Ärkamisaeg eestis (9)

ÄRKAMISAEG EESTIS
Tegi Elina
Sissejuhatus
Rahvuslik liikumine on rahvuslikult
mõtestatud tegevus, mis taotleb
rahvuslikku enesemääramist, mille
kõrgeim vorm on riiklus
Miks ärkamisaeg?
Ajakirjanduse areng
Rahvusliku kirjanduse algus
Kultuurielu tõus - seltside teke
- laulupidude algus
Näitekirjanduse algus
Koolikirjanduse täiustamine
Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks
Ärkamisaeg 1860-1880
ajakirjandus
1857 "Perno Postimees" Jannsen
1864 "Eesti Postimees" Jannsen
1878 "Sakala" Jakobson
Seltsid
1865 Estonia Selts
1884 Eesti Üliõpilaste Selts
Esimesed põllumeeste seltsid asutati
Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja
Võru.1990 aastaks oli neid üle 40.
Seltsid
Kihelkondadesse asutati laulukoore ja
orkestreid
1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu-
ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani
aluse Eesti rahvuslikule teatrile
"Eesti kirjameeste selts" (1872-1893)
Tartus
Eesti esimene laulupidu
18-20 juuni 1869 Tartus
Laulupidude traditsioon pärineb
Saksamaalt
Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati
Eesti looduse ilu ja väljendati palavat
armastust kodupinna suhtes
Rahvuslikud teod 1870 aastal
Eestitalurahva vabastaja Aleksander II
(1855­1881) auks Eesti Aleksandrikool
Uus passikorraldus (1863)
andistalupoegadele esimese isikut
tõendava dokumendi
suurendas nende liikumisvabadust
soodustas väljarändamist Venemaale
Teoorjuse Kaotamine(1868)
Läksid mõisamajapidamised üle
raharendile ja palgatöö massilisele
kasutamisele
1866. aasta vallakogukonnaseadus
vabastas talurahva omavalitsuskogud
mõisniku võimu alt ja andis neile laia
otsustuspädevuse kohalikes
majanduslikes ja ühiskondlikes asjades.
Raudteede rajamise tähtsus
raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga
soodsad võimalused kaubavahetuseks
transiitveoste osakaal suurenes
arenes sisekaubandus, tihenes Eesti
piirkondade omavaheline suhtlemine
soodustas uute tööstusettevõtete ja
asutuste rajamist
Mõisamajandus
kasutati palgalist tööjõudu
rakendati uusi agrotehnilisi võtteid
tegeldi piimakarjanduse ja
loomakasvatusega
kasutati kunstväetisi
aretati uusi sorte
Talumajapidamiste probleemid
külades süvenes sotsiaalne kihistumine
viljahindade langus
pankrotid
maapuudus
1905 aasta revolutsioon
Peterburis alanud revolutsioonlevis kiiresti
ka Baltikumis
Korraldati streike ja miitinguid
Oktoobris kuulutati Tallinnas välja üldstreik
Konstatin Päts
1804 aastal Tallinna
linnavolikogu valimised
baltisakslased tõrjuti
linnavalitsusest välja.
1938.aastal ka vabariigi
esimene president
Jakob Hurt
1870 Eesti Aleksandkikooli president
1872 Eesti Kirjameeste Selts
1888 üleskutse rahvaluule kogumisele
"Vana kannel"
Jannsen
1857 "Perno Postimees" Pärnus
1864 "Eesti Postimees" Tartus
1865 Vanemuise Selts Tartu
1869 esimene üldlaulupidu Tartu
1871 Eesti Põllumeest Selts
C. R. Jakobson
1867 kooliõpikud
1868-1870 3 isamaakõnet
1874 Kurgja näidistalu
1878 "Sakala"
Veel mõned tuntud inimesed
Jaak Peterson
Friedrich Robert Faelmann
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Anton Hansen Tammsaare
Eesti Vabariigi arengulugu
aastatel 1918­1940
Romanovite tsaaridünastia valitsemisaja
lõpp
Eestis 1917. aasta algul ligi 100 000 vene
sõjaväelast;
AJATELG
KUI VIITSITE ...
1857 J.V.Jannsen asutab 1865 24. juuni Tartus alustab
Pärnus ajalehe "Perno tegevust "Vanemuise" selts
Postimees"
1865 10. oktoober Tallinnas
1858 Mahtra sõda asutatakse "Estonia" selts
1860 Tallinnas hakkab 1867 Vene keiser kinnitab
ilmuma Eesti esimene seaduse, mis näeb ette vene
päevaleht: "Revalsche keele kehtestamise kõigis
Zeitung" Balti kubermangu
kroonuasutustes
1860 sünnib Eesti
Aleksandrikooli idee 1868 C.R.Jakobson peab
"Vanemuise" seltsis oma
1862 ilmub "Kalevipoja" esimese isamaakõne: "Eesti
rahvaväljaanne rahva
1864 J.V.Jannsen asutab
Tartus uue ajalehe "Eesti
Postimees" (suletakse 1905)
1868 C.R.Jakobson peab 1870 24. juuni eesti
"Vanemuise" seltsis oma rahvusliku teatri sünd:
esimese isamaakõne: "Eesti "Vanemuises" seltsi
rahva valguse-, pimeduse- ja näitelaval etendub Lydia
koiduaeg" Koidula "Saaremaa
onupoeg"
1869 I eesti üldlaulupidu
Tartus 1870 8. juuli asutatakse Eesti
Aleksandrikooli Peakomitee,
1869 alustatakse Balti mille
raudtee ehitust
presidendiks valitakse 1871 asutatakse Tallinna
Jakob Hurt Aleksandri Gümnaasium
1869 asutatakse Viljandi (vene õppekeelega, nn
lauluselts "Koit" poistekool), kus hakatakse
1870 26. märts esimene esimesena õpetama
"Kalevipoja" õhtu Tartu fakultatiivainena ka eesti
Ülikoolis, millest kasvab keelt
välja Eesti Üliõpilaste Selts
1871 asutatakse Tallinna 1874 esimene eestikeelne
teaduslik perioodikaväljaanne:
Aleksandri Gümnaasium Eesti Kirjameeste Seltsi
(vene õppekeelega, nn Aastaraamat
poistekool), kus hakatakse
esimesena õpetama 1875 Pärnus asutatakse laulu- ja
fakultatiivainena ka eesti mänguselts "Endla"
keelt
1876 Rakveres asutatakse Viru
1872 tegevust alustab Eesti Eesti Selts "Kalevipoeg"
Kirjameeste Selts 1876 Tartu Eesti Põllumeeste
Selts korraldab Otepääl esimese
1873 Tartus asutatakse Eesti eesti põllumajandusnäituse
Vallakooliõpetajate Seminar
1877 Tallinnas avatakse laulu- ja
1874 Narvas asutatakse mänguselts "Lootus"
laulu- ja mänguselts
"Ilmarine" 1877 algab Vene­Türgi sõda
(kestab kuni 1878)
1878 avatakse Tartu Õpetajate 1881 Võrus asutatakse
Seminar muusikaselts "Kannel"
1878 C.R.Jakobsoni 1881 23. detsember hakkab
toimetamisel hakkab Viljandis ilmuma ajaleht "Olevik" Ado
ilmuma ajaleht "Sakala" Grenzsteini toimetusel
1878 algab rahvusliku 1881 29. detsember viiakse
liikumise lõhenemine J.Hurda läbi üldine rahvaloendus:
ja C.R.Jakobsoni suuna vahel Eestis elab 893 558 inimest
1879 II üldlaulupidu Tartus 1882 N.Manasseini revisjon,
1880 III üldlaulupidu Tallinnas mille tulemusena alustab
1880 III üldlaulupidu Tallinnas tsaarivalitsus Balti erikorra
järkjärgulist likvideerimist
1880 tehnikahariduse algus
Eestis: avatakse Tallinna 1882 hakkab ilmuma ajaleht
Raudtee Tehnikakool "Virulane" Jaak Järve
1881 asutatakse Viljandi toimetusel
Kirjanduslik Selts (tegutseb
kuni 1918)
1883 6. veebruar Eesti Üliõpilaste 1887 aprill koolides algab järk
Seltsi esimene ametlik koosolek järguline üleminek vene
1883 24. aprill eesti muusikateatri
keelele: Vene keiser kinnitab
algus: "Vanemuise" seltsis tuuakse seaduse "Vene õppekeele
lavale P.A.Wolffi ja C.M. von Weberi tarvituselevõtmisest..."
laulumäng "Preciosa"
1887 4. august Lilli Suburgi
1883 7. detsember Hugo Treffneri toimetamisel hakkab ilmuma
erakooli asutamine naisteajakiri "Linda"
1884 23. mai Otepää kirikus
õnnistatakse sisse Eesti Üliõpilaste 1888 ülemaalise rahvaluule
Seltsi sini must valge lipp suurkogumise algus: Jakob
Hurt avaldab üleskutse "Paar
1886 1. jaanuar "Perno Postimees" palvid Eesti ärksamatele
hakkab uue omaniku K.A.Hermanni poegadele ja tütardele"
toimetamisel ilmuma Tartus uue
nimetusega "Postimees" (ilmub
tänaseni) 1888 Tallinnas avatakse
hoburaudtee ehk konka
1889 venestusreformide algus
Tartu Ülikoolis
1889 Toris asutatakse esimene
karskusselts Eestis
1891 IV üldlaulupidu Tartus 1896 esimest korda
näidatakse Tallinnas kino
1892 Tartus toimub Eesti ehk elavaid pilte
karskusseltside I kongress
1896 "Postimehe"
1893 Tartu linn nimetatakse toimetajaks saab Jaan
ümber Jurjeviks Tõnisson
1894 V üldlaulupidu Tartus 1897 ülevenemaaline
rahvaloendus, mille andmeil
1894 20. juuni Eesti elab Eestis 985 351 inimest
Kirjameeste Seltsi (neist eestlasi 90,6 %)
likvideerimiskoosolek
1895 Georg Lurich püstitab
Peterburis oma esimesed 1898 asutatakse Tartu
maailmarekordid tõstmises Jalgrattasõitjate Selts
"Taara", mis kujuneb
mitmekülgseks spordi- ja
1896 VI üldlaulupidu kultuuriseltsiks
Tallinnas
1898 G.Hackenschmidt tuleb 1901 10. november K.Päts
Euroopa meistriks klassikalises hakkab Tallinnas välja
maadluses andma ajalehte "Teataja"
1899 alustab tööd (suletakse 1905)
vaguniehitustehas "Dvigatel"
1899 Tartus peetakse Eesti I 1902 Valgas asutatakse
põllutöö kongress teatriselts "Säde"
1900 A.Läte asutab Tartus esimese 1902 23. kuni 26. juuli
eesti sümfooniaorkestri
keisripäevad: Tallinnas on
külas keiser Nikolai II
1901 24. mai asutatakse
Tallinna Jalgrattasõitjate Selts
"Kalev" 1902 Tallinnas avatakse
"Russalka"
1901 kevad Tartu mälestussammas
gümnaasiumiõpilase Gustav
Suitsu toimetamisel ilmub 1903 kunstnik A.Laikmaa
"Kirjanduse Sõprade" ringi avab Tallinnas oma
album "Kiired I" ateljeekooli
1904 27. jaanuar algab Vene 1905 suvi ilmub I "Noor
Jaapani sõda (kestab 1905), Eesti" album
Vene kaadriohvitseride seas
on mitmed tulevased Eesti 1905 14. oktoober poliitiline
sõjaväe kindralid (J.Soots, üldstreik Tallinnas
A.Larka, J.Unt jt)
1905 16. oktoober sõjavägi
1904 september Kristjan tulistab Tallinnas Uuele
Raud avab Tartus oma turule kogunenud miitingust
maalistuudio osavõtjaid
1905 6. veebruar 1905.a. 1905 26. november Tartus
revolutsiooni protestimiiting asutatakse Eesti
Tartu Ülikooli aulas Rahvameelne Eduerakond
Jaan Tõnissoniga eesotsas
1905 aprill algavad
politseiaktsioonid 1905 november Tallinnas
revolutsionääride luuakse esimesed
arreteerimiseks ametiühingud
1905 24. juuni Tallinna
tööliste miiting Nõmmel
1905 november Tallinnas luuakse 1906 tegevust alustab Eesti
esimesed ametiühingud Noorsoo Kasvatuse Selts (ENKS)
1905 10. detsember Tallinnnas ja 1906 12. august eesti kutselise
Harjumaal kuulutatakse välja teatri algus: avatakse
sõjaseisukord (kestab kuni 1908): "Vanemuise" uus teatrimaja
algavad massilised vahistamised, (A.Kitzbergi näidendiga "Tuulte
keelatakse koosolekud, suletakse pöörises")
ajalehed "Teataja", "Uus Aeg" ja
"Eesti Postimees" 1906 esimene eesti kunstinäitus:
Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi
1905 12. detsember algab mõisate näituse raames
põletamine ja rüüstamine
1906 1. september avatakse ENKS
1905 16. detsember Tallinnas tütarlastekool Tartus
hakkab ilmuma "Päevaleht"
1906 Jaan Jõgever asutab ajakirja
1905 19. detsember algab "Eesti Kirjandus" (ilmub kuni
karistussalkade tegevus Eestis 1940)
1907 veebruar alustab tegevust
EÜS "Ühendus"
1907 26. aprill asutatakse 1907 6. august asutatakse
korporatsioon "Fraternitas Eesti Kirjanduse Selts
Estica"
1908 Tartus avatakse esimene
1907 6. august asutatakse kino Eestis
Eesti Kirjanduse Selts
1908 15. september lõpeb
1908 Tartus avatakse sõjaseisukord Baltimaades
esimene kino Eestis (algas 1905)
1908 15. september lõpeb 1906 esimene eesti
kunstinäitus: Tartu Eesti
sõjaseisukord Baltimaades Põllumeeste Seltsi näituse
(algas 1905) raames
1907 veebruar alustab 1906 1. september avatakse
tegevust EÜS "Ühendus" ENKS tütarlastekool Tartus
1906 Jaan Jõgever asutab
1907 26. aprill asutatakse ajakirja "Eesti Kirjandus"
korporatsioon "Fraternitas (ilmub kuni 1940)
Estica"
1907 veebruar alustab tegevust
EÜS "Ühendus"
1908 september avatakse 1910 A.Aberg tuleb esimest
Rostovtsevi eraülikool Tartus korda elukutseliste
maailmameistriks maadluses
1908 november eesti ooperiteatri
algus: "Estonias" tuuakse lavale
K.Kreutzeri "Öömaja Granadas" 1911 õnnistatakse sisse
"Endla" teatrimaja Pärnus
1909 asutatakse Eesti Rahva
Muuseum 1911 asutatakse Eesti
Naisüliõpilaste Selts
1909 Tallinnas alustab tegevust
Eesti Kunstiselts 1913 kirjanduslik koguteos
1909 asutatakse korp. "Sakala"
"Moment Esimene"
(H.Visnapuu, R.Roht jt)
1910 ilmub ajakirja "Noor-Eesti" I
vihik (kokku 6 vihikut, 1910­1911) 1913 24. august avatakse uus
"Estonia" teatrimaja Tallinnas
1910 VII üldlaulupidu Tallinnas ("Hamleti" lavastusega)
1914 kirjanduslik koguteos
"Roheline Moment"
(H.Visnapuu, R.Roht jt)
1914 jaanuar "Noor-Eesti" 1916 mai tähistatakse Eestimaa
kirjastusel hakkab ilmuma pärisorjusest vabastamise 100.
ühiskondlik poliitiline kuukiri aastapäeva
"Vaba Sõna" (1914­1916) 1916 Tallinnas alustab tegevust
Meestelaulu Selts
1914 13. veebruar Tartus
linastub esimese eesti 1917 1. märts Tallinna jõuavad
teated tsaarivalitsuse
mängufilm: "Karujaht kukutamisest, algab üldstreik,
Pärnumaal" (operaator mis kestab 6. märtsini
J.Pääsuke)
1917 2. märts miiting Tallinnas
1914 1. august algab I Uuel turul, rahvas vabastab
maailmasõda vange, rüüstab politseiasutusi
1917 18. märts Venemaa
1914 17. oktoober avatakse Ajutisele Valitsusele esitatakse
Tallinna Kunsttööstuskool Eesti omavalitsuse projekt
1916 tööd alustab esimene
põlevkivikaevandus Kohtla
Järve piirkonnas
1917 23. aprill Tallinnas luuakse 1917 26. oktoober bolevike
Eesti Radikaal Sotsialistlik riigipööre Petrogradis Suur
Erakond (J.Vilms, E.Laaman) Sotsialistlik
Oktoobrirevolutsion), V.I.
1917 30. aprill Tartus asutatakse
Eesti Demokraatlik Erakond Lenini juhtimisel
(J.Tõnisson) moodustatakse Nõukogude
valitsus.
1917 mai luuakse Eesti
Sotsiaaldemokraatlik Ühendus 1917 12. november Eestimaa
(M.Martna, A.Rei) Nõukogude Täitevkomitee
otsustab Ajutise
1917 1. juuli Toompeal toimub Maavalitsuse laiali saata ja
Eestimaa Kubermangu Ajutise kuulutab välja valimised
Maanõukogu (Maapäeva)
esimene istung Eesti Asutavasse Kogusse
1917 25. september
kirjandusliku rühmituse "Siuru" 1917 15. november Tallinnas
esimene avalik õhtu "Estonias" kutsutakse Toompeale
(F.Tuglas, M.Under, A.Adson, kokku Maanõukogu, kes
J.Semper, H.Visnapuu, A.Gailit, kuulutab end kõrgema
A.Alle) võimu kandjaks Eestis
(istungit juhatab
O.Strandman)
1918 21. jaanuar Tartus 1918 25. veebruar moodustatakse
asutatakse kunstiühing Eesti esimene Ajutine Valitsus
"Pallas" koosseisus: ministrite nõukogu
esimees, kaubandus- ja
siseminister K.Päts, ministrite
1918 1/14. veebruar nõukogu abiesimees ja
üleminek vanalt kalendrilt kohtuminister J.Vilms,
uuele: 1. veebruar loetakse välisminister J.Poska, raha- ja
14. veebruariks riigivarandusteminister J.Kukk,
põllutöö- ja toitlusminister
1918 23. veebruar Pärnu J.Raamot, sõjaminister A.Larka,
töö- ja hoolekandeminister
teatri rõdult loetakse V.Maasik, teedeminister
avalikult ette Eesti Vabariigi F.Peterson, haridusminister
iseseisvusmanifest P.Põld
1918 24. veebruar iseseiseva 1918 märts november Saksa
Eesti Vabariigi okupatsioon Eestis
väljakuulutamine Tallinnas
1918 28. november algab Eesti
Vabadussõda
1918 30. november Eesti
rahaühikuks kinnitatakse 1919 9. mai Asutav Kogu
Eesti mark (= 100 penni) kinnitab ametisse esimese
Vabariigi Valitsuse
1919 ilmub kirjanduse, (peaminister O.Strandman,
kunsti- ja teadusajakiri tööerakond, rahvaerakond ja
"Odamees" F.Tuglase sotsialistid)
toimetamisel
1919 23. juuni Võnnu lahing:
1919 valitsuse otsusega Rahvavägi lööb puruks
pannakse alus Eesti Panga Landesveeri ja vallutab
loomisele Võnnu linna
1919 sügis tööd alustavad 2
1919 rajatakse Eesti Punane kõrgemat muusikakooli:
Rist Tartus A.Nieländeri Kõrgem
Muusikakool (1925 1927
1919 kevad ilmuvad Albert Tartu Konservatoorium) ja
Kivika teosed "Lendavad Tallinnas "Estonia" Seltsi
sead" ja "Ohverdet konn", Kõrgem Muusikakool (1923-
mida hiljem korduvalt 40 Tallinna
tsiteeritakse Riigikogu Konservatoorium)
istungitel
1919 ilmub kirjanduse, kunsti- 1919 23. juuni Võnnu lahing:
ja teadusajakiri "Odamees" Rahvavägi lööb puruks
F.Tuglase toimetamisel Landesveeri ja vallutab Võnnu
linna
1919 valitsuse otsusega
pannakse alus Eesti Panga 1919 ilmub kirjanduse, kunsti- ja
loomisele teadusajakiri "Odamees"
F.Tuglase toimetamisel
1919 rajatakse Eesti Punane 1919 valitsuse otsusega
Rist pannakse alus Eesti Panga
loomisele
1919 kevad ilmuvad Albert
Kivika teosed "Lendavad sead" 1919 rajatakse Eesti Punane Rist
ja "Ohverdet konn", mida hiljem
korduvalt tsiteeritakse 1919 1. oktoober Tartus alustab
Riigikogu istungitel tegevust Kõrgem Kunstikool
"Pallas"
1919 5. 7. aprill Eesti Asutava
Kogu valimised 1919 23. juuni Võnnu lahing:
1919 6. 7. september Tallinnas Rahvavägi lööb puruks
tuleb kokku Eesti Kirjanikkude I Landesveeri ja vallutab Võnnu
Kongress linna
1919 ilmub kirjanduse, kunsti-
ja teadusajakiri "Odamees" 1919 9. mai Asutav Kogu kinnitab
F.Tuglase toimetamisel ametisse esimese Vabariigi
Valitsuse (peaminister
1919 valitsuse otsusega O.Strandman, tööerakond,
rahvaerakond ja sotsialistid)
pannakse alus Eesti Panga
loomisele 1919 sügis tööd alustavad 2
kõrgemat muusikakooli: Tartus
1919 rajatakse Eesti Punane A.Nieländeri Kõrgem
Rist Muusikakool (1925 1927 Tartu
Konservatoorium) ja Tallinnas
1919 kevad ilmuvad Albert "Estonia" Seltsi Kõrgem
Kivika teosed "Lendavad Muusikakool (1923-40 Tallinna
sead" ja "Ohverdet konn", Konservatoorium)
mida hiljem korduvalt
tsiteeritakse Riigikogu 1919 6. 7. september Tallinnas
tuleb kokku Eesti Kirjanikkude I
istungitel Kongress
1919 5. 7. aprill Eesti Asutava 1919 1. oktoober Tartus alustab
Kogu valimised tegevust Kõrgem Kunstikool
1919 18. november ametisse 1920 1. mai luuakse Eesti
astub teine Vabariigi Kaitsepolitsei
Valitsus J.Tõnissoni
juhtimisel (kuni 28.07.1920) 1920 15. juuni Asutava Kogu
poolt võetakse vastu
1920 30. juuli algab esimene Eesti Vabariigi
haridusministerite järgi põhiseadus
niinimetatud Sauer Baueri
periood (kuni K.Pätsi 6. 1920 23. august Tallinnas
Vabariigi Valitsuse asutatakse osaühisus
tagasiastumiseni "Estonia Film" (P.Parikase ja
T.Märska eestvedamisel
1920 2. veebruar Tartu rahu:
Eesti Vabariigi ja Nõukogude
Venemaa vahel sõlmitakse 1920 11. oktoober esimene
rahuleping, milles Venemaa eesti teatrikool: Tallinna
tunnustab Eesti iseseisvust Draamastuudio (P.Sepa
ja millega määratakse juhtimisel)
kindlaks Eesti ja Venemaa 1920 27. 29. november
vahelised piirid. Riigikogu esimese
koosseisu valimised
1920 20. detsember Asutava 1921 1. mai Eestis hakkab
Kogu viimane istung kehtima Ida Euroopa
kellaaeg
1920 ilmub kirjanduslik
ajakiri "Looming I" H. 1921 16. mai tegevust
Visnapuu toimetamisel alustab Riigi Keskarhiiv
1921 4. jaanuar Riigikogu 1921 8. juuli valitsuse
esimene istung määrus kultuurilise
piiritusekapitali kogumise
1921 25. jaanuar Riigikogus kohta: 1 toobi piirituse pealt
kinnitakse ametisse esimene nõuti 3 marka kultuurkapitali
koalitsioonivalitsus arvele
koosseisus:
põllumeeestekogud,
tööerakond, kristlik
rahvaerakond, peaminister
K.Päts nimetatakse ümber
Riigivanemaks
1921 10. september avatakse 1922 mai areteeritakse ja
Eesti Kunstimuuseumi hukatakse põrandaaluse
esimene näitus Kadrioru kommunistliku partei juht
lossis V.Kingissepp
1921 22. september Eesti, 1922 21. juuni Riigikogu
Läti ja Leedu võetakse vastu võtab vastu riigilipuseaduse:
Rahvasteliitu Eesti Vabariigi lipuvärvid on
sinine, must ja valge
1921 kirjandusliku rühmituse
ja ajakirja "Tarapita" tegevus 1922 8. oktoober Eesti
(kuni 1922): F.Tuglas, Kirjanikkude Liidu
M.Under, A.Adson, asutamine (EKL, esimees
J.Barbarus, J.Semper, F.Tuglas)
A.Alle, A.Kivikas
1921 ilmuvad kirjanduslikud
ajakiri "Murrang" A.Alle
toimetamisel
JA
NÜÜD TULEVAD
PILDID
PERE PILDID
VAATED
KOGUNEMISED
Sõja tehnikast midagi
JA PILTE ON VEEL
KIRJANDUS
KAARDID
DIILid ehk äri käib
MONUMENT
RAHVAS
LAULUPIDU
Esimene üldlaulupidu Tartus
LÕPETUSEKS
Eestlaste rahvusliku ärkamise tulemusena
oli see et maa rahvas hakkasend
teadvustama moodsa aja rahvastena,
keda seovad ühised huvid, ühine minevik
ja tulevik.
LÕPETUSEKS jätkub
Eestlaste rahvusliku ärkamise tulemusena
oli see et maa rahvas hakkasend
teadvustama moodsa aja rahvastena,
keda seovad ühised huvid, ühine minevik
ja tulevik.
Kasutatud kirjandus
Vaadake alla