eriotstarbelise kommertsliiniveona. 1.3. Pakkuja on kohustatud korraldama hankija töötajate vedu tööpaikadesse ja tagasi, järgmistel kinnitatud liinidel kehtivate sõiduplaanide alusel: 1. Tellija tööpäevadel Väljumine Algpeatus Vahepeatus Lõpp-peatus Saabumine (kell) (kell) 06:45 Sillamäe Narva karjäär 07:15 17:50 Narva karjäär Sillamäe 18:20 19:00 Sillamäe Narva karjäär 19:30 22:30 Narva karjäär Sillamäe 23:00 23:00 Sillamäe Narva karjäär 23:30
Linna tööstusrajoon on eraldatud elamurajoonidest Soome lahte suubuva Sõtke jõega, jõge tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ja akadeemia Nord. Linnas on muusikakool, laste loomingumaja "ULEI", üks raamatukogu ja selle filiaal. Kultuurikeskus, Sillamäe muuseum, samuti näitusesaal. Linnas antakse välja ajalehte "Sillamäeski Vestnik", on linnaraadio ja televisioon. Sillamäele on rajatud üks parimaid spordikomplekse Ida Virumaal, mille spordihoones on kaks saali ja kergejõustikuhall. On ujula ja staadion. Põhilised spordialad on ujumine, kergejõustik, suusatamine ja jalgpall
Suletud Sillamäe linn eestlaste ja venelaste seisukohast ENSV ajal oli Sillamäe suletud linn. Võõrad said sinna ainult lubade ning kutsetega. Muidugi polnud linnal nii karm kord peal nagu Saaremaal. Tihti sai rahvas sinna hiilida ilma, et piirivalvurid oleks nende luba kontrollinud. Aga miks sinna taheti üldse minna? Sillamäelt võis saada kaupa, mida mujalt poodidest vaid harva õnnestus hankida. Seal oli selliseid asju nagu näiteks konserveeritud herneid, kondenspiima, lahustuvat kohvi jms. Kuigi osalt oli Sillamäel hea elada seetõttu, et seal leidus häid
lisaks kai sadama abilaevastikule ja ujuvkai väikelaevade teenindamiseks. Kaide arv 3 + ujuvkai väikelaevade teenindamiseks. Süvis 10m. Sillamäe sadam Sillamäe Sadam on aastaringselt avatud süvasadam kõikide kaubagruppide käitlemiseks. Sadama territooriumi pindala on 750 ha, omab tolli I kontrolltüüpi vabatsooni staatust ning võimaldab erinevate terminalide, jaotuskeskuste ning tootmiskomplekside rajamist. Sillamäe Sadam asub ainult 25 km kaugusel EL-Venemaa piirist ning võimaldab seega kaupade tõhusat transiiti naaberpiirkondade vahel. Kaid: 2 kaid naftasaadustele sügavusega 16,5 m; 3 kaid vedelkeemiakaupadele sügavusega 13 m ja 2 x 12 m; 3 kaid üldkaupadele sügavusega 2 x 12 m ja 9 m; 3 ro-ro rampi sügavusega 2 x 12 m ja 9 m; 4 kaid konteineri- ja üldkaupadele sügavusega 12,5 m ja 15,5 m. Raudtee:
Esimese Maailmasõja SINIMÄE Pargimäe punkrid IDA- LAHINGUVÄLJA VIRUMAA Tulles Sinimägedesse on võimalus meiega VAATAMIS- koos heita pilk ajalukku ja teada saada miks just siin toimusid ajalooliselt nii tähtsad lahingud! Kohapeal on üles seatud staap, VÄÄRSUSED treeningplats ja lahinguväli. Tänu sellele üritusele on sul võimalik tutvuda Sinimäe vaatamisväärsustega Näiteks: Vallamaja Vaivara Sinimägede muuseum. - Pargimäe torn ROHKEM INFOT SAAD: www.lahing.ee ...
3 põnevat päeva Sinimäe Sillamäe Ida-Virumaal Sillamäe on linn Ida-Virumaal Sinimägede lahinguväli Soome lahe ääres. Seal on Sinimägede Lahinguväli väga huvitava arhitektuuriga Ida-Virumaa on Eesti kõige asub Ida-Virumaal, Vaivara hooned. Kunagi ja ka praegu põhjapoolsem maakond. vallas. Sinimäel on on seal mitmeid tööstuseid
Narva Pärnu Kohtla-Järve Maardu Viljandi Rakvere Sillamäe Kuressaare Võru Valga Jõhvi Haapsalu Keila Paide Elanike arv tiheduse graafik
toodangu-, võimsuse-, energia- või ajaühiku kohta väljendatuna kontsentratsiooni, protsendi või heitkoguse tasemena. Heitkoguse piirväärtust ei tohi ületada. Mida peaks tegema et oleks kooskõlas seadusega? · Välisõhus leviv müra käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud AS Sillamäe SEJ sai trahvi loata saasteainete õhku paiskamise eest AS Sillamäe SEJ paiskas põlevkivi põletamisel välisõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid, omamata selleks välisõhu saasteluba. Keskkonnainspektor määras aktsiaseltsile välisõhu kaitse seaduse rikkumise eest karistuseks 10 000 krooni suuruse trahvi. Välisõhu kaitse seadus näeb ette, et paiksest saasteallikast tohib saasteaineid välisõhku eralduda vaid välisõhu saasteloa alusel.
Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuke ligemalt Sillamäe linna ja sadama jäätmekäitlust. 1. MIS ON MIS? (TERMINID) Jäätmed mis tahes "Jäätmeseaduse" § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Tavajäätmed -- kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed -- tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi
Mäetaguse vald 54.74 54.3 64.8 69.1 Maidla vald 63.21 67.4 65 65.5 Narva linn 54.33 46.9 45 41.3 Narva-Jõesuu linn 64.82 60.8 58.4 57.1 Püssi linn 52.54 35 45.8 61.9 Sillamäe linn 63.21 56.8 57.2 55 Sonda vald 64.64 55.2 55.3 56.1 Toila vald 62.05 54.4 55.7 58.5 Tudulinna vald 59.85 49.5 65.5 52.4 Vaivara vald 60.97 70.9 71.7 66.8 Grand Total 62.048181818 56
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM
SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOL Nimi: ,,Mina ja meedia" Kirjand Juhendaja:....... Sillamäe 2009 1 Mina ja meedia Meedia mängib väga tähtsat rolli meie elus.Näiteks televiisor,raadio,internet,kirjandus,ajalehed- see kõik on meie jaoks väga oluline. Meedia on meie jaoks nagu ajaviide,meelelahutuseks või ka informatsiooniallikas,kust saab igapäev mingisuguseid huvitavaid uudiseid maailmast,poliitikast,ilmast jms teada saada. Ajaviiteks võime vaadata televiisorit,enda lemmiksaateid,filme jne.Tänapäeval,ma ei kujutaks
m amp. Läänest klindiorgu laskuval Langevojal on u 200 m pikkune ja kuni 15 m sügavune kanjon ning sellel 5,5 m kõrgune Langevoja juga. Langevoja kanjon ja juga Sõtke orgu laskuval Langevojal. http://y.delfi.ee/norm/208101/11164661_5TU8BY.jpeg Kannuka klindineemik (u 3 km2) eendub Sõtke klindilahe idaranniku ja Perjatse klindioru läänekalda vahel u 2,5 kilomeetril ligi 1,5 km. Kannuka klindineemiku paeplatoo on tasemel 2930 m ümp. Enamiku Kannuka klindineemikust hõlmab Sillamäe 1980-ndatel aastatel ehitatud linnaosa. Sillamäe Kannuka klindineemikul. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/164-kannuka-kp.jpg Perjatse klindiorg lõikub Kannuka ja Perjatse klindineemiku vahelisel alal umbes 1,5 km pikkuselt ja kuni 200 m laiuselt ning kuni 10 m sügavuselt klindiplatoosse. Osaliselt mattunud ja üsna laugenõlvaline klindiorg laieneb Perjatse küla põhjaserval ja jaguneb sealsamas ka kaheks haruks
3. TELG TANTAAL ELEKTROLÜÜT-KONDENSAATOR ise tehase mõõdu välja, aga mullu augustis 40 miljonit, Pool sajandit tagasi lendasid «Nioobiumi tootmine ongi seisab. Vaevaliselt on see tsehh tänavu märtsis veel kümme õhku Sillamäe sadama kaid, teadusmahukas, see on Eesti töötanud juba paar viimast miljonit krooni. 17 miljoni paisates kõikjale laiali jaoks väga sobilik,» räägib aastat. See tsehh toodab asemel läks tehas uutele hiiglaslikke veesambaid. 4. LOHKUS TANTAAL ELEKTROLÜÜT-KONDENSAATOR
Alates aastast 2003 hakkas seal arenema kruiisilaevandus, ehitati kruiisilaevade terminal otse linna südamesse. (Port of Klaipeda, 2018) 2. EESTI SADAMAD 2.1 Üldisemalt Eesti sadamatest Eestis on riigi registrisse kantud 45 sadamat, millest enamus on Läänemere kaldal. Suurimateks sadamateks sügavuse põhjal on Tallinna Sadam AS, mis omakorda koosneb viiest erinevast sadamast (Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Tallinna Vanasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa Sadam) ning Sillamäe sadam. Eesti sadamad on lihtsalt laevatatavad aastaringselt ning Eesti vetes on lihtne ja turvaline navigeerida. Aastal 2013. oli kaubamaht Eesti sadamates 42,9 miljonit tonni, sealhulgas 5,6 miljonit tonni importi ja 8,9 miljonit tonni eksporti. (Maritime transport, 2014) Eestis asub Euroopa kõige idapoolsem meresadam, mis on 25 kilomeetri kaugusel Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisest piirist. Samuti on sadamates asuvad terminalid efektiivseimad
Ajalehe artikli analüüs Eesti jäämas jäävangi Logistika- ja transiidiala inimesed on mures jääga kaanetuvate mere kaubateede pärast - Eesti merekaubandus on seiskumas, raha jäämurdeks pole ja kuidas riigivalitsus täna olukorda lahendada kavatseb, teadmata. Eesti vajab jäämurdetöödeks vähemalt kahte jäälõhkujat - Muuga Sadama kaubateedele ja Sillamäe kaubateedele. Seni on riigil vaid üks laev, kuid see ei jõua puhtfüüsiliselt kogu Eesti jäätuvat mereala puhtana hoida. Vahepealsed pehmed talved on pühkinud meelest 2002/2003. aasta talve kogemuse - siis ulatus jääpiir Hiiumaani ja jääd jagus aprillini.Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon avaldab lootust, et Vabariigi Valitsus leiab tänasel istungil vajalikud rahalised vahendid, et tagada koheselt jäämurdetööde täielik rahastamine ning sellega
TÕDE JA ÕIGUS III OSA Tegelased: Indrek emand Lohk Kristi Lohk tütar Viidik apteekrist koolivend Otsaavli Kustas politseijaoskonnas kirjutaja, Indrek õppis temaga köstri juures vene keelt Hr. Lohk korteri peremees Bõstrõi proua Passelmann proua Kuusik söögimaja perenaine Viljasoo Indreku semu, avaldas Indreku jutud raamatus Joosua Rahva sõbra toimetuses Sillamäe Rahva sõbra toimetuses Käba poodniku töötaja Marie lastega lesk, kelle eest Viljasoo hoolitsema hakkas Hildegard ja Kunigunde Marie tütred Kröösus võttis vabadust kõige tõsisemalt, "vabadus pole enne sinu võimuses, kui oled ta virutanud selili ja surunud talle jala kõrile" Timofei sõdur, kellele Indrek võõrast rahast 47 rubla andis Kuru toimetusest Meigas salakoosolekul käinud tööline, korraldas maale minekut ...
• Kivimites • Merevees • Eraldatakse uraanimaakidest • Uraani oksiidid (0.01%-0.25%) • Isotoop 235 (>1% kogu massist) • Uraani rikastatakse • Termolüüs TUUMAREAKTSIOONID • 3% sisaldus U-235 • Aeglased neutronid • Ahelreaktsioon • Eraldub kuumus • Ebastabiilne • Neutrone aeglustatakse HUVITAVAD FAKTID • Mürgine (0,5 g tappev) • Lennuki raskused • 0.0001 mg igas inimeses • 1t - 40 000 000 kWh (1500 t kivisütt) • 441 tuumajaama (17% maailma energiast) • Sillamäe uraan • Keraamika ja klaasi värvimisel (UV valgus)
Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn 14971 Tapa linn 6716 Kärdla linn 3765 Tartu linn 101140 Loksa linn 3503 Tõrva linn 3168
44 980 6. Viljandi Viljandimaa 23 080 21 659 20 756 91,5 % 20 117 19 963 7. Rakvere Lääne- 19 822 19 085 17 097 84,8 % 16 612 16 580 Virumaa 8. Sillamäe Ida-Virumaa 20 561 18 965 17 199 4,2 % 16 392 16 183 9. Maardu Harjumaa 16 052 16 375 16 738 20 % 16 549 16 529 10. Kuressaare Tartumaa 16 166 16 291 14 925 97,5 % 14 956 14 977 (Tõnisson,A.,Pihel,P. Eesti ja Euroopa loodus- ja inimgeograafia. Õpik IX kl. 1999 järgi; 2000.a
Joel Sang Jelissei Zahharov 7.Klass Sillamäe Eesti Põhikool Joel Sang elu Joel on sündinud 15 mail 1950 pärnus.Ta on Eesti luuletaja kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist.Sang lõpetas 1968 Tallinna 21, keskkooli1974 TRÜ Eesti filoloogiat erialal ning 1980 TÜ-s aspirantuuri, kaitstes filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eitus eesti keeles".Ta töötas 1974-75 Tallinna 15 Õhtukeskkooli õpetajana. Looming Joel Sang on avaldanud keelealaseid artikleid, kirjandusarvustusi ja publitsistikat.
Raudtee 27 43222 Estonia, Püssi November 28 2010 OÜ P6llu Kunn Lammutajate tee 178 Savala, Estonia Dear Mr. /Madam RE: Application for tractor driver Position. I would like to be a tractor driver. I heard from your firm years ago when I was very young. My grandfather also works here; he has worked here for a very long time. So he told me that there is one job as a tractor driver. My name is............... I have graduated nine classes in Lüganuse 1. Keskkool. I didn´t have no threes on my school-leaving certificate. I was a very good student. I learn very fast. I have experiences in this job. In summer 2010 I had a summer job. I mowed in Kiviõli, Jõhvi, Sillamäe and Narva with a John Deere tractor with my grandfather. I am young and strong and I very much like this job. I like big machines on which I could work. I think I will manage well with this job. I believe my desire to work and others abilities make me very well suited in th...
viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Tänapäeval kasutatakse seda põhiliselt elektri tootmisel ja keemiatööstuses, kuigi algselt toodeti sellest ka põlevkivibensiini. Põlevkivi annab suurema osa Eesti elektrienergiast ning siinsed kaks soojuselektrijaama katavad üle poole riigi vajadusest. Nõukogude ajal rajati piirkonda mitmeid rasketööstusettevõtteid, mille tagajärjel kasvas rahvaarv mitmekordselt. Näiteks endise Sillamäe suvituskoha asemele ehitati 1950. aastatel militaartööstuslinn, mida teadlikult ei märgitud NSVL kaartidele ning mille elanike aadressiks oli esimestel aastatel hoopis Moskva või Leningrad. Ehitustöödel kasutati saksa sõjavange ning Nõukogude armee sõdureid. Kuna ehitustöödel raha kokku ei hoitud, on Sillamäe linn siiani stalini-aegse arhitektuuri ja linnaplaneerimise musternäidiseks. Suletud linnas andis tol ajal tööd strateegilise tähtsusega
17 Ümarmäe katlamaja Kärdla linn 30 23 Kiviõli poolkoksi ladestus Kiviõli linn, Sonda vald 50 28 KohtlaJärve poolkoksi ladestus KohtlaJärve linn, Lüganuse vald 200 30 Balti EJ tuhaväljak 1 ja 2 Narva linn 400 31 Sillamäe setteväljak Sillamäe linn 40 32 Eesti SEJ tuhaväljak Vaivara vald 500 35 Sillaotsa ABT Paide vald 20 38 Moonaküla põhjaveereostus Rakvere linn 30
EESTI NSV/ NÕUKOGUDE EESTI 1944 Saabusid punaarmee järel operatiivgrupid, kus alustasid nõukogude võimu taastamist. *Seadusandlikuks võimuorganiks ENSV ülemnõukogu *Täidesaatev võimuorgan Eesti NSV valitsus. *Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane. *Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud. Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel (repressioonide tulemus) Iseloomulik oli madal haridustase. Moskvas võitlus pidevalt nn. Kodanliku natsionalismiga. (Eesti vabariigi aegsed eestlased, patrioodid) ja vahetas tihti partei kaadrit. Tähtsamatest ametikohtadest koo...
Mis toimus raudse eesriide taga? II maailmasõja tagajärjel jagunesid riigid laias laastus kaheks. Ühel pool oli USA ning demokraatlikud lääneriigid, teisele poole jäid aga sotsialistlikud riigid nii Kesk- kui Ida-Euroopast, samuti ka Aasiast, kes olid NSV Liidu koosseisus. Teisiti öeldes jagunesid riigid ühelt poolt NSV Liidu, Varssavi pakti sõltlasteks ning teiselt poolt NATO sõltlasriikideks. Raudne eesriie oli üks külma sõja saavutustest, see oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest 1934-1990 aastatel erinevate abinõudega, mille hulka kuulusid näiteks piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, tsensuur ning salapolitseiline kontroll. Eesti oli üks riikidest, kes jäi raudse eesriide mõjusfääri. Tähtsamaiks infokanaliks kujunes lääne meedia, kõige levinumaks peeti raadiot, mida kuulati üle Eesti. Hiljem, 1960ndate lõpus, sai Eesti põh...
Uraan Füüsikalised omadused Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm3. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 kraadi. Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida uraani rida. Ajalugu Uraani avastas 1789 saksa keemik Martin Heinrich Klaproth ja nimetas selle 1781 avastatud planeedi Uraani järgi. 1896 avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element. Uraani leidub maakoores kõikjal, kivimites, mullas ja samuti merevees. Siiani on teda majanduslikel kaalutlustel toodetud peamiselt mineraalsetest maakidest, kus sisaldus ületab 0,1 %. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või allmaakaevandustest ja saadet...
Kirjandus ja teater Jelissei Zahharov Sillamäe Eesti Põhikool 7.klass Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul". Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed , vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid...
Koeru Keskkool Süsivesikud saia- ja leivatoodetes Uurimustöö Koostas: Eleri Sillamäe Juhendaja: Merit Metsmaa Koeru 2010 TABEL Toodete Valmistaja Süsivesiku Kalorsus Hind nimetus -sisaldus Kodusai Fazer Eesti 51,1 g 257 kcal 6.30 AS Mitmeviljarös Fazer Eesti 48,5 g 304 kcal 9.20 tsai AS Perenaise sai Eesti Pagar 50,6 g 250 kcal 4.90 AS
Eesti energiastrateegia ja -poliitika Tõnis Teinemaa TABB31 Millest täna räägin Mõned definitsioonid Energialiike Millest Eesti otsused sõltuvad Eesmärgid Tulemused Poliitika ja strateegia erinevus Strateegia tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega (kuhu liikuda?). Poliitika tegeleb tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini (mida teha?). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus Gaaskütus Elektrienergia Soojus 21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet ...
Sain teada et... Infoallikad Sissejuhatus Aasta logistikateo eesmärgiks on tunnustada oma tööle pühendunud logistikajuhtide poolt saavutatud edu organisatsioonile püstitatud eesmärkideni jõudmisel. Aasta logistikategu pühendatakse suurettevõtetele hea kvaliteedi ja töölepühendumuse eest. Ettevõtted kellele on antud logistikateo auhind SmartPOST 25.11.2009 Magnum Logistics 06.11.2008 A Le Coq 08.11.2007 Sillamäe Sadam 24.11.2005 DFDS Trantsport 2003 aastal Artikkel 2009. Aasta Logistikategu. SmartPOST on Aasta Logistikategu 2009. Logistika Aastakonverentsi raames välja antud auhind pälvis aprillis käivitatud teenuste eest, mis võimaldab automaatide abil inimeselt inimesele paki saatmist. Võitja valiti zürii otsuse ja rahvahääletuse tulemuste põhjal. (Tuuli Aug, toimetaja) Aasta Logistikateo konkursil osalemise etappid
laostunud. Alandati müüginorme, tõsteti hindu, vähendati makse. Hakati maksma töötasu osaliselt rahas. Need muutused panid aluse põllumajanduse toibumiseks. Loodi Eesti Põllumajandus Akadeema, ning laiendati võrku. 1960ndatel algas ulatuslik põllumajanduse spetsialiseerumine. 3) Tööstuse industrialiseerumine : Hakati laiendama põlevkivitööstust. Piirkonna uuteks keskusteks said KohtlaJärve ja Sillamäe. Masina ja metallitööstuse laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes ka kergetööstus kiirelt. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist. Erasektor kadus lõplikult. Pöörati suurt tähelepanu masinaehituse, kalapüügi jne arendamisele. Paisutati ka tööstus ja tsiviilehitust
a. lahingutes. Kalmistut ümbritseb paemüür mälestusplaatidega Vaivara avaliku elu tegelastele ja kaitselahingutes hukkunutele. TORNIMÄGI läänepoolseim mägi , kõrgusega 69.9 m üle mere pinna. Järsku ja paljandunud põhjanõlva piirab munakivitee, lõunaküljel on näha kurrutatud liivapaljand. Tornimäe nime ajalugu ulatub tagasi Põhjasõja aegadesse, kui Peeter I lasi mäele püstitada vahitorni. Mäest lõunas paiknevad Vaivara ja Sillamäe linna kalmistud. 1924.aastal püstitatud skulptor V. Melliku Vabadussõja mälestussammas purustati 1940.aastal. Samba taasavamine toimus 1991.aastal, sambale on raiutud 36 Vabadussõjas langenud vaivaralase nimed.
Soojuselektrijaamad Käty Kuusemets 10 H Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (lühend SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergiat saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Kogu maailma elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades ligi 2/3. Soojuselektrijaamade paiknemine Soojuselektrijaama ehitamine on suhteliselt odav ja kiire. Nende paiknemine oleneb nii energiaallikate kui ka suuremate tarbijate asukohast. Soojuselektrijaamad, mis kasutavad tahket kütust, ehitatakse tavaliselt kütuse kaevandamispiirkonda, sest selle veokulud on kõrged. Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USAs, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal. Peaaegu kogu elektrienergia toodetakse soojuselektrijaamades söe- või naftavarudega riikides. Eestis saadakse põlevkivist 92% kogu toodetud elektrienergiast ning selle suhtarvuga oleme maailmas esikoha...
Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbmatus · Looduslike protsesside tulemusel levimine ülejäänud maailma Suurimad õnnetused Tuumaintsidentide skaala järgi (1-7): · Tsernobõli katastroof 1986 (7) · Fukushima I TEJ katastroof 2011 (7) · Plahvatus Kõstõmi jäätmehoidlas
Töötades Viru vanglas pole kordagi tekkinud rutiinsustunnet, kuna antud süsteem on pidevas muutuses, millega peab kaasa minema ja täitma sulle vastavalt antud töökohustustusi, mis pole kunagi olnud saavutamatud. Praktikaaruande kirjutamiseks ja miniuuringu koostamiseks, läbiviimiseks pidin läbima väga palju etappe, mis hõlmas koostööd kaheksa asutusega Viru vangla, Justiitsministeerium ja Ida-Virumaa kuue KOV-ga (Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Avinurme). 3 1. VANGLATEENISTUS Vanglateenistust haldab Justiitsministeerium. Vanglateenistuse asutusi on kokku üheksa: Vanglate osakond, Harku ja Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla, Viru vangla, SKA justiitskolledz, Vanglakomisjonid, SA Vanglateenistujate Toetusfondid, AS Eesti Vanglatööstus. Neist kinnipidamisasutusi neli: Harku ja Murru, Tallinna, Tartu ning Viru vangla
1995.aastal määrati esmakordselt radoonisisaldust pinnaseõhus [] Illustratsioon 10 Radoonisisaldused Eesti elamutest (1998 2001) (http://www.envir.ee/kiirgus/image/radoon_riiklik_uuring.pdf ) TUUMABAASID EESTIS EESTIL OLI TUUMAALLVEELAEVASTIK Eestis on olnud Nõukogude Liidu aeg 2 tuumaallveelaeva (tegemist oli siiski makettidega). Okupeeritud Eestis oli lisaks kümnetele salaobjektidele ka kaks salajast linna, mis oli tavainimesele suletud Sillamäe ja Paldiski. Sillamäel toimus uraani rikastamine ja esimene Nõukogude Liidu aatompomm valmistati Sillamäelt saadud uraanist. 1939.aastal saadeti inimesed Paldiskist välja ja sinna asemele tekkis mereväebaas, kus olid ka kaks tuumaallveelaeva maketti. Stendihoones paiknesid 50.meetri pikkused lõigud mõlemast allveelaevast, mis sisaldasid tuumareaktoreid ja kõiki nendega kaasnevaid süsteeme. [] Lisaks paiknes suletud territooriumil veel jäätmete töötlemistsehh, vedel- ja tahkete
TUUMAFÜÜSIKA SISSEJUHATUS: Aatomit tervikulikult uurides, tegeldi elektron katte ehituse... Hiljem hakati tegelema ka aatomituuma ehituse ja seal toimuvate seaduspärasuste uurmisega Samal aastal püstitas Rutherford hüpoteesi ,et vesinike aatomi tuum on kõigi teiste keemilistelementide tuumade koostises. Seda osakest hakatigi nim. Prootoniks. 1920.A ennustas Rutherford ,et tuumas on ka laenguta osakesi. Neutron ise avastati 1932.a. Chadwick poolt .Füüsikud avastasid ,et tuumade lagunemisel vabaneb ,suurel hulgal energies , mida võiks kasutada energia tootmiseks ,kui ka aatompommi loomiseks. 1942a. Läks käiku esimene TUUMAREAKTOR Chicagos. 1945 a. visati esimene pomm Hiroshimale ja Nagasaki . 1954 a. hakkas tööle esimene aatomi Elektri jaam . TUUMAJÕUD : Nii nagu aatomit tervikuna , nii on ka tuumad väga püsivad moodustised . Selle selgitamisel sattsuid ,aga teadlased raskustesse ,sest ei osatus arusaada ...
Kannatada sai rahvuskultuur. Majanduspoliitika. Koos nõukogude võimu kehtestamisega Eestis toimus ka omandi natsionaliseerimine. Majanduspoliitika aluseks sai plaani -ja käsumajandus. Eraomand likvideeriti. NSV Liidu majanduse arengus esikohal oli rasketööstuse eelisarendamine. Sama poliitikat hakati ellu viima ka ENSV-s. Esikohal olid siin põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Põlevkivirajoonis rajati üha uusi kaevandusi ja asulaid. Keskusteks said Kohtla-Järve ja Sillamäe. Sellesse piirkonda asusid elama elanikud NSVL teistest piirkondadest. Sillamäe ja Paldiski muutusid kinnisteks linnadeks. Eestisse rajati mitmeid rasketööstusega seotud tehaseid. Põllumajanduses viidi läbi nõukogulik maareform. See tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sellest maafondist jagati osa uusmaasaajatele u.2/3 maast, ülejäänud jäi riiklikku fondi. 1947.a. oli ENSV-s 136 000 talumajapidamist. Suur osa neist ei olnud elujõulised oma väiksuse tõttu
põllumajandus. Kuid seda majandussüsteemi hakati rikkuma juba esimestel nõukogude aastatel ja täielikult rikuti Eesti majanduspoliitika sõjajärgsel perioodil. Suureks muudatuseks oli rasketööstuse arendamine Eestis. Põhirõhk pandi masina-, põlevkivi- ja kergetööstusele. Eriti suurt tähelepanu sai Virumaa põlevkivikaevandustega. Sinna paigutati 40% kõigist Eesti Nõukogude Liidu kapitaalmahutustest ning selles piirkonnas asunud Sillamäe ja Kohtla-Järve said omale linnaõigused. Eestis hakati tootma üleliiduliselt vajalikke tooteid, näiteks puurtorne ja masinaid. Kogu toodang veeti Nõukogude Eestist välja ning Eesti ei saanud sellisest majanduspoliitikast suuremat tasu. Üleminekul käsumajandusele kasvas võõrtööliste sissetung märgatavalt ja Eesti elanike arv kasvas nende arvelt 170 tuhande inimese võrra. Enamik neist olid venelased, kes tõid kaasa endaga vene kultuuri ja keele, luues siin vene asutuspiirkondi
Mumbai asub India läänerannikul. 10. Kui palju on Eestis linnasid? Eestis on 47 linna. Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi- Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru Kas tunned Eesti linnasid? http://rings.pri.ee/wp/?page_id=406
5. Miks oli NSV Liidu keskvõim huvitatud põlevkivitööstuse laiendamisest Eestis? Eesti NSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks: Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. 6.Milles seisnes ENSV industrialiseerimine? Võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Piirkonna keskused olid Kohtla-Järve ja Sillamäe. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis ka kergetööstus. (Puuvillakombinaat). Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid täiendavaid töökäsi. 7. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Kuivõrd on need probleemid veel ka tänapäeval aktuaalsed?
tekitamine autode, busside poolt 2) müra (kõik transpordiliigid) 3) veereostus (laevad, naftatankerid, torujuhtmed) Eestis toimub põhiosa reisijate- ja kaubaveost autotranspordiga Autostumine on üks riigi arengutaseme näitajaid Transiitvedude transpordiliigid: 1) raudteetransport 2) maanteetransport 3) veetransport (eelkõige just mere kaudu) Kaubasadamad Eestis: 1) Muuga (see on ka suurim ja moodsaim) 2) Paldiski 3) Sillamäe Praamisadamad, mis ühendavad mandit Muhuga: Virtsu-Kuivastu Praamisadamad, mis ühendavad mandrit Hiiumaaga: Rohuküla- Heltermaa Muhult Saaremaale pääseb põhimaantee kaudu Õhutransporti kasutatakse inimeste, posti ning kiiresti riknevate ja kallite kaupade veoks
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevis...
EHRL Personalitöö- ja Koolituskomisjon valib välja iga aasta kutseõppeasutused, mille õpilased võivad EHRL stipendiumile kandideerida. 2013.a. kutseõppeasutused on: 1. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE 2. Haapsalu Kutsehariduskeskus 3. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 4. Kuressaare Ametikool 5. Narva Kutseõppekeskus 6. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 7. Tallinna Teeninduskool 8. Tartu Kutsehariduskeskus 9. Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskool 10. Võrumaa Kutsehariduskeskus 11. Sillamäe Kutsekool 12. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool 13. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Koolisiseselt võivad stipendiumile kandideerida kõik nimetatud koolide hotelli- või toitlustuseriala õpilased, kes vastavad statuudis toodud kriteeriumitele. Stipendiaadi valiku protseduur pannakse paika koolisiseselt, kool otsustab, keda esitada stipendiumi kandidaadiks, võttes arvesse alljärgnevaid kriteeriume: · Stipendiumi saaja on kogu õppeprogrammist vähemalt ühe aasta oma erialal
märgistatud lõkkeplatside olemasolu, et vältida või vähendada liigse külastuskoormusega kaasnevaid ohtusid (prügi mahapanek, metsatulekahjud, alustaimestiku tallamine, elupaikade häirimine jms). Rannikualad on lisaks puhkajatele läbi aegade ka tööstus- ja majandustegevust ligi meelitanud. Põhja-Eesti rannikumadalikule jäävad Põhja-Eesti suurimad linnad ning asulad (Tallinn, Maardu, Loksa, Võsu, Kunda, Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva), mis on olulised majanduskeskused ning sadamad. Nagu veestiku alapeatükis välja toodud, on rannikumadaliku lahed sügavad, tuulte eest kaitstud ning lühikese jääkatteperioodiga, mistõttu leidub palju soodsaid sadamakohti. Ka geograafiline asupaik Läänemere suhtes (avatus rahvusvaheliseks transpordiks ja kaubanduseks) on nendes sadamalinnades tööstuse arengu ja tööhõive kontekstis olulist rolli mänginud
viimase 20 aasta jooksul. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 Linna, 10 Alevit, 177 Alevikku ja 4437 Küla. Järjekord/Linn/Maakond/Elanikud/Eestlased/Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5% 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2% 8 Rakvere Lääne-Virumaa 17 097 14 496 84,8% 9 Maardu Harjumaa 16 738 3 331 20% 10 Valga Valgamaa 14 323 8 970 62,6% 11 Kuressaare Saaremaa 14 925 14 548 97,5% 12 Võru Võrumaa 14 879 13 414 90% 13 Jõhvi Ida-Virumaa 12 112 4 022 33,2% 14 Haapsalu Läänemaa 12 054 9 587 80% 15 Paide Järvamaa 9 642 8 683 90% Tabel on võetud Vikipeediast.
nouka 1950.a. viidi Eesti hadusjaotud vastavusse Venemaaga. Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1950ndatel väikesed rajoonid ja vastavad rajoonikeskused, 1950. Aastate lõpus ja 1960. Aastate alguses rajoonide arvu pidevalt vähendati. Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks- Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NVS- välja 15 rajooni, lisakse nendele oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linnad, ülejäänud olid rajoonilise alluvusega. 1990. aastate alguses nimetati külanõukogud taas valdadeks. Arhitektuur Stalinistlikul eesti arhitektuuril on palju ühiseid jooni klassitsismiga. Eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Kohtla-Järve kultuurikeskus, Moskva ülikoolihoone, Valga raudteejaam. Sillamäe on stalinstliku arhitektuuri terviklik näide ning võetud sellisena ka muinsuskaitse alla. Linnavalituse hoone ja ...
Enamikku sellest kasutatakse tuumareaktorite kütusena. 1 nael (umbes 453.6 g) uraani (U3O8) maksis 2001. aastal keskmiselt 7US$/lb. Ka Eestis on olemas uraanivarud, seda sisaldab diktüoneemakilt. 1940ndate keskpaigaks olid Eesti uraanivarud praktiliselt ainsad Nõukogude Liidus teadaolevad, mistõttu Sillamäele ehitati suurejooneline uraanirikastamiskombinaat (praeguse Asi Silmet eelkäija), et toota toorainet tuumapommide jaoks. Hilisematel kümnenditel töötas Sillamäe tehas sisseveetaval toorainel. Rakendused ja saamine Uraan moodustus ca 6,6 miljardit aastat tagasi arvatavasti supernoovades. Teda esineb hajusalt looduses: kivimites keskmiselt 2 .. 4 ppm (sama palju kui Sn, W, Mo) ning merevees. Tänapäeval eraldatakse uraanimaakidest, kus sisaldus on oluliselt suurem (>0,1 %). Eestis toodeti pärast II maailmasõda uraani esimeste NL tuumapommide tarbeks Sillamäel
Näide: Kauplus on avatud E-R 9.00-17.30 Erandiks on paarid, kus vähemalt ühes pooles esineb sidekriips või mitu sõna. Sel juhul on kohustuslikud mõttekriips ja tühikud. Näide: Kell 11.20 vväljub Roosna-Alliku – Tallinna buss. KALDKRIIPS Kaldkriipsu kui sõnaalternatiivide eraldaja kokku- ja lahkukirjutamine on analoogiline kuni- mõttekriipsu omaga: kui ühel või mõlemal pool kriipsu on sõnaühend, kirjutatakse kriips lahku. Näide: Sillamäe / Kohtla-Järve, muidu aga kokku ja/või. Topeltaadressi puhul käib tühik: Pärnu mnt 17 / Roheline 5. Kui kaldkriips eraldab ainult majanumbreid, siis tühikuid ei panda: Narva mnt 36/38. Murru ja suhtemärgina kirjutatakse kaldkriips kokku.. Kokku kirjutatakse ka järjestikuste aastaarvude vahel olev kaldkriips: 2005/2006. õppeaasta. MÕTTE- JA KATKESTUSPUNKTID Mõttepunktid tähistavad sisulist katkestust, katkestuspunktid vormilist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
