jõugaläbi. · Piiskopid ei põlanud abi küsida. Maaisandate omavaheliste suhete teravnemine. · Kõige tervamaks läks olukord 15.sajandi lõpul, kui Saksa ordul õnnestus saavutada endale meelepäraste kandidaatide määramine nii Riia kui ka Saare-Lääne piiskopitoolile. -> nüüd oli palju ordu toetajaid, niiet tekkis ulatuslik vastasring, mille juhiks tõusis ainsana sõltumatuks jäänud Tartu piiskop Dietrich Damerow haritud ja laialdaste sidemetega mees, kes oli varem töötanud keiser Karl IV sekretärina. · Lõpuks sõlmiti liit Saksa kuninga, Meckelnburgi ning Pommeri-Stettini hertsogi ja Leedu suurvürstiga, et Saksa ordu võim Liivimaal täielikult murda. -> kahjuks oli sisemiselt liiga nõrk ja lagunes juba enne otsustavat kokkupõrget. · ordu andis otsustava rünnaku 1396. a, Tartu rüüstati, kuid ordu võit ei olnud otsustav ja (1397) tüliküsimuse lahendamiseks tuli kokku Danzigi
a Danzigi kongressil? Pärandamisõigus 5. Mis seisused oli esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Lahendati välispoliitisi küsimusi 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Konsensusele ei jõutud 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venemaa, Taani, Poola, Rootsi, Norra 8. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks? Taani kuningas oli ennast kuulutanud Põhja-Eesti hertogiks. 9. Kes olid ja millega on ajalukku läinud Diedrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Damerow tartu piiskop, korraldas ordu vastast tegevust Plettenberg Sunnismaisuse ja pärisorjuse kujunemine Pärisorjuse tunnused Sunnismaisus Keeld vabalt elukutset valida Talupoegade müümine maast lahus Võimaluste puuduimine esitada kaebusi Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Feodaalrendi piiramatus Põhjused Mõisade rajamine 16.saj keskpaigast teada 500 mõisa
Kui üks seisus oli kõnealuse lahenduse vastu, siis maapäeva otsus ei jõustunud. 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Sakslased, venelased ja rootslased. 8. Miks muutus välisoht 15.saj.suuremaks? Kuna Saksa ordu muutus nõrgemaks, temaga koos ka Liivi ordu. Naaberriigid sõlmisid liite ja tugevnesid. Venemaal hakkas tekkima ühtne riik, mis osutas suurt ohtu Vana-Liivimaale. 9. Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Dietrich Damerow oli Tartu piiskop. Leidis märkimisväärset välisabi tänu laialdastele sidemetele Euroopas ja silmapaistvatele diplomaatilistele oskustele. Proovis sellega Liivi Ordule vastu astuda, kuid ebaõnnestus. Wolter von Plettenberg oli Liivi ordumeister. Teda on peetud üheks parimaks ning võimsamaks neist. Kogus kokku suurima armee Vana- Liivimaa ajaloos ning ründas sellega venelasi ning saavutas edu. 10
Maapäeva otsus ei muutunud kellelegi kohustuseks ning kui kasvõi üks seisus oli otsuse vastu, siis seda vastu ei võetud 7.Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venelased, skandinaavlased, Poola, Leedu 8.Miks muutus välisoht 15.sajandil suuremaks? Moskva ja Novgorod liideti ja siis nähti õiget hetke, et rünnata Pihkvat. Sellele vastukaaluks tuldi liivimaale vallutusretketele. 9.Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Dietrich Damerow – Tartu piiskop, astus orduvastase rinde esiotsa Wolter von Plettenberg – Liivi ordumeister 1494 – 1535, lahendas maa sisemisi lahkhelisid 10.Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond? Iseloomusta talupoegade sotsiaalset liigitust. Põhiline kasum, elatis jm saadi põlluharimisest ja viljast. Talupojad liigitati: Adratalupoegadeks, nimetus tuli adramaade arvestamisest
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...
2. Talupoegade kihid keskajal ja nende iseloomustus: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad; träälid. 3. Vana-Liivimaa siseolud pärast Jüriöö ülestõusu. Piiskopkondade (katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku kutsima Maapäevi, kus need reeglina toimusid ja millised poliitilised jõud olid seal esindatud. Dietrich Damerow, vitaalivennad (kes nad olid ja kuidas on seotud Eesti ajalooga). 4. Vana-Liivimaa välispolitiline olukord XIV-XVI sajandil: miks see halvenes, miks oli Vana-Liivimaa naabermaadele kerge saak; Wolter von Plettenberg ja tema koht ajaloos; Ivan III ja tema tegevus Vana- Liivimaa suhtes (1492. a Ivangorodi ehk Jaanilnna kindluse rajamine Narva jõe idakaldale Hermanni kindluse vastu). 5. Kirikuelu: kloostrid keskajal, millised katoliku kiriku kloostrid olid
Jyri66 ylest6us muutis paljuski VL poliitilist kaarti. Taani myys 1346 Eestimaa 19000 h6bemarga eest Saksa ordule ning j2rgmine aastal andis k6rgmeister selle valitseda Liivi ordumeistrile. Suurimaks maavaldajaks Eestis saigi Liivi ordu. XIV saj. teisel poolel langesid VL piiskopkonnad Liivi ordu s6ltuvusse, iseseisvuse s2ilitas vaid Tartu piiskopkond. Saj. l6pus asuski orduvastase liikumise eesotsa Dietrich Damerow (Preisimaalt p2rit, Pariisi ylikoolis 6ppinud) (Tartu piiskop). Tema laialdased sidemed Euroopas aitasid leida kyllaltki suurt v2lisabi. 1396 a. s6jak2igul ryystati Tartu piiskopkonna maa, vallutati linnused va. Toomem2e linnus Tartus. Tekkinud tylid lahendati Danzingi kongressil kuna puhkenud probleemid olid rahvusvahelise kaaluga. Kongressil osalesid k6ik VL poliitiliste j6udude esindajad. Kongressil otsustati et Riia piiskop peab olema ordu liige, ordu ei tohtinud enam
7.Kuidas mõjutasid talupoegade olukorda Vana-Liivimaa maapäevad? Seal arutati talupoegade kohustusi ja koormisi ning ka seisuste vahelisi kohustusi. 8.Millised poliitilised tagajärjed olid Jüriöö ülestõusul? Tooge välja 2 tagajärge. Eesti oli jagatud mitme riigi vahel inimjõud ammendus, majanduslik kurnatus. Taanlased müüsid oma alad Saksa ordule. 9.Kes oli see Vana-Liivimaa maahärra, kelle käes oli nii tugev vaimulik kui ka ilmalik võim? Dietrich Damerow Tartu piiskop 10.Mitmelöövised on valdav osa kirikutest Eesti alal ja too 1 näide sellise kiriku kohta? 3-löövilised, Püha Katariina klooster (Tallinn) 11.Mille poolest on osade Eesti linnade jaoks tähtis Lübecki linn? Osades Eesti linnades oli Lübecki õigus, mis tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse ja eristas linna ümbritsevatest maapiirkondadest. 12.Kes olid adratalupojad ja miks neid nii nimetati?
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule,...
keskaja üks tähtsamaid allikaid. B.G. Forselius-Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus Boriss Seremetjev-juhtis Põhjasja Narva lahingus (1700) ratsaväge (5000)ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal. Christian Ackermann- Kõige kuulsam ja produktiivsem Tallinna puunikerdusmeistritest. Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 13791400. Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär. Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark - Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius - u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärit munk, külastas 1170 paiku Eestit. Fürstenberg-eelviimane Liivi ordu maameister 155759
45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg
Bartholomäus Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. Vesse-oli saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal.Saarlased alustasid ülestõusu 1343. aasta teisel poolel.Tema juhtimisel vallutasid nad Pöide linnuse ning kihutasid sakslased Saaremaalt välja.1344. aasta alguseni oli Saaremaa iseseisev, kuni orduväed saarlased alistasid. Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 13791400. Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär. Jungingen-oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 139307. 97.aastal andis ta kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru rüütelkonnale rea privileege, millest kõige olulisem oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui ka naisliinis. Wolter von Plettenberg- oli Liivi ordu maameister 14941535.Suutis mitmes lahingus võita Moskva Suurvürstiriiki ning 1520. aastatel
Peapiiskop pesitses Riias. e) Eesti suurim linn li Tallinn ja palju ei jnud maha ka Tartu, viksemade olid Rakvere, Haapsalu ja Paide. Thtsamad linnad kuulusid Hansa Liitu. Sinna kuulusid Vana-Liivimaalt: Tartu,Tallinn,Prnu ja Viljandi. f) Kuigi Ordu oli kige tugevam, ei omanud ta kunagi valitsevat positsiooni. Rohkelt sdu on olnud Liivimaal. Ordu proovis lbi viia seadust, et kik piiskopid ja toomhrrad peaksid htlasi olema ka ordu liikmed. Loodi orduvastane liit, mida juhtis Dietrich Damerow. Ordu autoriteedile andis lgi, kaotus Poola ja Leedu hisvgedele, mis kuulutas terve Saksa ordu jrk-jrgulise allakigus algust. g)Seal oli esindatud 4 pool: piiskopid, ordu, vasallkonnad ja linnad. Kik tuli teha kshlselt. Kike sagedamini juti meelele talupoegade karmima ohjeldamise osas.
Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 12...
Talupoegadega peetud ühised söömaajad vakusepeod. Riiklikud moodustised Eesti aladel: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa Ordu Liivimaa haru, Eestimaa hersogkond. Vana-Liivimaa oli AINULAADNE poliitiline ühendus Euroopa ajaloos varauusajal. V-L'd on nim konföderatsiooniks (riikide ühendus, milles on iseseisvad riigid ja ühtset riigipead pole). Suurimale võimule pretendeeris peapiiskop.Kuulsaks on saanud Tartu piiskop Damerow. V-L poliitilisest ühtlusest ei saa rääkida, sest seisused olid sageli ma territ. huvide eest väljas. Poliitiliselt oli V-L feodaalselt killustunud ala, mille ühendamise katsed sageli ebaõnnestusid. Rahuaeg kestis pikalt (1494-1535.a), kui Liivi ordu ordumeister oli W. Von Plettenberg. Liivisõjast al. algab Eesti ajaloos üleminek uusajale. Üleminek lõppes 1645. a Rootsi võimu all. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand
Alustas Riia linna ehitamist. 68. Kaupo liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 69. Lembitu Sakala vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 70. Vesse - saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 13431344 71. Modena Wilhelm - Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis Liivimaal luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad. 72. Dietrich Damerow Tartu piiskop aastatel 13791400. Haritud, laia silmaringiga. Oli töötanud Karl IV sekretärina. Oli ordu vastase liikumise juht. Otsis toetajaid välismaalt. Koalitsioon osutus aga nõrgaks ja lagunes enne kokkupõrget orduga. 73. Gotthard Kettler - oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587 Liivi sõja alguses. 74. hertsog Magnus Taani hertsog. Ivan Julm pakkus talle aastatel 1570-1578 Liivimaa kuninga tiitlit. 75
Põhja-Eesti vasallidele oleks meeldinud, kui asjad oleks jäänud nii nagu nad olid. VANA LIIVIMAA SISEOLUD Väikeriikide vahel olid vastuolud, põhjuseks võim Pretendeerijaid liidrirollile oli kaks: 1) Riia peapiiskop - ta oli kõige kõrgem vaimulik võimukandja Liivimaal 2) Liivi Ordu - kõige võimsam sõjaline jõud Vana - Liivimaal Ainukene piiskopkond, mis oli säilitanud oma iseseisvuse, oli Tartu piiskopkond. Ülejäänud ordud olid Liivi Ordust sõltuvuses. Tartu piiskop T. Von Damerow. Otsis liitlasi isegi Euroopast. Nt. pakkus Tartu piiskopkonda Inglise kuninga võimu alla., aga too ei võtnud vastu, sest see ala oli liiga kaugel. Siiski Damerow suutis Liivi Ordu vastase liidu sõlmida, sai Leedu suurvürsti liitlaseks, Saksa kõrgaadlikud ning Vitali vennad(Läänemerel tegutsevad mereröövlid) liitlasteks. Kogu Saksa ordut ei juhtinud mitte ordumeister, vaid kõrgmeister. Saksa ordu kõrgmeister K. V. Jungingen kutsus kohale erinevad Vana-Liivimaa osapooled, et
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
Ordumeister, vasalkondade esindajad, linnade esindajad 6) Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Kuna maapäeva otsused ei muutunud kellelegi kohustuseks. 7) Kes olid Liivimaa ohtlikumad välivaenlased? Põhioht Venemaalt 8) Miks muutus välisoht 15. sajandil suuremaks? Venemaa tegi 1481. aastal suure sõjaretke Liivimaale ja Liivi Ordu ei suutnud sellele vastu panna ja lasi maad rüüstada. 9) Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Plettenberg- tungis 1501. aastal arvuka väega Venemaale. Suurim armee kogu Vana-Liivimaa ajaloos (80 000meest). Damerow- · Pärisorjuse tunnused o Sunnismaisus o Keeld vabalt elukutset valida o Talupoegade müümine maast lahus o Ei võinud omada vallasvara o Relvakandmise keeld o Feodaalrendi piiramatus · Rendistruktuuri muutus o Valdavaks muutus teorent
Ei kujunenud välja Liivimaad ühendavaks institutsiooniks kuna otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud alati ühtida. Välissuhetes oli kõige ohtlikum Saksa ordu. Idas piirnesid saksa ordu ja tartu piiskopi valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga. 14.saj. lõpul halvenes Saksa olukord Taani, Rootsi ja Norra ühinesid Kalmari uniooniks. Peale seda võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Dietrich Damerow Tartu piiskop, kes otsis välistoetust. Liit Saksa kuningaga, et murda Saksa ordu võim. Wolter von Plettenberg Liivimaa meister, kes üritas ühendada kõik jõud venelaste vastu. 1502.a. õnnestus vene väed Pihkvas, Smolina järve ääres, lüüa. 3. Maa-aadel ja talurahvas Talupoegade kategooriad: · Adratalupoeg kõige arvukam talurahva kiht · Üksjalg talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise kuhugile ääremaale.
Louis XIV Sissejuhatus Louis XIV sündis 1638. aasta septembri alguses. Sel ajal oli õukond Saint-Gernainis pingsal, lausa äreval ootel. Kõik sõltus lapse soost. Louis XIV vend oli hertsog Gaston d'Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg. Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt. Kuna ta oli liiga noor valitsemiseks, valitses kardinal Jules Mazarin. Mazarin valitses kuni oma surmani, 1661. aastani. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV on ideaalne näide absoluutsest monarhist. Generaalstaate ta ei vajanud kuna tema isa Louis XIII oli nad oma ...
leedule ja abiellub Poola printsessiga. .... Sellega võeti saksa ordult olemasolu õigustus. Preisimaa saksa ordu järk-järgult nõrgeneb läbi 15. sajandi Damerow on sunnitud alustama saksa orduga läbirääkimisi, mis viisid välja uute läbirääkimisteni Gdanskis. Ordu loobus piiskopivasallide toetuse nõudmisest. Peapiiskop saavutas lepituse oma vasallidega, kes oled tema vastu võidelnud. Orduvastane rinne oli lüüa saanud. 1400 astub Damerow piiskopiametist tagasi. Damerow suutis luua o-vastase koalitsiooni (tsehhi kuningakoda, bommeri vürstid), aga alt vedas leedu s-vürst Vytautas, kes enda poliitika huvides sõlmis orduga liidu. Tulemusena Tartu sõda, saksa ordu okupeeris tartu. "Jüriöö ülestõus": allikate ja käsitlusviiside küsimus. Poliitiline, rahvuslik, usuline või sotsiaalne võitlus? Sündmustiku ülevaade. Põhjused ja taust suurel määral ebaselged. 16
Väitsid, et ordumeister on küll maa kõrgeim juht, kuid peab alluma piiskoppidele. Ordu allus oma reeglite järgi vaid paavstile. Võitluses võimu pärast tekitati intriige ja jõuti kodusõdadeni. Protestiks ordu vastu vahetasid piiskopid oma valged rüüd mustade vastu. Ordu nägi selles autoriteedi õõnestamisest ja okupeeris piiskopide mõisad. Nimetatakse rõivastustülideks. 14. sajandi teisel poolel jäi Liivi ordust sõltumatuks vaid Tartu piiskopkond, mille eesotsas oli Dietrich Damerow. Hakkas organiseerima sõjakäiku ordu vastu, vahendeid ei talitud. 1396. ordu vastu sõjakäik, Tartu piiskopkonna maa rüüstati. 1397 ordu ja piiskopkonna tüli lahendamiseks Danzigi kongress. · Riia peapiiskop seoti tihedalt orduga peab olema Liivi ordu liige. · ordu ei võinud enam nõuda peapiiskopkondade ja vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. · Harju-Viru vasallid said privileegi - Juningeni armukirja tugevdati vasallide
3. Maaisandate omavahelised suhted a. Ordu ja piiskoppide võimuvõitlus kui Liivimaa sisepoliitika põhitunnus: · Piiskopid pidasid ordumeistrit endale alluvaks läänisõltlaseks, millest ordu kuuldagi ei tahtnud. · Poliitilised intriigid ja kodusõjad, kus vahendajals sageli Rooma paavst. b. Piiskopid kui sõjaliselt nõrgem pool palus ordu vastu abi Euroopa teistelt valitsejatelt või Liivimaa välisvaenlastelt (nt Leedu): · Vaatamata välisabile pidi Tartu piiskop Damerow alistuma orduvägedele 1396, kui linn vallutati. · Tüli lõpetati Danzigi kongressil kompromissiga Riia peapiiskopkond seoti tihedalt orduga (kõrgvaimulikud pidid olema ordu liikmed), vastutasuks olid ordu järeleandmised piiskoppidele ja vasallidele (kodus(?) piiskopi vasallide kohustus osaleda ordu sõjakäikudel ja maakaitsel). 4. Seisused ja maapäevad a. Maaisandad nõrgenev võim:
Piiskopid, eriti Riia peapiiskop, ei olnud selle võimutsemisega rahul. Riia peapiiskop pidas end kõige olulisemaks, kuna ta oli kõige olulisem vaimulik jõud Vana Liivimaal. Nende vahel olid tülid ja kodusõjad täiesti tavaline nähtus. XIV sajandi lõpuks oli kujunenud olukord, kus Liivi ordu oli endale allutanud kõik teised väikeriigid v-a Tartu piiskopkond.ülejäänud valduses tegutsesid piiskoppidena isikud, kes olid ordule ustavad. Tartu piiskop Dietrich von Damerow püüdis organiseerida orduvastast liitu. Otsustas, et võiks anda Tartu Inglise kuninga kaitse alla. Tema ei võtnud pakkumist vastu, kuna Tartu piiskopkond asus liiga kaugel. Damerowil õnnestus saada Tartu piiskoponna liitlaseks Poola-Leedu. Poola-Leedu oli huvitatud Saksa ordu võimu vähendamisest, seda sai teha, võideldes ühe Saksa ordu haru vastu. Tal õnnestus liitu kaasata ka mõningad saksa väikevürstid. Samuti ka Läänemerel tegutsenud mereröövlid vitaalivennad
kloostrireeglite järgi (premonstraatlased). Algul oli olnud augustiinlik kloostrireegel. Peapiiskop Blomberg (1370-1374) saavutas, et paavsti nõusolekul Riia kapiitel reformitakse augustiinlikuks. Paralleelselt taotles ordu kapiitli inkorporeerimist nende sekka. Riia eesmärk: augustiinlik värk parem – rohkem õigus, suuremad sissetulekud. Ordui rüü valge – augustiinlastel must. Küsimus, millises ordus (rõivas) peab kapiitel olema. 14saj lõpul sai keegi Damerow piiskopiks (1378-1400). Tartus 1378 skisma ja Damerow oli Avignoni poolt. Üs mingi jama. Keegi Hecht oli ka piiskop aga vaid nominaalne. 14saj II oli ordu korduvalt pandud kirikuvande alla. Ka Riia linn, sest too keeldus peapiiskopi alluvusse minna. Aga ordul privileege, et vaid paavast saab seda teha. Ignoreeriti vist. 1390. aastail saavutas Ordu kuurias edu. Uus peapiiskop ordu liige Johann von Wallenrode ja Riia toomkapiitel inkorporeeriti ordusse. Opositsioon aga oli endiselt olemas
, maa-vaba - muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes, seek pidalitõbiste varjupaik 12. Tõnnivakad - Tõnni esindas iidolina vahaküünal või puust nukk, mida hoiti toalakas või aidas tõnnivakas, kuhu viidi ohvriks peamiselt toiduaineid. Tõnn oli taluhaldjas, keda iga pere omaette kummardas. 13. Dietrich Damerow ja tema roll Eesti ajaloos Oli Tartu peapiiskop aastatel 1379-1400. Nõudis ordult ise läänivannet ja lõi laialdase orduvastase koalitisiooni, kuhu kuulusid Mecklenburgi hertsog Albrecht (kes oli samaaegselt ka Rootsi kuningas), Leedu suurvürst Vytautas ja Inglise kuningas. 14. Jungingeni armukiri - Jungingeni armukiri oli 13. juulil 1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt
nõustunud. Rooma paavst Bonifatius IX keelas 1391. aastal peapiiskopkonna mõisate võõrandamise isikutele ja institutsioonidele väljastpoolt peapiiskopkonda ja ilma maahärra loata, kuid keegi sellest otsusest ei hoolinud ning panditi oma valdusi edaspidi Saksa ordule. Vahepeal vabanes Tartu piiskopitool. Saksa ordu toetusel valis toomkapiitel uueks piiskopiks toomhärra Albrert Hechti, kuid paavst Urbanus VI nimetas samal ajal Tartu piiskopiks Dietrich Damerowi. Damerow luges Saksa ordut enda vaenlaseks. Ordu sundis A. Hechti raha eest Liivimaalt lahkuma. Saksa ordu ja Riia peapiiskopi vaheline konflikt teravnes. 1391. aastal pages peapiiskop Johannes von Zinten Lübeckisse otsides toetust. Saksa ordu kõrgmeister Wallenrodel korraldas asjad nii, et paavst nimetas Johannes von Zinteni Aleksandria titulaarpatriarhiks (Võimas nimi, aga tühine amet). Uueks Riia peapiiskopiks sai Wallenrode'i sugulane Johannes von Wallenrode
haagikohtunikud. XVI saj. alguses järgnesid kokkulepped pagenute vastastikuseks väljaandmiseks ka juba ordu ja piiskopiriikide vahel. 1507. keelati talupoegadel relvade kandmine (märk vabaduse lõplikust kaotusest). Vana-Liivimaa sise ja välissuhted Pärast Jüriöö ülestõusu ordu mõjuvõim kasvas. vana Liivimaa pisskopkonnad suuremal või vähemal määral Liivi ordust sõltuvusse. Iseseisvuse säilitas Tartu piiskopkond, kus oli piiskopik Dietrich Damerow, kellel olid mõjukad toetajad Saksa-Rooma keisririigis. Sellegi poolest 1396.a. rüüstati ordu poolt Tartu piiskopkonna maa , vallutati kõik linnused, v.a. piiskopilinnus Toomemäel. 1397. kutsus Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen Danzigis kokku kongressi. Otsustati, et Riia peapiiskop peab edaspidi olema Liivi ordu liige, samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega vähendati ordu mõju tugevasti
Riia peapiiskop väitis, et ordu peab piiskoppidele alluma või olema lausa läänisõltuvuses. Ordut see ei huvitanud, sest nemad allusid otse paavstile. Tülide vahekohtunik paavst > manipuleeris. 15.saj lõpul õnnestus ordul saavutada endale meelepärase kandidaadi määramine nii Riia kui ka SaareLääne piiskopitoolile. Kuna ordu tugevnes, hakkas tööle vastasrinne, mille juhiks tõusis Tartu piiskop Damerow. Ta asus välistoetust otsima, sõlmiti liit Saksa kuninga, Mecklenburgi ning PommeriStettini hertsogi ja Leedu suurvürstiga. Kuid see liit nõrgenes, kuigi Tartusse tulid appi ka mereröövlid, suutis ordu vägi 1396. Tartu vallutada. 1397. Danzigi kongress, kus jõuti otsusele. Riia peapiiskopkond seoti Saksa orduga. Ordu loobus õigusest piiskopi vasalle sõjalistel eesmärkidel kasutada, sõjaline jõud nõrgenes. Piiskoppide kasu. Seisused ja Maapäev 14
VanaLiivimaa sise ja välissuhted: Liivi ordu mõjuvõimu kasv: · 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. · Jätkusid ordu ja piiskoppide vahelised võitlused. Rõivastustüli Riias ja Tartus asendati toomhärra ordumantliga sarnane valge rüü mustaga, ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. · Dietrich Damerow Tartu piiskop, asus 14. saj lõpus orduvastase rinde etteotsa, temaga liitusid PõhjaSaksa Mecklenburgi hertsog, mõned teised kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia peapiiskop, Tartusse saabus abiks ja 500 vitaalivenda. · 1396 korraldas ordu sõjakäigu Tartu piiskopkonda, maa rüüstati, vallutati kõik linnused, va piiskpilinnus Toomemäel. Danzigi kongress: kokkukutsumise põhjuseks Saksa ordu kõrgmeistri soov tülid lõpetada. · Toimus 1397
Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted: Liivi ordu mõjuvõimu kasv: · 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. · Jätkusid ordu ja piiskoppide vahelised võitlused. Rõivastustüli Riias ja Tartus asendati toomhärra ordumantliga sarnane valge rüü mustaga, ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. · Dietrich Damerow Tartu piiskop, asus 14. saj lõpus orduvastase rinde etteotsa, temaga liitusid Põhja- Saksa Mecklenburgi hertsog, mõned teised kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia peapiiskop, Tartusse saabus abiks ja 500 vitaalivenda. · 1396 korraldas ordu sõjakäigu Tartu piiskopkonda, maa rüüstati, vallutati kõik linnused, va piiskpilinnus Toomemäel. Danzigi kongress: kokkukutsumise põhjuseks Saksa ordu kõrgmeistri soov tülid lõpetada.
märts 1394 paavsti määrus selle kohta, et edaspidi ei tohi saada Riia pp-s toomhärraks keegi, astumata Sks ordusse. NÜÜD: Kuramaa ja Riia ppk otseselt ordupiiskopkonnad Saare-Lääne piiskopitoolil ordule ustav mees Tln ppk pol tähtsusetu Ainult Trtu p iseseisev Vastu olud Wallenrode ja tema vasaalide vahel> Wallenrode sõjajõud okup vastuhakanud vasallide linnused> osa vasalle põgenes Trtu pk-a . Järgneva orduvastase võitluse tõeline hing oli Trt p Dietrich III Damerow (1397-1400). Damerowi poolt olid toomkapiitlid, rüütelkond ja linn, hakkas ka välisjõudu otsima. Suutis luua orduvastase koalitsiooni: Leedu suurvürst Vitaalivennad e mereröövlid Läänemerel Pommeri-Stettini hertsog Sksa kun Wenzel Mecklenburgi hertsog PEASIHT: Ordu ülemvõimu murdmine Liivimaal v selle likvideerimine. Koalitsioon sisemiselt nõrk ja Ordu suutis Damerowist eemaldada Meckelnburgi,
Tartu ja Riia Piiskopkonnas vahetati toomhärra senine ordumantliga sarnane valge rüü mustaga, mis tekitas pahameelt ordule ning okupeeris peapiiskopi ning tema roomhärrade mõisad. SIV teisel poolel langesit Vana-Liivimaa piiskopkonnad suuremal või vähemalt määral Liivi ordust sõltuvusse. Iseseisvuse säilitas üksnes Tartu Piiskopkond. iimastel astakümnetel orduvastase rinde etteotsa Tartu piiskop, Dietrich Damerow, kes oli varem Saksa-Rooma keisri Karl IV sekretäriks. Laialdased sidemed euroopas ja silmapaistvad diplomaatilised tulemused(pariisi ülikoolis õppinud) lubasid tal leida küllaltki märkimisväärsed välisabi. Temaga ühinesid P-Saksa Mecklenburgi hertsog ja mõned teised saksa kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia Peapiiskop. Tartusse saabus ka 500 vitaalivenda. 1396 sai saatuslikuks ordu sõjakäik- Tartu piiskopkonna maa rüüstati, vallutati kõik linnused va
kasutusele must Augustinlaste mantel. Vahetult pärast seda Saksa Ordu omakorda esitas nõudmise, et toomkapiitli amet tulen inkorporeerida. Kui Riia toomkapiitel oleks koosnenud Saksa Ordu preestervendadest, siis nad oleksid pidanud kuuletuma ordumeisrile. Selle väliseks märgiks oleks olnud valgete saksa ordu mantlite kasutusele võtmine - nn rõivastustüli. Konflikt läks sedavõrd teravaks, et Riia peapiiskop Zinten põgenes Riiast Lübeckisse. Tartu tollane piiskop Damerow suutis Saksa Ordu vastu panna laiaulatusliku poliitilise koalitsioonid (inglismaa kuningas lubas teda toetada). Tegelikku toetust lubasid Pommerit hertsogid. Paavstikuurias 90. aastatel saavutas edu aga Saksa Ordu, peapiiskop Zinten edutati Aleksandria patriarhiks - tiitel, ilma tegeliku piiskopkonnata. uueks peapiiskopiks määrati Johann von Wallenrode. Ka Riia toomhäärad, kes uut peapiiskopi ei aksepteerinud, asendatid välja. 1400 Damerow
* Väikeriikide vahel olid vastuolud, mille põhjuseks oli võim. -) Ühelt poolt pretendeeris vana-Liivimaa liidri rollile Riia peapiiskop, kes oli kõige kõrgem vaimulik võimukandja vana-Liivimaal. -) Teiselt poolt pretendeeris vana-Liivimaa liidri rollile Liivi ordu, kes oli kõige võimsam sõjaline jõud vana-Liivimaal. * 14. Sajandi teisel poolel olid piiskopkonnad Liivi ordust sõltuvad ning ainus, kes oli veel sõltumatu oli Tartu piiskopkond. Tartu piiskop Damerow üritas leida liitlasi, kellega minna Liivi ordu vastu (näiteks pakkus ta ka Tartu piiskopkonda inglise võimu alla) -) Ta leidis liitlasteks Leedu suurvürsti, Saksa kõrgaadlikud ja ka Vitaalivennad (Läänemerel tegutsevad mereröövlid). -) Vastutasuks korraldas Liivi ordu Tartu piiskopkonna vastu sõja ning hõivas kõik peale piiskopi linnuse. * Kuna suhted olid teravad, siis sekkus ka Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen,
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
Katoliku jumalateenistused olid ikka veel ladinakeelsed. Ordu aja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUST REFORMATSIOONINI SISEPOLOIITIKA 1346 a. müüs Taani kuningas Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1347 a. andis kõrgmeister Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. 14. saj. lõpus asus orduvastase rinde etteotsa Tartu Piiskop (Preisimaalt pärit). Diedrich Damerow, kes oli varem olnud Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV sekretäriks. 1396 a. rüüstas ordu Tartu piiskonna maad ja vallutas kõik linnused v. a. piiskoplinnuse Toomemäel. 1397 Danzigi kongressil otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige ning ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopide ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest. Ordu poliitiline mõju langes tugevasti. 15. saj
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
basiilikas. Kui Gregorius suri, nõudis rahvas, et paavst oleks itaallane ja nii juhtuski. Urbanus VI valiti aga reeglitevastaselt ja ta hakkas tegema prantsusevastaseid otsuseid ja prantslased valisid oma paavsti Clemens VII ning panid ta Avignoni algas õhtumaa skisma. Euroopa jagunes kahe kiriku Rooma ja Avignoni obidientsi (alluvuse) vahel. Skisma muutus ka lihtsalt kalliks, sest ülal tuli pidada kahte piiskopi õukonda. Tartu piiskop Damerow tunnustas näiteks Avignoni paavsti, seda tegid isegi mõned Kirikuriigi osad. Läbi kirikukogu taheti proleemi lahendada ja edaspidi vältida. Leiti, et otsuseid peaks tegema kirikukogu, paavst peaks neid ainult ellu viima. 1409. a alustas tööd Pisa kirikukogu, mida kumbki paavst ei tunnustanud mõlemad paavstid tagandati. Kontsiil valis paavstiks hoopis Alexander V Euroopal oli seega kolm paavsti. Alexander suri peagi ja paavstiks sai Johannes XXIII, kes kutsus 1414
Eestlasteseas ja alles austus esivanemate hingede vastu. Ladinakeelsete jutluste tõttu oli eestlastele katoliku usu sisu peamiselt teadmata. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED. RÕIVATUS TÜLI. Riia ja Tartu piiskopkondadesasendati valge rüü mustaga. Ordu nägi selle oma autoriteedi õõnestamist. Avaldas seetõttu protesti ja okupeeris piiskoppide ja toomhärrade mõisad. Rõivaste mood oli sellel ajal igas linnas erinev. Ordu allutamiseks asus Tartupiiskopkonda juhtima Dietrich Damerow. Abi palus ta Inglismaalt, kust jäi saamata. Veel palus abi Põhaj-Saksa Mecklenburgi hertsogilt ja veel mõningatel Saksa kõrgaadlikelt, Leedu suurvürstilt Vitautaselt ja Riia peapiiskoppilt. Appi tulid ka veel 500 vitaalivenda. 1396 - Ordu rüüstas Tartu piiskopkonna maid ja vallutas kõik linnused peale Toomemäe. Rõivastus tüli lahendati 1397 Danzigi (praegune GDANSK) kongressil. Seal otsustati, et Riia peapiikop on