Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ärkamisaeg eestis (8)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ärkamisaeg?
Vasakule Paremale
Ärkamisaeg eestis #1 Ärkamisaeg eestis #2 Ärkamisaeg eestis #3 Ärkamisaeg eestis #4 Ärkamisaeg eestis #5 Ärkamisaeg eestis #6 Ärkamisaeg eestis #7 Ärkamisaeg eestis #8 Ärkamisaeg eestis #9 Ärkamisaeg eestis #10 Ärkamisaeg eestis #11 Ärkamisaeg eestis #12 Ärkamisaeg eestis #13 Ärkamisaeg eestis #14 Ärkamisaeg eestis #15 Ärkamisaeg eestis #16 Ärkamisaeg eestis #17 Ärkamisaeg eestis #18 Ärkamisaeg eestis #19 Ärkamisaeg eestis #20 Ärkamisaeg eestis #21 Ärkamisaeg eestis #22 Ärkamisaeg eestis #23 Ärkamisaeg eestis #24 Ärkamisaeg eestis #25 Ärkamisaeg eestis #26 Ärkamisaeg eestis #27 Ärkamisaeg eestis #28 Ärkamisaeg eestis #29 Ärkamisaeg eestis #30 Ärkamisaeg eestis #31 Ärkamisaeg eestis #32 Ärkamisaeg eestis #33 Ärkamisaeg eestis #34 Ärkamisaeg eestis #35 Ärkamisaeg eestis #36 Ärkamisaeg eestis #37 Ärkamisaeg eestis #38 Ärkamisaeg eestis #39 Ärkamisaeg eestis #40 Ärkamisaeg eestis #41 Ärkamisaeg eestis #42 Ärkamisaeg eestis #43 Ärkamisaeg eestis #44 Ärkamisaeg eestis #45 Ärkamisaeg eestis #46 Ärkamisaeg eestis #47 Ärkamisaeg eestis #48 Ärkamisaeg eestis #49 Ärkamisaeg eestis #50 Ärkamisaeg eestis #51 Ärkamisaeg eestis #52 Ärkamisaeg eestis #53 Ärkamisaeg eestis #54 Ärkamisaeg eestis #55 Ärkamisaeg eestis #56 Ärkamisaeg eestis #57 Ärkamisaeg eestis #58 Ärkamisaeg eestis #59 Ärkamisaeg eestis #60 Ärkamisaeg eestis #61 Ärkamisaeg eestis #62 Ärkamisaeg eestis #63 Ärkamisaeg eestis #64 Ärkamisaeg eestis #65 Ärkamisaeg eestis #66 Ärkamisaeg eestis #67 Ärkamisaeg eestis #68 Ärkamisaeg eestis #69 Ärkamisaeg eestis #70 Ärkamisaeg eestis #71 Ärkamisaeg eestis #72 Ärkamisaeg eestis #73 Ärkamisaeg eestis #74 Ärkamisaeg eestis #75 Ärkamisaeg eestis #76 Ärkamisaeg eestis #77 Ärkamisaeg eestis #78 Ärkamisaeg eestis #79 Ärkamisaeg eestis #80 Ärkamisaeg eestis #81 Ärkamisaeg eestis #82 Ärkamisaeg eestis #83 Ärkamisaeg eestis #84 Ärkamisaeg eestis #85 Ärkamisaeg eestis #86 Ärkamisaeg eestis #87 Ärkamisaeg eestis #88 Ärkamisaeg eestis #89 Ärkamisaeg eestis #90 Ärkamisaeg eestis #91 Ärkamisaeg eestis #92 Ärkamisaeg eestis #93 Ärkamisaeg eestis #94 Ärkamisaeg eestis #95 Ärkamisaeg eestis #96 Ärkamisaeg eestis #97 Ärkamisaeg eestis #98 Ärkamisaeg eestis #99 Ärkamisaeg eestis #100 Ärkamisaeg eestis #101 Ärkamisaeg eestis #102 Ärkamisaeg eestis #103 Ärkamisaeg eestis #104 Ärkamisaeg eestis #105 Ärkamisaeg eestis #106 Ärkamisaeg eestis #107 Ärkamisaeg eestis #108 Ärkamisaeg eestis #109 Ärkamisaeg eestis #110 Ärkamisaeg eestis #111 Ärkamisaeg eestis #112 Ärkamisaeg eestis #113 Ärkamisaeg eestis #114 Ärkamisaeg eestis #115 Ärkamisaeg eestis #116
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 116 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 257 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor wsmile Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Ärkamisaeg Eestis

Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa ­ Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon ­ aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike nõudmistega. Isamakõned- Carl Rob

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg Eestis

"Rahvuslik ärkamine Eestis" 05-03-06 Rahvuslik liikumine Eestis, suunatud saksa ja vene rõhumise vastu, algas 19. sajandi teisel poolel. Selle eeldusteks olid talurahva vabanemine pärisorjusest, jõukate talunike majanduslik iseseisvumine (talude päriseksostmine) ja koolihariduse saamine. Liikumise peamised kandjad olid eesti haritlased, eriti kooliõpetajad ja taluperemehed. Neis tärkas huvi ja lugupidamine oma keele ja rahvuse ning selle mineviku vastu. Eesti väike haritlaskond püüdis pigem säilitada oma rahva kultuuri ja töötada rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise nimel, selle asemel, et soodustada kiiret saksastumist ja venelaste rõhumist. Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks ka keiser Aleksander II (1855-1881) vabameelsed vaated ja hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel, kes tegid rahva poolehoiu pärast konkureerides senisest suuremaid järeleandmisi. 1866. aastal anti välja uus vall

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Ärkamisaeg

http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj., andis välja õpikuid Nikolai I

Ajalugu
thumbnail
14
odt

Ärkamiseaeg

sTallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 10. b klass ÄRKAMISAEG EESTIS Ajaloo referaat Juhendaja: Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord 1.Rahvusliku ärkamisaja algus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.1. Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2.Rahvusliku liikumise tegelased 19.sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.1. F.R.Kreutzwald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.2. J.V.Jannsen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.3 J.Hurt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2.4.L. Koidula . . . . . . . . . . . . . . . .

Ajalugu
thumbnail
13
doc

ÄRKAMISAEG

E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855­1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõ

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Ärkamisaeg

1850­1918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855­1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. Gr

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol aj

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Ärkamisaeg

Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 ­ 1885 Ajavahemikku 1860 ­ 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sel

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (8)

kiizuke profiilipilt
kiizuke: mõtetu -liiga pikk ja pinnapealne :(

17:04 07-05-2009
lollkaido profiilipilt
lollkaido: Rohkem Teksti oleks võid olla
12:54 04-05-2011
tupsiknupsik profiilipilt
tupsiknupsik: võiks natuke täpsemalt olla
17:41 30-09-2010





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun