TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele probleemile suunatud, esitatud on täpsed ja realistlikud nõudmised ning protest on massiline.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele probleemile suunatud, esitatud on täpsed ja realistlikud nõudmised ning protest on massiline.
aasta sügisel, kui võimu haarasid kommunistid kelle juht oli Vladimir Lenin. Riiki hakati nimetama Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma tuli võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktaktuur eriti jõhkraks ja julmaks. Loodi vangilaagrid kuhu saadeti miljoneid inimesi. Venemaal oli totalitaarne valitsemine. Inimesed hoiti pideva hirmu all ning neil ei olnud eriti (et mitte öelda üldse) sõnavabadust. Prantsusmaa surus maha 1934. aasta äärmuslaste meeleavalduse, kes püüdsid riigipööret teha. Nad nõudsid diktatuuri ja neid inustas riigivõimu suutmatus majanduskriisist ülesaamiseks. Arvan, et Inglismaal õnnestus demokraatia säilitada kuna neil oli seda olnud juba rohkem kui 2 sajandit. Inglismaa sisepoliitika ei olnud niivõrd kirju kui teistel suurtel Euroopa riikidel(näiteks Saksamaa). Üldiselt vaadates käsitletud riike, siis olen arvamusel, et Prantsusmaal ja Inglismaal läks
Saksa Liitvabariik ()-ENG, FRA ja USA okupatsioonitsooni Saksamaa Stalini kõne Moskvas (46)-Kapitalism areneb vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu Stalini surm (53)-Lootus USA ja NSVL suhete paranemiseks Suessi kriis (56)-Suessi kanali haldamise küsimus Trumani doktriin (47)-USA poolne poliitiline toetus võitluseks kommunismi vastu Tuumakatsetuste keelustamise leping (63)- Tuumarelvade katsetamise piiramine Ungari ülestõus (56)-NSVL väeüksused suruvad maha üliõpilaste meeleavalduse W.Churchill Fultoni kõne- II MS liitlaste vaheliste vastuolude tunnistamine Vietnami sõda-USA edutu võitlus Indo-Hiinas, tekkis Vietnami Sotsialistlik Vabariik VLO (Varssavi lepingu organisatsioon e.Varssavi pakt) (31.03-1955-1991)-Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon VMN (Vastastikuse majandusabi nõukogu) (49)- Majanduslik ja teaduslik koostöö sotsialistlike riikide seas ÜRO (Ühendatud Rahvaste Organisatsioon)- Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine
* 21.oktoober maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda K.Päts * Elavnes ka Interliikumine. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.15. mail korraldas impeeriumimeelne interliikumine ilmselt NSV Liidu juhtkonna õhutusel suure meeleavalduse Tallinnas Toompeal, üritades siin võimu üle võtta. Kohale rutanud rahvas ajas aga meeleavalduse laiali. Nüüd hakkas NSV Liidu keskvõim pooldama liidulepingut (mida kaua aega tagasi tõrjuti). Kuid oli juba hilja. Balti liiduvabariike enam ei rahuldanud liiduleping, neil oli juba eesmärgiks seatud iseseisvus. 1991 * 1991 jaanuaris toimusid verised sündmused Vilniuses ja Riias, Eestis suudeti verevalamist vältida. 13. jaanuar seoses NSV Liidu juhtkonna vägivallaaktidega Balti
2. Ungari ülestõus 1956. a Ungari, NSVL Poolas toimusid ulatuslikud streigid ja ka Politsei- ja julgeoleku üksuste Enne seda jõudis Ungarist oktoober Ungari üli-õpilased korraldasid toetuseks avatud tuli, põhjustas Budapesti põgeneda 180 000 inimest. meeleavalduse Budapestis, mis kasvas üle tänavatel lahingud. Lahingutes langes vähe-malt Samal ajal nimetati ametusse uus avalikuks vastuhakuks. valitsus I. Nagy juhtimisel.
22. Jaanuaril 1905 aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarkoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi Verine Nikolai. I Maailmasõda ja valitsemisaja lõpp Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toiduga varustamine, mis tekitas rahvas rahulolematust, mis viisid 1917. aasta veebruaris Peterburis avalike rahutusteni. Keiser käskis 27.
liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Viimaseks sündmuseks oli eirnevate meeleavalduste mõju Vene Riigijuhtidele. Eestis korraldati mitmeid proteeste ja meeleavaldusi ning loodi ühendusi halvima ärahoidmiseks. Näiteks protestiti kõvasti fosforiidikaevanduse rajamise vastu Eestisse. Taheti, et Gorbatsov tunnistaks, et MRP-s olid salaprotokollid ning selle jaok loodi ühendus MRP-AEG ning moodustati ka Balti kett, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Peale nende kahe meeleavalduse tehti veel mitmeid nendetaolisi ning lõpuks see ka töötas. Kokkuvõtteks arvan ma, et kuigi kõik sündmused ja asjaolud olid väga tähtsad Eesti iseseisvumise käigus, oli kõige tähtsamaks Endel Lippmaa töö salaprotokollide koopiatega. Ilma nendeta ei oleks suudetud Gorbatsovi nurka suruda ja ilmselt siis ei oleks Eesti kokkuvõteks ka iseseisvunud. Hannes Heiskonen 9D
riik sekkub majandusse võimalikult vähe Suurbritannia Prantsusmaa USA Olukord 1930'ndatel *1935.a. tuli võimule *1934.a. veebruaris *USA-s 1921-1933 Baldwini korraldasid võimul olnud konservatiivide äärmuslased Pariisis Vabariiklik Partei valitsus. meeleavalduse, mille esialgu käigus üritati hõivata majanduskriisi ei parlamendihoone. sekkunud Riigipöördekatse suruti maha. *1936.a.
1989. aasta suve lõpus toimus üritus, mis kajas vastu kogu maailma meedias Balti kett. Idee korraldada 23. augustil kolossaalne inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, pärines Eesti-poolselt peakorraldajalt, Rahvarinde liidrilt Edgar Savisaarelt. Suurürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada MRP olemasolugi, rääkimata selle hukkamõistmisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Esialgu pidi selle tavatu meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi jäi peale kujundlikum Balti kett. Kett moodustati kokkulepitud ajal ja viisil ning tulemus hämmastas ka tegijaid endid. Kaudsete hinnangute järgi ühendas oma käed 2 miljonit inimest, neist Eestis 300 000 400 000. Üritus tekitas Moskva võimuladvikus raevu. Organiseerijaid ja osalsi süüdistati ,,natsionalistliku hüsteeria" üleskruvimises ja muudes kuritegudes. See aga ei tekitanud enam hirmu, vaid trotsi.
Demokraatia ja diktatuur Eesti Vabariigis 1920-1934 Arutlus Nagu paljudes riikides jõudis ka Eestis toimida 20 sajandi esimesel poolel nii demokraatlik riigikord kui ka diktatuur. Vene võimu alt vabanenud Eestis soovisid inimese demokraatliku vabariiki aga elu halvenedes hakkas levima arvamus, et Riigikogu õigusi on vaja piirata. Aastatel 1920-1934 oli Eesti peamiselt demokraatlik. Poliitika kujundamises osalesid paljud erakonnad. Riigikogus olid esindatud ka vene ja saksa vähemusrahvuste parteid. Eestit juhtivate koalitsioonvalitsuste sisemised vastuolud tegid aga valitsused nii ebastabiilseks, et valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. Paljud leidsid, et sagedased valitsuskriisid ei ole normaalsed ning leidsid, et valitsus ei suuda nii lühikese aja jooksul oma plaane ellu viia. 1930. aastate majanduskriis halvendas eluolu tunduvalt ning mitmed arvasid et karmim käs...
Balti kett. Selle idee peale, et korraldada 23. augustil hämmastavalt suur inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, tuli Eestist. Peakorraldajaks oli sellel Rahvarinde liider Edgar Savisaar. Massiürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolugi rääkimata selle hukkamõismisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Algselt pidi selle meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi otsustati siiski panna nimeks Balti kett. Kaudsete hinnangute järgi ühendas oma käed 2 miljonit inimest, kellest Eestis oli 300 000 kuni 400 000 inimest. Kett moodustati kokkulepitud ajal ning viisil. Selle ürituse tulemus hämmastas ka korraldajaid endid. Osalt Balti keti mõjul tunnistas Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress sama aasta detsembris Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolu ja kuulutas selle kehtetuks.
millel kritiseeriti EKP liidreid ja nõuti Karl Vaino tagasiastumist. Aprillis algatati ka Rahvarinde loomine, mille etteotsa tõusid E Savisaar ja Marju Lauristin. Gorbatsov kutsus juunis NLKP erakorralise konverentsi, millel ta lootis läbi suruda partei reformimist. Eestis pandi konverentsile suuri lootusi ning K. Vaino vanameelsete delegaatide valimised tekitasid meelepaha. Surve avaldamiseks kutsus Rahvarinne 17.juuniks kokku meeleavalduse. Meeleavalduse vältimiseks tagandati K. Vaino EKP KK esimese sekretäri kohalt ning asemele nimetati Vaino Väljas, kes soojalt vastu võeti. 1988 aasta suvel kujunes Rahvarindele Eestis vastane Interliikumine, mis ühendas impeeriumimeelseid muulasi. EKP uus juhtkond üritas olla poliitiline tsenter Rahvarinde ja Interliikumise vahel. EKP võttis üle Rahvarinde nõudmised IME-st, kodakondsusseadusest ja keeleseadusest, mis andis eesti keelele Eestis riigikeele staatuse.
Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõj...
Eesti tee iseseisvumisel oli konarlik Eesti tee iseseisvumisele oli konarlik, sest eestlastel tuli seista silmitsi mitmete takistustega. Suures osas segasid iseseisvumist enamlased, kes ei soovinud, et Eesti iseseisvuks. Tsaarivõimu kukutamine 1917. aastal revolutsiooniga andis eestlastele soodsa võimaluse. Kuna endine valitsemiskord kukutati, sai Ajutise Valitsuse esindajaks Eestimaal linnapea Jaan Poska. Eestlased kasutasid seda võimalust ära ning organiseerisid oma poliitilised parteid ja ühtlustasid nõudmised. Eestile autonoomia andmist taotleti Ajutiselt Valitsuselt. Ajutine Valitsus aga tõrkus seda andmast ning eestlased korraldasid 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa meeleavalduse, mille tagajärjel oli Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljendus rahva poolt valitud Maapäevas. Eestis kujunes aga välja kaksikvõim nagu ka Venemaal. Tegelik võim hakkas üha rohkem minema Tööliste ja Soldatite ...
suvilas, mis paiknes ühes kalurikülas. Sealne loodus, kõrged kaljud ja meri, avaldasid noorele kunstnikule mõju. 12 aastaselt asus Dali õppima kunstikooli, kus katsetas eelkõige impressionistlikku laadi, mis seguneb fovismi ja kataloonia rahvakunstiga. Pärast gümnaasiumi lõpetamist alustas Dali õpinguid Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. Vaevalt õpinguid alustanud, visati mässuline tudeng määratud ajaks koolist välja. (korraldas meeleavalduse ühe professori vastu) Varsti pärast seda toimus Dali esimene personaalnäitus, mille arvustused olid väga kiitvad. Sellest tiivustatuna keeldus osalemast eksamitel (väitis, et eksamineerijad ei ole tema hindamiseks piisavalt kvalifitseeritud) ja visati lõplikult koolist välja. Ülikooli ajal katsetas Dali mitmeid erinevaid kunstistiile. 1929.aastal jõudis Dali sürrealismi. Tema esimene sürrealistlik maal on ,,Veri on magusam kui mesi". Samal ajal valmis Dalil ka
Eesti taasiseseisvumine 1987 kevad rahva protestilaine KabalaToolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu 23, august Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes "Edasi" ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva 24. veebruar Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis 1.2. aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti
Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale koos 25 000 mehega. 1939. aasta oktoobris marssis Eestisse 25 000 NSVLi meest ning algas ulatuslik sakslaste lahkumine Eestist, tegevust tuntakse ka kui Umsiedlungi. 16. juunil 1940. aastal esitas NSVL Eestile ultimaatumi täiendava 80 000 mehe sissetulekuks ja valitsuse vahetamiseks. Ultimaatum võeti vastu ja 17. juunil sisenesid uued 80 000 meest ning algas ka Nõukogude okupatsioon. 21. juunil korraldas NSVL meeleavalduse, mis viis 1940. aasta juuli valimistele. Valitsuse juhiks tõusis J. Vares-Barbarus ja 21. juunil sai Eesti Vabariik uueks nimeks ENSV. 6. augustil liideti ENSV ametlikult Nõukogude Liiduga. 22. juunil 1941. aastal puhkes Saksa-Vene sõda ning saksamaa alustas Venemaa alade vallutamist. Kaks nädalat peale sõja algust tungisid Saksa väed Eestisse. Saksa vägede kõrval sõdisid ka Nõukogude Liidu vastased, metsadesse peitu põgenenud metsavennad. Metsavennad
Eesti kui demokraatlik ühiskond Kui demokraatlik on siis ikkagi eesti ühiskond ? Mina arvan, et küllaltki, sest meil on õigus valida ja olla valitud. Aga näiteks presidendi valimisel me otseselt ei saa osaleda, seda teostab riigikogu. Seda põhjendatakse enamasti nii, et rahvas pole selleks piisavalt küps, ehk siis antakse mõista, et me piisavalt targad et teha õiget valikut. Aga sellest hoolimata on rahval palju õigusi. Kindlasti on Eesti üheks demokraatliku ühiskonna tunnuseks seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest. Vastasel juhul võib tekkida võimu ära kasutamine. Teiseks tunnuseks võiks lugeda kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamise. Minu arust on Eestis küll inimõigused tagatud, aga iseasi on see kui teadlikud on inimesed oma õigustes. Ma võin üpris kindlalt väita, et paljud inimesed ei tea kõiki oma õigusi ning tänu sellele saavad paljud teenusepakkujad inimesi ära kasu...
saj. alguses, kes olid nende toetajad? (tänapäeva vasted Eesti erakondade näol?) KONSERVATIIVID, LIBERAALID, SOTSIALISTID 17. Kes olid Eesti rahvusliku liikumise taassünni mõjukamateks isikuteks ja mis oli nende tegevuse tagajärjeks? Päts ja Tõnissoni saavutuseks oli Eesti vabariik. 18. 1905.a. revolutsiooni põhjused? * Venemaa sotsiaalne ja poliitiline mahajäämus Euroopast. *kaotus Vene-jaapani sõjas (1904-1905) * 1905.a. jaanuarist Peterburgist toimunud meeleavalduse verine laialiajamine (verine pühapäev) 19. Mis olid peamised 1905.a. revolutsiooni nõudmised? usul-, mõtte,- kooselu,- trüki,- ja sõnavabadused 20. Mis olid 1905.a. revolutsiooni tagajärjed Eestile? 1905 said eestlased esimese tõsise poliitilise õppetunni, mis tuli kasuks eesti iseseisvuseliikumises 1917.a. 21. Kuidas karistati 1905.a. revolutsioonis osalemise eest eestlasi? Vene võimud saatsid karistus salkud maale, kes tegutsesid julmalt.( hukati ilma kohuta 300 inimest ja u
sarnast funktsiooni. Met-Enkefaliin – reguleerib käitumuslike tegureid ja valu. 3) Neurohüpofüüs koosneb neuronite aksonitest ja seda jagatakse kaheks osaks: lehtriks (Joonis 3.: Infundibulum) ja närvivarjuks; on hüpotalamuse hormoonide mahutiks: Oksütotsiin – stimuleerib sünnituse ajal emaka kontraktsiooni ja soodustab imetamist, mängib suurt rolli seksuaalse meeleavalduse protsessis. Antidiureetiline hormoon ehk vasopressin - kontrollib neerude, kesknärvisüsteemi ja kardiovaskulaarsüsteemi talitlust. Teised hormoonid, mis on sarnased oksütotsiini ja vasopressiniga: mesototsiin, isototsiin, asparo-kootsiin, vaasototsiin, glumitotsiin ja valitotsiin. Hüpofüüsi patoloogiad Akromegaalia (liikmehiidsus, kehaväljehiidsus) - areneb kui hüpofüüs toodab
nimetatakse teeks ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke. Tee on legendaarne jook, sest see ei ole mitte ainult jook, vaid ka meelelahutus, tervisele kasulik, ning sellel on suur kultuurne aspekt. Ilma teeta oleks Ameerika Ühendriigid võib-olla ikka veel osa Ühendkuningriikidest. Nimelt otsustas Inglismaa tõsta makse teele, nign see muutus Ameerikas väga kalliks. Ameeriklased otsustasid, et meil ei ole neid Britte vaja ja korraldasid suure meeleavalduse, mille nimeks on saanud Boston tea party. Selle tulemusel sai Usa lõpuks iseseisvaks riigiks. 2. Tee ajaloost Roheline, hiljem ka must tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Teepõõsa päritolus ei ole spetsialistid kindlale selgusele jõudnud oletatakse selle põlvnemist Kagu-Hiina, Põhja-Birma ja Ida-India kõrgendikelt või siis on ta levinud Indiast Assami regioonist edasi Hiinasse. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel
Aasta 1917 Tunnikonspekt § 27 Eesti ajalugu II I Autonoomia saavutamine Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu) Eesti rahvuslikult meelestatud jõudude eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine, st. Eestil oleks olnud omavalitsus Vene riigi sees. Täielikku iseseisvust ei osatud sel hetkel veel nõuda, ka oli Venemaa veel piisavalt tugev ja Lääneriigid poleks toetanud sõdiva Venemaa lagunemist ja seeläbi nõrgenemist. ...
muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. Rahva heaolu oli püsiv. Peale pikka õitsvat majanduslikku heaolu pidi USA elama üle majanduskriisi, mille USA elas küll üle, aga kannatas Euroopa. Nii, nagu Suurbritannia, oli ka Prantsusmaa 1. Maailmasõja tagajärjel tugev demokraatlik riik. Siiski Prantsusmaa paljuparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused viisid valitsuskriisi ja valitsuste pidevate vahetusteni. Prantsusmaa surus maha 1934. aasta äärmuslaste meeleavalduse, kes nõudsid diktatuuri ja neid innustas riigivõimu suutmatus majanduskriisist ülesaamiseks. Parlament võttis vastu rohkem kui 100 seadust, mille abil üritati tõsta elanike ostujõudu ning tagada neile väärikam elu. Majanduse elavnemisega suudeti siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada. Prantsusmaal ja Inglismaal ja USA's oli pikk demokraatia ajalugu, majandusseis tugevam kui Itaalias, Saksamaal ja Nõukogude Liidus. On paratamatu, et diktatuurid tekkisid,
1905.aastal puhkenud revolutsioon sundis aga Vene impeeriumit tegema piirangutele leevendusi (nt luba asuda ette valmistama seadust Soome esinduskogu Eduskonna valimisteks üldistel valimistel). Baltikum nagu ka teised Venemaa rahvad talusid kaua rahvuslikku surutist ja sotsiaalseid pingeid ning seetõttu mindi 1905. aastal puhkenud Vene revolutsiooniga aktiivselt kaasa. 16.oktoobril 1905.aastal Tallinnas jõudsid vastuolud valitsusega selleni, et võimud andsid käsu avada tuli meeleavalduse pihta. Ärevust leevendas 17.oktoobri manifest, mis lubas ka Baltimail poliitiliste erakondade moodustamist. Vene Keisririik on olnud kahetsusväärselt kitsi kõikvõimalike piirangute kergendamisega, mistõttu kubermangud pidid loovutama ennem õiguste suurenemist paljude patriootide elusid. Mõlemate piirkondade, Soome ja Baltikumi edu pärast kättevõidetud suurenenud õigusi oli ajutine. Revolutsiooni mahasurumise järel tabas Soomet uus venestamislane. Keiser saatis
tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. MRP-AEG MRP Avalikustamise Eesti Grupp. 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele Titma, Kallas, Made ja Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele. 1987. dets. asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste. 1988.a. laulev revolutsioon 1988.a. apr
paremtsentristide Tardieu valitsus, kuid pärast 1932.a. valimisi järgnes radikaalist sotsialisti Herriot valitsus. Aastail 1919-39 oli Prantsusmaal ühtekokku 41 valitsust. Ülemaailmne majanduskriis jõudis 1930. aastate alguses ka Prantsusmaale. Vahetuvad valitsused üritasid majanduskriisist jagu saada traditsioonilisi vahendeid kasutades, kuid edutult. Kärbiti eelarvelisi kulutusi ja tõsteti makse. 1934.a. veebruaris korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipöördekatse suruti maha. 1936.a. parlamendivalimistel saavutas Rahvarindesse koondunud vasakpoolsed jõud ülekaaluka võidu. Nn. Rahvarinde valitsuse moodustas sotsialistlik partei koos radikaalsotsialistidega. Võeti vastu terve rida seadusi, mille abil püüti tõsta elanikkonna ostujõudu ning rakendada sotsiaalseid tagatisi. Vähendati töönädalat 48 tunnilt 40-le. Puhkuseseaduse alusel anti
rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia – 1987.a. • Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. • MRP-AEG – MRP Avalikustamise Eesti Grupp. • 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele – Titma, Kallas, Made ja Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele. • 1987. dets. – asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) – esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste. 1988.a. – laulev revolutsioon 1988.a. apr
hakkas kandma nime Fosforiidikampaania. Selle südmuse käigus eestlased said kogeda esmakordsed ühtekuuluvus tunnet. Kaevanduste rajamine peatati. Sama aasta augustis loodi Eestis esimene poliitiline ühendus : Molotov-Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Selle organisatsiooni eesmärk oli avalikustada 1939. aasta Stalini- Hitleri sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele . 23. Augustil korraldas MRP-AEG esimese poliitilise meeleavalduse, kus võtsid osa ligi 2000 inimest. Septembris käidi välja ettepanek luua majandusprogramm IME . Selle eesmärk oli eraldada Eesti majandusstruktuur NSV liidust ja seega muutes Eestit sedavõrra iseseisvamavaks . Vaatamata Venemaa nurisemisele pidid nad 1989. aastal võtma vastu seadus Balti-riikide majanduslikust iseseisvusest. 1987. aasta Detsembris loodi Eesti Muinsuskaitse Selts . See oli esimene rahva poolt loodud
· Fosforiidisõda Protest oli veel küllaltki ettevaatlik ja piirdus teatud teemadega. Oli märgata, et muudatused on saabumas kui · Loodi Molotav-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti nõukogude võim oli piisavalt tugev ja miski ei ennustanud Grupp (MRP-AEG)-23.08.1987 korraldas Tallinnas selle nii kiiret kokkuvarisemist. 1987-1988 mai Hirve pargis poliitilise meeleavalduse, kus räägiti avalikult MRP salaprotokollist. · Rahva initsiatiivil loodi Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) · Loodi esimene poliitiline erakond
19. juunil saatis Nukogude juhtkond Eestisse eriesindaja Andrei danovi, kelle lesandeks oli riigiprre korraldada. Eesti Kaitsevelt veti relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning rahvakogunemised keelati. Nukogude Liidu esindajad rhutasid pidevalt vimalust minna le avalikule terrorile. Toimusid arreteerimised. Nukogude Liidu Tallinna saatkonnas algas Nukogude vimudele sobiva nukuvalitsuse moodustamine. 21. juunil organiseeris danov Tallinnas peamiselt Nukogude Liidust kohale toodud osalejatega meeleavalduse, mille kigus dikteeriti president Konstantin Ptsile uue valitsuse koosseis, mille juhiks sai Johannes Vares. 5. juulil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati kehtivat igust rikkudes vlja erakorralised Riigivolikogu valimised. Riigikogu teise koja Riiginukogu moodustamine jeti ra. Nukogude vimu poolt organiseeritud Ttava Rahva Liidu poolt "videtud" valimisi on kritiseeritud laialdaste rikkumiste prast (muuhulgas valimistulemuste vltsimine ning vastaskandidaatide terroriseerimine)
demokraatlik kord üsna tugev. Võit Esimeses maailmasõjas tugevdas paljude prantslaste usku demokraatiasse. Teade krahhist, mis tabas New Yorgi fondibörsi 1929. aasta sügisel, ei tekitanud Prantsusmaal esialgu erilist ärevust. Prantslastele tundus, et nende heaolu ei ohusta miski, kuid järgmise aasta lõpul laienes kriis ka sinnani. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. Aastal 1934 korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhatusel
palju sõjavarustust. Sellega said paljud inimesed tööd ning majandustõus andis natsionaalsotsialistidele juurde veel rohkem pooldajaid. Saksamaa välispoliitika muutus aga aina sõjakamaks. Hitleri peamiseks eesmärgiks oli Versaille's süsteemi tühistamine ja vaenlastele kättemaksmine ning maade vallutamine. Kuna Prantsusmaal oli raske ületada majanduskriisi said paljud diktaktuuri pooldajad sellest innustust. Äärmuslased korraldasid meeleavalduse. Üritati teha riigipööret mis aga maha suruti. Ühiskonnas tekkis tänu sellele ohutunne. Loodi Rahvarinne kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aastal saavutas Rahvarinne parlamendivalimistel võidu tänu millele hakati vastu võtma seadusi, mis tagasid elanikele väärikama elu. Majanduse elavnemine hoiti ära diktaktuurioht kuid uueks välisohuks oli Hitleri Saksamaa. Suurbritannia ei olnud pärast sõda enam juhtiv tööstus- ja rahandusriik
avalikuks kui NSVL oli maha kriisiga Ungarist vastuhakuks Relvastatud jõuga sisse suruda. hõivatud. põgenes võistlus tunginud. Rünnak Maailmasõd 150 000 Rahulolematu Maailm Budapest a kartes inimest. s Meeleavalduse vaatas ile ütlesid Langes 3 sotsialismiga d Ungari tsiviilelan NSVL-le, et ja vahist tragöödiat ike pihta. ei sekku. 20000 osavõtmatult Mõistavad inimest. pealt. NSVL käigu Arreteer
1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad kelle- ja kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 15. mail 1990. aastal korraldas impeeriumieelne interliikumine ilmselt NSV Liidu juhtkonna õhutusel suure meeleavalduse Tallinnas (ründasid Toompea lossi), üritades siin võimu üle võtta. Kohale rutanud rahvas ajas aga meeleavalduse laiali. Samal ajal üleminekuperioodi väljakuulutamisega tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991
Ida-Euroopas arusaam oli, et etniline ja kultuuriline kuuluvus on olulised. Poliitlised tõekspidamised ei ole eriti olulised. b. Rahvusliku liikumise põhjused – Viini kongressil taastati Euroopas absolutislik valitsemiskord, ei arvestatud rahva nõudmistega ja kokkukuuluvustundega. Rahva õigus ja sõnavabadust piirati väga, kuid rahvas muutus julgemaks ja rahvuslik liikumine kogus aina rohkem hoogu. Itaalias, Saksamaal, Kreekas, Madalmaades, Hispaanias ja mujal puhkesid meeleavalduse, nõuti rahvale kõrgemat võimutäiust, konstitusiooni, parlamentaarset valitsust, kodanikuõigusi. Austri ja Osmanite impeeriumi rahvas hakkas taotlema võõrvõimust vabanemist. Itaalias ja Saksamaal sooviti rahvuslikku ühtsust. Seetõttu toimusid tihti rahvaülestõusud ja meeleavaldused. 4. 1848.aasta revulutsioonid Euroopas. a. Revulutsioonide põhjused – rahva poliitilise aktiivsuse kasv, ikaldus, töötus, rahulolematus poliitilise korraga. b
Kiiresti hakkas arenema tööstusriigiks. Arenesid uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Samuti oli palju kalureid. Prantsusmaa oli vabariik. Demokraatlik kord oli üsna tugev. Tegutses palju parteisi. 1930. aastate keskpaigani hoidsid riigitüüri enamasti paremerakondade valitsused. Krahhi kriis laienes ka Prantsusmaale. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri, mille tõttu korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, kus üritati hõivata parlamendihoone, mis suudeti politsei poolt maha suruda. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid mitmed erakonnad. Parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Võeti vastu rohkem kui sada seadust, mille tõttu üritati inimestele pakkuda väärikamat elu. See püsisi kuni 1938. aasta sügiseni, mil ta sisevastuolude tõttu lagunes. Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel
1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. * 23.august 1987.a Tallinna Hirvepargi poliitiline meeleavaldus-meeleavaldus korraldati MRP-AEG eestvedamisel,kus osales üle 2000 inimese.Kokkutulnud kõnelesid avalikult 1939.a Hitleri-Stalini sobingust ja selle tagajärgedest Balti rahvastele.Tegemist oli esimese senist reziimi vastutava poliitilise massimeeleavaldusega.Ajakirjanduses võeti ette ulatuslik propagandakampaania Hirvepargi meeleavalduse ja seal osalenute mustamiseks.Hirvepargi miitingul oli suur tähtsus ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel.Olulist rolli hakkas etendama muinsuskaitseliikumine. *1987.a Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS)-loodi 1987 a.lõpul,see selts ühendas muinsuskaitseklubisid.EMS on esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Samal ajal tõusis ka päevakorrale Vabadussõja mälestusmärkide taastamine
EESTI NSV AJAJÄRK (1944-1990) TÄHTSAMAD DAATUMID: 1946. a. november Johannes Vares-Barbaruse enesetapp (?) 1949. a. 25. märts massiküüditamine 1949 talude massiline kolhoseerimine 1950. a. märts EKP Keskkomitee VIII pleenum (Venemaa-eestlaste võimu haaramine Moskva toetusel) 1979 EKP Keskkomitee otsus vene keele õpetamise ja omandamise täiustamisest (forsseeritud venestuspoliitika) 1980 - ,,40 kiri" , haritlaste avalik kiri, mis rahvast liitis, suurenes vastupanu venestusele 1987 kevad rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduse rajamise vastu (fosforiidikampaania) 23. august MRP-AEG, eesotsas Tiit Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes ,,Edasi" ilmub Kallase, Made, Savisaare ja Titma ettepanek viia Eesti üle täielikule isemajandamisele (IME) -rajatakse Eesti Muinsuskaitse Selts esimene dem. põhimõtetele t...
22. jaanuaril 1905 liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarskoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi- Verine Nikolai. Revolutsiooni tõttu oli Nikolai II sunnitud tegema järeleandmisi. Ta kirjutas alla manifestile, mille tulemusena moodustati Venemaal uus riigiorgan – riigiduuma. Keisrile jäi siiski kõrgeim võim. 1905. aasta Oktoobri Manifestiga andis Nikolai II inimestele kodanikuõigused
Kuna saksamaa tungis sisse prantsusmaale, siis kogu maailma pilgud olid seal ja nsv sai hea võimaluse baltimaade okupeerimiseks. Kõigepealt esitati ultimaatum leedule, kus nõuti punaarmee täiendavate jõudude sisseviimist ja venemeelse valitsuse loomist. 16 juuni 1940 esitati samad nõudmised ka eestile ja lätile. Eestalsed nõustusid vastupanu osutamata ja nii said baltiriigid okupeeritud. Eestisse toodi zdanov, kes hakkas venemeelsst valitsust tegema. Ta tõi tänavatele meeleavalduse, kes nõudsid uue valitsuse moodustamist. Juhiks sai johannes vares barbarus. Korraldati valimised ja nii saigi eestist vene osa. Suur Isamaasõda Barbarossa plaan, saksamaa sõjaplaan nsv liidu vastu, kus tuli viia väed otse venemaale ja mitte lasta neil taanduda selle sügavusse. . 21 juuni 1941 algab suur isamaasõda. Rünnakusuunad süd- leningrad, mitte- moskva, nord ukraina. Saksa liitlased, rumeenia , itaalia soome , slovakkia ungari.
Täielikku iseseisvust ei osatud sel hetkel veel nõuda, ka oli Venemaa veel piisavalt tugev ja Lääneriigid poleks toetanud sõdiva Venemaa lagunemist ja seeläbi nõrgenemist. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele (et seadus ikka vastu võetaks!) korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26. märtsil 1917 võimsa (40 000 osavõtjat, sh 12-15 000 sõjaväelast) meeleavalduse, kus lehvisid ka sini-must-valged lipud. Ärahirmutatud Ajutine Valitsus kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märtsil 1917. Seaduse kohaselt: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks, selle komissariks sai Jaan Poska (esimest korda ajaloos Eesti moodustas halduslikult ühtse terviku (ei kuulunud sinna Narva ja Setumaa)!) · valiti rahvaesindus Maapäev (nimetatud ka: Ajutine Maanõukogu) ja selle juurde
1985. a tuli võimule M. Gorbatsov. Ta uskus kommunismi võitu. Perestroika, rahvale anti sõnavabadus ning seetõttu läheb asi käest ära(see oli Gorbatsovi viga) ning eestlastel oli võimalus. Aktivistid kavatsesid rääkida avalikult poliitikast, ajaloost ja Nõukogude okupatsioonist. Lagle Parek, Tiit Madisson ja Heiki Ahonen otsustasid avalikult kahtluse alla seada MRP-i. Kõik 3 olid varem kandnud karistust nõukogudevastase tegevuse eest. Nad kavandasid meeleavalduse, kuid ei saanud seda välja kuulutada. Seega lootsid nad suust-suhu-reklaamile. 23 aug. kogunes aktivistide salk KGB agentide silme all sündmuskohta. Nad arvasid, et vaid käputäiel inimestel jätkub julgust kohale ilmuda. Nende üllatuseks tuli kohale mitu tuhat inimest. Miilits lülitas võimendussüsteemi välja ning aktivistid kasutasid rullikeeratud paberist megafone, et end kuuldavaks teha. Hirvepargi demonstratsioonil võeti esimest korda 50 aasta
suruti julmalt maha. Hiina Rahvavabariik on olnud pideva rahvusvahelise kriitika all seoses inimõiguste rikkumistega. Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on teravalt arvustanud Hiina võimukandjaid nende soovimatuse pärast austada kodanikuvabadusi ja õigusi. Eriti karmid on Hiina võimud olnud nende vastu, keda peetakse kehtiva riigikorra poliitilisteks vastasteks.Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Mis on Kolmas maailm? "kolmandaks maailmaks" hakati kutsuma riike, mis ei kuulunud eiarenenud lääneriikide (esimene maailm) ega NSVL ja tema liitlaste (teinemaailm) hulka. Reeglina kuulusid siia koloniaalvõimu alt vabanenud Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid Millised on kolmanda maailma probleemid? ) Raske majanduslik olukord - emamaadest lahtiütlemine tõi uutele riikidele raskusi üksi hakkama saamisega ja tänu sellele pakkusid arenenud riigid majandusabi, nõudes
kaevandama. Selle tagajärjed oleksid võinud olla pöördumatud. Puhkes fosforiidisõda. Võimud olid sunnitud kaevanduste rajamise mõttest loobuma. Rahvas tundis esimest korda, et suudab ühiselt tegutsedes võime taganema sundida. 23.augustil toimus Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva puhul Hirvepargis meeleavaldus, kuhu kogunes väga palju rahvast. Võimud kohkusid sellest ära ja alustasid hilist vastukampaaniat - meeleavalduse algataja saadeti maalt välja Rootsi, aga sellest ei olnud kasu. Vabadusliikumine oli juba hoo sisse saanud. Ajakirjanduses ilmus peagi nelja teadlase ettepanek viia Eesti üle isemajandamisele ehk käivitada Isemajandava Eesti programm. MRP avalikustamise Eesti grupp asus rahvuslikel tähtpäevadel aina rohkem meeleavaldusi korraldama. Veel korraks sekkusid võimud, kuid edaspidi meeleavaldusi jõuga enam ei takistatud
Nõukogude Liidu jäi Leedu, Lääne-Poola, Poolast läänepoole jäänud esindajad rõhutasid pidevalt võimalust minna üle Euroopa. Nõukogu Liidule Soome, Eesti, Läti, avalikule terrorile. Toimusid arreteerimised. idapoolne osa Poolast, osa Rumeenia aladest. 21. juunil organiseeris Zdanov Tallinnas peamiselt Eesti Vabariik jäi neutraalseks. Esialgu see Nõukogude Liidust kohale toodud osalejatega õnnestus, sõda mõjutas meid vaid majanduslikult. meeleavalduse, mille käigus dikteeriti Septembris aga saabus Poola allveelaev ,,Orzel" president Konstantin Pätsile uue valitsuse Tallinnasse, mille interneerimine heade suhete tõttu koosseis, mille juhiks sai Johannes Vares venis. NSVL ületas septembris Poola piiri ja järgmisel ööl laev põgenes. (NSVL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises, ise rikkudes Eesti piire Inkorporeerimine merel ja õhus vabanduseks põgeniku otsimine)
Ajaloo kt pt.3-5 mõisted Dominioon- Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia-kuritegelik organisatsioon Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö,mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodan...
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KONTROLLTÖÖKS 9. kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine isiku...
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KONTROLLTÖÖKS 9. kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine isiku...
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
