JOHANN von UEXKÜLL (surnud 1535) Mõisnik sai tuntuks konflikti tõttu Tallinna linnaga. Uexküll tappis jõhkral viisil vaba mehe seisusesse tõusnud talupoja ja maksis selles eest Tallinna rae otsusel peaga. Ta püüdis ennast ka kohtu otsusest vabaks osta aga see ei õnnestunud. Hukkamine viidi läbi Harju väravate vahel, kus praegu asub kohvik Metropol. Uexküllide suguvõsa sai oma nime Läti küla Ixkilli järgi, kuhu 13. sajandil Uexküllide esiisa, vasall Johannes I von Bardewis kindluslinnuse ehitas. Sajandite vältel on Uexküllidele kuulunud kümneid mõisaid üle kogu Eesti. 18
2. The Right Livelihood Awards mis see on? 3 3. Auhind 4 4. RLA ja Nobeli preemia võrdlus 5 5. Kuidas kandideerida? 5 6. The Right Livelihood Awardsi omanikud 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks valisin huvitava mehe nimega Jakob von Uexküll, keda on nimetatud roheliseks paruniks ja alternatiivnobelite jagajaks. Sellest tingituna tekkis ka huvi lähemalt uurida, kes see mees ise on ja mida kujutavad endast need auhinnad ning muidugi milline on auhindade seos Jakob von Uexkülliga. Oma töös lähtusin põhiliselt infost antud the Right Livelihood Awardsi veebilehel. 1. Biograafia Jakob von Uexküll on sündinud Uppsalas Rootsis, kuid kodunes Inglismaal. Ta on kuulsa
Laitse loss Kristel len 12 klass 2015a SISSEJUHATUS Alkselt nimega Laitse mõis, Saksa pärase nimega Laitz, sai alguse iseseisva mõisana 1642, kui see eraldati Ruila mõisast. Laitse lossi ehitas 1890-1892 parun Woldemar Uexküll, kes oli romantilise hingelaadiga ehitas ka lossi romantilise, imposantse neogootika stiilis. NEOGOOTIKA Sai alguse 1740 aastate inglismaal. Historitsistlik neogooti ehitusstiil sai alguse vanade gooti stiilis ehitiste väärtustamisest ja restaureerimisest Inglismaal ning hiljem ka Prantsusmaal, levides 19.sajandil väga kiiresti üle kogu Euroopa. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes. AJALUGU Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni
laenanud tuudorstiililt, mõjudes üldmuljelt aga keskaegse linnusena. Asukoht: Laitse mõis asub Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelas, Laitse külas. Laitse Loss asub nii Laitse rallipargist kui ka Ruila tallidest 3 km kaugusel. Lähim bussipeatus jääb 700 m kaugusele. Tallinna lennujaam asub lossist 36 km kaugusel. Tänapäeval jääb mõisaansambel Harju maakonna Kernu valla Laitse küla maadele. Mõisakompleks: 1883. aastal omandas mõisa Woldemar von Uexküll. Üsna varsti peale omandamist lasi ta sinna püstitada väljapaistva kahekorruselise neogooti stiilis hoone. Uus peahoone valmis 1892. aastal. Hoone tagaküljel on lahtine kaaristu, selle parempoolses osas aga kaks torni, üks neljatahuline, teine kaheksatahuline. Kõrvalhooneid ei ole mõisas säilinud. Peahoone taha, osalt endise mõisapargi territooriumile on 1930. aastatel ehitatud raadiojaam. Praegu asuvad lossipargis mitmed labürindid. Park:
1.Mõned ajaloo teadlased siis. 4. Eesti geograafikud. *Andres Adamson. *Lembit Aader. *Johannes Adamson. *Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile hoonet nimetama muhamedi kabelis ja Alempois – Liivi Ordule. – Haimre mõisniku poeg Alexander Moodustati kirikukihelkonnad – Uexküll ehitas selle oma idamaise Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja kallima jaoks. Vigala. Raplamaa aladele ulatusid ka Kullamaa, Nissi, Türi ja Vändra kihelkonnad.
leida ajaloo käigu objektiivsed, vääramatud seaduspärasused ning nende põhjal ka ette näha ajaloo edasist kulgu. Popperi raamatud "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" ja "Historitsismi viletsus" vastustavad seda vaadet. Ta kritiseerib eriti Georg Friedrich Wilhelm Hegelit ja Karl Marxi. Kose-Uuemõisa Tänaseni säilinud mõisasüda on valminud peamiselt pärast 1852. a, kui KoseUuemõisa omanikuks sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudadtallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed.
Saaremaa Oti Mõis T EADAOLEVALT SAAREMAA VANIMA MÕISANA ON OTI (SAKSA KEELES PEUDORF) ERAKÄTESSE LÄINUD JUBA 14. SAJANDI ALGUSEKS. SIINSETEL VILJAKATEL JA TOLLAL TIHEDA ASUSTUSEGA MAADEL ONGI VÄLJA ANTUD MITMED SAAREMAA VANEMAD LÄÄNISTUSED . OTI MÕISA KOHTA PÄRINEVAD ESIMESED TEATED 1309. AASTAST. ORDU SAAREMAISTE VALDUSTE SÜDAMES ASUNUD MÕIS ON KUNI JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUNI OLNUD ILMSELT KA PÖIDE ORDULINNUSE MAJANDUSÜKSUS . ESIMESE OMANIKUNA ON AASTAST 1436 TEADA JOHAN JKESKOLE VAN POYDE. OTI MÕIS JÄI UEXKÜLLIDE PEREKONNA AINSA SAAREMAAL ASUNUD PÄRUSVALDUSENA NENDE KÄTTE KUNI 18. SAJANDI ALGUSENI, MIL SEE VAREM KÜLLALTKI ARVUKAS SUGUVÕSA SIIN PRAKTILISELT VÄLJA SURI. LIGI NELJA SAJANDI PIKKUSEST PERIOODIST ON ILMSELT KÕIGE ENAM TUNTUD OTTO VON UEXKÜLL (SURN. 1618) - MAANÕUNIK JA KURESSAARE KINDLUSE KUNINGLIK...
K.Raud töötas põhiliselt söe ja pliiatsiga. Oluine sümbol tema loomingus on ,,tee". Raud osales ka rahvakunsti kogumisel. Tema tööde tipus on ,,Kalevipoja" ainelised tööd. Ta oli mõtisklev kunstnik, palju õppinud ning huvitus Eesti rahvakunsti säilitamisest. PAUL RAUD 1865 1930 Kristjan Raua kaksikvend, pärit samuti Viru-Jaagupist. Paul Raud õppis Düsseldorfi Kunstide akadeemias, 1888 1894. Tema metseeniks (kunstitoetajaks) oli paruness von Uexküll. Pärast kooli lõpetamist tuli ta Rakverre, kus elas tema ema. Kohusetundest paruness von Uexküll´i vastu, hakkas ta maalima parunessi perekonna portreid. Ta sai tellimusi ka teistelt mõisnikelt. Paul Raud maalis realistlikult (paraadportreeed). Küllaltki väärtuslik on tema maalides talupoja ainestik: ,,Muhu Rauk", ,,Ema portree", ,,Onu Paul piibuga". Tema töödes oli nukker, lihtne ilu. Sajandi lõpus jõudis ta käia veel Düsseldorfis, Drestenis ja Roomas.
Rudolf Kallas (1951-1913) Teichmülleri õpilane. Kirjutas "Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre, Dorpat, 1897). Rahvalaulude materjali kasutamine. Regivärss kui mnemotehniline vahend. Karl Girgensohn (1875-1925) lõpetas 1903 Tartu Ülikooli. 1911 alustab usulise kogemuse eksperimentaalset uurimist. Dorpati religiionipsühholoogia koolkond (T.Lehtsaar, Mõnda Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnast. EPL Laualeht, 1992, 17, lk. 6). Jakob Johann von Uexküll (1864-1944) Elulugu. 1864 sündis Keblastes, Läänemaal. 1884-1888 zooloogia ja anatoonia õpingud Tartu Ülikoolis; 1928 Puhtu suvekodu rajamine; 1944 sureb Capril. Vitalism. Elu on rippumatu ja eneseküllane reaalsus, mida ei ole võimalik ammendavalt kirjeldada füüsika ja keemia terminites. Elu avaldusi tuleb kirjeldada nende endi tasandil ja neis vormides, nagu see eksisteerib (fenomenalism). Omailm (Umwelt)
radadelt" tuntumad õpilased E.Treffner,M.Terri, E.Lootsar Johannes Käis (1885-1950) Töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused Aleksander Elango (1902-2004) esimene teaduslik väljaanne väikelapse psühholoogia ja kasvatuse alal Eestis ,,Lapsepõlv ja iseloom" Lasteasutuste kujunemine Eestis 1. augustil 1840 avas Elisabeth von Uexküll Väikelaste Hoiuasutuse Tallinnas lasteasutuste rajajad ja koolitajad olid valdavalt sakslastest eraisikud ja seltsid kasvatamisealane koolitus peamiselt Fröbeli ideede järgi kesksel kohal kristliku kasvatuse alused Diakonisside Seltsi Väikelaste Õpetajate Kool Tartu Eesti Lasteaia Selts 1905 esimene rahvuslik lasteaed Lasteaedadel oli oma kodukord ja päevakava,aastakava Puudus ühtne õppekava Töökavas eristub kolm
Essee Elurikkus- see on... Iga inimene, kui ka loom suhtub elusse erinevalt alustades perega lõpetades kogu maailmaga- elu on selline. Kui kõik oleksid samasugused siis kaoks ka igasugune individuaalsus ja omailm (Jakob von Uexküll). Seoses sellega, et maailmas on kõik ikka erinevad, kuid võivad ka sarnased olla tekkivad vastuolud ja lahendused- nagu tõusud ja mõõnud. Seega võib üks elusorganism hukkuda teine aga tunda ennast vägagi hästi. Kuid see selleks. Ma tahaks rääkida rohkem sellest, et vaatamata elusorganismide koguajalisest võitlusest omavahel on inimtegevuse pärast tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni." Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate ke...
Järgmisel aastal astus ta sõjaväeteenistusse, püüdes samaaegselt otsida teid kunstihariduse omandamiseks. 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima. Düsseldorf oli traditsiooniderohke kunstilinn, mille kunstiakadeemiat oli krooninud XIX sajandi esimese poole viimaseil aastakümneil Saksamaa ühe tähtsaima kunstiõppeasutuse kuulsus. Düsseldorfi aitas Paul Raual metseenina jõuda balti-saksa paruniproua Natalie von Uexküll. Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal. Ta oli omandanud tugeva joonistamisoskuse, head maalitehnilised võimed, talle oli saanud harjumuseks range ja nõudlik suhtumine loomingulisse töösse. Kuid koos sellega oli temast juurdunud kitsalt kunsti mõistev, düsseldorflikele ideaalidele kohandunud maitsesuund, elukauge akadeemiline maalimismaneer. Päraste kunstiakadeemia lõpetamist pakkus professor E. Gebhard Rauale
BIOSEMIOOTIKA EKSAM 1) Donald Favareau – ameerika biosemiootik. 2) Jakob von Uexküll (1864-1944) – üks biosemiootika rajajaid. Teoreetilise bioloogia suurkuju, Karl Ernst vob Baeri lähenemisviisi arendaja. Uuris selgootute närvitalitlust ja käitumist. Näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskonseptsioonist lähtudes. Peamised mõisted omailm ja funktsioonitsükkel. Omailm aitab mõista organismi subjektiivset kogemust.
Fassaadi frontoonil on ladinakeelne deviis "ESIVANEMATE HEADE SOOVIDE JA SOOSINGUGA". Tähelepanuväärne on stukkdekoor. Eriti mõjukas on Pika jala kohale jääv tagafassaad kuue joonia sambaga portikusega, mis kõrgub Toompea rünkal otsekui Parthenon Ateena Akropolisel. 1850 - uueks omanikuks sai leitnant Alexander von Benckendorff. Hoone parema tiiva välisuksel on Benckendorffide suguvõsa vapp. 1871 - majavalduse sai Vera von Stenbock. 1899 - paruness Natalie von Uexküll, Kose-Uuemõisa omanik, kelle seniseks asukohaks Toompeal oli Toomkooli 19, omandas siinse majavalduse. Temale kuulus see veel aastal 1904. Alates 1920. aastatest on siin paiknenud mitmesugused ministeeriumid, neist kõige kauem rahandusministeerium, alates 2004. aasta algusest asub siin Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantselei. Hoones on säilinud üks kunstipärane marmorkamin, stiilset stukkdekoori, ampiiruksi.
kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi (1893-1897), Düsseldorfi (1897-1898) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil, keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi. Nii hankis Johann Köler talle suurvürst pavel Aleksandroviti kaudu raha õpingute jätkamiseks. 1903 oli Kristjan siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Münchenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse.5 Paul Raua elu 1894 tuli Paul tagasi Eestisse ning üritas teenida leiba portreemaalijana. Ta oli esimene eestlane, kes sellise elukutse valis. Kuna paruness Natalie von Uexküll oli Paul Rauda tema
Rühmitumine põhineb kommunikatsioonil ja äratundmisel Thomas A. Sebeok(oluline) ZOOsemiootika Jesper Hoffmeyer(bioloog) Karl Ernst von Baer Baer -areng, ontogenees -sisemine, organism Makrotase Sümbioos Epigeneerika Holistlik Romantism Kontinentaalne Darwin Evolutsioon, fülogenees Väline, keskkond Mikrotase Konkurents Geneetika Mehhanistlik Viktoriaanlus Anglo-ameerika Gustav Bunge -tuntud kui neovitalismi 1 esimesi autoreid Jakob von Uexküll -mees kes baradigmade vahet edasi ejas. EKSAM Kui lähed aine alla siis leiad Silvi Salupere kodulehe. Põhilehel . Seal on konspektid. Semiootika ja Semioloogia. Peircelik ja Sausseurilik traditsioon. Kus need on aset leidnud, mis neid iseloomustab. Võib juhtuda, et pead ühe või teise autori puhul näite tooma. Milles seisneb keelemärgi arbitaarsus: Saussure. Tinglikkus. Vormil ja sisul ei ole olemuslikku seost.
Liivi- ja Eestimaa pinnal. 11 aastat väldanud kurnav ja verine sõjategevus ei toonud endaga kaasa jõuvahekordade muutumist piirkonnas. Sõjakäiku alustati 1600. aasta septembri esimestel päevadel. Karli väed liikusid Liivimaale kahes suures osas. Narvast liikuma hakanud väge juhtisid ooberst Peter Stolpe ja Heinrich von Ahnen, ning selle ülesandeks olid vallutada Põltsamaa ning Laiuse linnus. Tallinnast alustanud väe eesotsas oli Karl isiklikult. Tema ratsaväge juhtis Otto von Uexküll ning jalaväge Samuel Nilsson. Karli väes oli ka Eestimaa aadlilipkond ooberst Ewert Delwigi juhatuse all. Karli kaaskonda kuulusid muuhulgas suurte sõjakogemustega Karl Henriksson Horn, hertsogi poeg Carl Carlsson Gyllenhielm, krahv Magnus Brahe ning Nils Turesson Bielke. Rootsi laevastikku ja ühtlasi ka kahurväge juhtis admiral Joachim Scheel, kes pidi laevadega Tallinnast Pärnu alla suurtükke viima. Poola väed olid paigutunud linnustesse, Jürgen Fahrensbach asus 750
Uue- Riisipere mõis (Neu- Riesenberg) Referaat Tallinn 2009 Uue- Riisipere ehk Neu- Riesenberg Kirjalikes allikates on Riisiperet mõisana mainitud 14. sajandi lõpul. Nime sai see kunagise Taani vasallide Risberite (ka Riesebieter, Risbiter) järgi. Kuni 19. sjandini alguseni asus mõisakeskus Vana- Riisipere mõisas, mis hiljem jäi karjamõisaks. Vana- Riisipere kunagine parun Johann von Uexküll (srn 1535) oli tähelepanuväärne isik Eesti ajaloos. Tema elukäigust ja talupoja tapmisele järgnenud surmanuhtlusest Tallinnas said inspiratsiooni ka eesti mängufilm ,,Verekivi" loojad. Kõnealused sündmused on teada ajalooürikute, mitte suulise pärimuse kaudu. Uue- Riisipere omanikena on 1598. aastast saadik nimetatud Christopher Treydenit ja 1641. aastast Otto Wilhem von Taubet. Alates 1663. aastast kuulus mõis Rootsi kindralmajorile
Töö ülesanne on anda ülevaade Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedavast peatükist. Peatükk koosneb kaheteistkümnest alapeatükist, millest loon kokkuvõtvad osad. Teooria omailmadest Hoffmeyer tutvustab Jakob von Uexkülli teooriat omailmast. Omailm on subjekti arusaam maailmast, see koosneb kõigest, mida ta kogeb, ehk tajuilmast ning kõigest, mida ta suudab mõju anda, ehk mõjuilmast. Nagu Baldwingi hiljem, langes Uexküll oma teooriaga valemõistmise ohvriks, tema ideid peeti alusetult liiga vitalistlikeks. Hoffmeyer edastab Uexkülli näite, kuidas üks ja sama objekt võib erinevates omailmades mängida väga erinevaid rolle. Aasalill on tüdruku jaoks dekoratiivne, sipelga jaoks maastik, millel ronida, vahtlase jaoks ehitusmaterjaliks ning lehmale toiduks. Hoffmeyer seletab, et Uexkülli omailma teooriat on raske integreerida evolutsiooni
kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi (1893-1897), Düsseldorfi (1897-1898) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil, keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi. Nii hankis Johann Köler talle suurvürst pavel Aleksandroviti kaudu raha õpingute jätkamiseks. 1903 oli Kristjan siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Münchenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse.5 3 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 4 URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php 5 URL http://www.eestigiid.ee/
niivõrd palju. Põhjuseks on kindlasti sõja järgsed aastad, mil materjale ei tekkinudki. Tänapäeval üritatakse taas koguda erinevaid ajaloolisi andmeid. See kogumine on sellepärast oluline, et tulevased lasteaiaõpetajad saavad kogemusi eelnevatest materjalidest. 19. sajandi teine pool ja 20. Sajandi algus. Esimese koolieelse kasvatusasutuse Tallinnas Väikelaste Hoiuasutuse avas lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll 1. Augustil 1840. Seal said käia 2-7 aastased lapsed, kes olid pärit vaesest perest. 1862.a avati Eestimaa Abistamisseltsi lasteaed, mis oli esimene lasteaia nime kandev lasteasutus. 19.sajandil avati veel mitmeid kasvatusasutusi, üks näiteks oli Väikelaste Hoolitsusühing, hiljem tuntud Tallinna 10. Lasteaiana. Esimeste lasteaedade töökorralduses oli esikohal usuline kasvatus ja laste lugema õpetamine.
Lapsepõlv Raudade esivanemate kohta võib leida andmeid nn hingederaamatust. 1795. aastal elas Kirikukülas (praegune Viru-Jaagupi) talupoeg Andrese Jaan, kes sündis 1743 ja suri 1813. Jaani ja tema naise Anu abielust sündis kuus last. Pojad Andres ja Mart pidasid Kirikukülas kahepäevatalu. Nendega seostub ka Tahu (Tahho) talu nimi. 1835. aastal said Tahu talu inimesed perekonnanimeks Raud. Kunstnike isa Jaan (1835-1878) abiellus Loviise Treublutiga. Kaksikvennad Kristjan ja Paul sündisid 22. ja 23. oktoobril 1865. Pärast vanema venna Mardi abiellumist lahkus pere Tahult Meriküla karjamõisa. Kaksikvennad olid siis pooleaastased. Raudade isa töötas karjamõisas väljavahina. Paul ja Kristjan olid lapsepõlvest saati suured sõbrad. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja juba varases eas olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi ei olnudki nii tavaline kui tänapäeval. Poiste suur eeskuju ja mõjutaja oli ka vanaema, kelle ju...
Kuid ometigi koolieelse kasvatuse ajaloo uurimist on meil seni vähe tähtsustatud. Ei saa öelda, et üldse pole uuritud, kuid lähimineviku materjale ei ole niivõrd palju. Tänapäeval üritatakse taas koguda erinevaid ajaloolisi andmeid. See kogumine on sellepärast oluline, et tulevased lasteaiaõpetajad saavad kogemusi eelnevatest materjalidest. Esimese koolieelse kasvatusasutuse Tallinnas Väikelaste Hoiuasutuse avas lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll 1. augustil 1840. Seal said käia lapsed, kes olid pärit vaesest perest. 1862. aastal avati Eestimaa Abistamisseltsi lasteaed, mis oli esimene lasteaia nime kandev lasteasutus. 19. sajandil avati veel mitmeid kasvatusasutusi, üks näiteks oli Väikelaste Hoolitsusühingu Väikeste laste hoid, mis oli hiljem tuntud Tallinna 10. Lasteaiana. Esimeste lasteaedade töökorralduses oli esikohal usuline kasvatus ja laste lugema õpetamine.
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, ...
Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. · Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, · Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi (1893-1897), Düsseldorfi (1897-1898) · ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil, keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. · 1894 tuli Paul tagasi Eestisse ning üritas teenida leiba portreemaalijana. Ta oli esimene eestlane, kes sellise elukutse valis. · 1911. aastast töötas Paul joonistusõpetajana Peterburi Kunstide Akadeemias ning 1914. aastast Tallinna Tütarlaste Kommertskooli.Kahekümnendatel õpetas Riigi Kunsttööstuskoolis. · Majandusliku kitsikuse tõttu ja kunstniku staatuse säilitamise nimel ei abiellunud Paul Raud kunagi.
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus o...
ajaga: ,,Prohveteering ei tähenda lihtsalt tuleviku sõnastamist, see tähendab tõotuse teatavakstegemist." [Cassirer, E., 1999, lk. 86] Lõppsõna Cassirer'i oli huvitav ja hariv lugeda. Väga positiivne on, et Cassirer juhib ja suunab ja viitab edasi uurima, lugema ja mõtlema. Tutvustatakse järgmiseid ,,kujusid": Helen Keller, Blaise Pascal, Eesti juurtega Johannes von Uexküll (nüüd tasub lugeda ka Jacob von Uexküll'i, kes ütleb, et kui Inimene keskkonda ja loodust ei kaitse ega hoia, osutub kõik edaspidine mõttetuks), Aurelius Augustinus, Marcus Aurelius Antonius jmt. Cassirer ajendab edasi mõtlema erinevate geomeetriate üle, algebra ja aritmeetika üle ja üldse matemaatika kui tõsise sümbolteaduse üle. Siiski jääb närima kahtlus, et kas on otstarbekas ja õige jagada ja tüübistada Inimest kui Homo't või kui Animale't
Fred Jüssi- Õnnelik, kes on vahel õnnetu ,, Loodus on , inimene mõtestab . On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi . Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . ....
Referaat Liivimaa linnused Tallinna Laagna Gümnaasium Hele-Ry Ibrus 10. Klass 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Vastseliina piiskopilinnus.....................................................................................................................4 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................4 Kuressaare piiskopilinnus.....................................................................................................................8 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................8 Paide Ordu...
Sissejuhatus psüühikasse Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste mee...
Baltic nobility's parish church. Many of them were carved from wood by the famous Tallinn wood carver Christian Ackermann in the 17th century. Among other functions, the church served as a burial ground for the rich and the noble. The church also features grave slabs, an oaken Baroque altar by Christian Ackermann and a number of monuments to famous people (e.g. Pontus de la Gardie, Karl Horn and Otto Uexküll, all Swedish military leaders; Admiral Samuel Greigh, a hero of Russo-Turkish sea battles; and Admiral Adam Johann Krusenstern, a Baltic German who was the first Russian citizen to sail round the world. The church organ, built in Germany in the 19th century, is one of few in Europe today with a specific romantic sound. Nowadays, the church has an Estonian Lutheran congregation and also serves as a concert hall. 3. Lower Town
andmisele, ka muusikat ja koorilaulu ladina keeles. Wanradt-Koelli katekismus Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis 1500 eksemplaris välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostas Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ning tõlkis Pühavaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Katekismuse levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Johann Uexküll 7 mail 1535 aastal hukati Tallinna raekohtu otsusel Harju väravas pea mõõgaga maharaiumise teel Riisipere mõisnik Johann Uexküll, süüdistatuna oma talupoja Suurepere Madise piinamises ja puuhaluga surnuks peksmises. Hans Susi 1540 aastal tehti Tallinna ladinakooli õpilasele, eestlasele Hans Susile (surnud 1549) ülesandeks eestikeelsete evangeeliumide ja lauluraamatu käsikirja koostamine. Perikoobitõlkeid (jumalateenistusel etteloetav pühakirjatekstid) on hiljem
on näha ka impressionismi jooni. 1888-1894 Düsseldorfi Kunstiakadeemia 1894 Düsseldorfist kodumaale Paul Raud – uue etapi algus eesti kunstis 1894 kodumaal, Rakveres 1904 Tallinnas vabakunstnik 1914 alates Tallinnas joonistusõpetaja, alates 1923 Riigi Kunsttööstuskoolis 1894 tuli Paul tagasi Eestisse ning üritas teenida leiba portreemaalijana. Ta oli esimene eestlane, kes sellise elukutse valis. Kuna paruness Natalie von Uexküll oli Paul Rauda tema Saksamaa õpinguaastail toetanud, ei väsinud viimane osutamast Uexküllide perekonnale kunstnikuteeneid. 1911. aastast töötas Paul joonistusõpetajana Peterburi Kunstide Akadeemias ning 1914. aastast Tallinna Tütarlaste Kommertskoolis. Kahekümnendatel õpetas Riigi Kunsttööstuskoolis. Pauli seltskondlik suhtlusringkond oli enamasti saksakeelne, sest portreemaali tellijaks oli enamasti saksa aadelkond. Majandusliku kitsikuse tõttu ja kunstniku staatuse säilitamise
Tallinn: PhotoTour I Choir II Body III Vestry IV Chapel of the Freiherr von Güldenbandt V St. George's chapel VI The Fersen's sepulchar chapel VII Chancery of congregation room IX southwest chapel 1. Nicolaes Millich Epitaph of Johan Hastfer 1676 2. Box of the Mannteufels 1750s 3. Box of Patkuls 2nd quarter of the 18th cent. 4. Hermann Berents and Hinrik Martens Golgotha group on the transverse beam of the triumphal arch 1694 5. Arent Passer Grave slab of Otto von Uexküll 17th century 6. Arent Passer Perts of Carl Horn's sarcophagus 1601 7. Arent Passer Grave monument of Pontus de la Gardie 1589-95 8. Christian Ackermann Reredos 1694-96 9. Hans von Aken Epitaph of Olaf Ryning 1594 10. Arent Passer Grave monument of Casper von Tiesenhausen 1599 11. Grave monument of Ferdinand von Tiesenhausen 1806 12. Christian Ackermann Pulpit 1686 13. Johann Gustav Stockenberg Grave monument of Fabian von Fersen Last decades of the 17th century
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamai...
riigikorraldusest, kunstist, filosoofiast ja ettekujutusest oma kultuurist kui niisugusest, koos väliste mõjudega nagu kliima ja positsioon maailmas. Rahva eneseteadvus ja realisatsioon. Kultuur on homogeenne tervik. 7 15. Mis on Jakob von Uexkülli arvates omailm ja kuidas seda mõjutab kultuuriline „sümbolsüsteem“? [Kultuurifilosoofia, lk 55–59] Jakob von Uexküll nimetab “Omailmaks” ( Umwelt) inimese jaoks tähenduslikku maailma, mida tema taju eristusvõime talle pakub ja kus inimene oma tegevusega seotud protsesside kaudu paikneb. Inimese jaoks on olemas vaid need asjad ja liigendused, mida tema taju tähenduslikena eristab. Omailmast vaadelduna ei suuda kultuuris paiknev inimene olla objektiivne. Sellise reaalsuse tekkimise tingimuseks on tähendusloome mehhanismide olemasolu. Lisaks
Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade käitumise uurimisega tegeles suviti Puhtus viibides 1920ndail ja 1930ndail aastail Jakob von Uexküll. 1970. aastail tegelesid lindude etoloogiaga Jüri Keskpaik ja Vilju Lilleleht.
Eesti geograafiline asend Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralis...
kasutada) tavaliselt omnivoorsed liigid on neofiilsed, need liigid, kellel on aga väga kitsas niss, ei huvitu uuest sedavõrd 6. Partnerisemioos sugulised suhted, aga ka partneri äratundmine sümbioosis ja parasitismis, samuti järeltulijate või vanemloomade äratundmine. Edastatakse väljakujunenud, kindlapiirilisi ja tihti ritualiseerunud teateid. Omailma teooria Jakob von Uexküll Omailm on ,,keskkonna osa, mida subjekt valib oma liigispetsiifiliste meeleelundite abil vastavalt oma ülesehitusele ja bioloogilistele vajadustele. Kõik omailmas on tähistatud subjekti poolt tajumärkide ja mõjumärkide abil. Iga subjekt konstrueerib ise oma omailma." (Thure von Uexkülli sõnastik, Jakob ei defineerinud nii täpselt) Omailmateooria põhimõtted: Omailm on suletud terviklik üksus, alludes subjekti poolt omistatud tähendustele
Talupoegi omakorda tõmbas linna kõrgem elatustase, dünaamilisem elulaad ja võimalus vabaneda mõisasundusest. Keskajal kehtis tava, et linnaõhk teeb vabaks ning neid talupoegi, kes suutsid end aasta ja ühe päeva linnas varjata, ei tohtinud mõisnikud enam tagasi nõuda. See mürgitas linnade ja vasallide suhteid, viies vahel teravate tülide ja isegi verevalamiseni. Nii näiteks hukati 1535. aastal Tallinnas pea maharaiumise läbi Riisipere mõisnik Johann von Uexküll, kes oli lasknud linnast röövida oma põgenenud talupoja Suurepere Madise ja tolle surnuks peksnud. Välismaa kaupmehi meelitas Tallinnasse asuma püsivalt soodne kaubanduskonjunktuur. Alamrahvas töötas linnas teenijate, lihttööliste, voorimeeste, mündrikena (sadamapaadimeestena) jne. Ajapikku tõusis mõnigi neist käsitööliste või kaupmeeste sekka, läks uues seisusekeskkonnas üle saksa keelele ja saksastus. Eesti linnades räägitud alamsaksa keel erines oluliselt Põhja-
16.04.15 Semioos toimub käegakatsutavalt, n-ö praegu, evolutsioon aga väga pika aja jooksul. Bioloogia tegeleb evolutsiooniga nii nagu ta n-ö „on“. Memeetika – teatud kultuuriaspektid levivad ja saavad teised välja tõrjuda, pigem biosemiootika selle suhtes kriitiline (darvinismi edasiarendus). Autorid, kes darvinismi suhtes väga kriitilised, samuti need, kes lähenevad mingil teisel moel bioloogiale, nt strukturalismi kaudu – siia alla kuulub nt J. von Uexküll (suures osas iseloomustab tema nägemust just strukturalistlik vaade, näitab omailma struktuursena – kriitika: omailma raske rakendada keskkonnamuutustele, inimsekkumisega muutustele); varane K. Kull püüdnud näidata, et evolutsioon ei ole nii oluline, elusolendite enda valikutel nende muutumisprotsessis suur roll Hoffmeyer: semiootiline vabadus – kirjeldab põhimõtteliselt evolutsiooni biosemiootilisest vaatepunktist
on tahke keha see seab meile piirid ja kui me oleks teistsugused, oleks meie vahetu kogemus suhteliselt erinev, meil poleks ka keelt, mida me kasutame, me nimetame tahkeid kehasid, kui inimene oleks gaasiline olend puuduks mõisetd nagu ruum ja keskkond Mida suuremaks organismid muutuvad, seda tugevam peab olema luustik ja seda lühemad jalad, mis neid kannavad. Erinev on ka toiduhulk, mida nad tarbivad. Keha massist sõltuvad ka organismi vajadused ( puhkuse määr jne) Jakob von Uexküll - põhiline termin oli Umwelt (kui eluilm), maailm on objektiivne, see on aga subjektiivne. Selle all mõistetakse seda, kuidas mingi organism näeb v tunnetab maailma, mille alusel on koera v mesilase maailm inimese omast, kuna nad on erinevalt üles ehitatud. Kasutatakse ka inimese terminoloogiat ka paljude loomade puhul. Hakkas nende probleemide vastu huvi tundma Keha kui õpik(body as learned) - ettekujutus sellest, kuidas keha maailmas hakkama saab, paljud
-- siin seda eitatakse järsult stilistiliste leksikoodide tasand -- me oleme harjunud, et roos tähendab ilu jne Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Thure von Uexküll 3 semioosi informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu keskkond, mis tegutseb kui ,,kvaasi-saatja" ilma semiootilise funktsioonita. Vastuvõtja, st elusühik, elussüsteem, peab omama kõiki semiootilisi funktsioone sümptomatisatsiooni. Saatjaks elusolend, kes edastab signaale (mis ei ole suunatud otseselt vastuvõtjale ja ei oota vastust) oma käitumise või asendi kaudu. Vastuvõtja võtab neid signaale vastu kui sümptom-märke. kommunikatsiooni
Seega ei räägi me sakslastest siinkohal vaid pigem saksadest. Tegelikult sarnane jaotus kogu Ida-Euroopas. Ladinakeeles kutsuti undeutschi ‘estones’, aga ka vastristituteks (neofüüdid) Eestlane olemine seega madalamat sots klassi näitab. Rootslased-taanlased ei olnud undeutsch. Iive on negatiivne linnades, seega vajalik pidev migratsioon maaelanike hulgast. 13-14saj talupoja linnaasumine üsna piiranguteta. Sunnismaisusega aga muutub see tüliküsimuseks. Eriti jama 16saj. 1535 J. v Uexküll hukati, sest too tappis linna põgenenud talupoja. Jurisdiktsiooni küsimus. Deutsch ja undeutsch elasid erineva õiguse all. Pole eriomane vaid Liivimaale. Segregatsiooni algul väga polnud. Tõrjumine 14saj II poolel. Sotsiaalne surve alamkihtidele suureneb. Seesama ka mujal Euroopas. Erinevus selles, et siin sai keel sotsiaalse klassi märgiks. Bürgernehrung (peatoit) suurenes – eri seisustele kohustus neid ära elatada. Tsunftikohustus ka. Talupojad muutuvad sunnismaiseteks.
1. Wilhelm Hetling linnapea aprill-november Ligi kolmveerand sajandiks taastati seisuslik kord. 2. Oscar Arthur von Riesemann 1877-1878 linnapea detsember-aprill 1878-1883 3. Parun Aleksander Rudolf Karl von Uexküll linnapea aprill-juuni 1883-1885 4. Thomas Wilhelm Greiffenhagen linnapea juuni-august 1885 august-dets. linnapea asetäitja 5
1524, 14. Tallinna kirikute rüüstamine. september 1525, 7. ja Tartu kirikute rüüstamine; jaanuaris dominiiklaste väljaajamine Tallinnast. 10. jaanuar Viljandi kirikute rüüstamine; samal aastal hävitati Lübeckis kohtu otsusel arvatavasti 1. november esimene eesti keelt sisaldav trükis. 1526, 15. Uus-Pärnu kirikute rüüstamine. märts 1535 Tallinna rae otsusel hukati Riisipere mõisnik Johann von Uexküll. 1552 Eesti esimese linnaraamatukogu (Tallinna Oleviste kiriku raamatukogu) asutamine. Vana-Liivimaa esindajad püüdsid pikendada rahulepingut Vene tsaari Ivan IV-ga 1554 ning lubasid talle rahu säilitamiseks maksu. 1555–56 Nn koadjuutorivaenus – Liivimaa kodusõda Riia peapiiskopi ja ordu vahel. Tsaar saatis saadiku Tartusse võlguolevat maksu nõudma, piiskop andis petlikke 1556 lubadusi.
Mõisa juurde rajati 80-hektarine maaliline paviljonide ja sildadega park. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärsed olid ka paljud mõisa majandushooned. 1856. aastast kuni maareformini oli Keila-Joa mõis Volkonskite omand. Kose- Uuemõisa Tänaseni säilinud mõisasüda on valminud peamiselt pärast 1852. a, kui Kose-Uuemõisa omanikuks sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudad-tallid
enda ümber magnetvälja Kokkuvõttes: •loomade meeled ja nende tundlikkus on inimese omadest tihti äärmiselt erinev •enne mingi käitumise kohta järelduste tegemist on vaja kõigepealt niipalju kui vähegi võimalik püüda õppida maailma tajuma nii, nagu seda teeb uuritav loom oma meelte abil. Kõige kujundlikumalt väljendas seda loomade käitumise uurijate jaoks üliolulist nõuet Eesti juurtega baltisaksa teadlane Jakob J. Uexküll (1864-1944), kes väitis, et igal loomal on tegelikult oma spetsiifiline “omailm” (Umwelt). Mingi konkreetse käitumise võivad isendil esile kutsuda ka tema elukeskkonnas asuvate objektide teatud üksikud spetsiifilised omadused. Niisuguseid spetsiifilisi keskkonna omadusi nimetatakse signaalärritajateks (sign stimuli). Evolutsiooni käigus spetsiaalselt signaliseerimiseks välja kujunenud tunnuseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
