da lingua portuguesa) 33
annaabi.ee 
