Muidigi riiki või oblastit keegi ei juhi vepsa keeles, selleks on ametlikult vene keel. Kuid Vepslaste kodukandis on liiklusmärgid kahes keeles. Koolides on võimalus õppida vepsa keelt. Keele näited. Vepsa keel – Eesti keel Kisoim-kasoim - Mu kiisu-miisuke kus olid? - kus olid? Mecas. - Metsas. Mind said? - Mis said? Pün sain. - Püü sain. Kuna panid? - Kuhu panid? Pachan pähä. - Posti otsa. Ken söi? - Kes sõi? Papin koir. - Papi koer. Huvitavaid fakte Vepsa lipp Tšuudid = Vepslased (Uus nimetus al. 19 saj. 19. sajandil on ametlikus vene keele kõnepruugis nii kutsutud eelkõige vepslasi.) Tšuutide järv = Peipsi järv (Vene k. Чудское озеро) Sinu arvamus kas keel on elujõuline Tõenäoliselt ei saa Vepsa keel kunagi suurkeeleks, kuna selles keeles kõneleb liiga vähe inimesi ning keele õppijate arv on samuti väike. Domineerivaks keeleks on vene keel.
Viikingid rüüstasid Lääne-Euroopat, Araabia ja Bütsantsi alasid. Viikingid liikusid mööda idateed st. mööda jõgesid Bütsantsi, käidi kaubaretkedel. Eestlased kauplesid Skandinaavia ja Novgorodiga, kiire majanduslik areng. Ka eestlased võisid olla viikingid. Saaremaal oli rauatöötlemiskeskus, Eesti rikkaim piirkond. Pingelised suhted Vana-Vene riigiga. 19. Vana-Vene riigi loomine aastal 862 Rjuriku poolt. Vana-vene riigi seosed Eestiga. Mõiste „tšuudid“. Eestlaste ja venelaste vahelised konfliktid. Kagu-Eesti ja Tartu vallutamine Jaroslav Targa poolt aastal 1030 ja Tartu nimetamine Jurjevi linnaks. 862 loodi Vana-Vene riik kolme skandinaavlasest venna – Rjuriku, Sineuse ja Truvori poolt. Eestlaseid nimetati tšuudideks, suhted riigiga olid rahumeelsed ja tšuudid olid neile kasulikud sõjakäikudel. 1030 Jaroslav Targa sõjaretk Eestisse, võitis tšuude ja rajas Tartusse Jurjevi linnuse. 20
26. Kuidas nimetati viikingite kirja? ruunideks 27. Iseloomusta viikingite elamut ja laeva! Elamuteks olid enamasti suured talud või mõisad, laev oli pikk ja sale 28. Kes olid Vana-Vene riigi rajajateks? Varjaagid 29. Mis linn oli Vana-Vene riigi pealinn? Kiiev 30. Mis aastal ja kes võttis Vana-Vene riigis vastu ristiusu? 988-Vladimir Püha 31. Selgita mõisted: Varjaagid-tänapäeva Venemaa aladel tegutsenud viikingid Tšuudid-osa läänemeresoome rahvaid Družiina-Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond Bojaar-Vana-Vene ülik 32. Miks olid Vana-Vene riigis tähtsad vürstid: Rjurik, Vladimir, Jaroslav Tark? Rjurik-esimene Vana-Vene vürst Vladimir-võttis vastu ristiusu Jaroslav Tark- tugevdas suur-vürsti võimu
Pulli küla - on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (8500–9000 eKr) Pulli asula. Rehi – talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna-Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied – looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tacitus - oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. tšuudid - on nimetus, mida on 9.–10. sajandil algselt kõigi Kirde-Euroopa mitteslaavlaste ja hiljem Loode-Vene läänemeresoomlaste, alates 11. sajandist aga enamasti eestlaste kohta tarvitatud vana-vene kroonikates. veneedid - olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes elas Vislaääres ja sellest ida pool. Igaunija - Jaroslav Tark - Vana-Vene valitseja adramaa - oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga Al-Idrisi – Araabia gartograaf
Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Antropogeen- inimese kujunemise lugu Ruunikivi- taplustele viitavad kivid Alepollundus- algeline põlluharimine (maa väetamine jne) Kahe ja kolmevaljasusteem- Iga aasta külvatakse täis umbes pool põllumaad ja teine pool jäetakse keskaja puhkama, kolme- kolmeks jaotatud pold, talveaeg, suveaeg, kesa aeg Peitleid- muistsed esemed mis on leitud maast, veekogust jne Tšuudid- Läänemeresoome rahvad Jurjev- Eesti küla Venemaal Kemerovo oblastis Muinasaeg- Eesti esimese asustatutest kuni keskajani Valdemar 2.- Taani kuningas aastatel 1202-1241 Meinhard- augustiinlaste mungaordu liige Bethold- Liivimaa piiskop Läti Henrik- ristiusu preester ja kroonik
Rootslased käisid siin rüüstamas, kuid pidid tihti ka kibedaid kaotuspisaraid valama. 11. saj esimesel poolele püstitati mitmeid ruunikive, mis olid mõne tähtsama Eestimaal langenud viikingi mälestuseks. Ida: Vana-Vene riik sai alguse 882. aastal, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja ühendas Venemaa. Alguses olid rahumeelsed suhted, eestlased (aka tšuudid) aitasid isegi Kiievit vallutada. 10. saj lõpul suhted teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal eestlaste vastu sõjakäigu, võitis, nimetas Tartu Jurjeviks. Eesti ajaloos oli üks väga tähelepanuväärne seik: 1030-1061 nurjati venelaste vallutuskatse. Eestlased olid päris tugevaks muutunud ja sellest kõneleb ka asjaolu,
Rahvapärases usuelus tähtsam piir mitte kristliku ja mitte-kristliku, vaid inimliku ja ambivalentse teispoolsuse (metsikus, surmavald) vahel, kus kristlikud ja paganlikud elemendid võivad asuda mõlemal poolel. Piiride (taas)kehtestamine rituaalides. – näiteks itkemine haual – äratatakse surnu, kurdetakse muresid, palutakse, et surnu ei tuleks kummitama, pannakse magama tagasi. Inimeseks olemine tähendab ennast inimesena piiritlemist. Algsete usuvormide assimileerumise juhte (Tšuudid jm eelrahvad folklooris) Poollooduslikud pühakohad vadha ja vepsa rahvausus Muinasaegsed „eelrahvuslikud“ isoleerunud Sulandunud kasutuses: - mitte-kristlikud - zavetnõje (tõotuspühad) – tulenenud mingist probleemist, karjaga mingi probleem või saagiga. Suurema tähtsusega ning läbiviimine toimub koha peal. Antakse lubadusi, et tehakse midagi ning vastutasuks probleem laheneks. Nt külastatakse pühakohta kolm aastat järjest.
Tarandkalmed- koosnes madalatest kiviridadest v müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit u 1-2 x 2-3 meetrit. Ehitati kivikirstkalmete kõrvale, vahel mujale. Aestid- Rooma ajaloolane ja geograaf Tacitus, kes mains a 98 pKr rahvast aeste. Peetakse kui eestlaste esmamainimiseks. Kääpad- liivast kuhjatud, mille all v sees on põletusmatused väheste panustega. Ruunikivid- surnule pühendatud harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste. Tšuudid- Vene kroonikas nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool elanud läänemeresoomlasi nii. Malev- oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal Liivi ordu abiväeosa, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast. See koosnes tavaliselt jalaväelastest. II EESTI KESKAEG (1227-1558) Õpiku viited: ptk 7, 8, 9 ja 11. Atlas: lk 7-10. Teemad Muistse vabadussõja algus ja esimene pool (1208-1217): ristisõja eelugu; erinevad osapooled ja nende huvid baltirahvaste
need müüdi ka vene turule, äri õitses kuni tulid paberossid müügile. • Rahva pärimuslik traditsiooniline kodu käsitöö muutus rahvusliku identiteedi kandjaks, mis võimendus 20-nda sajandi alguses eestluse rõhutamisel. Eesti keel tänapäeval • Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. • Soomlastele oleme viro, venekastele oleme tšuudid. • Tacitus (55.-120. pKr) mainis oma raamatus Germaanina ühte hõimu, kes Läänemaa ida kaldal elab, hõimu nimeks AESTII, millest tuletatud Eesti • Esimene eesti keelse grammatika õpiku tegi 1637. aasta Stahl . • 1648 II grammatika raamat Johann Gustlaff- keskendus Lõuna-Eesti keele grammatikale. • 1870 asus eesti keelt uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veskel. • 1871 Eesti Kirjameeste Selts.
Idaeuro asjad seal kõrvalised. Tuleb arvestada ajavahemikku sündmuste ja kirjapanemise vahel. Usaldusväärsus ilmneb vaid teiste kirjalike allikate komplektis. Arvestada kaugust ning et tegu on kunstilise üldsustusega, mis järgib traditsioone. Saaga eeldab imepäraseid hetki, dramaatilisi lahinguid, fantaasiat. Mida fantaasiaküllasem lugu, seda kaugemale paigutati. Samas ei saa eitada retki, kuid saagades suured teod minevikus ja kaugel. Vana-Vene allikad Tšuudid – Loode- ja Põhja-Vene aladel. Räägitakse, et tšuudidel oluline roll Novgorodis. On ka sõjaretkeid nende vastu. Nt 11saj koordineeritud sõjapoliitika. Toimub 10 saj paiku kristianiseerimine. Baltikumist sai paganlik vaheala. Dünastiliselt Vana-Vene vürstid (kuni 12saj) seotud skandinaavlastega. Taani Valdemaril juured Venes. 1030 Jaroslav Vladimirovitš Tark tuli Eesti sõdima ja tegi Jurjevi (Jaroslavi ristinimi Juri). Analoogilisi jutte 11-12saj veelgi.
Eestlaste elu mõjutasid oluliselt viikingitest sõdalaste ja 800–1050 kaupmeeste tegevus ning Läänemerelt mööda Venemaa suuri jõgesid Bütsantsi ja Idamaadesse kulgeva veetee muutumine rahvusvaheliselt tähtsaks ühendussooneks. Rjuriku kaaslane Oleg vallutas Kiievi, millega ühendati Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud ning loodi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riik. Olegi sõjaväes olid ka tšuudid, keda osa ajaloolasi peab otseselt eestlasteks, teised aga üheks omaette läänemeresoome rahvaks, kes elas sel ajal Pihkva- ja Novgorodimaal. Tšuudidel oli esialgu Vana-Vene riigis küllaltki oluline osa. Nad võtsid osa 907. ja arvatavasti ka 882 944. aasta sõjakäikudest Bütsantsi ning 980. aasta retkest Polotski alla ja asusid silmapaistvate sõjameestena 991. aastal Vene lõunapiirile rändrahvaste vastu rajatud
annaabi.ee 
