Ärkamisaeg eestis (8)

KAMISAEG EESTIS
Tegi Elina
Sissejuhatus
Rahvuslik liikumine on rahvuslikult
mõtestatud tegevus, mis taotleb
rahvuslikku enesemääramist, mille
kõrgeim vorm on riiklus
Miks ärkamisaeg?
Ajakirjanduse areng
Rahvusliku kirjanduse algus
Kultuurielu tõus - seltside teke
- laulupidude algus
Näitekirjanduse algus
Koolikirjanduse täiustamine
Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks
Ärkamisaeg 1860-1880
ajakirjandus
1857 "Perno Postimees" Jannsen
1864 "Eesti Postimees" Jannsen
1878 "Sakala" Jakobson
Seltsid
1865 Estonia Selts
1884 Eesti Üliõpilaste Selts
Esimesed põllumeeste seltsid asutati
Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja
Võru.1990 aastaks oli neid üle 40.
Seltsid
Kihelkondadesse asutati laulukoore ja
orkestreid
1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu-
ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani
aluse Eesti rahvuslikule teatrile
"Eesti kirjameeste selts" (1872-1893)
Tartus
Eesti esimene laulupidu
18-20 juuni 1869 Tartus
Laulupidude traditsioon pärineb
Saksamaalt
Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati
Eesti looduse ilu ja väljendati palavat
armastust kodupinna suhtes
Rahvuslikud teod 1870 aastal
Eestitalurahva vabastaja Aleksander II
(1855­1881) auks Eesti Aleksandrikool
Uus passikorraldus (1863)
andistalupoegadele esimese isikut
tõendava dokumendi
suurendas nende liikumisvabadust
soodustas väljarändamist Venemaale
Teoorjuse Kaotamine(1868)
Läksid mõisamajapidamised üle
raharendile ja palgatöö massilisele
kasutamisele
1866. aasta vallakogukonnaseadus
vabastas talurahva omavalitsuskogud
mõisniku võimu alt ja andis neile laia
otsustuspädevuse kohalikes
majanduslikes ja ühiskondlikes asjades.
Raudteede rajamise tähtsus
raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga
soodsad võimalused kaubavahetuseks
transiitveoste osakaal suurenes
arenes sisekaubandus, tihenes Eesti
piirkondade omavaheline suhtlemine
soodustas uute tööstusettevõtete ja
asutuste rajamist
Mõisamajandus
kasutati palgalist tööjõudu
rakendati uusi agrotehnilisi võtteid
tegeldi piimakarjanduse ja
loomakasvatusega
kasutati kunstväetisi
aretati uusi sorte
Talumajapidamiste probleemid
külades süvenes sotsiaalne kihistumine
viljahindade langus
pankrotid
maapuudus
1905 aasta revolutsioon
Peterburis alanud revolutsioonlevis kiiresti
ka Baltikumis
Korraldati streike ja miitinguid
Oktoobris kuulutati Tallinnas välja üldstreik
Konstatin Päts
1804 aastal Tallinna
linnavolikogu valimised
baltisakslased tõrjuti
linnavalitsusest välja.
1938.aastal ka vabariigi
esimene president
Jakob Hurt
1870 Eesti Aleksandkikooli president
1872 Eesti Kirjameeste Selts
1888 üleskutse rahvaluule kogumisele
"Vana kannel"
Jannsen
1857 "Perno Postimees" Pärnus
1864 "Eesti Postimees" Tartus
1865 Vanemuise Selts Tartu
1869 esimene üldlaulupidu Tartu
1871 Eesti Põllumeest Selts
C. R. Jakobson
1867 kooliõpikud
1868-1870 3 isamaakõnet
1874 Kurgja näidistalu
1878 "Sakala"
Veel mõned tuntud inimesed
Jaak Peterson
Friedrich Robert Faelmann
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Anton Hansen Tammsaare
Eesti Vabariigi arengulugu
aastatel 1918­1940
Romanovite tsaaridünastia valitsemisaja
lõpp
Eestis 1917. aasta algul ligi 100 000 vene
sõjaväelast;
AJATELG
KUI VIITSITE ...
1857 J.V.Jannsen asutab 1865 24. juuni Tartus alustab
Pärnus ajalehe "Perno tegevust "Vanemuise" selts
Postimees"
1865 10. oktoober Tallinnas
1858 Mahtra sõda asutatakse "Estonia" selts
1860 Tallinnas hakkab 1867 Vene keiser kinnitab
ilmuma Eesti esimene seaduse, mis näeb ette vene
päevaleht: "Revalsche keele kehtestamise kõigis
Zeitung" Balti kubermangu
kroonuasutustes
1860 sünnib Eesti
Aleksandrikooli idee 1868 C.R.Jakobson peab
"Vanemuise" seltsis oma
1862 ilmub "Kalevipoja" esimese isamaakõne: "Eesti
rahvaväljaanne rahva
1864 J.V.Jannsen asutab
Tartus uue ajalehe "Eesti
Postimees" (suletakse 1905)
1868 C.R.Jakobson peab 1870 24. juuni eesti
"Vanemuise" seltsis oma rahvusliku teatri sünd:
esimese isamaakõne: "Eesti "Vanemuises" seltsi
rahva valguse-, pimeduse- ja näitelaval etendub Lydia
koiduaeg" Koidula "Saaremaa
onupoeg"
1869 I eesti üldlaulupidu
Tartus 1870 8. juuli asutatakse Eesti
Aleksandrikooli Peakomitee,
1869 alustatakse Balti mille
raudtee ehitust
presidendiks valitakse 1871 asutatakse Tallinna
Jakob Hurt Aleksandri Gümnaasium
1869 asutatakse Viljandi (vene õppekeelega, nn
lauluselts "Koit" poistekool), kus hakatakse
1870 26. märts esimene esimesena õpetama
"Kalevipoja" õhtu Tartu fakultatiivainena ka eesti
Ülikoolis, millest kasvab keelt
välja Eesti Üliõpilaste Selts
1871 asutatakse Tallinna 1874 esimene eestikeelne
teaduslik perioodikaväljaanne:
Aleksandri Gümnaasium Eesti Kirjameeste Seltsi
(vene õppekeelega, nn Aastaraamat
poistekool), kus hakatakse
esimesena õpetama 1875 Pärnus asutatakse laulu- ja
fakultatiivainena ka eesti mänguselts "Endla"
keelt
1876 Rakveres asutatakse Viru
1872 tegevust alustab Eesti Eesti Selts "Kalevipoeg"
Kirjameeste Selts 1876 Tartu Eesti Põllumeeste
Selts korraldab Otepääl esimese
1873 Tartus asutatakse Eesti eesti põllumajandusnäituse
Vallakooliõpetajate Seminar
1877 Tallinnas avatakse laulu- ja
1874 Narvas asutatakse mänguselts "Lootus"
laulu- ja mänguselts
"Ilmarine" 1877 algab Vene­Türgi sõda
(kestab kuni 1878)
1878 avatakse Tartu Õpetajate 1881 Võrus asutatakse
Seminar muusikaselts "Kannel"
1878 C.R.Jakobsoni 1881 23. detsember hakkab
toimetamisel hakkab Viljandis ilmuma ajaleht "Olevik" Ado
ilmuma ajaleht "Sakala" Grenzsteini toimetusel
1878 algab rahvusliku 1881 29. detsember viiakse
liikumise lõhenemine J.Hurda läbi üldine rahvaloendus:
ja C.R.Jakobsoni suuna vahel Eestis elab 893 558 inimest
1879 II üldlaulupidu Tartus 1882