BALTI RIIKIDE AJALUGU 08.september.2011 1154. aastal Tallinna esmamainimine 1095. Aastal Ristisõjad algasid 632. Aastal Araabia riigi teke Balti riikide teke on seotud Ristisõdadega. 1201. Aasta Riia linn Riiga suunduti, kuna jõe kaudu oli väga hea ja lihtne pääseda Venemaale, Novgorodi Teema Eesti Läti Leedu MAINIMINE 1154. aasta Idris 1201. aasta Riia 14.09.1009 nunnad Araabika kirjeldasid Leedut SÕJAD/ISIKUD Lembitu (positiivne) Kaupo (positiivne ja 06.07.1253 negatiivne) Mindaugas kroonis end kuningaks (positiivne) ...
vastu (,, Laps olla muretuna veel") Loomingut ei avaldatud Kirjutab armastusesest negatiivses toonis ( ,, Maryle " , ,, Augustale ") Vaba riimiskeem Lahingute kirjeldused (,, II ") Pikad laused Ergutusluule( ,, Ludiidide laul " ) Kirjutab karjastest või mainib neid üpris tihti ( ,,Karjaste laul. Ott ning Kreeka jumalalate mainimine Peedo" ) Luuletuste meeleolu muserdav, kurb Kirjutab armastusest positiivsemalt Teiste riikide/linnade mainimine, Kirjutab naiste ilust ( ,, Jaagu laul ") mitte Inglismaa/Sotimaa( Nt. ,,I" mainib ta Lissaboni, Egiptust) Jumalast kirjutamine/Jumala mainimine Poliitika (,,Ood maisipurustajate
linnad tänavad; väljakud; pargid õppeained; ainenimed üldiselt kuud; nädalapäevad; pühad järved: Lake Võrtsjärv mäetipud; üksikud saared keelte nimetused, kui neile ei järgne sõna language hotellide; pankade; kaupluste; restoranide nimed, kui nad sisaldavad omaniku ees- või perekonnanime a or an a: sõna hääldus algab kaashäälikuga an: sõna hääldus algab täishäälikuga ainsuses oleva loendatava nimisõna ees esmakordne mainimine nimisõna ees oleva kirjeldava väljendi ees will+infinitive kiire otsus kõnelemise momendil isiklik arvamus palve või pakkumine ennustus sündmused, mis juhtuvad paratamatult the teistkordne mainimine kindel ese, olend, koht tähistab liiki, sorti, tüüpi ülivõrdes oleva omadussõna ees the sun; the moon; the world; the sky same; right; wrong; following ees järgarvude ees elanike grupid: the young, the old, the rich, the poor
) Armastus Kirjutab pigem Kirjutab pigem positiivselt, negatiivselt,armastuse armastuse ilust ja võlust kurbusest ja valust 3.) Teised rollid Kirjutab pealtvaatajana või Kirjutab ka justkui oleks endana keegi teine( Nt. ,, Vang") 4.) Sugulaste/tähtsate Mainib oma õde, naist Vanemaid ei ole mainitud inimeste mainimine 5.) Ühiskonna mainimine Räägib vähe Räägib ühiskonnast Luuleriim Enamus ababcdcd Igasuguseid riime : ristriim, süliriim. Enamus ristriimis. Luuletuste emotsioonid Tuim, rahulik, romantiline, On nii rahulikke, äkilisi, rohkem negatiivse tooniga romantilisi
Dopc Xea a ? , B T C B 4000000 - 159,2 ² 8 po (mainimine) 1154 o X C 1285 1631 (trükikoda) 1633 (liituvad) . . O 1422 B c 1267 123,7 13-14 50 - " " : 900 , 3500 , 3000 , 3000 1600 (, , ) 1959 15000 (42 ) 25 1939 619 (liiki) R-- 1998 170 1300 20 1936 3070 45 a T?
Kanuti Gild Slaidshow Koostaja: Virgo Agan Avinurme Gümnaasium 2010. aasta Ajalugu Esmakordne mainimine 1326. aastal Asutatud 13.sajandil Gildi hiilge aeg jäi 16.sajandisse Suleti 1920. aastal Üldist Sinna kuulusid saksa rahvusest meistrid Veel kuulusid: kullassepad. Kindategijad, kellassepad ja pagarid Hoone fassaadile on paigutatud Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid Aadress Pikk 20 AITÄH VAATAMAST!
REEGEL: · Inglise keeles laused võivad olla kahes tegumoes: aktiivis ja passiivis. My child drew a picture. (aktiiv; lauses on alus, kes on ka tegija) (alus) (öeldis) (sihitis) The picture was drawn. (passiiv; lauses on alus, kuid see ei ole tegija) (alus) (öeldis) · Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata või tema mainimine ei ole oluline. MOODUSTAMINE Passiivi ajavormid moodustatakse be pöördelistes vormidest antud ajas ja lisatakse põhiverbi mineviku kesksõna (Past Participle). Kui tegija on teada ja tahetakse teda ära mainida, siis kasutatakse eessõna by, millele järgneb tegija. Ajavorm Aktiiv Passiiv Tense form Active voice Passive voice Present simple Mary teaches me
Salumetsad I Toomas Frey Salu mainimine toob silma ette üksiku metsatuka keset avarat künnimaad, kus puude ja põõsaste varjus leidub lilli ja marju, linnulaulu ja turvet nii eemalt eksinule kui põllult pagenule. Ometigi ei ole metsasalu sama, mis on salumets. Metsatukk või -salu märgib eelkõige puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab viljakatele kasvukohatingimustele.
Uppland Uppland (rootsi hääldus: [epːland]) on ajalooline provints Rootsi idarannikul, Stockholmist põhja pool. See piirneb Södermanlandi, Västmanlandi ja Gästriklandiga. See on piiratud ka Mälareni järve ja Läänemerega. Seal asub 2 maakonda, Uppsala maakond ja Stockholmi maakond. Esmane mainimine maakonna kohta on aga pärit 1296. aastast. Uppland on 12,813 km2 suur ja suurem osa sellest on Uppsala maakond ja sel alal elab ligikaudu 1 603 000 inimest. Seal kõneldakse kaht dialekti, Uppländska ja Stockholmi. Uppländskat räägitakse Upplandis. Viimastel aastakümnetel on kasutus vähenenud, kuid taastamiskatseid on juba alustatud. Stockholmi murdel puudub täpne määratlus, mis hõlmab ta eripära, sest Stockholm on läbi ajaloo olnud paljudele rahvastele koduks ja läbikäiguks
mausoleumi Moskva Punasele väljakule Koolid olid sunnitud neid ülistama Koolist Kohustuslik oli keskharidus (tasuta) Kooli mindi 7aastaselt Koolinädal kestis 6 päeva Ülesanne oli õpetada lapsi marksismi leninismi vaimus NSV Liidu tulemisega muudeti koolisüsteemis palju saksa keel asendati vene keelega Õppeainetesse tulid sõjaline algõpetus ja NSV ajalugu Mõne vale või keelatud asja mainimine võis kaasa tuua suuri probleeme Kooli sisekorra eeskirjad Kord koolis oli väga range Kohustuslik oli koolivorm (tavaliselt tumesinine ) Kõik pidid suhteliselt sarnased välja nägema Lubatud ei olnud ehted, meik, tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ja poistel olid keelatud pikad juuksed Reeglite rikkumisel ootas karistus Koolitarbed Õpikud ja töövihikud olid õpilastele tasuta.
Keskaegne Pariis 2 saj. eKr keldi kalurid ja kütid asutasid Seine`ile Cité saarele küla Saart kaitsesid jõgi ja seitse küngast; maa viljakandev Algne nimi Lutetia ld k. raba või soo Esmane mainimine Julius Caesari poolt 52 a. eKr roomlaste garnisonilinn Kuigi linn laienes edaspidi ka jõe vasakule kaldale, ehitati algselt linnamüür ainult ümber saare 486 vallutas Clodovech I linna ning sellest sai Frangi riigi pealinn Pariis Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam; võõrad maksid tolle Karolingide valitsemisajal linna tähtsus vähenes, kuna Karl Suur eelistas Aachenit IX saj lõpul viikingite rüüsteretked
Artikkel · UMBMÄÄRANE ARTIKKEL A/AN: 1. Asja või olendi mainimine esmakordselt There is an apple on the table 2. A/AN -> one Give me a book 3. Üldistades A tiger is dangerous 4. Elukutsete ja rahvuste puhul Mrs black is an actress. She is an American. I have A sore throat / headache I have A temperature I have A cold Go for A walk Have A good time Have A look Take A bath Take A picture Speak in A loud voice Half AN hour One A year What A pity! As A matter of fact o MÄÄRAV ARTIKKEL
Moosese 17:5, UM allmärkused). Samamoodi andis Jumal metsalisele nime 666, mis läheb kokku tolle olemusega. Number kuus viitab ebatäiuslikkusele. Piiblis kasutatud numbritel on tihti sümboolne tähendus. Seitse tähistab tavaliselt täielikkust või täiuslikkust. Kuus, mis on seitsmest ühe võrra väiksem, võib kujutada midagi, mis on Jumala silmis mittetäielik või ebatäiuslik. Samuti võib seda seostada Jumala vaenlastega (1. Ajaraamat 20:6; Taaniel 3:1). Millegi mainimine kolm korda rõhutab. Mõnikord on Piiblis midagi mainitud kolm korda, et seda toonitada (Ilmutus 4:8; 8:13). Niisiis rõhutab nimi 666 kujukalt seda, et Jumal peab inimvalitsusi täielikult ebaõnnestunuks. Need pole suutnud saavutada kestvat rahu ja julgeolekut. Selleks on võimeline vaid Jumala valitsus. Metsalise märk Piiblis öeldakse, et inimesed saavad ,,metsalise märgi", kuna nad käivad ,,imetledes metsalise järel", teda suisa kummardades (Ilmutus 13:3, 4; 16:2)
PESAPALL Pesapall sündis USAs ning selle esimesed reeglid pani kirja Alexander Cartwright aastal 1845. Üsna pea sai sellest üks peamisi ameeriklaste lemmikspordialasid. Mängu mängitakse kahe meeskonna vahel kummaski on üheksa mängijat. Meeskonnad jagunevad ründavaks ja kaitsvaks. Reeglid Lihtsustatult on reeglid järgmised. Ründava meeskonna eesmärk on lüüa kaitsemeeskonna poolt visatud palli kurikaga ning seejärel läbida üks või enam tähiseid mänguplatsil, mida nimetatakse pesadeks. Kui mängija läbib kõik neli pesa väljakul, saab meeskond punkti. Kui üks mängija jääb seisma enne nelja pesa läbimist, peab ta ootama, kuni meeskonnakaaslane lööb, et edasi joosta läbi pesade. Kui ta läbib kõik neli pesa ühe jooksuga, nimetatakse seda kodujooksuks. Kaitsva meeskonna eesmärk on takistada ründavat meeskonda punkte saamast mitmel erineval viisil. Peamine neist on püüda kinni ründava meeskonna löödud pall ning viia see pesani enne seda,...
6. päeva 6. novell Kuuenda novelli peategelane tõestab, et baronici'd(itaalia keeles tähendab irooniliselt hulkurit, kerjust, tänavapoissi) on kõige aadellikumad inimesed kogu maailmas. Daamid veel naersid Giotto loo üle, kui kuninganna käskis Fiamettal alustada: Pamfilo hulkurite mainimine, kes teile, daamidele, pole nii tuttavad. Tuli mulle meelde lugu kus on näha nende üllust ja seepärast peangi teile sellest rääkima: Ei ole kaua möödunud päevast mil meie linnas pesitses mees, Michele Scalza nimeline kõige meeldivam ja toredam mees maailmas, ja oli hästi varustatud veidrate ja omapäraste lugudega: mille tõttu Firenze noorsugu üritas teda alati kaasta, kui kokkusaamised toimusid.
massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Pseudobasiilika, ainult külglöövid võlvitud, kesklööv puitlaega. 13. saj oli: kaitsekirik: raskete riivpalkidega suletavad sissepääsud, piiluavad, pelgupaigad tornis ja löövipealsetel, välisseinteäärsed kaitsekäigud
siis panevad seda nad pahaks, kõik ilm sest siis kisa täis. Ma neidu armastasin, ei kostnud ta ,,ei", ei ,,ja" vist polnudki tal kosta, vist vaikis lootuseta. Ma isamaad armastasin. Ja see ei kostnud ka. Vist polnudki tal kosta, vist vaikis lootuseta. Analüüs: Minu arvates oli see oli see parim luuletus, mis selles kogumikus oli. Metafoorina esinevad luuletuses salanaine ja neiu , mis tegelikult tähendavad kodumaad ehk Eestit. Kuna Liiv elas keerulisel ajal, kus Eesti mainimine oli kohati isegi keelatud, siis on see väga võimsa tagamõttega luuletus. Mulle meeldis väga. ,,Mees pole pikem kübarast" Juhan Liiv Mees pole pikem kübarast, härg viimsest vaelast raskem, ei rahvus parem ravusest mis on nad olla laskem! Analüüs: Jällegi tuleb mängu Juhan Liivi eluaeg. Kuna ta elas jällegi venestamise ajal , kui me olime Venemaa koosseisus , siis ei olnud eestlaste rahvus väga soositud. Luuletuse mõte ongi selles,
The Passive Voice Passive voice is used, when the focus is on the action. It is not important or not known, hovewer, who or what is performing the action. Passiivi kasutatakse siis, kui tegevust teostav isik on teadmata või tema mainimine ei ole oluline, või siis, kui tähelepanu on pööratud sellele, mida tehakse. Passiivi ajavormid moodustatakse abiverbi be pöördelistest vormidest vastavas ajas ja põhiverbi mineviku kesksõnast (III pv-past participle). BE vastav aeg+ Verbi III pv Tegevuse sooritaja näitamiseks kasutatakse eessõna by. Kui aktiivlause aluseks on asesõna (I, you, he, we, you, they, somebody...), siis jäetakse by- fraas ära. Aktiivlause muutmine passiivlauseks: 1
Tallinna Teeninduskool Referaat Oleviste kirik 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kiriku ehitus 3. Sajandid 12-17, 19 ja 20 sajand 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Oleviste kirik on suurim keskaegne ehitis Tallinnas. Kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. Esimine mainimine 1267. Pühendatud on Norra kuningale Püha Olevile II Haraldsonile. Kiriku ehitus Uue kiriku ehitamist alustati 14. sajandi alguses, 1330 aastal see lõpetati. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone
lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. Esimene kirjalik mainimine Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb nn Taani hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse 1241. aastat. Jõhvi on seal kirjas Gevi nime all (häälik "j" kirjutati alamsaksa keeles tähega "g"). Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat. Sisukord Vallavanem
vürstideks. Ja kolm venda valiti nende seast, need võtsid russe enesega kaasa ja tulid. Kõige vanem vend Rjurik asus Novgorodi, teine, Sineus, Valgjärvele, ja kolmas, Truvor, Irboskasse. Nende järgi sai Venemaa oma nime. Suhted slaavlastega 9-10.saj olid eestlaste - venelaste suhted rahumeelsed, siis need halvenesid 1030 vallutas vürst Jaroslav Tark Tarbatu linnuse, mille nimetas Jurjeviks. See on Tartu esma- mainimine. Slaavlaste võim Tartus kestis ~30 aastat Suhted viikingitega Euroopas nim aastaid 800- 1050 viikingiajaks Viikingid tegid Eesti aladele korduvalt sõjaretki, veel rohkem käidi siin kauplemas Aastal 600 langes Läänemaal viikingikuningas Ingvar Saarlaste käes on vangis olnud tulevane Norra kuningas Olav Tryggvason Viikingite retked Laev ja kahe teraga mõõk olid viikingite edukuse peamised põhjused Viikingite teade Ingvari hukkumisest
teoorjusest ja maksudest. Kahtlemata olid põgenike varjamisest huvitatud laevnikud ja kaupmehed, kes said omale odava tööjõu. Autor märgib ära ka eriti rasked taudiaastad, mis langevad Rootsi ajale. Imelik tundub, et Rootsi valitsus keelas raskel ajal vilja veo siia. Hoopis vastupidi, siit koguni veeti vilja välja, et toita näljaseid Rootsis ja Soomes. Näiteks 1696.a. saadeti Tallinnast, Pärnust ja Kuressaarest Rootsi ja Soome mitukümmend tuhat tündrit vilja. Esmakordne katku mainimine on samuti seotud võõrvallutajate sissetungiga. Ka Põhjasõda tõi külakostiks katkupisikuid kui maa oli vaevalt toibunud eelnenud näljahädast ja surmadest. Võimud ei pööranud erilist tähelepanu uue katkupuhangu ohule, vaid nägid vaenlast ainult Vene vägedes. Kahjuks. Teoses on üles loetletud ja värvikalt kirjeldatud üle kümnekonna haiguse koos tagajärgedega; enam kui 5 sorti ravijaid, peale nende Tallinna ametlike
näoks. Kersna puhul mulle tundub, et ta laseb elul minna ja ei mõtle liialt tulevikule, oma otsused nii töö kui ka eraelu osas on langetanud rahulikult, mitte üle ega liiga vähe mõeldes, teos jättis tema elust väga sujuva mulje. Selle teose juures meeldis mulle ehedus ja lihtsus. Kersna ei ole laskunud raamatut kirjutades detailidesse, millest mul on veidi kahju, kuna ma pole elanud sellel ajal ja juba näiteks aastaarvude või vanuse mainimine oleks ajastu mõistmisele kaasa aidanud. Sellest, et rohkeltmainitud Vilja on Edgar Savisaare endine naine Vilja, sain alles teose keskel aru, kui nägu tuttavana tunduma hakkas. Mulle meeldisid tuttavate, kolleegide, sõprade ja abikaasa jutud ja mälestused, kuna need andsid justkui kinnitust, et Kersna tõesti on selline, milliseks ta ennast teoses peab ja neid jutte oli lõbus ja huvitav lugeda. Piltide, dokumentide ja artiklite rohkus tegi selle teose lihtsasti arusaadavaks ja
1830-1940 aastatel Tallinna vanalinnas, tänaval Uus, elas Mihhail Dostojevski, kes töötas sel ajal Reveli inseneri meeskonnas. Sellel perioodil on teda korduvalt külastanud tema vend- geniaalne Fedor Dostojevki. 4 Vene kulturi mõju Eestile. Jaroslau Vladimirovitš printsi tuntud 1030. Aastal ja uue linna asutamine, mis nimi oli Jurjev (praegu nimi Tartu) – on esimene kirjalik mainimine nende pentside tegelemisest kaasaegse Eesti territoriumil. 1830 – 1840 aastel ilmusid esimesed vene ja saksa keele õpikud eesti lastele. Kõikide talupojade vallakoolides kirjandus ja matemaatika olid kohustlikud ained. Õpetajate koolituseks ja ette valmistamiseks oli organiseeritud umbes 10 õpetajate seminaarium. Esimesena kooli, mille õpetajate kollektiiv oli tervelt eesti, oli Hugo Treffneri gümnaasium (asutatud 1884a.) Tartus. 1880 aastal algas üldine venestamine
Ühes viljas on 3249 seemet. Hennataim kasvab troopilistes piirkondades (Aafrika, Lõuna Aasia ja Põhja Okeaania). Taim nõuab kuumust ja kuivust, mida kuumemas keskkonnas taim kasvab, seda intensiivsema värvi taimest ka saab. 11°C juures taim närbub ja 5°C juures sureb. Hennas on aine nimega hennatanniinhape, mis värvib kokkupuutel punakaspruuni tooniga. ° Hennataime ajalugu Vajaseim henna kirjalik mainimine on pärit Baali ja Anathi legendist, mille kohaselt abielu ja viljakustradiotsioonide täitmisel noored naised kaunistasid enda keha hennaga, et olla oma mehe jaoks ilusam ja et tähistada elu rõõme. Aastatel 1500500 eKr leidus Vahemere rannikul leiduvas kunstis ka palju kujutisi naistest, kes kandsid hennaga tehtud kehamaalinguid. See varajane ühendus noorte naiste, viljakuse tähistamise ja
mõnda muud päritolu. Nime hääldati tõenäoliselt ikkagi Kaupona. Kaupo oletatav ristimine Kaupo sünniaega pole sarnaselt Lembitu omaga teada, kuid tõenäoliselt oli ta Henriku kroonikasse ilmumise ajal juba keskealine, olles Turaida (liivi keeles Toreida) vanemana liivlaste olulisimaid juhte. Tema nimi Caupo võib olla germaanipärane mugandus mõnest liivi nimest või ka tuleneda otseselt germaani nimest Jakob, Jacobus, mis talle näiteks ristimisel võidi anda. Kaupo esimene otsene mainimine leiab aset 1200. aastal, kuid on oletatud, et Kaupo võis juba 1191. aastal ristitud saada. Selle aasta all on Henrik oma kroonikas nimetanud ühe haavatud Turaida liivlase ristimist. Teda on hiljem samastatud Kaupoga, kuigi see on suhteliselt kaheldav, sest Henrik, kes hiljem Kaupot korduvalt nimeliselt mainis, tundis teda ilmselt küllaltki hästi ja seega oleks võinud teda juba ristimise puhul Kaupoks nimetada. Siiski on suur osa ajaloolasi leidnud, et Kaupo võidi 1191
, ups!, tõmba uttu! jne). Ekspressiivi täpne tähendus on ülimalt situatsioonisidus ning on mõistetav ainult konkreetses olukorras. Võib esineda nii positiivses kui negatiivses võtmes. Deskriptiivne väljend ei ole otseses seoses emotsiooni kui tundega; kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või kirjeldamiseks. Kasutades mingit väljendit, ei tähenda, et see peaks inimest kohe sedamoodi tundma panema. Näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine ei peaks ka kelleski viha esile kutsuma. Deskriptiivsed väljendid jagunevad otsesteks ja piltlikeks. Piltlikud väljendid jagunevad metafoorseteks (tähenduse ülekanne ühest inimkogemuse 2 valdkonnast teise) ning metonüümseteks (emotsionaalset kogemust kirjeldatakse selle ühe osa iseloomuliku muutuse kaudu). (Vainik 2002a : 538)
olendist endast tema hingejõust. Oma nime juures vandumine tähendas oma hinge äraandmist või sidumist teatud kohusega. Juba olendi nime teadmises peitub lisajõudu andev vägi olendi vastu, sest sellega saadakse olendi hing paremini oma kontrolli alla. Ega asjata ei nimetatud suure hingejõuga varustatud nõida "teadja" ja "tundja", et haigust jms enda kontrolli alla saada oli vaja teada saada võõra jõu nime. Väljakutse, nime mainimine, võib olla kutsujale kasuks, kui ta saab nõnda võõra jõu oma võimusesse või endale kaitsjaks, väljakutse võib olla ka kahjuks, kui nimetatav tuleb ja teeb midagi paha. Väljakutse hirmuga seletub kuradi või hundi mainimise keeld. Selle vältimiseks kasutatakse igasugu varjunimesid võsavillem jne. Varjunime mainimine ei kutsu olendit ennast kohale. Irdhing Hing võib irduda ihust. Selleks, et teateid saada muust maailmast ja puutuda kokku teistega
Konverents, seminar, mess Kohalikud üritused Ekspeditsioonid Televisioon · Sponsorluse planeerimine Toetub turu-uuringutele, sihtrühmadele, missioonile ja eesmärkidele Vale planeering rahaline kahju/ ev maine ja kaubamärgi kahju Leping aeg, õigused, kohustused, lõpetamise tingimused Spondeeritava kohustused: kaubamärgi või logo eksponeerimine kaubamärgi reklaam org või kaubamärgi nime mainimine toodangu kasutamine ja selle eksponeerimine sponsori või toote viitamine meedias tegevuse jätkamise sponsorluse ajal Allkirjastamine - meediasündmus · Heategevus 6.6.5 Sponsorlus põhineb äritehingul, heategevus altruistlikul tegevusel Toetus vastutasu ootamata. Kasu võib olla positiivse mõju kaudu mainele, avalikule arvamusele. 8
Articles: A(N), THE, Ø A(N) üks (mingi), üks paljudest loendatava ja ainsuses oleva nimisõna esmane mainimine THE "see" (kõigile teada/näha, millest on jutt) nimisõna võib olla nii ainsuses kui mitmuses; loendatav või mitte Ø (nullartikkel) üldistav (loendatavad nimisõnad mitmuses, mitte loendatavad ainsuse või mitmuse vormis) Aari Juhanson, MA 2009 A(N) Loendatavate, ainsuses olevate ja esmakordselt mainitavate nimisõnade/omadus- ja nimisõnade ees · Uus info: A (young) man in a streetcar smiled at me.
Need valati ümber suurtükkideks, kuid mitte kõiki. Kahte neist mainitakse 1564. aastal Nigulistes kogudus oli need päästnud, loovutades asenduseks kaks vana vigast kella. Vanem Haapsalu kelladest oli ilus ja kõlav Maarja kell. 1629. aasta jaanuaris kukkus kell alla, kuid jäi siiski terveks. Pärast 300-aastast teenistust Nigulistes see mõranes ja valati 1867. aastal Moskvas ümber uueks Maarja kellaks. Niguliste kellad Niguliste kiriku kella esimene mainimine aastal1468 oli seoses ajanäitaja tunnikellaga. 1510. aastal otsustati torni kõrgendada, et kellad saaksid kõrgemal kaugemale kostuda. Nigulistes oli ka 1453. aastal valatud Johannese kell arvatavasti teine Haapsalu kell. See sai kannatada Liivi sõjas, tükeldati 1630. aastal ja valati ümber. Kahjuks muudeti see aga kasutuskõlbmatuks kuna uuel kellal ei olnud enam ilusat kõla. Uus kell kingiti Nigulistele 1660. aastal. 8
auditooriumi vahel (Katz & Lazarsfeld): 1. sõnumile ligipääs, mis sõltub tehnoloogilistest, poliitilistest, majanduslikest ja vabatahtlikest faktoritest. Viimane tähendab, et inimene ei häälesta end sõnumi vastuvõtule. 2. meedia tüüp: milline on sõnumi mõju, kui see edastatakse ajalehe, raadio või televisiooni vahendusel? 3. sõnumi sisu: kõige mõjusamad psühholoogilised võtted (autoriteedile apelleerimine, kordamine), faktide ja sündmuste sagedasem mainimine võrreldes arvamuste mainimisega, reegel ,,ära vaidle", vastuolulise materjali esitamine pigem ühe poole vaates, dokumenteerimine vs kommenteerimine. 4. indiviidi hoiakud ja eelsoodumused, mis võivad muuta/hävitada esitatud sõnumi tähenduse. Nt seoses kampaaniatega. Kaheastmelise voo mudeli edasiarendus: ei saa rääkida arvamuse juhtimisest, vaid arvamuste vahetamisest liidrite ja mitteliidrite vahel. (Burkart, 2002).
- Küttimine, kalapüük, metsmesindus - Käsitöö relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. Pronks- ja hõbeehted, savinõud. - Kaubandus vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. Vahenduskaubandus vilja eest novgorodi karusnahad jms euroopa turule. Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad (tallinn ja taru). 1154 esmakordne tallinna mainimine (al--idrisi kaardil koluvan) b) Eluviis elamuks suitsutuba. Lähitalud moodustasid küla: sumbküla(talud keset põldu koos), ridaküla(talud ridastikku), hajaküla(talud üksteisest kaugemal). c) Haldusjaotus (kaart) kihelkonnad (eesti tähtasaim haldusüksus, moodustasid ühe pk. Küladest), maakonnad (mitme kihelkonna liit peamiselt välisohu tõttu (8 suurt ja 4 väikest). Kutsuti ennast maakonna nime järgi. d) Rahvas ja ülikud:
põhiliselt samadel printsiipidel kui gildidki. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. 7) # Kanuti Gild- Esmakordne mainimine 1326. aastal Asutatud 13. sajandil Gildi hiilge aeg jäi 16.sajandisse Suleti 1920. aastal Sinna kuulusid saksa rahvusest meistrid. Veel kuulusid: kullassepad. Kindategijad, kellassepad ja pagarid Hoone fassaadile on paigutatud Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid. Aadress Pikk 20. # Olevi gildi on manitud esmakordselt ajalooürikuis 1341. aastal. Algselt oli gild kodanikke koondav vaimulik vennaskond, Keskaeg
Distsipliini eesmärk on saada rõõmu", Sri Sri Ravi Shankar- vaimne juht ja humanist (Shankar 2009). 9 KOKKUVÕTE Käsitledes lapse arengu- ja kasvukeskkonda, peaksime lõplikult loobuma totalitaarreziimide poolt monstrumiks moonutatud terminoloogiaaspektist. Siin on mõeldud seda, et poleks ainuüksi juba autoriteedi ja distsipliini mainimine seostatud lapse ahistamisega ning arengu tõkestamisega. Tegelikult on ju distsipliin ja enesedistsipliin kasvatuse, kui terviku arenemise nurgakiviks. Tõsi see on, et paljude lastevanemate jaoks kehastab distsipliin endas kõike taunimisväärset (Pener 2009). Eluga toime tulemiseks vajab laps tugevat ning turvalist lähisuhet, mis baseerub tingimusteta armastusele, mida ei saa võrdsustada kõikelubatavusega. Lähisuhete
valjad pegasosele hõlpsasti pähe panna. Bellerophon püüdis ratsutada Olümposele ning vihastas sellega jumalaid, kuid ratsu oli targem ja paiskas ratsaniku sadulast. Lõpuks Bellerophon suri ning Pegasos leidis peavarju Olümpose uhketes tallides, kus ta oli Zeusi kõige tähtsam hobune. Herostratose kuulsus Herostratos põletas maha Artemise temple, ühe 7st maailmaimest, et saada kuulsaks. Ateenas keelati tema mainimine, et vältida tema kuulsaks saamist, kuid nimi on siiski säilinud. Tänapäeval halva asja või teo eest saadud kuulsus.
tähendab viha, pettumust, frustratsiooni või midagi muud). Samuti võib ekspressiiv sisaldada viidet konkreetsele emotsioonile (nt rõõmule: rõõm sind näha!), aga ei pruugi (nt hurraa!, jess!). Deskriptiivsed emotsiooniväljendeid kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või kirjeldamiseks. Ajalist samaaegsust ega põhjalikku seost emotsiooni ja seda tähistava väljendi vahel ei eeldata. See tähendab, et näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine ei peaks veel ka kelleski viha esile kutsuma. Deskriptiivsete emotsiooniväljendite hulgas eristatakse otseseid ja piltlikke emotsiooniväljendeid. Viimaste hulka kuuluvad eesti keeleski leiduvad arvukad emotsioonide kohta käivad fraseologismid, nt püksid sõeluvad püüli tähistab hirmu. Piltlike väljendite hulgas eristatakse metafoorseid (tähenduse ülekanne ühest inimkogemuse valdkonnast
Avalikkuse arvamuse Suhete arendamine erinevate PR kujundamine, firma maine ja sidusrühmadega, kujundada reputatsiooni loomine avalikku arvamust, nõustada tippjuhtkonda Toote publicity, tasuta lood Usutavuse loomine, uudiste Turundus PR või brändi mainimine teatamine, raskesti tabatavate meedias sihtrühmade tabamine Müügiedendus Nähtavad stimulaatorid (nt Pull strateegia (proovi- kupong), et anda kohest jakordusostude tulemust ja stimuleerida stimuleerimine) käitumist
c. Küttimine, kalapüük, metsmesindus (mesi oli ainus magus aine, vahamesindus Lääne-Euroopa kaubanduses) d. Käsitöö: · Relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. · Pronks- ja hõbeehted. · Savinõud e. Kaubandus: · Vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. · Vahenduskaubandus vilja eest Novgorodi karusnahad jms Euroopa turule. · Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad Tallinn ja Tartu 1154 esmakordne Tallinna mainimine (al-Idrisi kaardil Koluvan). 2. Eluviis a. Elanikke umbes 150000. b. Elamuks suitsutuba (rehielamu eelkäija) korstnata väike palkhoone, kus kuivatati ka vilja. c. Lähitalud moodustasid küla: · Sumbküla talud keset põlde tihedasti koos (Lääne- ja Kesk-Eesti, Saaremaa). · Ridaküla talud ridastikku (Ida-Eesti) · Hajaküla talud üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) d. Haldusjaotus:
emotsionaalsuse, täpsuse ja jõulisusega. Nendes loitsudes-palvetes oli tegemist eriti kontsentreeritud 6 sõnaenergiaga, kuid ka tavakeeles oli kõikidel rahvastel keelatud tühi sisutu jutt loba. Huvitavaid tähelepanekuid sõnakasutuse kohta võib leida ka soome-ugri folkloorist. Näiteks oli keelatud kurja nimetamine või kardetavate metsloomade mainimine. Kehtisid sõnakeelud pühades paikades, nagu hiis ja saun. Ära oli keelatud laste informatsioonivaene jutt täiskasvanute juuresolekul ("laps räägib siis, kui kana pissib"). Sõnaandmist mõisteti kui osakese oma elujõu pantiandmist. Sõnamurdmine on alati olnud suur üleastumine. Lubadus oli midagi konkreetset, tavaliselt sõnadega väljendatut, kokkulepet kinnitati sageli vandega. Vanne oli aga võimsam kui inimene, see oli maagia. Väga kaugele minevikku ulatub nime pühaks pidamine
vaeva näha kestade koorimisega, mis on küll veidi vaevarikkam kui mandlite puhul. Suure rasvasisalduse tõttu rääsuvad kõvast kestast eemaldatud pähklid kiiresti. Mandel Pärineb Ees- ja Kes-Aasiast. Tänapäeval levinud peamiselt Vahemeremaades, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, ka USA-s, Hiinas, Kalifornias jm. Viljade kuulsusele ja tuntusele lisab sära ka nende sage mainimine piiblitekstides. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel (10m) ja kujulistel puudel. Eriti kaunis õitsemise ajal, õied on kas valged või roosakad. On pikliku, lameda kujuga 4-5cm pikkune luuvili (kui teistel luuviljalistel on söödav osa luuümbris e viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum, sarnane virsikukivisse peidetud seemnetuumaga), mis sisaldab 2cm pikkust helepruuni kergelt kortsulise koorega (kestaga) kaetud valget mandliseemet
KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi alIdrisi Muinasaeg: 11000 eKr 13. saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr. maailmakaardil Kiviaeg (100001500 a eKr) Pronksiaeg Rauaaeg (500 e.Kr)
Seejuures olid represseerijateks enamasti eestlased. Pahameelt põhjustas saksastamisele ja natsionaalsotsialismi pealesurumisele suunatud kultuuripoliitika. Kui saksastamisel jäädi suhteliselt tagasihoidlikeks, piirdudes vaid saksa keele süvendatud õpetamisega koolides, siis natsismi ideoloogia levitamisele pandi erilist rõhku. Vastavasisulise propagandakirjanduse väljaandmise kõrval keelustati ,,vaenlaste" (juutide, prantslaste, inglaste, venelaste) kultuurisaavutuste mainimine, vaikiti maha osa eesti rahvuskultuurist ja suruti peale rassiteooriat. Eesti majanduse esmaülesandeks kuulutati Saksa sõjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikkonna varustamine ning alles teises järjekorras Eesti tarviduste rahuldamine. Siiski osutasid Saksa võimud ulatuslikku materiaalset abi sõjakahjustuste likvideerimiseks. Suure panuse majanduse taastamisse andis Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ), mille peaülesandeks oli sõjas kannatada saanud perekondade eesti hoolitsemine
isikud, sündmused ja näited. Vanimad inimasustuse jäljed Tartus pärinevad umbes aastast 8000 eKr. Esimesed linnused loodi siia arvatavasti 10.-11. sajandil, kuid asula oli siin juba varem, sest Tartu oli kaubateede ristumiskoht ning Emajõe kaudu sai liikuda Pihkvasse ja Läänemerre. Rohkem leide on Tartust 10. sajandil, millal ilmselt linna tähtsus kasvas. 1030. põletas Jaroslav Tark tartlaste linnuse maha ning lõi sinna enda oma, mis nimetati Jurjeviks. Selle sündmuse mainimine Vene kroonikates on taganud Tartule Baltikumi vanima linna tiitli. 1061. aastal aeti aga venelased Tartu aladelt minema ning järgmise poole sajandi vältel pole teateid nende sõjakäikudest Eesti aladele. 12. sajandil jätkusid venelaste sõjaretked Tartu aladele, kuid püsiv vallutus puudus. 13. sajandil ähvardas Tartut uus oht - sakslastest ristisõdijad. Ristisõdijad piirasid Tartut edutult 1223. aastal, kuid neid saatis edu 1224. aastal peale pikka planeerimist.
Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik. Seal tutvustas ta laulujumal Vanemuiset, äikesejumal Ukkot ja sõjajumal Taarat. Samuti trükiti Faehlmani muistendeid kooliõpikutes. Tänu sellele sündis põlvkond inimesi kelle teadmisesse jäi Vanemuine jt kui eesti muistsed jumalad. 12. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal? Esimene Tharapita mainimine Henriku Liivima kroonikas, kus teda käsitletakse saarlaste „suure jumalana“. Peale seda tõlgendasid kroonikud seda kui eestlaste sõjahüüet, millega kutsuti appi Skandinaavia äikesejumalat Thori: Thor avita! Taara aktsepteeriti eesti jumalana kuigi tema nime pole kuskil märgitud. Seega on see üsna meelevaldne mugandus Tharapitast. Teda seostati jätkuvalt Thoriga kuigi eesti mütoloogias on ta enamasti tuntud Tooru nime all. Faehlman ja Kreutzwald võtsid
• muutused söömis- ja magamisharjumustes; • varasem enesetapukatse; • enesepõlgus, süü-, alaväärsus- või häbitunne; • hiljutine raske kaotus – surm, abielulahutus, lahkuminek jms; • suguvõsas on esinenud suitsiidi; • ootamatu soov isiklikke asju korda ajada, testamendi koostamine jms; • üksildus-, abitus- ja lootusetusetunne; • lahkumiskirjad; • kehaline haigus; • korduv surma või enesetapu mainimine. 17 KUIDAS HINNATA SUITSIIDIRISKI SUURUST? Kui esmatasandi meditsiinitöötaja kahtlustab, et tegemist võib olla suit- sidaalse käitumisega, tuleks hinnata järgmisi asjaolusid: • psüühiline hetkeseisund ja surma- ning enesetapumõtted; • enesetapukava – kuivõrd inimene on selleks valmis ning kui kiiresti ta kavatseb seda teha; • võimalik abi ja toetus (omaksed, sõbrad jne).
Tarapithast lahtiütlemine on vanast usust loobumine. Taara on meelevaldne tuletus Tarapithast, kuid on usutud ka selle seost Skandinaavia äikesejumala Thor’iga Uskumus: pühakoha rüvetamise korral see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii vähe järvi) 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal? Esimene Tharapita mainimine Henriku Liivima kroonikas, kus teda käsitletakse saarlaste „suure jumalana“. Peale seda tõlgendasid kroonikud seda kui eestlaste sõjahüüet, millega kutsuti appi Skandinaavia äikesejumalat Thori: Thor avita! Taara aktsepteeriti eesti jumalana kuigi tema nime pole kuskil märgitud. Seega on see üsna meelevaldne mugandus Tharapitast. Teda seostati jätkuvalt Thoriga kuigi eesti mütoloogias on ta enamasti tuntud Tooru nime all. Faehlman ja Kreutzwald võtsid
Tema sai selleks inimeseks, kes pidi Jelizavetale kandma ette kõik vähegi tavatud sündmused. Nii jäi see järgmiseks seitsmeks aastaks. · Põhimõtteliselt Katariinal enam oma elu polnud ja Tsoglokova oli selleks, kes pidi selle tagama. ,,Ta polnud ju kuningas" · Katariina isa suri 1747-ndal aastal. Jelizaveta andis talle loa vaid nädal aega leinata, sest Katariina isa polnud siiski kuningas. Üleüldse keelati tal oma isa surma mainimine teistele. · Peetri järelevaatajaks määrati Monsieur Tsoglokov, kes oli sama range kui tema abikaasa. Sundis Peetrit ühtelugu vallandama talle vähegi lähedasemaid inimesi, mistõttu jäid mõlemad Katariinaga oma ruumidesse isoleerituks. Magamistoas · Pärija sigitamise asemel eelistas Peeter öösiti voodis mängida mängusõduritega. Tema vastumeelsus Katariina suhtes võis olla psühholoogiline (Peetri raske elu) või
Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, lei...
mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine (õpetaja pakkus sellise teema välja ja arvas, et see on huvitav). 2. Töö eesmärgi sõnastamine: millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mida nähakse uurimistöö lõpptulemusena. 3. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesannete sõnastamine. 4. Töö ülesehituse selgitamine. 5. Kasutatavate andmete ja metoodikate lühitutvustus. 6. Mõne peamise kirjandusallika mainimine (soovituslik). Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele töö koostamisel ilmnenud asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
