ÄRKAMISAEG EESTIS
Tegi Elina
Sissejuhatus
Rahvuslik liikumine on rahvuslikult
mõtestatud tegevus, mis taotleb
rahvuslikku enesemääramist, mille
kõrgeim vorm on riiklus
Miks ärkamisaeg?
Ajakirjanduse areng
Rahvusliku kirjanduse algus
Kultuurielu tõus - seltside teke
- laulupidude algus
Näitekirjanduse algus
Koolikirjanduse täiustamine
Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks
Ärkamisaeg 1860-1880
ajakirjandus
1857 "Perno Postimees" Jannsen
1864 "Eesti Postimees" Jannsen
1878 "Sakala" Jakobson
Seltsid
1865 Estonia Selts
1884 Eesti Üliõpilaste Selts
Esimesed põllumeeste seltsid asutati
Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 116 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
257 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wsmile
Õppematerjali autor
2. juuni 1858 Mahtra sõda (abitegu) 1862 Ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 9. november 1864 Mulgimaa talupojad esitavad keisrile palvekirja, mis taotleb eestlaste õiguste laiendamist 1865 Tartus asutatakse laulu ka mänguselts ,,Vanemuine" 1866 Eesti uus vallaseadus paneb kindla aluse talurahva omavalitsusele. Vald vabaneb mõisniku eestkoste alt. 1868 Eestis keelustatakse teoorjus 18.20. juuni 1869 Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus 1870 Valmib Peterburi Paldiski raudtee, esimene Eestis 1872 Asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. Esimene president Jakob Hurt. 1878 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht ,,Sakala" 1882 Sureb C. R. Jakobson 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS i sinimustvalge lipp
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik
Rahvaarv 16.saj: 250 000 U U S A E G KOLME KUNINGA AEG (1583-1629) Rootsi: maa jagati seitsmeks linnuselääniks (Tln, Paide, Rkvr, Nrv, Hpsl, 1600-1625 sõjategevus Poola ja Rootsi vahel Koluvere, Lihula). Riigimõisaid valitsesid foogtid. Kuningavõimu esindajaks 1625 Tartu langemisega lõppeb Poola valitsusaeg Lõuna- ja riigimaade haldajaks saadeti kuberner. Talurahva olukorda püüti Eestis. parandada, alustati maksude ühtlustamisega. 1629 Altmargi vaherahu Poola: keskvalitsus püüdis provintsi poolastada. Sigismund Augusti privileegiga kinnitati aadliõigused ja pärisorjus. Maa jagati kolmeks Tartu, Pärnu, Cesise presidentkonnaks, 1598 nimetati ümber vojevoodkondadeks. Riigimaad (75%) jagati staarostkondadeks (Eesti 10). Majandust püüti ergutada. Koormistest hoiti kinni. Sadamalinnana kerkis esile Pärnu
● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil 1789 - 1815 Pr revolutsiooni ideed kandusid üle Euroopa ● 19. saj kogu euroopa rahvustunnetuse tõus ● toonane keiser Aleksander I (1801 - 1825) reformimeelne Rahvusliku ärkamisaja viis etappi 1. eliit - üksikud ärksad (peterson) 2. haritlaskond (Faehlmann) 3. seltsid - ärkamisaeg (1860-80) (koidula, köhler, Jannsen) 4. poliitiline - radikaalid/mõõdukad (venelaste vs baltisakslaste eeskuju) 5. oma riigi loomine!! keskused Trt, Peterburi, Viljandimaa Perno Postimees 1857 palvekirjade aktsioon - talupoegadelt vene tsaarile aleksandrikooli liikumine - hurt, jannsen hakati tunnetama end ühtse rahvana huvi keele, maa kultuuri vastu võideldi enda õiguste eest nõuti võrdsust baltisakslastega rahvusliku liikumise algus ● 1838 õpetatud eesti selts
1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks autonoomseks kubermanguks
EKP mõistab selle mõistagi hukka. 21.oktoober Esimest korda okupatsiooniajal tuuakse sini-must-valged tänavatele kui Vabadussõjas langenute mälestusdemonstratsioon kesklinna marsib. 12.detsember Tallinnas asutatakse Eesti Muinsuskaitse Selts Trivimi Vellistega eesotsas. 14.detsember NLKP Keskkomitee Poliitbüroos võetakse vastu salajasi otsuseid natsionalismi ilmingutest Eestis, Lätis ja Leedus. 1988 5.jaanuar ka EKP võtab vastu otsuseid kohalikust natsionalismist. 2.veebruar Tartu rahu aastapäeval blokeerivad võimud Tartu rahu sõlmimise hoonet ja leiavad aset kokkupõrked miilitsa ning noorte vahel. 22.veebruar Eesti Muinsuskaitse Selts kuulutab välja mälestuste suurkogumise. 24.veebruar 70.ndal iseseisvuspäeval organiseerivad NSVLi võimud Võidu väljakul
U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võrtsjärve põhjaranniku voortele Siimusaares, Umbusis ja Moksis. Asustus hakkas levima vahetusse rannikuvööndisse, mille asulate elanikud tegelesid U 7100 eKr ka hülgeküttimisega. U 5800 eKr jõudsid hülgekütid Saaremaale, u 5700 eKr Hiiumaale ja 5300 eKr Ruhnu saarele. Keraamika kasutuselevõtmisega algas Eestis neoliitikum ehk noorem kiviaeg, mis U 5000 eKr kestis kuni u 1800 eKr. Keraamika esimese leiukoha järgi seostatakse neoliitikumi varaseimat järku Narva kultuuriga. Kasutusele võeti uus savinõude tüüp, mida nimetatakse kammijäljendeid meenutava U 4000 eKr ornamendi järgi tüüpiliseks kammkeraamikaks. Asulad, näiteks Valma, Akali, Kullamäe ja Narva, rajati endiselt veekogu lähedusse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid