Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"1279" - 100 õppematerjali

1279 - 1213 eKr valitses Ramses II. Võõramaalaste rünnaku tõttu varises kokku; Hilis-Egiptus 1075-525 eKr-sageli valitsesid võõramaalased, hiilgus oli läbi.
thumbnail
1
doc

Vana Egiptus - spikker

2650- 2130eKr ­ Vana riik. 2650 eKr esimnene astmikpüramiid. 26 saj eKr ­ Chepos, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse püramiidid. 1960eKr ­ vaarao Mentuhotep I ühendas kogu egiptuse oma võimu alla. 1950-1650eKr ­ Keskmine riik. 1550-1075eKr ­ Uus riik; vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse. 1539-1514eKr vaarao Ahmos taastas riigi ühtsuse ja tõrjus hüksoslased riigist välja. 1514-1493eKr ­ Amenhotep I taastas võimu Nuubias. 1458 ­ 1426 ­ Thumois III valitsusaeg; egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. 1390-1353eKr ­ Amenhotep III valitsusaeg; rahu ja stabiilsuse ajajärk. 1353- 1336eKr ­ Ehnatoni valitsusaeg; asendas Amoni kultuse Atoni austamisega ja püüdis teha sellest Egiptuse ainujumalat. 1332-1323eKr ­ Tutanhamon; taastati traditsiooniline jumalate austamine. 1279-1213eKr ­ Ramses II ; võitlus h...

Ajalugu
126 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Antiik- ja keskaja kirjandus

aastal Lübeckis ilmunud värssides rahvaraamat "Rebane Reineke", sellest ja mônedest muudest mugandustest lähtub omakorda Goethe samanimeline eepos (1793), mida mugandas Kreutzwald oma "Reinuvader Rebases" (1850). 10 12. Roosiromaan (prantsuseLe Roman de la Rose) on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279 . aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisu: Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Head ja halvad tegelased, nt lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm jms. Peategelasteks Loodus ja Mõistus. Teose lõpul lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida. 13. François Villon (1431(teadmata)) oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus....

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Egiptus ja ajalooperioodid

Egiptus Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 ­ 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel po...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vanaaeg

MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam-...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana-Liivimaa

Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Egiptuse Uus Riik

Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi ­ Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi murest kurnatust ning Uue riigi sõjakate vaaraode jõulisust ja enesekindlust. Nende, viimaste võim Lähis ­Idas oli nii suur, et P.B.Shelley sõnad "Maailm, mu hiilgust näe ja värise!"peegeldavad tõepoolest nende kõigeväelisust. UUS RIIK - 1567 -1085. Seda mõõd...

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
65
xls

Tabelid A.lohk

11.2008 7910,989206 15.11.2008 16.11.2008 67683,3948 17.11.2008 18.11.2008 19.11.2008 20.11.2008 Grand Total 76284,170448 223183,0314125 FIE August Väljas FIE Kulla Koobas FIE Maksim Arket OÜ Jänes 14747,628924 4138,96314 1279 ,922124 42582,642304 3998,453004 7472,712429 6014,498075625 7126,098525 2361,820032 8186,91568875 7039,23624625 356,59113975 447,93918 53131,37802475 11037,68925025 10601,40039563 30982,95314175...

Informaatika 2
195 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Hiina uurimustöö

Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele ­ Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe ­ Hua...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Hiina

Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele ­ Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi ka...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Haapsalu

1279 ., - 300 (, ) . -- , , , , , 1721 . , 1944 . . . 38- , . , . , , XV-XVI . . . : , , , , . " ". . ...

Vene keel
26 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Aasja ja aafrika kultuurid

Sealt leitud kirjamärgid pärinevad 14. ­12. sajandist eKr. Hieroglüüfkirjale panid aluse need samad kirjamärgid, mis olid graveeritud härja või hirve abaluule või kilpkonnakilbile. Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism ­ eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis es...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
204
pptx

Põhjamaade ajalugu

P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg Eestis

Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ­ ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad ­ foogtid ja komtuurid Rüütelvennad ­ olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad ­ organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad ­ omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop ­ vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis ­ kümnes osa talu saagist. Hinnus ­ koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt ­ maahärra esindaja Oldermann ­ tsunfti vanem Vitaalivend ­ Läänemerel tegutsenud mererööv...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Referaat Teest

TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU...

Toitumisõpetus
52 allalaadimist
thumbnail
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver...

Inseneriinformaatika
25 allalaadimist
thumbnail
32
odt

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile

aastal Kölnis ilmunud Tilemann Bredcnbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonisündmusi Tartus, ülima kunstiosavuse ja suurte kuludega ehitatud Ristija Johannese kirikul, kus muude kaunistuste hulgas olid lunastaja ja kaheteistkümne apostli kujud. ( http://www.jaanikirik.ee/?nodeid=29&lang=et ) 5.4 Haapsalt Toomkirik Haapsalt Toomkirik(Lisa 6) on sakraalehituse silmapaistev näide. Üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid kogu Baltimaades.Esmakordselt on kirjalikult mainitud 1279 . a. Haapsalu linna asutamisprivileegis. Ainulaadne on ristimiskabel, mis püstitati arvatavasti 15. sajandil. 1990. aasta jõululaupäeval toimus kiriku taaspühitsemine.Toomkirik on romaani stiililt gooti stiilile üleminekuaja nähtus. Romaani stiilile viitab seinapiilarite kapiteelidel kujutatud taimornament, gooti stiili märgiks on teravkaarvõlvid. Kirik on aegade jooksul kõvasti kannatanud -- endisaegne interjöör hävinud, mitmel korral katus maha põlenud, mitmel...

Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
10
doc

"Meteoriidid" - referaat

a Tallinn 2010 1 Sissejuhatus Meteoriit tuleneb kreeka keelsest sõnas meteooros, mis tähendab õhus hõljuv. Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad ja ka nende jäägid. Juhul, kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna. Teadusharu, mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega, nimetatakse meteoriitikaks. Meteoori, mile läbimõõt on üle ühe kilomeetri, nimetatakse asteroidiks. Need on ka põhilised meteoriitide lähtekehad. Meteoriite eristatakse kolme tüüpi, sõltuvalt siis nende keemilisest ja füüsilisest struktuurist. Need on siis kivi-, kivi-raud- ja rauameteo...

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esiajalugu

4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr ­Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Allikaõpetus

Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ­ ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' ­ näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon ­ 'De Re Diplomatica' ­ vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 ­ 1849 ilmunud Pierre ­ Claude François Daunoni `Cours d'ét...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana egiptuse valitseja-Ramses II

Mõned muinasmaailma suured imed on oma olemasolu eest tänu võlgu Ramsesele. Too oli tüüpiline vanamoodne sõdalaskuningas, keda imetleti tema vallutuste ja monumentaalsete ehitiste pärast. Tema valitsemisaeg tähistab vaaraodeaegseEgiptuse kõrgpunkti nii riigivõimu kui ka kunstitoodangu osas. Ramsese isa Seti I valitsemisajal sõdis Egiptus Palestiina ja Süüria pärast Anatoolias (tänapäeva Türgis) elavate hetiitidega.Esialgu küll edukalt, ent kui Ramses 1279 .aastal eKr trooni päris, ulatus hetiitidevõim lõunas kuni Kadesini Süürias.Olles juba kümneaastaselt vähemalt nime poolest väejuht, tahtis Ramses alustada oma valitsemisaega sõjalise võiduga. Tema esimene kokkupuude hetiitidega 1274. aastal eKr toimunud Kadesi lahingus ei läinud strateegilises mõttes korda. Ramses küll võitis lahingu, kuid ei suutnud oma positsiooni kindlustada ja Kadesi linna tegelikult vallutada. Laskmata end sellest hirmutada, ei...

Ajalugu
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun